How low YOU can go?

Igakord, kui ma dashboardil olen new post vajutanud, tekib täielik error! Mis, kus miks?! Siis võtan uue tab'i omaenda blogi aadressiga ja loen, kuhu ma omadega pooleli olen jäänud. Niisiis, jutujätkus pean mainima, et pusa sai valmis...ja tore on see, et ma pole ainuke, kes sellga väga rahule jäi! Nohjah, kuigi nii mõnedki ütlesid, et paigutus on vale. Mehed! :) Aga veits on vaja seda veel natuke tuunida ja siis peaks miskit juba müügikõlbulikuks saama.

Nii uskumatu, kui see ka ei oleks, siis Anu ja Helen tõesti tulidki! Kolm aastat lubadusi...ja nüüd sai see siis lõpuks tehtud! Ja nii nalajakas, kui keegi sellisesse imestusse satub. Jah, ma ise ka uurisin ja puurisin suures linnas kõike suurte silmadega, aga nüüd, kui kõik on juba täiesti kodune, on niiiiiiii naljakas teiste reaktsioone vaadata! Hihiii! :)
Kui kass on kodust läinud, on hiirekestel pidu! Ega siis ühe päevaga piirduda ei saanud! Esmaspäeval olid Kadi ja Elise (ja juustusupp ja porgandikook!) ja teisipäeval tuli Ronnu! Nii-nii armas, kui väikseke ise helistas. Ja me saime täiesti ilusti ise hakkama...jälle! :) Ausalt öelda, olin ma lausa kurnatud peale seda kolme pikka päeva. Ja täiesti lust oli pool kolmapäeva täiesti üksinda olla...rahus ja vaikuses! Või kui vaikne see siis ikka oli?! Hommikul vara hakkas äratuskell tirisema ja peale pooletunnnist enda maastlahtikangutamist hakkas undama tolmuimeja! Selgus, et mul on juba lausa nii kiire, et mul polnud aega isegi pidžaamat koristamisriiete vastu vahetada. :D Kui keegi seda nägi, siis tundus see kindlasti hiiglama naljakas! Sest kui ma olin oma sebimised ära sebinud ja ise end sellest situatsioonist avastasin, siis oli ikka veits jabur küll!
Ja ühele jaburdusele järgnes kohe teine: ma sõitsin bussiga Kuressaarde! Kaua see hiireke siis ikka pidutseda jõuab?! Sõbrad said otsa ja kassikesel oli vaja ju ka silm peal hoida. Aga kuna muud varianti ei olnud, siis ei jäänudki muud üle, kui bussiga Saaremaale liigelda...ja see oli jube! Neli tundi passimist, istumist, loksumist ja aja raiskamist on minu jaoks sama hea kui...lihtsalt kohutav! Ja ma ei saa aru, kuidas saab istumine ja passimine nii västitav olla, sest Kuressaarde jõudes oli tunne nagu ma olen 24-tundi niiviisi loksunud ja magamata olnud! Õhh, never again! :D
Ahahaa, aga ei saa ma mainimata jätta, et selle nelja tunniga sain ma hakkama ühe asjaga, mille ma tegelikult olin juba kandnud lõpetamata-asjade-nimekirja: ma lugesin läbi Zamjatini "Meie". Eii, mulle ikka üldse ei meeldinud. Ja eks ma just sellepärast selle raamatu juba nurka olin visanudki, et juba algus ei olnud väga paljulubav. Ja siiski olin ma sunnitud selle raamatu kätte võtma, sest mu järgmine raamat pidi olema kõikide noorte lemmik...da-dam-da-dam..."Videvik". Ilmselgelt oleks olnud rumalus seda kaasa võtta, sest see teadupärast kaalub ju vääääääga palju. Ja kõik ülejäänud raamatud Tallinna-kodus on mul läbi loetud, siis ei jäänudki muud üle, kui Zamjatinile lõpp peale teha (kuigi ma ei uskunud, et ma sellega hakkama saan). Ja see lõpp ei olnud üldse parem, kui algus. Liiga palju ulmet, hämamist (seal aeti isegi segasemat juttu, kui mina ajada oskan!) ja kohe kindlasti liiga palju matemaatikat! Jumal tänatud, et see läbi sai! Jättis külmaks! :P
