MILLEST ME RÄÄÄGIME?!

Ei ole või-ma-lik! Tänane päev on olnud kui...üks suur de-ja-vuuu! See on lihtslt...imelik! Käisime Anuga hängimas. Eii, chillimas! Mhm, meil oli Võhma-burksi raha kassas, missest, et me sinna ei jõudnud! Selle eest jõudsime kuskile veeeeel paremasse kohta! Sinna, kus me absoluutselt igakord käime, kui juba käimiseks läheb! Olustvere Põhikooli! Mhm, un-faking-believable! Me oleme sealt alati mööda käimes ninanipsu saanud, sest halloo, miks peaks koolimaja mingi väga-väga õhtul lahti olema!? Seekord oli! Seekord ei olnud vist õhtu ka!
Anyway, mõtlesime, et salaja natuke piilume sisse...ainult natukene ja vaikselt! Until muidugi! Liivi "meie-kallis-direktor" Lindemann juhtus meid nägema! Ta avaldas meile väikseid saladusi...ja natuke suuremaid kui väikseid saladusi kuulsime ka! Tsiis, ei ole võimalik! Mis seal koolis kõik tehtud on ja mis kõik lubatakse teha! Palju õnne, nüüd on mul jälle see vastik vana-kooli-igatsus peal! Böö, tahan aega tagasi keerata! Isegi kui ma saaks seda teha, siis olen ma kindel, et ma ei muudaks oma elu mitte sekunditki! See kõik on seda vääärt olnud! Kõik see hea...ja halb!
Aga kui aus olla, siis meie tänasel jalutuskäigul oli ka vähe tähtsam eesmärk! Käisime Olustvere seltsimajas. Jah, selle suure-ja-tähtsa-sündmuse pärast! Ega ma eriti targemaks ei saanud! Ma veendusin vaid selles, et JAH, ma tahan, et see üritus toimuks, kui Ei, ma ei taha seda korraldada! Olen jah, raske juhus! Aga nii on. See on lihsalt nii ilge kepp seda asja ajada. Tsiiis, mai tea. Mis teie arvate (kõik tibud, kes te seda kohta veel loete või ei loe)?! Oleksite tulijad 16. või 17. novembril Pisike-eighteen-party'le?! Kui jah, siis kumb kuupäevadest parem on?! :P

Nüüd Viljandisse! Mis edasi?! Kes seda teab...

Kui ma vaid saaks...

...kasvõi sekundiks SINNA hetke tagasi! Kohutav! Mhm, kui muud pole teha, siis midagi rumalat ma ikka välja suudan mõelda! Näiteks chillin netis ringi! Nii kogemata tuleb MSN-i Allar, see pikk extra-peenike noor võrkpallur Suuure-Jaanist, kellega ma kunagi väga tihedalt läbi käisin. Muidugi on vaja ühel inimesel MSN-i vähemalt kuus korda siseneda ja teatada, et tal on reidis uuuuuus pilt! :D Mhm, siis kammiski ära! Esiteks hakkasin ma mõtlema, et kuhu Allar tänaseks on jõudnud?! Ta mängib noortekoondises...ja veel väga hästi! Muidugi tekkis mul huvi selle tema uue pildi vastu! :P Kui ma reidi-saidile jõudsin, hakkas mind vaikselt huvitama mu enda endine konto. Ma blokkisin selle ära...juba kunagi väga ammu! Proovisin sisse logida ja kae, õnnestuski! :) Ega seal midagi huvitavat ei olnudki...peale kontaktide muidugi! Issver-sussver, milline nostalgia! Ma hoidisin seda reidi kontot väga kaua vaid selle eesmärgiga, et seal on mul inimeste kontakte, kellega ma muud moodi suhelda ei saa! Nii oligi! Ja nüüd vaadates seda kolme sadat sõpra...tsiiis! Uskumatu, et ma neid kõiki tean! Aga tean! Võttes lahti ükskõik kelle profiili, siis meenub kohe, kus ma temaga tuttavaks sain või mis me koos korda oleme saatnud! Võimatu! Lihtsalt haige on mõelda, milliste inimestega ma läbi olen käinud, keda ma kõiki tean ja tunnen! Õodksandhkvcvpxkvj! Tahaks tagasi seda kõike...seda kõike, mis oli teistmoodi! Kõik oli kudagi niii totaalselt teistmoodi ja niiii-fucking-hea! Ei, ma ei saa öelda, et praegu paha oleks! Praegu on ka hea, kuid eks need inimesed on juba nii pirtsakad ja imelikud olevused, et ei suuda kunagi kainelt hinnata seda olukorda ja neid ressursse, mis neil sel hetkel on! Apppppi, aga tagasi tahaks ikka! Ma ei tea isegi mida, aga arvastavsti seda KÕIKE!
Siit järeldub see, et Rate.ee keskkond on siiski natuke ka kasulik! :P Sest neid kontakte ei saagi ma kuigagi muud moodi. Orkut on jah, see teine variant. Selles portaalis on mul juba kolm sada uuut sõpra, kuid seal ei ole kõiki neid, kes on seal...kes olid kunagi siiin, minu kõrval! :(
Oijah, nii ei saa! Nii ei tohi! Inimesed tulevad ja lähevadki, kuid nad võiks siis minna...väga kaugele...ära! Niiet, et nad enam haiget ei teeks! :(

