Tere sügis! :)

Jah, niiii palju aega on jällegi märkamatult mööda jooksun, et suvest on ametlikult sügis saanud! Ausalt öeldes pole midagi märkimisväärset juhtunud, et siia tõttata ja end tühjaks kirjutada. Ja mis kõige imelikum - pole aegagi. Ja kus on loogika? Kui pole midagi toimunud ega juhtunud, siis miks mul aega ei ole?! Koguaeg midagi juhtub. Nüüd juhtus ka. Nüüd oli põhjust tulla.
Mis siis juhtus? Juhtus see, et mul on esmaspäevaks vaja üks raamat läbi lugeda...ja järgmise nädala jooksul kolm tükki (tegelikult ikkagi kolm terve!!!). Noh, day by day! Täna hommikul püsitasin omale eesmärgi lugeda 200 lehekülge, siis homme jääks veel ainult 100 lugeda. Nohjah. Ega midagi muud ei olekski, aga ma lihtsalt ei suuda seda enam edasi lugeda. Alguses oli muidugi tore lugeda endast ja enda elust ja viia fakte kokku, et minu elu on olnud täpipealt sama! Alguses oli tõesti vahva ja naljakas, kui enam ei ole. Raamat jõudis minust ette. jõudsin oma tulevikku ja avastasin, et see ei ole üldse tore ja mummuline! Ma ei tahagi enam teada, mis edasi saab. Ma ei suuda lugeda, täiesti masedav. Pisarad voolavad iseenesest ja iga faking rida, mida ma loen kinnitab fakti, et niii ongi! Nii täpselt minu elu! See oleks justkui ainuke lahendus. Ohjah, lihtsalt masendav! :/ Ma tean, et modernism ongi sünge, diip ja ühiskonna kriitiline, kuid kuidas 200 aastat tagasi teadis Dreiser mismoodi mina oma elu elan?! Huvitav, kas minusuguseid on veel? Teeme klubi! Oleme kõik õed Carrie'd!
Kirss tordile on muidugi see, et ma käis eile kinos."Mirrors!" Koos oma parima sõbrannaga, Simooonaga! Hästi uskumalt vahva (või pigem mark?! :D) oli, ja hästi hirmus oli ka! Niii-nii väga hirmus ei olnud! Selline mõnu närvikõditamine. Sellest sai üks minu järjekordne lemmikfilm, sest sellist mõtet ühele filmile ja sellist lõppu?! No, annab ikka mõelda! Ja eilene õhtu kinnitas taaskord fakti, et mina olengi õde Carrie!
Mis veel? Tulin koju ja läksin magama. Ainuke väike pisiasi oli see, et eile oli Gerli sünnipäev, kuhu ma jõudma pidin, kuid millegi pärast ei jõunud. Oeh, raskelt masendav! Täna olen ka kodus, missest, et lubasin (või tegelikult ei lubanud ju?! Kui ma lubanud oleks, siis ma ei istuks kodus!!!) kluppi minna. Phh, mina ja kluppi? No, Rock Da Party kõlab küll ahvatlevalt, kui teades, et ma pean nüüd kahe päeva jooksul oma 300-leheküljelise tuleviku-eluga leppima, siis jääb vist minemata! :/

Ps! Sünnipäevaks, palun, tahan, palun, raamatut "Bunny Suicide!" - VÄÄRT KLASSIKA! :D :D


Pps! Uus outfit on selle puhul lohutuseks, et ma oma armsa Blogi-raamatukese natuke unarusse olen jätnud! Lausa nii unarusse, et mul läks meelesst kaheaastaseks saamise puhul õnnesoovida! :/ But me likes the new outfit, yez! :) :)