Küll aga ei saanud külmaks jätta Kuressaare Maxima. Hahaha, see oli vist nüüdseks juba kaks suve tagasi, kui Ergolt viimati dokumenti küsiti (kusjuures, siis juhtus seda kaks korda lühikese ajajooksul)...ja nüüd see kordus jälle! Faking naljakas ikka! Ja äge! Ja nunnu...ja ikkka endiselt faking naljakas! Ei jäänud muud üle, kui konstanteerida, et suve-lõpu-seiklusele-Saaremaal sai sobiv algus! :)
Ja esimene õhtu Saaremaal jätkus veel vingemalt, sest õhtu jätkus Niidi talu suitsusaunas. See vist oli mu elu esimene (ja loodetavasti kindlasti mitte viimane) suitsusauna kogemus, sest see tõesti oli niiiiiiii-niiiiii mõnus! Kõik soome saunad (isegi Messu üli-cool kaheinimese saun kunagises Pärnu-kodus) said ikka valusalt kandadega silma! ;) Vot see ei jätnud külmaks...siiamaani on soe sees! Hihiii! :D
Neljapäev tõi endaga kaasa veel huvitavaid seiklusi ja kogemusi ja natuke isegi kahetsust ja tüdimust...ja kurguauguni nalja muidugi ka! Kuna poiskad tegid tööd, siis mina seiklesin Kuressaares fotopoes ja võtsin oma elu esimese hääletaja peale! :D Õhtupoole hängisime Robiniga mööda lähedalasuvaid vaatamisväärsusi ja käisime poes. Ja see ei olnud lihtsalt mingi tavaline poeskäik, sest poiskad nõudsid kasti õlut ja seda pidid nad ka saama. Poes vaadati mind muidugi kui noort alkohoolikust ema...ja just sel hetkel ei olnud poes vähe rahvast, eii!!! :D Ps! Ja minult ei küsitud dokumenti! :(
Reedel oli ka natuke tüdimust ja igavust, sest mind jäeti täiesti üksinda. Ma tean, et ilma küsimata on küll ebaviisakas võtta, aga ma arvasin, et keegi ei saa sellest teadagi, et ma natuke ühte raamatut olen lehitsenud (sest ma ju pidin nagu nii kohe-kohe pessu minema). See raamat lihtsalt jäi mulle kuidagi silma ja näppu. Ja ma ausalt imestasin, kuidas aeg head raamatut lugedes lendab. Ma jäingi täpselt nii haledalt vahele, et ma istusin terrassi peal (rätik ja šampoon endiselt minu kõrval) ja lugesin hüpnotiseeritult raamatut, kui poiskad märkamatult kolm tundi hiljem tagasi jõudsid. Busted! Siia maani kripeldab ja hirmus kihk on seda edasi lugeda. Ja see tähendab seda, et Saaremaale tuleb tagasi minna...for sure! Ahjaaa, see raamat, mis mind seal ootab, on tõsieluline reisikirjeldus Antarktikasse, "Omapärane talv" Enn Kreem! ;)
Reedel oli keikka ja viiepäevane prooviperiood läka esmaesitlusele. Nunnu oli! Uued lood on teistmoodi ja algul nagu natuke võõrad, aga tegelikult ikka kõik vinks-vonks! Tore, kui nad ikka teevad ja püüavad. Goooooood luck, noh! ;)
Kogu selle bandcamp'i saab kokku võtta tegelikult väga lihtsalt: palju alkoholi, palju süüa, palju kunsti ja kõige rohkem ikka palju nilbusi!!! Nii mõndagi meest õppisin paremini tundma ja nii mõnedki tegelased tõmbasid minu silmis omale veel vett peale! Ja siis tekibki see küsimus, et kui madalale...no kui madalale?! Sest mina arvasin juba ammu, et põhi on käes! Aga eii!!! Palju õnne, noh!

