Hetk!

Appi! Käisin üks päev (see oli üleeile, kui aus olla! :D) jooksmas! No, ei olnud hea mõte, kui arvestada seda, et ma pole vähemalt kolm kuud trenni teinud ja viimati käisin jooksmas vist...ee...eelmine suvi!? :D Täiesti uskumatu, kui raske see oli! Ma olen terve oma elu aktiivselt sporti teinud ja selline lühike jooks ei oleks paar aastat tagasi hingeldamagi võtnud...ja nüüd?!?!? Uhh, peab end kokkuvõtma ja asjaga jälle tegelema hakkama...võib-olla...varsti! Hihii. :D
Tegelikult on asi tõsisem, kui paistab! Ei tahaks nagu tervet Espanjaalo-aega pikade riietega veeta...pole midagi teha, tuleb end vormi ajada! Uskumatu, et suvi (no, ma mõtlen ikka kuum päike, rannad ja meri!!!) on neljapäeva pärast uksetaga...wihii! Mul on 18 x 4 piletit...reisile, anybody?! :D :D
Ja jällegi on asjal ka teine külg. Pole üldse nii rõõmus ja roosa, kui paistab. Need piletid pidid sinna ju kuidagi tekkima! Ja mina tekitasin nad! PALJU aega ja paberit küll kulus (ja terve üks ilus päev läks sellega jantimise nahka), aga hakkama sain! Kui ma nüüd lõpuks veel oma Euroopa ravikindlustuskaarti kätte saaks, siis oleks juba päris tore! ;)
Täna on rahulik päev olnud, kuid terve järgnev nädal seda kohe kindlasti ei ole! Täiesti lõpp, kuidas ma ikka seda teadmatust mingilmääral armastan! Kus homme ja kus ülehomme?! Kuidas sinna ja millega tagasi?! Kes?! Kus?! VÄGEV! :D Ja Virge tuleb homme...ja see tähendab loodetavasti seda, et ma seekord reaalselt jõuangi Olustverre! Puhkus enne puhkust! ;)
Phh, ilmselgelt ei ole kogu mu eelnev jutt olnud just eriti...selge...?! :D Mis teha, kui tuju tuleb, eks siis tuleb lihtsalt oma emotsioon kirja panna (jah, te ei peagi sellest aru saama!!)! Üks päev kirjutasin veel...kella kaheni öösel kirjutasin ja kokku tuli lausa kuus lehekülge...päris masendav oli, kuid tänu sellele on nüüd kergem! Uskumatult palju kergem! Kirjutamine on kuidagi müstilise mõjuga. Mõnus! Ja kui ma kunagi oma julguse kokku suudan võtta, siis läheb veel kergemaks (i hope!).

Juba mitu päeva tagasi mõtlesin, et peaks siia midagi asjalikku kirja panema (ja see tõesti oli asjalik!!!), kuid nüüd...pole enam midagi öelda. Mitte midagi asjalikku! Ja see on koguaeg nii! Mõtteid on palju siis, kui neid kirjutada ei saa...ja kui kirjutan, siis mõtted kaovad...imelik! :/

F*cked up!

Jaah, niii juhtub, kui on palju aega...või siis liiiiigagi palju aega! See viib mõtlemiseni, mis ei ole mittte üldsegi väga hea! Ja siin ma nüüd siis olen: totally f*cked up omadega! Oeh-oeh-oeh! Tahan ära!!! VÄGA hästi kaugele tahan ära...igaveseks! Selline Holden Caulfieldi tunne on, et ise ka ei usu! Apppi-appi-apppi! Tahaks ennnast kõigest ja kõigist välja lülitada. Stand by?! Või äkki oleks isegi restardist abi!? Midagi peab igaljuhul ettevõtma, nii see asi ei jää!
---
ok, Uuudu võttis mu juttu liiiiiiiga tõsiselt ja ütles: preparing to stand by! :D Nüüd on juhe taga ja pole mingit stand by'd siin! Aga hea ajastus, hea!
---
Mis ma ikka kassin!? Nagu nii ei saa mitte keegi peale minu seda olukorda lahendada! Ise ma ennast siia sisse uputasin ja ainuke variant on sellest ise välja ujuda! Ja ma kardan, ma lihtsalt tõsiselt kardan, et sellest suppist ei ole enam võimalik pääääseda!!! Kõik! Ei ole võimalik ja kõik!!!

Ma tahaks nüüd öelda, et räägime millestki heast?! Aga...mitte midagi head ei ole! Nädalavahetus oli super fun! Tõesti, väga vinge! Reede õhtu möödus selles seltskonnas, kus ma tavaliselt ennast just kõige mugevamalt ei tunne, kuid seekord oli erand! Lausa mõnus oli üle pika aja selles seltskonnas olla! Vähemalt NEID kolme näha!!! Ja on the other hand, terve selle õhtu jooksul olid teemadeks niiiiiii masendavad asjad, et...miks?! Nii vähe kui me näeme ja rääägime...ja seegi on kõik on niiii...eluline?! Njaah, siit see Holdeni-teema arenema hakkaski!
Aga laupäev oli selle eest super cool! Annika ja tema poissmehe korter (hahaha!), natuke lõpupeo meeleolusid, T-Triinu 18 ja Amiiiiiiiigo! Ja kogu selle jutu võib kokkuvõtta ühe-kahe sõnaga: meeeeeeletult palju tibusid! :)
Pühapäeva ja esmaspäeva päevitasin maha sõna kõige otseseamas mõttes! Tänaseks oli planeeritud koolis käik ja hambaarsti äkk-külastus, aga uni ei tahtnud hommikul kuidagi mind maha jätta, siis lükkusid need tegevused hoopis homseks! :D Täna lähen passin helitehnik-Annikat hoopis! Hihiiiiiiiiiii!

Ps! See jutt tuli üllatavalt positiivne...vähemalt mulle tundub nii! Ma asjade tumedamatest pooltest ei hakkakski rääkima...sest ma vist isegi ei saa aru, mida ma taotlen!? Aga ma tean seda, et hea see ei ole... :/