Mina lähen nüüd ka...ära! Lähen ära unedemaale...varsti! Siis, kui enam ei heasid mõtteid peas ei ole! :)

KoduššŠš! :)

Niii hea, nii hea, niii hea! Kodus! Täna sain nii kaua magada, kui tahtsin. Ei, mitte keegi ei helistanud, mitte keegi ei kolistanud, mitte keegi ei äratanud! Uhh, oma 15 tundi tuli ikka ära vist! :D Ja ikka on uni! Kuid pole probleemi - homme jälle lõunani! :)
Nii nagu peaks ja võikski kõik olla! Koguaeg ja alati! Nii, et mitte midagi tegema ei pea...noh, ainult neid kodu-asju! Seda võib! :P
Ja nüüd on nii kaua puhkust, kuni üks teine omale puhkust võtab! Ma ei kavatsegi enne sinna Tallinnasse tagasi minna, kui...kui jälle PEAB! Vot, niiet terve nädal on vaba! Nüüd on õige aeg midagi teha! Lähme kuskile, kellegagi või kellegi juurde?! Vabalt! Sõbrad, mu telefoninumber on endine ja ma olen TEIE! :)

Yhaa, freedom! \m/

Ps! Keegi võiks minu eest mu inka jutu, psühholoogia iseloomustuse ja kunsti retsensiooni ära teha, palun-aitäh! :D

A usual not-normal day!

Shoot me! In real! Ebanormaalne?! Hmm, pigem lihtsalt ei normaalne! :/
Eile peale oma päevast uinakut (mis ei pidanud tegelikult üldse nii pikk olema), hakkasin õppima! Ei ole oluline, et mul materjali ei olnud, mkm! Keemia! Ei ole oluline, et ma ei osanud neid ülesandeid ja et me ei ole neid tunnis lahendanud ja et väike ja sileda ajuga inimesed (nagu mina!) ei mõtle selliseid asju ise välja, mkm! Füüsika! Ei ole oluline, et meie füüsika õpetaja on maailma kõige suure ja egoistlikum siga, mkm! Muusika! Ei ole oluline ega normaalne, et me peame õppima kontrolltööks mingeid klassikalisi romantismi lugusid, mida me ei tõmbame netist, mkm! Inka! Ei ole oluline, et ma põhimõtteliselt ei õpigi enam selleks tunniks, mkm! :D Ühesõnaga, et ole oluline, et ma sain jälle alles öösel kell kaks magama, mkm! :)
Hip-hip-hurraa mulle! Ma ei olnud seda enam ammu teinud! Täna sain sellega jälle hakkama - ma magasin sisse! :) Mitte küll palju, kuid sellest piisas, et mitte minna esimesse (ehk füüsika) tundi ning selle asemel õppida kodus usinasti kirjandust ja minna rahulikult läbi mäki (McHommik, mhm!!!) teiseks tunniks kooli! :)
Meie veerandi viimane mate tundi möödus vaikselt Gomoku (...ja salaja ka kirjanduse) seltsis. Teisel novembril on Gomoku maailmameistrivõistlused...peaks minema vist?! :P
Mu not-normal-day jätkuski kaua oodatud kirjanduse tööga...või õigemini kahe tööga! Esiteks siis teooria ja teiseks "praktika" ehk loetud teos! Annan andeks, kui õps mind esimese töö puhul neljaga hindab, kuid katsugu ta ainult selle Twisti eest mulle alla 6 panna! Ma pingutasin, ma oskasin ja ma kirjutasin rohkem kui Inger! Sellest peaks piisama küll ju?! :P
Järgmiseks arvasid kõik Suur-Kloostri tänaval olnud inimesed, et me varastame Sirlega autot! :D Mis teha, kui see ISE undama hakkas! Mina käisin ainult oma joonestus töö järel. Kui kõik autod minuga nii hakkavad käituma, siis ma ei tahagi omale ühtegi sellist...
Inka oli liiga not-normal (like always!) ja musa oli liigagi not-normal! Tundub, et mulle jäid ka ilma õppimata kõik need "Ave Mariad" ja muud värgendused meelde! Huvitav, kuna me selle muusika ajalooga nii kaugele jõuame, et me midagi toredat ka õpime?! Aga kui nooti tunned (või siis mitte!) ja viisi pead (ei ole ka siiski eriti oluline), siis annab kõike ise huvitavaks ja toredaks teha! Meie puhul ei ole midagi vaja, et igavad laulud pisarateni naljaks teha! "Eit tule koju, eit tule koju, taat tahab sulle suud anda..." :)
Keemia tunni pikkust saab vist võrrelda "Tänapäeva muinasloo" refrääni 1o3 kordse ajaga! Mis teha, kui sellised lood muusika tunni lõppu jäätakse ja see veel siianigi liigu ringi...kuskil...mu väikes ja siledas ajus! Keemia õps on lahe lasi meid 15 minti enne tunni lõppu ära ja ütles, et me võiks alkoholid vaheajal ise üle vaadata! Saab tehtud, sir! :)
Olete näinud seda reklaami...mai tea millest! Aga igaljuhul on seal see mees, kes ärkab ja läheb tööle ja koosolekule ja siis ta südamelöögid jooksevad seal all ekraanil kuni löögid mega kiireks muutuvad ja siis süda seisma jääb?! Kujutlege ette, et mina olin täna selle südame-seisma-jäämise piiripeal! Seda sündmust võib vabalt võrrelda sellega, et SINA oled viimane, kes kodust lahkub ja maja ukse lukku paneb. Tagasi koju jõudes avastad, et su maja ei olen enam seal, kus ta peaks olema. Kui veel täpsem olla, siis seda polegi! Minul oli täna nii. Mitte majaga, aga selle sama autoga, mida me Sirlega varastasime! Ei, ei olnud üldse hirmus, et seda autot lihtsalt ei olnud enam! Blondiiinid hoos! ^^
Minu not-normal päevale sai igati not-normal punkt pandud (ja ma loodan, et see oli ikka PUNKT!). Kiirustasin ruttu-ruttu koju, et trenni minna, aga kae...teatatakse, et trenni ei ole täna! Normal...NOT! :/

