Mida-pas...?!

Miski on paigast ära. Eile käisin Selveris, tankimas ja piima ostmas. Poodi astusin sisse umbes täpselt 10ks minutiks, et võtta piim, viinerid ja lehttainas. Poodi sisse astudes kuulsin tuttavat lugu. Ei läinud kaua, kui mõistin, et see on ju mu kunagise lemmiku "Klaustrofoobia". Ära tundmis rõõm oli suur, aga hetk peale seda kiilus ketas kinni. Miks tuleb kuskilt Selveri "raadiost" (või õigemini Selveri DJ-puldist?! :D) Termika igi-vana lugu? Hmm. Peale WTF-momenti oli lihtsalt rõõmus ja naljakas. Imelik, et sellised asjad teevad tuju heaks ja võtavad mingil määral isegi hambavalu ära.
Teine imelik seik samast seeriast juhtus täna hommikul. Üle pika aja oli vaja ennast varahommikul püsiajada ja kooli minna. Pahur nagu ma hommikuti olen kimasin siis kooli poole. Jõudnud ilusti-kenasti kohale sain veel natuke aega autos "tukkuda" ja oma tavalisel kellaajal astusin kooli uksest sisse. Garderoobis-keldris töötasid üle pika aja need suured ja imelikud mustad kastid, millest tavaliselt naljakat muusikat tuleb. Täna hommikul ei olnud enam naljakas, "Hall maailm" oli. Või siis ikkagi oli ju naljakas?! Miiiiiiiiiks?! Juba teist päeva mõtlen selle Kuursaali peale. Kuidas selle tunde nimi nüüd oligi, mida kunagi sai päris tihti samas suunas tuntud...!? Ahjaa - IGATSUS?! :)
Veel värvilisi ja mitte-nii-värvilisi hetki minu tänasest päevast?! Aga palun! Saime oma kirjandid kätte. Hinded olid juba nädalavahetusest sees ja ma teadsin, et ma sain nelja. Ausalt öeldes, esimene mõte oli ikka: "Ähh, miks neli?! Ma tegin hästi ju?!". Kui ma natukse juba seedinud olin, siis sain aru, et neli "käib kah", sest mida ikka oodata kui asi võetakse kätte kaks päeva enne tähtpäeva. Kusjuures, kaks päeva on minu juures niigi saavutus ju! Tavaliselt on ikka kõik viimasel minutil - seekord oli kaks minutit enne! :P No, ega heateod ju karistamata jää! Teine (või oli see juba kolmas) mõte, kui ma mõistma hakkasin, et neli ongi ju see, et ma tegin hästi! Hästi veel sellepärast, et meie kirjanduse õpetajale on raske meelepäraseid asju teha. Natuke veel hiljem kuulsin, et väga paljud teised said kolmed, niiet mul läks niigi hästi! No, tegelikult on ikka üle pika aja esimese kirjandi (ja minu) puhul ikka HÄSTI! Okei, täna saime need siis kätte. Kätte saamiselt eelnes muidugi analüüs, mis käis nii, et õpetaja võtab pataka ette ja vaatab enam-vähem kõik veelkord läbi ja ütleb meile kõige standartsemad vead, mida teha ei tohi. Esimene lause tema suust oli umbes selline: "Kirjandis ei kasuta üldlevinud ütlusi. Näiteks kõik mis ei tapa, teeb tugevaks jms". Kelle kokkuvõte hakkas täpselt nende sõnadega. Nii see vigade ettelugemini jätkus - iga viga oleks justkui minu kirjandi kohta käinud. Vahepeal jõudis ta ka positiivsete asjadeni ja luges ette ühe lõigu ühest kirjadist, mis talle kõige-kõige rohkem meeldis. Siinkohal pole vaja mulle aplausi teha, aga tore on ikka, kui isegi mul midagi hästi välja kukub! :) Ja miks siis neli?! Ainuüksi sellepärast, et mul on Word 2007, millel ei ole automaatset eesti keele kontrolli ja sellised tähevääratused on ikka ja alati minu tugev külg olnud! ;) Ma usun, et seda on siit bloogistki hästi näha! :D
Mitte nii värviline oli mu söögivahetund, kui me olime asjalikud ja käisime infominutitel kui räägiti mingitest õpilasakadeemast?! Hästi vahva ja asjalik ja huvitav asi tundus...ainuke probleem on selles, et need erialad, mis mind huvitaks on juba alanud ning enam ei ole võimalik nendega liituda. Tore! See ajab vihale - ikka ja alati jään ma millesti ilma. Ma olen äkki teada saanud, mida ma järgmine sügis teen. Nüüd on asjad ainult nii, et iga päev on samm lähemale sellele ajahetkele ja mina lähen igapäevaga rohkem paanikasse! :D Fakit!
Täna lõppes mu antibiootikumide kuur. See tähendab seda, et kui mitte see reede, siis järgmine reede olen juba kindlasti valmis oma "maha paistetatud aega" tagant järgi pidutsema! Ainuke küsimus on - KUS?! Viimase kahepäeva alusel ütleks, et Kuuris, aga äkki on järgmine nädal neid lambaid nii vahva "ristida", et ma ikka ei taha Kuuri?! Sest laupäeval peaks ju ikka ka peo-võimeline olema. :P Oh, deeem! Ma lähen poooooleks! Nägemist! ;)

PAINKILLER!

