Tudish Piip!

Tervitan teid taas! Keda? Pole õrna aimugi! :)
Vahepeal on juhtunud niii palju ja samas...mitte midagi! Eelmine nädal oli super-turbo! Viimane (õige!) Terminaatori kontsert, palju (no, ja ma mõtlen, et ikka väga palju) sünnipäevi! :D Aga ega siis koguaeg ka tähistada ei jõua, seega soovisin enamikule lihtsalt südamest õnne, isiklikumalt käisin kallistamas kahete paksu! Niisiis võib vist öelda, et oli suhteliselt sünnipäevaline nädalavahetus! Oeh, loogiliselt võttes peaks see ju tore olema, right!? Jah, oligi...vist! Kui välja arvata need inimesed, kelles kas taaskord või esmakordselt pettuma pidin. Ei saa öelda, et ma oleks neis pettunud. Nad lihtsalt...näitasid end sellest küljest mida mina varem näinud ei olnud...ja tagant järgi soovin, et ei olekski näinud! Uhh, kokkuvõtteks pean ikka nentima, et oleks olnud vist õigem sõita kohe reedel Tartusse, mitte minemata jätmist laupäeva õhtul kahetsema hakata. :D Oleks ja oleks. Tagant järgi tarkus, teadagi! :/
Inglipuudutusest vist nii palju, et südantlõhestav oli! Kurb ja rõõmus samal ajal! Ilus, väga ilus igaljuhul! :) Head teed, Harmo ja Elm! ;)
Ja muud vist väga ei olegi...kui siis see, et üks öö nägin unes, et tegin auto avarii, otse ninapidi kokku. Autos oli kaks inimest + mina. Õudne oli! Kõik oli nagu liiga tõeline ja päris. Õnneks jäid kõik kolm ellu, aga hirmus oli ikkagi!!! Hommikul kohvi kõrvale Postimees-online'i lugedes oli seal suurelt peakiri: Laupkokkupõrkes sai vigastada kolm inimest! Siis oli veel jubedam! :/

[edit] - Erinevalt eelmisest nädalast on üllatavalt rahulik! Või samas! Tundub, et mitte midagi ei ole teha...midagi suurt ma mõtlen! Aga teha on küll...palju ja väikeseid asju, mis tunduvad üllatavalt tühised selle kõrval, mis kõik selja taha on...ja ees! Jah, vaikus enne tormi! Nooot good! :/

Ja teine asi, mis häirib on see kella keeramine!!! Ei, mulle ei mõju see tund aega vähem või rohkem magamist, aga lihtsalt, et kuna kõiki kellasid korraga keerata ei jõua, siis veel praeguseni on mõnu kell täiesti vale ja ajab segadusse ja närvi! Phh, ja rõve mõelda, et homme hommikul ja jälle PIME! :(

Ess-pee-aaa!

Ei, mitte NBA, vaid SPA! :D Aga enne kui ma oma jutu juurde asun, siis pean kiruma seda kohta siin ja hoiatama, et võib-olla ei tule järgnev postitus väga sisukas või mõttekas või lihtsalt asjalik! :P Asi siis selles, et eile istusin (ja raiskasin suure osa päiksepaistelisest päevast arvutitaga istudes ja blooogi kirjutades. See oli üle pika aja üks pikimaid ja sisukamaid postitusi üldse! Ja kui ma olin vajutanud "publish post", andis arvuti errorit ja lihtsalt heast peast kustutas kogu mu jutu ära! Täielik pede! Oleks võinud hoiatada ju, ma olen enne copy teinud sellest!!! Jah, tükk aega olin marus! Täna enam ei ole (väga) ja üritan nüüd siis taastada oma pikka ja sisukat postitust (mis ei pruugi enam üldse nii pikk ja sisukas tulla! :D:D).