Ei magamisele!?

Ja nii ongi! Mida me magame oma elu maha?! Meil on päevas ainult 24 tundi. Ja kui me sellest juba 8 magame (see teeb siis 1/3?!), siis mis meile jäääb?! Teise kaheksa käime koolis...ja kolmandad kaheksa õpime ja käime trennides ja huviringides ja muudes n.ö vajalikes "kohtades"?! Tsiiis, nii ei saa ju! Kuhu peaks mahtuma siis sõbrad, puhkamine ja muu-vaba-lahe-aeg?! Fakit! Mina ei maga enam! Polnud enne tänast sellega juba kaua aega tegelenud...ma arvan, et kui ma täna kella neljast üheksani ei oleks maganud, siis oleks ma juba mitte-magamise maailmarekordi teinud...peaaegu! Tegelikult suts raske oli, kuid äkki harjuks pikapeale ära!? Sest mis abi sellest uinakust oli?! Nüüd hakkan õppima, saan ikka alles hilja magama ja homme olen jälle väsinud! :/
Mhm, my passion is back in action! :D Eile sain joonestamist teha...KODUS! Mitte tunnis...me no likes it that way! Kisa ja kära ja müra ja lora, no good! Rahus ja vaikuses tuleb selliseid asju teha (nagu me oma snakes-and-ladders'it tegime! Tuli ju ilus!?). Punkt. Ainult unearvelt ei ole need asjad lahedad...siiski! :/
Eriti veel siis, kui järgmisel päeval on psühholoogia töö! Uus aine, uus õpetaja - keeruline! Eriti keeruline on see asi siis, kui tunnis ütleb õpetaja iga asja kohta, et see ei ole väga tähtis, ärge üles kirjutage vaid jätke ainult meelde! Jah, meie oleme need giga-ajud, kellele KÕIK meelde jääb! Alustagem ontogeneesist, eks?! :D
Extra vahva on see töö ise! Eriti lahedaks ja naljaks teeb selle Sirle "õppevahend", mille peal ta hõõrdejõudu testib! Pidurdused ja erutused tasakaalu, girl! :D "Mmm, donuts!" Mhm, just see muutis selle töö veel lahedamaks! Mis see on...?! A new message has arrived! Yhaa, I'm so popular! :D
Ütleme nii, et eri-klassi kuulub mu tädi, kes saatis mulle selle sõnumi! Ilus, pikk, rõõmus ja lahe salmike, aga kuu aega liiga vara! :D Räägitakse, et mida vanemaks, seda kiiremini hakkab see aeg tiksuma, aga see, et selles eas saab lausa kuude kaupa skipida, on küll kohe extraordinary! :D
Mhm, sünnast rääkides, siis peaks vist hakkama juba tasapisi plaane tegema küll! Ja kui kõik on niii, nagu võiks olla, siis läheb hästi! Kui nii ei lähe, siis ei ole niii hästi, kuid põhimõte jääb samaks! Vähemalt minu jaoks! :D