Eile jõudsime tagasi. Ja siis selgus, et toimub mingi sünnipäevapidu, kuhu mind ei oldud kutsutud...ja siis vist võib-olla ikka äkki olin kutsutud?! Aga noh, ma olen rahul, et see asi nii lahenes nagu lahenes, sest kui ma oleks kutsutud olnud, siis oleks ma end pärast natuke kehvasti tundnud, et ma niii väsinud olin, et sinna minna ei jõudnud! Ühesõnaga, kõik on hästi ja keegi ei pea end puudutatuna tundma või millegi peale solvunud olema, right?! Palju-palju õnnnne, Elerin! :)

Ja kui nüüd pilk veel tulevikku heita, siis...ÕU MAI GAAD!!! Ma lähen ülehomme kooli...ülikooli! Ja ma ei saa mittttte midagi aru, mitte midagi ei oska teha...ja mitte midagi ei tea!!! Help me!!! :D :D

Ps! Tahaks hullult kirjutada, et olnud nädala looks oli jällegi "Skin and bones", sest ei möödunud päevagi ilma selleta, aga see oleks hullult...olnud kuidagi! Ja õige on ikkagi ju see, et Saaremaa-nädala staariks oli ikkagi Jimmy! ;)

Pps! Ma ei anna alla!

Watch me spin!

Pulmad, pulmad, pulmad ja matused! Enamvähem nii see lähipäevadel olnud on. Täna Piritale sõites (mitte linna, vaid Piritale ainult!!!) nägime vist vähemalt kahte pulmaliste punti. Rääkimata siis neljapäevasest pulmast. Ja oli see reedene päev vist, kui Rohuneeme teel sõitis mulle vastu pikk-pikk, no ikka väga pikk autode kolonn, kus kõikidel autodel oli antenni külge seotud must lint. Kuid nii see juba kord on, et koguaeg ei saa kõikidel olla pulmad, mõnikord on valge lint vaja mustaga asendada. Eriti halb juhus on see, kui otse pulmalauast tuleb suunduda hauaplatsile. Heh, natuke aega tagasi oli uudistes uudis, kus Kuveidi pulmas hukkus tulekahju läbi 41 inimest...või õigemini naist. Hirmus lugu ikka küll! Prr, miks ma sellest üldse räägin?!
Meil oli neljapäeval väga tore ja armas pulm. Ei olnud see küll just selline, nagu ma lootsin, sest ei toimunud seal traditsioonilisi pulma-mänge, ei joodud lademetes viina, puudus pulmaisa ja mis kõige hullem, isegi tantsu ei löödud pulmas!!! Aga ilm oli ilus, koht oli ilus, pruutpaar oli lausa võrratu ja kõik oli üle-üldiselt viks ja viisakas! Ei nurise, sest noorpaar just sellist pulma ju sooviski! Õnne ja edu Romeotele! :)

Inimesed lähevad ja tulevad. Mõned lähevad kauemaks, mõned igaveseks. Selleks, et kellgi elust igaveseks lahkuda, ei pea keegi teise ilma rändama. Ma pean silmas just lahkumist selles mõttes, et...lihtsalt ei hoolita, suhelda, räägita enam üksteisega. Inimesed on füüsiliselt olemas, kuid...ei ole ka. Viimasel ajal olen selliste inimeste peale mõelnud, sest ausalt on neid suhteliselt palju, kes on kuskile ära kadunud. Lihtsalt! Ma ei põe, sest...tulevad...ja lähevad...kuid ÜKS jääb! :)
Kristi saatsime Austraaliasse ja kindel on see, et tema sinna igaveseks ei läinud. Elmariga jätsime esmaspäeval hüvasti ja tema plaanide kohta ma palju rääkida ei tea. Fakt on aga see, et mõlemaid ma kadestan teades, et nüüdseks on nad juba päikese ja ilusate ilmade maal! :)