Ppps! Või saime me juba KOLMESEKS!? :|

The Outsider

Hoolimata sellest, et ma eile öösel kella kolmeni oma koolitükke tegin, läks täna kõik väga hästi! RedBull töötab ja...ei, ma ei saa aru, kust see positiivsus ja energia tuli?! Äkki ma ei peakski öösiti magama?!Ei, ma ei kurda, ma lihtsalt kardan! Kardan päeva, mil mulle mitte millegi üle viriseda ei ole. Aga ma ei hakka oma liigagi uskumatult head päeva ära rikkima - lihtsalt ei lähe trenni! Ma ei ole vist veel jõudnud siin arutledagi, kui mõttetu see trenn on?! Njah, paar nädalat veel katse aega ja kui midagi ei muutu, siis peab midagi välja mõtlema. Ühesõnaga - me räägime sellest hiljem...kunagi!
Aga miks ma eile kella kolmeni olin? Noh, eks see kooliaeg ei muutu! Inglise keele õpetaja suvatses ette kujutada, et meie olevat pidanud suvel raamatu läbi lugenud ja nüüd on raamatute presentatsioonid. Ja kes ei olnud raamatut lugenud? Kes isegi ei teadnud, et selline üleanne suveks anti?! Enamus klassi ei teadnud! Ei, mitte keegi ei teadnud. Lihtsalt, et mõned olid nii kogemata mõne raamatu suvel läbi lugenud. Noh, mis siis ikka viriseda?! Kui südametunnistus ei luba lihtsalt mõnda suvalist kokkuvõtet lugeda ja õpetajale bluffida, siis tuleb raamatut hambad ristis ja kasvõi kella kolmeni öösel lugeda! Ja vot - hakkama sain! Isegi vene keele jõudsin ära teha. Aga jah, raamatuga läks hästi, sest niiii-niiii ilgelt huvitav raamat oli (vihje siinkohal siis pealkirjale!). Ja kõige toredam on see, et me peame seda kirjanduses ka lugema! Juheii! Ei mingit irooniat! Tõesti äärmiselt sügavamõtteline, kohati naljakas, põnev ja mõtlemapanev raamat! Kõlab uskumatult, kuid üks raamat saab tõesti nii hea olla! Lisaks kõigele arendab inglisekeelse raamatu lugemine minu väga alaarenenud inglise keelt! ;)

Väljas on sügis, südames on kevad!