Ps! Peaks juba pensioni peale mõtlema hakkama vist! See lihtsalt ei ole lahe, et pöial on ikka endiselt veel valus ja nüüd on mul ka seljahädad! Eii, vanadus hakkab tunda andma ja sport üritab mind vist ikka maha jätta! Böö! :(

STOP THE WORLD! I WANT TO GET OFF!

Jeesus. Ma olen nii rõõmus, kuid samas on kurb. Ma olen puhanud, kuid endiselt on väsimus. Õudne! Ma ikka otsustasin, et selline linnast-linna, ürituselt-üritusele teema ei ole my cup of tea. Ei, kõik oli lahe ja värki, aga nüüd annab tunda...
Esiteks, tegime me ju Erroriga ajalugu! :D Me vist ei olegi kunagi nii hilja mänginud...ja sellises kohas...võimas! :D Nii mõnus oli olla Püssikas. Lihtsalt olla, istuda, rääkida, naerda, naerda ja naerda! Majabänd oli rõõmus ja oleks veel kaua-kaua tantsu vihunud, kuid...aeg tegi oma töö!
Esinemine läks vist enamvähem normaalselt. Selline suva, pubi keiss! Vastuvõtt oli vähemalt soe! :) Kuidagi üllatavalt soe. Juba enne mängu saime kõik punased salvrätikutest roosid näppu! Ja pärast tegi keegi salajane Errori-austaja meile veel siidrid ka välja! Ujeee. ;D
Esialgne plaan oli jääda Tartusse ja mitte kooli minna, kuid teades neid minu planeeringuid...! :D Sõitsin koju, pärispäris koju, sain kell kaks-kolm magama ja magasin...sügavalt ja kaua! Niiii lõpmata mõnus! :) Ärkasin üles ja esimene mõte mis pähe lõi oli koool. Teine mõte oli juba - ooooh, vaikus! :) Ega seda rõõmu kauaks ei jätkunud. Nüüd juba olengi tagasi Tallinnas. Kiisu-miisudele söök ees, kuid neid endid veel ei ole! :( Krrr, niii spoooky on üksi olla. Õnneks varst saab seltsi...ma loodan! :)

PLAKSUMAIS! :D

Kes teeb see jõuab! Ja kes liiga palju teeb, see teeb üle! :D Mina lasin ka üle! Oma plaksumaisi! Paukus ja prõksus ja tossas külll, aga mina ootasin...ja ootasin...ikka veel paukus...ja üle paukus! :D
Mulle tundub, et see plaksumais pole ainus, millega ma üle olen tootnud! Eile kooli ei jõudnud...pidasin Errorit tähtsamaks (naer! :D) ja läksin korralikult õigeks ajaks Tartusse! Helikas oli ära...enamvähem tibens-tobens ja võisgi hakata lulli lööma! Ega see "lull" ei olekski vist nii "lull" olnud, kui mul poleks olnud väikest ja karvast Blondiini, kes mind mööda linna sõidutas ja minuga Sportlande läbi kammis! :D
Anyway, õhtu saaabudes...ei olnud veel närvipinget tundagi! ;D Me oleme vanad kalad, noh! Laval seda vist väga tunda ei olnud...aga näha oli vist natuke küll?! :P
Kurb, et ma nii vara juba ära pidin tulema. Oleks ikka oma kõrva-silmaga tahtnud kuulda neid kurikuulsaid sõnu (mida me juba ammu oleks pidanud kuulma), mida auväärt žürii meie bändi "iseloomustuseks" ütles! Noh, eks me lohutame end sellega, et neti-hääletuse ja sms-hääletusega vedas (...ehk meil on lihtsalt palju sõpru-tuttavaid! ;D). Kell 1.15 olin juba (!!!) Tallinnas, kell kaks kodus ja kell kolm sain magama. Ärge küsige, mida ma tund aega tegin! I have no idea! :D
Täna sai paar tundi isegi koolis käidud (üle pika aja! ;D). Just nimelt paar tundi, sest jalko-pallo, my love juba ootas mind...Reaalkooli staadionil! :) Õnneks on see nüüd läbi! Õnneks või kahjuks! Alagrupis jäime neljandaks, kuid see meile (õnneks või kahjuks) enam edasipääsu ei võimalda! :/
Ja ega sellega siis veel punkt ei olnud mu päevale! Indeed oli vaja ikka veel sporti teha. Esimeseks alaks võtsime Viru-ringi ületamise! Ennäe, kõik jäid ellu! :) Edasi tegelesime bowlingu ja siider-gini joomisega! Jah, mina olengi maailma kõige mitmekülgseim sportlane! :)