Eile oli Vahva soola-leivakas, mis oli mitte just päris see, mis ma lootsin. :D Hahahaa, eii, kõik oli tore! Korter on ilus, Ailika ja Mairi olid ka ilusad, aga ma pean siiski tõdema, et üks väike poiss suudab mu poole päevaga nii ära väsitada, et viina-ja-nõmeda-jutuga-peoks mul jõudu ei jätku! Sorry, lempsid! Aga vähemalt oli mul tore päev ja loodetavasti oli Ronnul ka tore! Hihiiii! :)

Uskuge või mitte (üks mees ei uskunud!), aga me käisime Mairiga "Pulp fictionit" vaatamas...KINOS!!! :D See oli ainult väljavalitutele. Nüüd tuleb see uus Tarantino film ja Brad ka üle vaadata!
Ja homme tuleb Anu...ja Helen...ja võib-olla veel keegi! Kihvt-kihvt-kihvt! :)

Ps! Kunagi varsti näete minu disainitud ja valmitatud tasse, mida kõik omale korraliku raha eest soetada saavad, aga nüüd hakkan oma pusa disaini mõtlema.

CiaooOOoO! ;)
Disaini-Pisike.

Foo Fighters - Skin and bones

Neetud!

Kirsikompotti avades murdsin noa. Kondentspiima avades väänasin kahvli kõveraks. Ergo auto kojamehed läksid katki (ja kes sõitis selle autoga viimasena?!). How cool is that? Ausalt ja täiesti tõsiselt, ma olen üks vastik kobakäpp, kelle käes asjad lihtsalt, täiest heastpeast lagunevad! Ei, enam hullemaks minna ei saa, läheb ainult paremaks, sest ees ootab nädalavahetus Olustveres (juhul, kui teine auto ka alt ei vea!!!).

Neetud Pisike!

[edit] Teisipäeval käisin Rakveres Sõpradetuuril, ajee! (Hullult nõme oli!) ...ja lõhkusin lambipirni! :)

Vennad Allar ja Üllar ehk Hiiumaa-lugu '09!

Vapustav! Oivaline! Täiuslik! Super! ...ja kõik muud uskumatult positiivsed sõnad selle puhkuse kohta, Hiiumaa kohta, nende inimeste pihta! Ma teatsin algusest peale, et see saab lahe olema...aga et niiiiii vägev kohe, poleks uskunud! No, täiesti uskumatu, et niiii muinasjutuline koht üldse olemas on! Kirjeldamatu, täiesti kirjeldamatu oli kogu see veedetud aeg! Ma isegi ei vaevu seda kirjeldama, sest see ei kukuks kohe kindalti piisavalt hea välja. Võinoh...ma võiks ju siiski natuke proovida?! Kogu seekordne Hiiumaa oli täiesti idülliline! Ilmataat andis viimase lihvi sellele...kõigele! Uhh, Oti-oti, mind ei koti, ümber-maja-tee, saun ja sardelli-tradistsioon, Uno, Allarid ja Üllarid, Piibunina, Sääre tirp, Kassari, kabel ja maagilised ristid, Marie Underi roos, pulm (jah! :D), villavabrik ja vahvlid (ja jälle UNO!), muuseum, Ühendarud Ürgmehed (no niiiiiiii naljakas ja niiiii tõene! :D), Kõpu poolsaar ja tuletorn, Sõru sadam ja purjelaev Alari, Henno ja Ilona, linnuvaatlus, chill-grill ja nalja nabani! Siia oleks neid märksõnu veel palju kirjutada, aga midagi on vaja ka endateada jätta! Hihiiii! Ja ometigi jäi palju tegemata ja nägemata! Vägev, see oli niiiiiiiiiiiiii vägev! :)