Tutt-head and Trulla! :D :D

Oeh! Nii palju tahaks öelda! Nii palju tahaks rääkida ja kirja panna ja kunagi seda kõike naertatusega meenutada, aga lihtsalt aega ei ole! Niii-nii kiire on olnud! Lisaks kõikidele koolitöödele ja trennidele peab ju vahepeal magama ka...ja lõbutsemas ka käima! Kiiire-kiiiire elu! Võtan paarteistkümment minutit, et siin natukene oma asjadele jälle järgi jõuda! ;)
Vahepeal oli meil spordipäev koolis. Suhteliselt üllatav oli see, et 60m-jooksus olin gümnaasiumi kolmas ja 300m-jooksus gümnaasiumi neljas!? Ma arvan, et need ajavõtjad panid ikka väääääääääääga mööda! :D Suht võimatu tundus küll! Oleks keegi mulle öelnud, et nende spordipäevade alusel koolivõiskond kokku pannaks, poleks ma üldse sinna kohalegi läinud! Või, okei, vähemalt mitte nii ruttu jooksnud! :P Njah, kolm aastat selle suures ja hirmuäratavas gümnaasiumis ja kaks aastat sellest pääsesin isegi kooli teatejooksu naiskonda! Eelmine aasta ei olnud just kõige parem spordi-aasta anyway! ;) Kaks aastat tagasi jäime teiseks, see aasta sai seda viga parantatud! Kuldne medal kaelas oli jube hea mõelda, et enam seda spordipäev EI TULE! :)
Suht naljakas on mõelda 10da klassi spordipäeva peale ikka...ma olin täitsa üksinda, sest ma olin oma uusi klassiõdesid-vendi ainult ühe (või kaks korda) korra näinud! Võtsid kuskile ritta, jooksid oma jooksu ära...ja järgmisel päeval said veel koolis teada, et sa pead JUBA kooli esindama minema! Hihiii! Life is an adventure! :D
Sporti tegime ka reede õhtul RockCafe's! Pea-tõmbe-numbriks (meie jaoks) oli kindlasti Ismo Alanko ja Teholla! Ja Kosmikud! Sai selle raha eest küll ja rohkemgi! Mõned lood tulid isegi tuttavad ette ja sai kaasalauldud! Nalja kui palju ja imestust veel rohkem! Provinssirocki ajal näigime neid imemehi ainult kaugelt, aga nüüd sai kena ülevaate sealt rõdult! Jah, imemehed tõestasid end taaskord! :D :D
Laupäeval tõttasin kohe ärgates Olustverre...ja ikka jäin ma hiljaks! Aga ega kui kell 14 antakse alles teada, et nii muide kell 15 on proov, siis on tõesti väga raske jõuda! :/ Noh, saime oma proovi tehtud ja kõik läks kokkuvõttes vist ikka hästi! :)
Toimus Olustvere Põhikooli 15-s sünnipäev - väike aktus ja suur läbu! Alguses oli aktusel niii vähe inimesi, et masendav, aga õnneks oli aktuse lõpuks saal ikka kenasti täis ja rahvast igast Eesti otsast! Paljusid sai üle pika aja nähtud ja räägitud oma elust ja asjadest. Kahjuks (või ikkagi õnneks?! Selle selgitame pärast poole välja! ;)) pidin mina ju öösel Tallinnasse tagasi sõitma, sest janused inimesed vajasid juua! Natuke nõme oli olla selline blokinaator, kes juba kell 23.3o peolt lahkub, kuid selline oli ainuke mõistlik lahendus mõlemale üritusele! ;) Tallinnasse jõudsin suht täbaralt, sest terve tee painas mind kõhuvalu, mis ei laskunud üldse tudule jääda! :D :D Ja ema oli suureks abiks ärkvelpüsimiseks! Ja muidugi ka kõik teised inimsed, kelle ma öösel telefonitsi üles ajasin omale sõpra otsides! Kui nüüd ikka hoolikalt järelemõelda, siis oli neid inimesi ainult kaks, sest Kaiat-sõpra ei pidanud kaugelt otsima! ;)
Hommikul vara olin siis taaskord jalul ja tegin HEAD! Inimestele ei läinud küll jook nii hästi sisse kui varematel aastatel (ju vist ilm ei soosinud!), kuid selle eest oli inimesi veeeeeeeeel rohkem! Olime Kaiaga esimeses joogipunktis ja eks sinna see kõige suurem löök tavaliselt tulebki! Jah, kõik inimesed tahtid just meie käest juua! :D Nagu ma juba ütlesin, siis ilm ei soosinud, kuid meil olid vähemalt need vahvad pillimed, kellelt lõpuks suutsime ka sooviloo välja pinnida (raske arvata, et soovilooks oli Benny Hill?! :D :D). Vahepeal oli juba päris soe, nalja oli nabaauguni ja peale sporijoogi sõda (mida tegelikult-tegelikult alustas siiski Kaia! :D) ei olnud enam niiii soe! Ühesõnaga, elamus taaskord kogueluks, aasta heategu ja naerukrambid - kõik ühe hoobiga! :)
Siin ma nüüd siis jälle olen - rutiinikoll! Kontrolltöö kontrolltöö otsa, sest see aasta saab ikka väga napike olema, aga hindeid on sama palju vaja, kui eelmistel aastatel :S
Ja hinnetest rääkides?! Ei saa ju ühtki keele tundi sügisel ilma esimeseasjana-kirjutame-essee! Vähemalt ühteki inglise keele tundi küll sügiseti nii möödunud ei ole. Ega siis see aastagi erand ei olnud! Siin kohal jumal tänatud, et see meie viimane sügis on! :D Noh, nagu kõik juba teavad, siis minu suhted meie saja-aastase õpetajaga ei ole olnud väga soojad. Aga pole hullu - tunded on vastastikulised! Mulle ei meeldi tema pillijärgi tantsida ja temale ei meeldi mulle häid hindeid panna. Ega ma üle kolme selle essee eest ei oodanud, kui tundub, et zombie üritab meie suhteid üles soendada. Sellise sitanikerdise eest 5+/4 on ikka küll kõvasti üle pakutud! :D Njah, karta on, et sellised asjad kaua ei kesta...