Lähen ja spordin veel vähe! Teen õppimist ja ehk leian kuskilt oma tutt-uue hüppenööri ka üles... :P

Ps! Ma ei saa enam midagi aru, mis reedel toimuma hakkab?! Ja kas üldse hakkab?! Igaljuhul, kui keegi siia minu juurde piknikule tahab tulla, siis olgu teadmiseks, et oma söögi-joogi poolis olgu kõigil endil kaasas ja vesikasütt mul ka ülearu ei ole! :)

Today's fortune: A thrilling time is in your immediate future!

No shiiiit! Juba ammu pole seda tunnet olnud! Seda tunnet, et ma olen olemas! :D Mul on vaja olla ja minna ja teha ja tulla! Ühest küljest huvitav, kuid samas ootan elu eest, et see nädal läbi juba saaks! :)
Mhm, kõik hakkas laupäeva öösel kella kolme paiku?! Siis hakkas kammima, siis jooksis kõik kokku! Jube tore oli, aga kui me Messu juurde tagasi jõudsime, siis oli vesika süsid otsas?! Mismooooodi?! Tunnikese tiksusime, siis hakkas uni tulema (miiinus number kaks!). Noh, ja pühapäevast me üldse ei rääägi. Alustades sissemagamise, mitte õigeksajaksjõudmise, rõvedate Hess-burgeri burkside ja karvaste asjadega maanteel. Lõppes see kõik sellega, et mina sõitsin Pärnust Tallinnasse läbi Olustvere ja õppsin kella kolmeni ööösel! :)
Oleks see siis kõik!? Täna olin ju krips-kraps koolis ja tegin mate kontrolltööd, venku jutustamist ja piinlesin niisama jälle meie superlahedas inka tunnis. Homme on veeel üks mate ja inka ja siis pühin paariks tunniks Tallinna tolmu jalge alt! :)
Kolmapäeval on jalko-pallo...taaskord (ahjaa, me saime Õismäe Humanitaarilt kotti rsk, beded! ;D).
Neljapäeval siis kool ja Püssikas! Uskumatu...ja natuke hirmuäratav kaa! See Püssika osa siiis... :) Oi, raskeks läheb! Eriti lahe on see, et meie helimees on lihtsalt mõnuž-meež ja jätab meid omapäi...tänks, düüüd! :D
Noh, ja siis peakski mu nädal peaaegu otsas olema! Anyway panin Orkut täna jälle eriti täpselt, tubliii! :) Kuid samas...need on ju kõigest plaaanid! Kui ma näiteks homme õhtul...ah, las ta jäääb! :)

SPORTS KILLS! :D

Ja niii ongi! Ükskõik, mis ma varem öelnud olen...tähtsusetu! Sport tapab! :D Täna oli jalka. Kas vihma sadaa?! Jah, ja mitte vähe. Kas oli külm?! Jah, ja mitte vähe. Kas üks tüdruk lahkus platsilt juba teisel minutil sinise ja suure ninaga?! Jah, kohe väga sinise! Tsiis, õudne! Vot just sellepärast mulle ei meeldigi see kole-paha-vägivaldne mäng. Õnneks mind tagandati. Ma olen nüüd kesk kaitse vms! :D Ma ei tea, mida see tähendab, aga see koht oli veel jubedam. Sest see on see koht, kus vastased juba täiega peale jooksevad ja täie matakaga vastu jalgu-pead-või-muusse kohta saada pole mingi ime! Aga hea on jällegi see, et mul on siiski tasemel naiskonna kaaslased, et lihtsalt üldjuhul vastast nii kaugele ei lasegi...ja sel juhul ei pea mina midagi tegema! :)

Ps! TEHTUD! Kahe kordse hilinemisega kuid siiski...nüüd olen siis ametlikult autokooli õpilane! :P

Pps! Homme on REEDE! And then comes Saturday! Musud, ma ei jõua ära oodata! :)

Kümnes oktoober vihmasajune...