Inglise keeles kõlavad asjad palju paremini! Inglise keel ise kõlab palju paremini! Inglise keel on palju lahedam, palju emotsionaalsem ja seal on palju lahedaid väljendeid! Oh, miks ma küll ei oska?! :/
Anyway, see painkiller on teemas! Eile käisin "tapamajas" ja taaskord imestasin tänapäeva tehnoloogia saavutuste üle. Kui kaua läheb aega, et üks tarkusehammas eemaldada? Nooh, umbes pool tundi. Pool tundi?! Ainult pooltundi, et lõigata lahti ige, välja saagida hammas ja siis kõik jälle kokku õmmelda nii, nagu midagi ei oleks olnudki?! Tundub võimatu. Vähemalt minule tundus. Kui üks hammas oli suust juba võetud ja kõik kenasti kinnitagasi õmmeldud, siis arst küsis, et kas võtame teise veel?! Jaaaa! Kui see kõik nii lihtsalt ja valutult käib, siis why the hell not?! Peale oppi ei olnud ka veel tunnet, et see oleks vale otsus olnud, aga kui ma juba natuke aega kodus olin olnud ja tumesti mõju ära kadus, siis mul hetkeks tekkis küll tunne, et see teise hamba võtmine oli suuuuuur viga. Mõtlesin nii vaid seni kaua, kui läks käiku järgmine meditsiiniline ime - valuvaigisid. Ma polnud enne eilset elusees midagi sellist söönud, kuna üle-üldse on tabletid mu põhimõtete vastased. Ma lihtsalt ei saa aru, mis abi saab sellest olla, kui sa omale mingit keemiat sisse sööd. Kui mu hammas on füüsiliselt valus, valus sellepärast, et...teda ei ole enam, et tema asemel on suur auk, mis on kinniõmmeldud mingi kehavälise niidiga, siis kuidas saab mingi väike tabletike mind aidata! Sama moodi on ju rasedusvastaste pillidega - kuidas saab mingi mikro-väike tablett ära hoida seda, et sa enam ei rasestu?! Kuidas need nii ruttu ja niiviisi mõjuvad?! Okei, tabletid veel - ained lagunevad su kehas ja läbi vere või soolikate või midaigenes sõidavad su kehas õigesse kohta ja teevad su ajutiselt "viljatuks". Aga plaastrid?! Mai tea, haige! :D
Noh, mis mul muud teha siis on, kui seda kõike uskuda, sest nüüd olen ma ka meditsiinilisi imesid enda peal tunda saanud! Ja see mõjub siiani. Valuvaigisti, millel on 24-tunnine toime! Mai tea, müstika! :D Kui ma keemiale natukenegi pihta saaks, siis ma arvatavasti lähekski midagi sellist õppima...kasvõi ainuüksi sellepärast, et teada saada, mis moodi see võimalik on! :D :D
Süüa ma ei saa ja kergelt on ikka katsudes valus ja paistetan ka nagu väike notsu, aga kui nüüd kõik see siiski kokkuvõtta ja natuke järeldusi teha, siis on ikka müstiline küll, mis moodi see maailm meil areneb ja töötab! Lahe! :)
Ps! Järgmine kord on natukene kavalam ja panen selle opi aja nädala algusesse! Vähe sellest, et nüüd nädalavahetus raisku läheb (sest sellise hamstri-põsega küll kuskile pidusse ei lähe ju!? :D), saan ma arvatavasti esmaspäevaks jällegi kooli-kõlbulikuks! Suurem kahju on siiski nädalavahetusest... /:
Jalutamas käidud, lähen ja teen nüüd natuke oma "tööd" ja siis hakkan koolitööd ka tegema, sest...metsikult tahaks targaks saada! ;D

Bon Jovi - It's my life! :)

[edit]

"Tsau! Kuule, mis õhtu pooe teed? Läheks kuskile?"
"Eeem, asjad nii, et ma ei saa! Sorri! Ma paistetan kodus! :)"

Nice!

Võlg!