Eile jõudsime Hiiumaalt tagasi, vedelesin paar tundi ja olingi juba jälle linnas. Toimus Kristi (ja Liina) ärasaatmis-pidu. Nii lühikese ajajooksul niiiii palju intriige!?!? :D Armastust ja vihkamist, naeru ja nuttu, mälestusi ja ennustusi! Hahahaa, isegi Natalja tuli, niiiiiii armas! :) Muidugi oli veits pläss, et me niivõrd vara jalgalasime, aga ma tõesti ei suutnud, Hiiumaa päike oli mind täiesti ära väsitnud! :D Ja pealegi, oli see tegelikult õige aeg lahkumiseks, sest natuke hiljem oleks vist kõik seal juba nutnud! Oii, ma kadestan, et Kristit ootab ees aasta aega ilusat ilma ja lõbusaid seiklusi! Jah, kadestn, sest mul ei jagu jõudu ja julgust sellekski, et end oma näruses olukorrast välja rabeleda! Julge otsus on minna peaaegu väga täiesti võõra inimesega tuba jagama...teiselepoole maakera! Aga ma olen rohkem kui 100% kindel, et kui nende teed peaks lahku minema, siis Kristi saab ideaalselt ka üksi hakkama! Head teed, Austraalia-Kristi! ;)

Nüüd peaks siin olema alapealkiri: mina ja minu närune olukord, aga see oleks kuidgi väga...lame! Kogu see olukord ongi väga vastik ja samas lihtsalt labane, kuid...ma ei saa sinna mitte midagi teha! Nõrk olen! :(
Kõik algas sellest, et ma tahtsin head. Nagu ikka. Viga oli aga selles, et mitte ei tahtnud ma teha halvast head, vaid heast veel paremat. Tagajärjed on nüüd selgelt näha, sest kõik kukkus välja täpselt nii, nagu minu puhul ikka...ja alati! Üks asi viis teiseni ja nüüd on asjalood juba päris kurjad! Püüdsin muuta ja muutuda...ja nii läkski, aga mitte midagi ei muutunud nii, nagu mina seda lootsin! Ma saan aru, et ise ma tingisin selle olukorra...aga nüüd ei oska ma mitte midagi teha. Ja kõige valusam selle asja juures on see, et valel on lühikesed jalad! Isegi kui ma püüan unustada või leppida, saan ma teada midagi, mida ma teada ei taha! See kõik jõuab minuni minu tahtmata, kogemata, juhuslikult ja ometigi järjekindlalt! Kas rääkimata jätmine võrdub valetamisega? Minu meelest, sellises olukorras küll, jah! Ja, raisk, kuidas see haiget teeb! Ja kui sa vaid teaksid, et just selliste tegudega sa ise oma jalgealust õõnestadki! Üks kord, kui ma olen juba piisavalt tugev ja julge, siis saavad ka sinu heateod karistatud! Ausalt, ma luban! ...sest kaua siis nii saab?! Igakord, kui ma tõesti püüan mõista ja leppida, selgub mingi täiesti uus aspekt, mis mu jälle rajalt maha võtab! Deem, ma ei luba nii...mitte enam kaua! RAISK!

Pisike, kes püüdis luua ideaali, kuid sai hakkama ühe paraja käkiga! :/

Süütunne on amatööridele...

Sees kudrutab ja keeb. Ei tea, kas see on elevus tulevase nädalavahetuse pärast...või süütunne viimase Hiiumaa pärast?! :D Millal oli viimane Hiiumaa? See oli see "katusekontsert", kuhu me Martaga ei jõudnudki. Hihii! Seekord aga ei lähe katusekontsertile, seekord on plaanis: 1) jääda kauemaks kui üks öö, 2) vaadata Hiiumaa ürgmehi, 3) võtta sellest suvest viimast (ilma tellisime juba ammu ära!), 4) nautida seltskonda (mis laupäeval peaks aina paremaks minema :)). Ühesõnaga on asjad nii, et bronnid on tehtud ja...HIIUMAA, HERE WE COME! :)