Külm on. Ja märg on! Sügis on ka vist! Ja nüüd on mul meeletu kurguvalu. Eriti normaalne on korradada ma-isegi-ei-tea-mis võistulust oktoobti kuus. Juba peaaegu november ju! :P Aga jah. Täna käisin ma-isegi-ei-tea-kus oma kooli esindamas...jälle! Õh, ja olgu see viimane kord! (Aaaa, jah! Homme jälle! Jalakaaaaaa. :S) Super khuul on jooksma minna, kui rahet sajab! Õuduskuubis! :S Mul on lihtsalt niiii meeletu kurguvalu nüüd...millest?! Neljast minutist meetetult rütmikalt hingamisest! :S
Mhm, mis veel parem?! Järgi hakata mõtlema, siis tuleb välja, et ma käisin seal mai-tea-kus (ehk äkki Hiiu staadionil?! :D) neli tundi! Kell 15 hakkasin linnast minema ja kell 19 jõudsin koju! Mille pärast?! Nelja minuti pärast! No coool! :/
Oeh, vastik on! Kõik on vastik. Ükskõik kuidas ma ei pingutaks, ikka ei saa ma seda, mis ma tahan! Mida ma siis üldse pingutan!? Ja mul on juba niigi närvid läbi, et see sügis teistmoodi on kui eelmine...AITAB!!!

Worst ever...

Selle postituse pealkiri peaks olema vist "Friiki satudai...and sandei...". Ning sel juhul peaks ma üldse oma blogi vist ringi nimetama mingiks "Friik shõu'ks" või "Friiki laif'iks" vms! :)

Kes sai miljonäriks?! Eiii vedanud seekord! Õnneks või kahjuks (kuid kindlasti õpetuseks) jääb see veel pikaks ajaks kripeldama! Vaeseke! ;D
Aga Katre sai selle eest ametlikult maakaks! :D Noh, nii geenius annab olla lihtsalt! Hannes Võrnoga on tal vist edaspidi raske hästi läbi saada! ;D Katrest ja tema seiklustest peaks välja andma kohe ühe raamatu! Ta on sellike taunitar mul ikka... :)

Kes teab, mis on maailmas kõige halvem tunne?! Kurbus?! Viha?! Minul on paha tunne, kui ma olen väsinud, siis ma ei taha midagi teha ja ainult vingun koguaeg. See on paha! Aga kõige halvem tunne on tegelikult see, kui sa oled kedagi altvedanud! Näiteks oma sõpra...või oma parimat sõpra! Midagi on kokkulepitud, kindlaks tehtud ja paika pandud! Sa muudad selle ringi, sest midagi muutus. Andeks antav! Aga kui sa ei suuda ka sellest teisest kokkuleppest ka enam kinni pidada, siis mis sõber sa oled?! Ma tean, et see on shit vabandus, et mina ei olnud ju süüüdi, kuid nii see oli! Jah, ma oleks võinud hakata põhimõtteliselt üksi kell kaheksa õhtul ka koju tulema...üksi ja häälega! Aga kui sulle pannakse kaela veel kaks õde, keda sa enda juures majutama pead, siis on olukord keeruline! Oijah. See vastik tunne on lihtsalt sõnadega kirjeldamatu! See ongi see...worst ever! :(

Eelpooltooduolisiisminufriikisatudai,nowcomesmyfriikusandei!

Niu-niu-niu! Kui üks asi õnnestub, siis teine kukub kohe kindlasti * ! Kuidagi müstiliselt peab paika ütlus, et õnn on hetk kahe õnnetuse vahel! Jah, me saime kõik hommikul õigelajal üles ärgatud ja õigel ajal tulema hakatud (mis oleks pidanud olema juba eile!!!). Me isegi jõudsime õigel ajal siia. Kell üks pidi mul ju bändaproov olema. Oli ta jeah! Kõige pealt passisime me Anuga pool tundi, siis tuli Kats. Andis lootust! Siis passisime me veel poolteist tundi, tegime 15 minutit proovi ja läksime laiali! Minu arust on ka täiesti normaalne, et 3/5 bändist lihtsalt peab kulutama oma aega lindistaminsele, bändiproovile ja siis veel teiste lindistamisele! Tänks, tibid! :)
Ühelausega võib selle õnne-ja-õnnetuse teooria paika panna järgmiselt: me ei saanud eile koju (õnnetus) - me saime selle eest täna õigel ajal koju (õnn) - passisin kaks tundi bändiruumis tühja (õnnetus) - ja lõpuks olen kodus (suurim õnn üldse!) - homme on hambaarst (oh, õnnetust!)! :D

MESSU-MUSSU! VEELKORD SUUURED-SUUURED ÕNNESOOOVID, KALLISTUSED, PAID ja kõik muud head ja maitsvad asjad! Et siis veel kahekümnendades ka palju energiat ja jaksu oleks! :) Igatsen ja armastan sindddddd! :)

Ps! Chinese food rocks (my socks off)! ;D

Friiiiki fraidei! :)