Deem. Üks kord ma tulin...ja kirjutasin...või noh, peaaegu! Enam pole seda peaaegutki?! Njah, eks ma siis hakkan osast peale! :)
Nonii, kus maal ma oma seiklustega olen siis!? 27. september?! WTF?! :D Vahel peal on vist nii mõndagi juhtunud. Emm, näiteks see, et mind saadeti see aasta JÄLLE jalka võistlustele?! MIIIIIKS?! No, anyway, kahjuks me võitsime paar mängu ja saime nüüd oma alagrupist edasi! Deem, ja see tähendab vaid üht - veel mänge! :S
Õpetajatepäev oli! Ja, nalja kui palju! Oh happy day! Ega siis igapäev kooli peal nunna ei näe, eks?! Koos kahe...khm...med õega?! :D Ma ei hakka väljendama seda nii, nagu üks teine seda tegi! Aga ta nägi...ja avaldas arvamust...läbi suure naeru! Nii minulik, et sellised asjad juhtuvad...täielik...kokkusattumus?! :D Jajaa, muusika tund ja seksi-õpetus ja kõik need muud lahedad tunnid kus me käisime ja toredamaid ja mitte nii toredaid õpetajaid ja õpilasi nägime! :D Oi, ei taha üldse teadagi, mis rebasate ristimisel saama hakkab?! :P
Hoolimata oma "lubadusest" minna kostüümiga ka õhtul sünnipäevale, ma siiski ei teinud seda! :D Ma poleks sinna heameelega üldse läinud, aga peale mõnusat paari tunnist sliipi ei jäänud muud üle kui kiir-meik ja minek! Ma ei oskagi midagi sellise ürituse kohta midagi öelda...inimesed tulevad kokku, teevad rõõmsat nägu ja siis lähevad hambaid krigistades ruttu ära?! Aga eii, mis mina kurdan?! Kõik oli ju fun ja "need" kokteilid ja NEED tuttavad...tore! :)
Umbes-täpselt nii kaua oli tore, kuni mind üksi jäeti! Siis hakkas pea sumisema ja kõik muud väiksed mehikesed minu sees streikisid niisama kõige vastu ja nõudsid und! Aga ütleme nii, et mul ei olnudki vist kõige hullem, sest üks mees, kes kontsertit oli tulnud kuulama, ütles mulle, et ta ei saa mitte sõnastki aru! :D Nii palju ma veel ikka matsu jagasin! Jah, HND oli tore ja see Mama-drama, Dramamama ka?! Jah, palju õnne!
Muud vist rohkem nagu ei olegi?! Homme lähen tapamajja, kus minuga tehakse ma-ei-tea-mida! Seega Jänedale ma arvatavasti ei jõua! Thank god for that! :D Eii, eks näis! ;)

KULTUURINURK! :D
Jaaaaaa! Et natuke särtsu lisada mu vanasse ja mitte just kõige tihti uuendatavale bloogile, hakkan siia kirjutama kultuuri-uudiseid! :D Minu uued ja huvitavad kultuuri-elamused nüüd siis SINISELT! :)
"Õde Carrie" - see minu raamat - sai läbi...kunagi! Ja seda on öelda, et kõik need eelmised udujutud selle kohta peaks ümber lükkama. Sõnasin ära lihtsalt! See ei ole ikka minu raamat. Või õigemini raamat minust, sest see lõpp kammis ikka no niii, et oi-oi-oi. :D Ma ei julge öelda, et see võimatu on, aga minuga selliseid asju küll juhtuma ei hakka. Or, who knows?! :D Pool läks täppi, teine pool kammis. Esimene pool kammis ka! Deem, imelik raamat oli. Ma peaks sellest oma kirjandi-mapi vahele väikese kokkuvõtte tegema...ehk ilmub see kunagi ka siin, minu uues kultuuri-nurgakeses?! Will see! :)
"Lissaboni öö" - järjekordne raamat minu kohustusliku kirjanduse nimekirjast. Ehk siis raamat, mille pidin läbi lugema kahe päevaga. Selles ei ole midagi halba iseenesest, sest korraga ongi kergem raamatut lugeda, aga niivõrd sügav-psühholoogilist romaani ei jõua nii ruttu ära seedida. Mulle meeldis! Natuke aega veel seedin ja siis hakkan taaskord kõike uuesti läbimõtlema ja kirja panema oma kirjandi-mapikesse! ;)
"Võlg" ehk lugu sellest, kuidas ma elus esimest korda tõesti teatris magama jäin! :D Ma ei saa siiamaani aru, miks ja millal ma selle teatriraha ära olin maksun ja miks ma alles üleeile sellest alles ise teada sain. Nooo, lugu oli siis nii, et etendus "Võlg" Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Peale kooli kimasin koju ja kella 19-ks tagasi linna juba. Korraks käis küll mõte peast läbi, et ma üldse ei lähe, aga ei...parem ju minna ja vaadata teatrit kui passida kodus ja...õppida?! Etendus ise oli hea (ma arvan). Esimest vaatust ma ei näinud, sest see sai kuidagi üllatavalt ruttu läbi. Teine vaatus oli täiesti arusaadavam juba. Seal oli Betti ja Väike Prints...ja veel kaks meest!? :D Noh, nii keerulist ja nii (vabandust väga!) mõttetut ajaraiskamis moodust annab otsida! Sellise teatritüki puhul peaks kirjas olema, et see on ainult väga intelligentsetele ja kõrgelt haritud inimestele, kes sellest aru saavad! :D :D Ausalt, ma usun, et see oleks olnud hea ja hariv teatriskäik, kui mul sellist väsimust ei oleks olnud! :)

Tänaseks kõik! Näeme ehk (looodetavati!) varsti jälle! ;)