Pole vist eriti raske arvata, et nüüd tuleb kiire ja lühike ülevaade ju koolivaheajast ja siis sinna otsa pikk jonn sellest, et koolivaheaeg on nüüd läbi ja vaja jälle kooli minna. :D Aga nii on! Koolivaheaeg läks turbokiirusel ja...mitte just nii, nagu plaanitud oli! Aga samas pole siin midagi imestada, sest minuga on ju alati niii!!!! Üks kõik, kuid kaua ja pikalt ja põhjalikult ma midagi ette ei plaaniks, võib 102% kindel olla, et nii see ei lähe! Isegi kõige lollikindlamad asjad põrusid haledalt läbi! :D Jah, aga nii ta läks...
Nii uskumatu, kui see ka ei tunduks, sõnasin ma tõesti oma eelmisel (või õigemini siis ikka üleeelmisel) külaskäigul siia ära selle, et ma näen üle saja aasta Messut! Algul oli plaan olla Olustveres reedest teisipäeva või kolmapäevani ja Messu pidi Köidama-vabariiki pühapäeval või esmaspäeval tulema. See ei mängi olulist rolli, et me vahepeal Tartus käisime. Olulisemat rolli mängisid need UPS'i mehed, kes teisipäeva hommikul Tallinnas uksetaga olid ja nõudsid, et keegi nad lahkelt vastuvõtaks. Seega lahkusime meie Olustverest plaanitust varem, esmaspäeva õhtul. Messu aga jõudis maale alles teisipäeva hommikul! :D Masendavalt naljakas! :/
Esialgselt oli mul plaanitud kolmapäeval Tartusse ülikooli lahtisteustepäevale minna. Kuna mu edasised elu-plaanid ei sisalda Tartut, siis sellest ülikoolist ei olegi niivõrd kahju, kui just nendest Tartu-tuttavatest, keda näha oleks tahtnud, ja Tallinna-tuttavatest, kes kõik sel samal päeval Tartusse sõitsid. Selle asemel, et olla lahe ja minna Tartu peale tšillima, olin ma ikka ja jälle suht anti-friendly ja põgenesin hoopis Saaremaale.
Ma ei kurda! See oli vist isegi õigem valik, sest sellist puhkamis viisi polegi ma varem harrastanud! :D Päris uus ja huvitav oli! Niiet, seekord peab nentima, et kiirelt ja ootamatult tehtuv valik osutus võib-olla isegi ehk paremaks....vist! :D :D
Reedel olime tagasi Tallinn Citys ja...ei teinudki vist midagi! Ahjaa, puhkasime puhkuseks! ;)
Nüüd peaks vist järgnema see pikka ja tüütu vinguv tekst sellest, et koolivaheaeg on läbi ja bla-bla. On küll halb, et kooli peab jälle minema ja raamat vaja läbi lugeda ja mida kõike veel, kuid vaatamata kõigele ebameeldivale, olen ma siiski üli-õnnelik ja rõõmus. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina pean veel ainult NELI NÄDALAT hommikuti vara ärkama!!! Jaaa, see on vähe! Võrreldes selle 12 aastaga on see VÄGA VÄHE!!!! Yhaaa! Ja mis peale nelja nädalat saaab?! I don't give a fuck! :D :D Heaheahea!!!
Täna olen üksi kodus. Ilm on ilus! Peaks õue minema. Varsti lähengi! ;)

Ps! Oma eelmise postituse järjeks tahaks veel natuke rääkida ja kommenteerida seda vere-vahetust! Kogu see asi on nüüd meedas läbi käinud ja vastukaja on tulnud mitmesugust. Jah, on küll kahju, et mu lemmik-mees bändist lahkub (võite arvata, kes see on, aga vihjeks võin öelda, et Elmar see pole! :D :D). Samas ma ei põe, sest...tsiteerin: "Anna aega atra seada!". :D :D Ma loodan, et see tähendab seda, mida ma loodan! :D Hihiii! Aga muu pärast ma ei põe! Eks need muutuste tuuled on puhunud umbes täpselt iga viie aasta tagant ja see koosseis oligi nagu pikale veninud. Uut verd on vaja, et asi jälle suurema hooga tööle läheks ja praeguste kordinaatide järgi võib öelda, et asi hakkab liikuma jälle õiges suunas. Vist?! Eks me näe. Pole mõtet tekkitada paanikat mingi tühja kohapeale! ;)
Teisalt jälle...äärmiselt kurb! Üleeile, kui ma oma silmaga selle koosseisu viimast üllitist nägin, siis tuli ikka nutt peale küll! Ei teagi, kas see oli rõõmust või kurvastusest! Ilus lõpp-pauk, seda kohe kindlasti. Tuleval kolmapäeval näeb siis seda koosseisu veel viimast korda...aga kuus aastat! See on ju tegelikult bänd, keda mina fännama hakkasin. Pole näinud neid vanemaid koosseise või käinud kontsertil. See oli see bänd, kellesse mina armusin! Kuus aastat, see ei ole lühike aeg. Ja vaadates seda plaati, siis ON see eriline. Kes kuus aastat tagasi oleks osanud arvata, et nii läheb...?! Minu fännamise ajal sai see bänd hakkama kõige vajalikuga: uus plaat, kontsert CD+DVD, lugematul arvul unustamatuid kontserte, palju uusi ja huvitavaid projekte, 20. bändiaasta täitumine, minu 18. aasta täitumine, jõulud ja uued aastad ja nüüd ka ilus unplugged CD+DVD. Südamelähedaseks on saanud kuue aastaga see bänd! Ja nüüd ei saa ta enam kunagi olema see, mis ta oli...
Respect ja ai-fucking-täh kõige eest, sõberid! ;)