Nägin täna öösel õudukat. Phh, juba üleeile nägin mingit absurdikat, aga tänane öö oli eriti hirmus! Oli juba rohkem kui 9.august ja mind ei olnud enam ülikooli nimekirjas! Hahahahahahahaaaaaa! Kontrollisin täna. Olen ikka ja endiselt! :)

August on niiiiii mõnus kuu! Kõige nauditavam suvekuu üldse! Esimesed kaks puhkusekuud on mõeldud väljamagamiseks raskest kooliaastast ja august on see kuu, kus tuleb juba tahtmine tegutseda, minna kuskile, korraldada midagi, näha ja teha kõikke võimalikku! Ajee, tänasest algab seiklus! ;)

Amatöör-modell-Pisike! Hah! :)

Diagnoos B7!

Olen jah, vastik, paha, kuri, nõme, vinguv ja jonniv väike...nõid! Aga on ju põhjust!!! Ma püüan olla võimalikult leppiv, mõistev ja vastutulelik, aga on asju, mis on mind häirnud juba liiga pikka aega. Nii pikka aega, et enam ei ole võimalik leppida, ei ole võimalik aru saada. Ja mis kõige hullem, ei ole võimalik seletada. Endalgi on ennast selle koha pealt raske mõista, sest ma isegi vahepeal mõtlen ja mõtlen ja...siis mõtlen, et miks ma küll niii mõtlen?! Lootusetu üleküte, ei muud midagi.
Ja kui nüüd järele mõelda, siis olen ma ju niigi palju järeleandnud, silmi kinnipigistanud, leppinud ja muutunud. Ja ma ei saa sinna midagi parata, et on asju, mis mulle ei meeldi. Kõik need asjad, mis mind närvi, vihaseks või kurjaks ajavad, saab kokkuvõtta sõnaga teadmatus. Mulle ei meeldi, kui miski jääb mulle arusaamatuks, teatmatuks, mõistmatuks. Ma olen püüdnud leppida ja unustada, aga see on võimatu. Tahes-tahtamata meenutab miski või keski seda kõike, mis mind mõtlema paneb. Ja sealt hakkabki lumepall veerema ja siis läheb kõik juba vana rada pidi. Lõpuks leian end jälle arutlmas, et miks ma ja kuidas ma oma mõttetega JÄLLE siia-sinnasamasse tagasi olen jõudnud. Nagu surnudring! Jah, eks see vist ongi lõputu ring. Ja ma ei oska seda lõpetada.
Nii ma siis emotsen ja rõõmustan, olen õnnelik ja õnnetuke vaheldumisi. Mõtlen ja unistan, mis kõik võiks olla ja mõtlen ja emotsen, mis kõik valesti on. Vastik, et mul sõpru pole, vastik, et mul nii palju vaba aega on, vastik, et muud teha pole, kui mõelda. Eii, that's my problem!
Jah, lähen tegelen nüüd natuke oma "uue" hobiga. Ma olen niiiiiii vormist väljas (nii seest kui väljast). Ausalt ei mäleta, millal ma viimati niiiiiiiii suur olin. Pool aastat mitte-trenni tegemist, selle asemel nuumamist ja olengi üks pekirull valmis. Nüüdsest (tegelikult juba üle-üle-eilsest) igapäev vähemalt tund aega jooksu, rattasõitu või rullitamist. Mmmmmmmõunus! :)
Ps! "Jääaeg 3" on üliiiiiiii nunnu! Ja paatkond Kallasted on vähemalt sama nunnud! :)

Liimist-lahti-Pisike!

[EDIT] Ja nüüd on jälle see hetk, kus ma mõtlen ja imestan, et kuids ma nii segast juttu üldse kirjutada oskan...ja MIKS ma seda kirjutan?! Kõik on ju tegelikult hästi! Vist... :)

Fergie - Big girls don't cry! ;)