Imelik! Üks päev nädalas, kui ma mõtlen,et: "Eiii, täna ma kooli ei lähe! Magan parem sisse!" ja mis on tulemuseks?! Ma ärkan kaks minutit enne kella helisema hakkamist, lülitan äratuse välja ja magan edasi. Kolme minuti pärast ajan end automaatselt püsti, panen riidesse ja tavalise koolipäeva toimingud jätkuvad...Üks päev, kui ma tahan seda teha...ja ma ei saa! Haige.
Miks ma tahtsin eile sisse magada?! Ainult sellepärast, et ma ei oska mitu päeva järjest õppida. Ma õppisin ju neljapäevaks kirjanduse tööks. Kuidas ma siis saaks veel neljapäeva õhtul uuesti õppima hakata...füüsika tööks?! Oeh! Õpetajate päev oli ja meil oli füüsika kontrolltöö (õige õpetajaga siiski...õnneks või kahjuks!?)! Lahe, eks!? :)
Peale seda, kui me keka tunnist jalga lasime ja mäkis kohvid ära jõime, jäime ajaviiteks Virus lifti kinni! Spoooky oli, mhm! :S
Siis sai koju, meik peale, riiete vahetus ja Türile sõit! Muidugi oleme me omaarust normaalsed inimesed ja tahtisme käituda normaalsete inimeste moodi. Valisime Türile sõiduks lühima tee, läbi Rapla. Konks oli ainult selles, et normaalsed inimesed ei oska ette aimata, et seal tee peal võib olla teede parandus ja ümbersõit on oi-oi-oi-oi kui suur ring. Noh, esimestena jõudsime kohale ikkagi! :)
Helikas oli nagu kõik okeikka ja lihtsalt kuidagi lõdva oli mängida. Mõnus! Backstages ootas meid veel kaks suurt kandiku täit saiakesi, kohupiimakook ja must kohv! Topeltmõnus (peaaegu! ;D). Aga kui kell seitse sai ja disku peale hakkas, siis oi-oi ei olnud enam mõnus! Sellist muusikat kuuldes oli peavalu kerge tulema! Ja ega ta siis ei saanud ju võimalust kasutamata jätta! :)
Kunagi, kui meid lõpuks lavale aeti, hakkas alles tõeline komöödia peale! Mhm, uskumatu, aga minu esimene (ja arvatavasti ja loodetavasti ka viimane!!!) keikka, kus ma esimese loo ajal esimest korda elus trummipulga puruks lõin! :) Jah, üllatus oli eneseli suur ja nüüd ma vist peaaegu tean, mis tunne on saada trummipulgaga vastu nina! :D Esimene lugu oli muidugi meie kungine (saksamaine) hitt "Kui möödud sa". Ütleme nii,et kogumus on käes, et selliste lugudega alustada ei tohi! :) Või siiski...vahet vist pole, sest sel eilsel esinemisel ei suutnud me vist tõesti mitte ühtegi lugu puhtalt ära mängida! (Jeps, Mustla meenus! Nii selle backstage poolest kui ka kontserdi poolest!) Ütleme nii, et häbi oli ka, aga nalja sai selle eest rohkem kui küll! Ei ole ju normaalne, et pärast ühte-toredat-ja-head-lugu on pisarad silmas! Kõik peaks minu ees suure kummarduse tegema, sest ma suutsin peaaegu kõlblikult mängida oma osa, olles ise naerukrampides! :)

Sellega vist enamväheam minu fraidei lõppeski! Koju sõit ja suur peavalu! (Kuigi ma arvan, et teistel oli see kojusõit natuke veeeel hullem! :D Eks homme kuulen, mida Kalev rääkis!)
Täna olin juba healapsekombel varakult üleval ja õppsin. Plaan on ju täna koju minna ja olla seal vähemalt esmaspäeva lõunani! Mõnuž! :)

Ps! Nüüd kõik pöidlad pihku, sest käima läheb mäng "Kes tahab saada miljonäriks!?". Yhaa!

