How are you doin'?! Kuhu see aeg kaob? Unreal! Mis veel siis saab, kui ma aastanumbri võrra vanemaks saan?! Aeg hakkab veel kiiremini minema??!?! Enam kiiremini ei saa ju, halllooOooOoooOo! :D
Seljataha on jäänud jälle nii palju tähtsaid ja vähem tähtsaid sündmusi. Oot-oot. Või siis mitte?! :D Vahenädal möödus mõnusalt ja kulmineerus Jan'i sünnipäeva (kõige tavalisem Jani sünnipäev - algus on ilus ja viisakas, kuid lõpuks saab ikkagi Jan peksa ja visatakse klubist välja! Tema puhul on see juba...tavaline?!) ja järjekordsete võistlustega. Naiskond Pisike ja Pikukesed tõid võidu koju!!! :D Isegi 4:11 kaotusseisust suutsime välja tulla!!! Heh, põhimõtteliselt oleme valmis Viljandi Metalli vastu mängima (isegi siis, kui MINA peaks sidet mängima!!! :D). Õhtul, pärast pikka sportlikku laupäeva, oli minu jaoks esimene Krambi aftekas. Jaa, mitte just maailma-kõige-parem-pidu-kus-ma-kunagi-käinud-olen nagu mulle lubati, aga TORE! Friinkin' hell, kui tore. Kindlasti oleks kõik olnud elavamad ja toredamad, kui peole ei oleks eelnenud seda väsitavat päeva. Aaah, eks tuleb veel neid pidusid. Vähemalt nii taaskord räägiti. Vahva, et kogu kamp ikka tõsiselt tegeleb klubivaimu üleval hoidmise ja edendamisega. Mõnedes firmadeski pole vist nii palju päras-tööd-kollektiivseid-üritusi! Heeheee. Will see! :)
Ja kas ma juba rääkisin, kui mõttetu mu sügise teine periood koolis on?!?!? Esimesed kaks nädalat olid, okei, nii nagu peaks. Iga päev midagigi! Aga nüüd?! Esmapäevad vabad, kolmapäevad vabad!!! JEEE! Kas ma ütlesin, et see on mõttetu?! Vabandust. Selliste ilmadega ei tahakski mitte üldse kuskil käia. Aga. Selline see ülikool siis ikkagi on!? Njaa, reedeõhtune turundus pole küll just kõige ägedamal ajal! Ja elab ka selle üle, sest mida minusugune no-lifer ikka reedeti teeks? :P
Selja taha on jäänud ka üks kõigeägedamaid kursapidusid, mis meil olnud on. Margeri maakodus tegime väikse pidžaama-tralli! Niii tore, et nii palju inimesed selle "lapsiku" teemaga kaasa tulid ja et üldse nii paljud vaevusid end kohale ajama! COOL! Ja Jack!!! No, aitäh vägema peo eest! :P (mis järgmisel päeval enam üldse niiiii äge ei olnudki! :D)
Pühapäevaks paranesid kõik haavad ja ma sain ette võtta järjekordse jabura asja. Ja kui ma oleks ENNE teadnud, et see nii jabur on, siis ei oleks ma seda üldse ettevõtnud!!! :D Nimelt teatas sõdurpoiss Kreyt, et ta on Tapalt ajutiselt Tallinnasse laatsaretti toodud (jaa, see sõna oli ehmatav!!!). Ja siis ta kutsus mind oma külastuspäeval külla. Ja mina - lolli peaga - mõtlesin, et mis seal ikka, lähen! Nagu nii midagi muud ju teha ei olnud. Võtsin vitamiinid kaasa ja sõitisin etteantud aadressile. Jah, kullake juhatas mind natuke valele aadressile. Sõjaväepolitsei ei kõlanud mitte kuidagi õigesti. Peale natukest nõutult passimist leidsin üles koha, kuhu ma tegelikult pidin minema (kaks hoonet edasi :D). Esialgne vaade on koomiline - inimesed seisavad, kilekotid käes, väikse putka uksetaga PIKAS järjekorras. Nõuka aeg on tagasi, wuuuhuu! Varsti, kui ma ise sinna järjekorda seisma pidin, ei olnud enam naljakas. Asjale lisas vürtsi see, et kuna Viimsis paistis päev otsa päike, otsustasin ma viiimast korda jalga panna oma nunnud suvetennised. Linnas oli päev otsa lund-lörtsi sadanud. Oli külm. Ja järjekorras seisin nii umbes-täpselt 35 minutit. Jeeeeeeeeeeeeh. Siis läks asi veel huvitavamaks. Ma sain teada, miks see järjekord niiii aeglaselt liikus. Kõik külastajad registreeriti ID alusel kuidagi ja kuhugi. Ja siis tuli jääda oma "saatjaid" ootama. Üldjuhul on saatjateks külastatavad, aga kuna mina läksin laatsaretti, siis minu saatjaks tuli sanitar, kes mu ilusti-kenasti õigesse majja juhatas. Võinoh, oleks pidanud juhatama. Ma läksin teepeal natuke kaduma, sest sanitari samm oli pikk ja mina silmasin tee peal üht teist tuttavat sõdurpoissi! :D Väledad jalad päästsid mu ja lõppude-lõpuks jõudsingi õigesse kohta. :)
Kreyt oma ägedates pidžaamades ootas mind juba. Hahahah. :D Ja muidugi ei saanud see lõppeda nii, nagu oleks võinud ju. Kui ma lõpuks kell 16.18 laatsaretti jõudsin ja suur jutumulin lahti läks, siis kell 16.32 oli juba kõik lõpetatud, kuna külastuspäev lõppes pool tundi varem kui oleks pidanud. Ja eks sa vaidle seal sõjaväe bossidega. :D Kõik, punkt, läbi. Pärast selgus, et tõrge tekkis sellest, et kellegi tuttavad ei olevat sanitari oodanud ja ise omavoliliselt mööda hoovi ringi tatsanud. Jee. Ja kõik teised said selle eest "karistada"! :/
Ja mis on loo moraal?!?!!? See, et ma sõitsin teise linna otsa ligi tund aega, ootasin järjekorras pool tundi, sain 10 minutit näha ammukadunud sõdurit ja sõitsin siis ligi tund aega koju tagasi! How cool is that!? Sõber, mis sõber! :)
Ainult see nädalavahetus veel siin. Ja siis saan koju! Olustverre!!! Kohe päris pikaks ajaks, mulle tundub. Mõnusmõnus! :)