Virgel viskas täna kahe ette! Päääääris spooky! :D Orksis juba avaldasin talle kaastunnet, aga ega topelt ei kärise! Palju õnne, sissy! Amigo-eel-ealine! Hahahahahaaa!
Ps! Ma oleks kindlasti paki ka saatnud muffinitega, aga kahjuks (või õnneks! :D :D) ei tea ma su aadressi!
Pps! Sina ju minu oma tead!!!! ...ja varsti ongi juba oktoober...ja siis november!!!! :D :D

Lõpp ja algus!

Oi, üks lohakas (ja väga-väga busy!) plikake on selle koha siin täitsa ära unustanud ja unarusse jätnud! Aga tunnistan ausalt, et mina ei ole selles süüdi!!! Niii-nii palju asju on vahepeal juhtunud! Blondiin sai suureks, Annika läks ära, tööl on käidud, kool on alanud...kõik see tuli niii ruttu, äkki ja korraga!
Märkimisväärt on kindlasti minu nänni-müüja-karjääri kõige shitem tööpäev - Suvesuhe Rakveres! Vihma sadas, rahvasti oli vähe ja kassa oli 340.-! :D Naeruväärne üritus ja tagatipuks pidin ma veel 5 jäätist ära sööma! :D
Peale Rakveret sain kaks päeva siis hinge tõmmata. Juuksuris suutsin ära käia...ja Elerin sai suureks! Kuidas siis ilma tähistamiseta saaks? BB ehk Bärx ja Blondiin korraldasid lõbusa koosistumise Põltsamaal, mis lõppes sellega, et üks sünnipäevalastest kukkus kohe ära ja teine pidas minu ja Annikaga kella 7ni vastu. Siis sai Coca-Cola otsa ja pidime magama ära minema! :D :D Kell 12 oli äratus sellepeale, et Gellu karjus teisestoas, et Pisike on joodik! Nojah, mis mina teha sain, et mitte kellelegi teisele rumm ei maitse?! :D :D Tegelikult alles tol hommikul meie seiklused algasid, sest kell 15 pidi ärasõit olema ja mina suutsin tublisti esialgu 0.3, siis 0.4, siis 0.5 ja lõpuks 0.7 välja puhuda! :D Peale pikku ja väsitavaid ja kujutletavaid jõuharjutusi ja jooksuringe, ning peale reaalset teed, oligi aeg autosse istuda! Ja ulla-laa - 0.0!!! :D
Suutsime leida tee Rakkese ja peale mõningaid telefonikõnesid leidsime karjamaa kõrvalt, metsaseest ka laululava üles! Alguses oli jube naljakas ja tore, kuid realsus meile õlale koputas ja meeldetuletas, et kõik ongi nii nagu paisab, siis ei olnud enam väga naljakas! Külm oli!!! Aga keikka oli see eest üli-super-mega (eriline aplaus läheb muidugi naljahammas-Harmole, selle võrratu "suupilli soolo" eest! :)). Nostalgiat oli indeed õhus, sest meenutades Kärdet (mis ei ole muide Rakkest üldse kaugel, sest me sõitsime seal mööda ju!!!) ja Kärdlat...ja Raplat! Ja Tuhalaane?! Oeh, olid ikka ajad! Olid ikka ajad ja olid inimesed! Nendest inimestest ei ole küll enam midagi järgi, sest see Rakke-trip lõppes ka just nii, nagu...nagu ta lõppes! Õnneks läks kõik hästi ja saime Maarjaga omale ikka katuse peakohale! :)