Pps! Mitte kunagi ei ole võimalik kirjeldada samu tundeid kaks korda! Suht fail! :)

Ppps! Samas, need tunded ongi kirjeldamatud. Ja just see, mis on kirjeldamatu, on kõige õigem ja erilisem! ;)

[edit] -> Ma avastasin, et mul ei olegi pilti, kus nad KÕIK koos minuga oleks! :(

Rahu majas?!

No nii! Suur pauk on ära käinud. Süütnöör oli ikka vääääääääga pikk, kuid nüüd on nii ja loodetavasti on parem! Nii neil kui ka...teil! :D Ei tea, eks näeb! Kui mõni mõttetu juku uueks meheks saab, siis...siis ma ei tea! Tuleb lihtsalt loota, et trenni-mees võtab mõistuse pähe ja leiab olukorrale asjaliku lahenduse! Ootan, aga ei oota ka, kuni nad nüüd jälle lavale naasevad. Ma ei tea, mida tahta. Tavaline! Aga 25. plärts ja siis...siis on kõik uuus! :)
Laupäeval oli koss. Heimtalis...või siis Raudnas?! Raudna kooli võimlas, mis asub Heimtalis?! :D No, pole tähtis...tähtis on vaid see, et jube kena võimlamaja oli seal! Peaks selle imelik-toreda ehitise Google-mapsidest ka üles otsima ja vaatama, milline ta siis ikka oli! :D Aga tegelikult ei ole see ka tähtis. Kõige tähtsam on see, et see laupäev on nüüd jälle koss ja üle saja aasta on reaalne võimalus, et ma näen isegi Messut! Jaaa! Kõlab uskumatult, eks?! Ma loodan, et ma nüüd midagi ära ei sõnunud...maal näeme, muskam! ;)
Üle-üldiselt on raske. Ja ei viitsi enam. Kuigi see lõppev veerand läks vist maailmma kõige kiiremini! Ausalt! Aasta pikim veerand on kohe-kohe läbi saamas...ja siis on veel ainult neli nädalat! Hihiiiiiiii! Mida lähemale see aeg jõuab, see põnevamaks, närvilisemaks, õudsamaks, jubedamaks ja ma-ei-oska-mitte-midagi-ju läheb! Aga ega mingeid tulemusi ma ei oota ka. Peaasi, et kõik eksamid vähemalt 20 punki tulevad ja see hullumaja lõppude-lõpuks läbi saab. Olen, jah, alla andnud! Möku, nagu tavaliselt!
Muud nagu midagi uut ei olegi. Varsti julgen juba oma koolivaheaja plaanidest ka rääkida (kui herr Agur suudab nüüd midagi ette võtta minu osas :P), kuid veel mitte. Ei sõltu minust...ja see teebki asja just huvitavaks! Nagu küla koerale, nõnda koer külale! Või mis moodi see täpselt oligi?! Ja omad vitsad ikka peksavad...vähemalt ühte osapoolt! :P
PS! Mis rahust ma siin ikka räägin?! Teine päev streigin ja blokin juba! Ja jälle omad vitsad peksavad (ja ikkagi veel mitte mind!)! Vaatame, kaua ma vastu pean, aga neljapäeval sõidan juba marsaga arvatavasti kooli, sest kokkulepe on siiski kokkulepe, right?! :P

KOLM! :)

Jah, kolm! Samas, minu jaoks need numbrid ei loe. Numbrid vaid näitavad pikas perspektiivis midagi. Iga päeva tuleb võtta kui õnnisust - südame ja armastusega! Ja jällegi...kolm! See juba on midagi! Kolm-kolm-kolm! Ükspäev just meenutasime kolme aasta taguseid sündmuseid. Niiii tore ja naljakas ja armas oli! Hoian kinni! Kümne küüne ja hammastega kui vaja, aga hoian ja hoolin! Oh, joy! ღ