Pps! Ma ei saa ikka mainimata jätta, et väiksed tüdrukud tahtsid mult trummipulka ja cash'i saime ka selle reede eeest! Hah, superstaaaaarid! ;D

PANE TÄHELE...täpid peale! :)

...ehk kaks korda võib arvata, mis täna saama hakkab!!! Ma ei saa aru, mida ma jälle valesti olen teinud, et saaatus mind niiviisi mõnitab?! :D Tahate teada?! Mina teie asemel ei tahaks...
Meil oli täna Bärxiga kindel plaaan (!!!) minna Hollikasse Haa-Enn-Deee kutte piiluma! Mhm, mis sellest välja tuli?! See, et eile sain ma teada, et ma olen oodatud ühe mehe (ja ühe naise ;D) sünnipäevale. Niii, shit lugu, mul oli plaan tänaseks tehtud! Kell ei olnud veel väga palju, kui Bärx mulle rõõmsalt teatab, et me ei saa minna! Krrrrr. Kolmandiku sekundi jooksul tekkis mul juba uus mõte - juhuu, täna saab trenni seljuhul! Õu jeesh, really?! Ma jooksin nagu hull, et õige marsa peale jõuda ja kas ma jõudsin?! JAAAAAAAA! Ainult, et marsa oli täna vist varem välja sõitnud! Õnneks õppisime me just inkas kaebekirja kirjutama...saadan Viimarsisse kaebekirja, põhjuseks marsa ebatäpsus (vähemalt) kolm minutit. Noh, heakeneküll. See ei takistanud mul veel trenni mõttest mitteloobuda. Until...ma sain teada, et kodused inimesed ei olnud ka enam kodused! Ootasin siin pool tundi marsat, kirusin mõttes seda Saatuse Sõrme ja nilbitsesin Sirlega (me olime vist isegi KPS'i laksu allll! ;D).
Nüüd hakkan (kohe-kohe) usinasti kirjandust õppima ja õhtul sünnipäevale siis! Mõeldes eelmisele aastale, siis...jah! Mul on homme kirjanduse SUUUUUR kontrolltöö! And if I say SUUUUUR, then I mean SUUUUR! Jah, tuleb vist sellega leppida, et elu on julm...julm ja ebaõiglane! :)

Ps! Vähesellest, jäi veel täna keemia töö ja inka jutustamine ka ära...miks ma üldse sinna kooli läksin siis täna?! :)

Pps! Ja eilset ei tasu ka meelde tuletada, sest ega see Saatus meie vastu leebem ei olnud...ma nimetaks seda ebaõnneks, aga see pole see! Lihtsalt ma ei meeldi elule!

Ppps! SUUUUUURIMAD ÕNNESOOOVID, LIIIS JA ELMAR! Pikka piduuuuuuuuu! :)

[edit]-> Või siis mitte! Inspireerituna Bärxi mõnitamisest, kirjandusest, väsimusest ja eilsest (ehk siis EEN'idest! ;D) jäi minu minek sünnipäeva pidnsile ära! Mai tea, tagant järgi mõtlema hakates võib ju öelda, et Saatus isegi äkki soosis mind!? Mul oli palju aega õppida...ja saan seda endiselt teha! Üheksani on ju lausa 1o minutit aega! ;D
Ps! Thank fuck! :)

Kõik on uuuuuus...oktoooobri kuuuuuus! :P

Voah. Nädalavahetus mööödus valguskiirusel! Valguskiirusel kirjanudse seltsis! Palju-palju-palju kirjandust, Kadi (ja ta mehed!), Kaia ja kirjandus! Uskumatu, et üks asi väib nii palju aega röövida. Aega läks ja asja sai - valmis sai! Nüüd tuleb jääda ootama...ja ootama ja lootma, et ma jälle (nagu igal teisel juhul!) läbi ei põle...nagu säraküünal! Igaljuhul on ERROR! Üks totaalne error! Neli tundi und ei ole ju normaalne?! Ja nüüüd...otsast peale! :)
Scool is killing me softly! Täiesti märkamatult! Esimest korda andis "väsimus-surm" mulle endast märku juba reedel, keka tunnis. Nüüd on plaaster käe peal ja eks see mälestus põlvele jääb ka veel paariks nädalaks vähemalt! Teisalt tapab igatsus...üks hetk jõuab kohale, et ma olen juba neli nädalat usinat ja visat kooliga tegelenud ja millal ma viimati keda oma headsest ja kallitest nägin?! Suvel?! Mhm, ja te mõtlete, et ma pean järgmist suve ootama, et kedagi näha?! No way! Miskit tuleb juba enne ja rutem välja mõelda...(Mhm, see on sulaselge appi karje!!!).

Ps! Errorist rääkidest oli mul ju laupäeval ka üks Error...või õigemini kaks! :P Üks läks üllatavalt hästi, mis on iseenest hea, sest reedeks peame kõik tip-topsis olema! Jeps, Errori järjekordne "come-back"! :P See kord Türil siis...
See teine error tuli kuidagi eriti üllatavalt! Mis mõttes?! Sügis on kätte jõudnud! Väljas juba ammu...nüüd siis ka seespool! Hakkabki jälle peale?! Ma ei viitsi enam jonnida! Ma tahan koju! :(
(Uhh, reedel juba saab...õnneks! :))