Järgmine hommmik hommikusöögi lauas andis tunda (kuidas kellele, eks?!). Minul andis tunda, et kella 4ni öösel sai juttu räägitud ja hommikul kell 7 tuli keegi uksetaha märatsema! :D Ühel mehel andis tunda (või õigemine oli juba kaugelt näha), et pidu läks taaskord natuke ülekäte?! :D :D
Aga Tartu tuuri-päev oli üks edukamaid (vist?!)...igaljuhul meie jaoks. Ja üks külmemaid!!! Püssikas pärast latte't juua ja veel ühtede heade inimestega ilmast ja maast rääkida - südantsoojendav! :)
1. september ja minu lõpu algus! Ma kurbusega ütlema, et see aasta on olnud kõige-kõige masendavam kooliaasta algus üldse! Ei tea, kas see on/oli tingitud sellest, et see töö ja kõik jooksis ühte kokku ja emotsioonid lõid lihtsalt peakohal kokku või mõjutas seda see, et Eestimaal ei ole ju suve?! Kõik tulis koolipeal rõõmsalt ja naeratades vastu ja mul tõesti oli selline tunne, et ma olen ainukene, kes ei suutnud sellest mitte midagi head leida, et kool on jällegi alanud! Iga sügis on natuke raske sinna kooli-rütmi tagasi saada, aga see aasta on ikka tõesti koge see krempel risti-vastu! Polegi tähtis, mis selle selliseks ebameeldivaks ja vastikuks tegi, selline see esimene nädal koolipingil igaljuhul oli. Lihtsalt elan sellenimel, et see kõik juba ükskord läbi saaks! Ja kõik, ma ei taha sellest enam rääkida! Lihtsalt pean end ise sundima, et kõik jälle jonkus saada ja püüan võimalikult palju asju teha maksimaalsele tulemusele! WTF?! :D
Vähesellest, et ma kolmapäeva õhtul tööd pidin tegema, pidin ma veel reede õhtul Kadrinasse sõitma. Viru simman, Termikas ja palju marte!!! Täielik out õhtu taaskord minu jaoks, sest ei ole tore, kui mingi kuri maksuameti-kutt nõuab midagi ja ähvardab sellega, et ta võib meid kõiki vangi saata! Ei ole tore, kui mingi saiko meid õhtu läbi jälitab! Ei ole tore, kui sõbrad teistel pool letti ka veel niisama ja naljapärast närvishoki püüavad tekitada! Ei tea, kahtalne keiss! Ja kõik see värk lõppes sellega, et kui me koju jõudsime, pidime kassa kohe ära tegema ja Termika asjad veel GoLive jaoks välja lugema! Taaskord tööpäev, mis lõppes kell 4!
Vahva oli muidugi see, et laupäeva hommikul kell ma-ei-tea-mis oli äratus (Anude-terror!!!), sest asjad tuli ju enne ürituse algust ära viia! Phh! Kogu see jama - siit ei saa enam sisse, minge sinna! Ja meile on käsk antud, et siit enam ei saa ja tule ruttu ja nüüd on juba hilja ja minge sinna ja sada häda! Jumal tänatud, et see selleks aastaks läbi on! :)
Õhtul läksin ikka ise ka kohale, sest raha-sadu oli ju lubatud (ja mis ei jäänud ka olemata!). Ainuke nüri värks selle asja juures oli see, et ikkagi pidin ma seal jooksma ja muretsema ja mõtlema ja...Termikat ma peaaegu ei näinudki! :D
Lõpp hea, kõik hea! Täna on uus päev ja homme on spordipäev! Järgimine nädalavahetus...ei tõota kergem tulema! :/