Head ammualanud musta ussi aastat! Head MINU aastat! :) Kuigi sellest uuest aastast on vaid 2/12 olnud, on mul juba tunne, et see tuleb minu aasta! Peab tulema :)
Nojah, kuigi ussi-aasta algas alles veebruarist, tegin mina oma edulugudega algust juba jaanuaris! Ja käisin esimest korda Londonis! Whoop. Ja käik oli edukas. Ja vahva! Ja Vahva!!! No, muidugi ma tahaks sellest väga üksikasjalikku ülevaadet anda (ja kui päris aus olla, siis tegin sellega juba ükskord isegi algust), aga nüüd tunduks see vist küll väga imelik... kuidagi nagu minevikus tuhnimine?! Sest meil on ju plaanis juba uus ja huvitavam trip! Kõik vana hea on mälestus, kõik vana ja halb on õpetlik kogemus. Ma säilitan selle mälestuse iseendas! :)
Kui jaanuarikuu saavutus oli London, siis veebruaris krooniti mind tööalaselt aasta tegijaks! Voh, kus lops! Ja rõõm muidugi ka! :) Märtsi saavutuse jätan praegu veel saladuseks, aga ma siiiiiiralt loodan, et see saavutus saabub peagi minu postkasti. Ja siis saan juba kõva häälega rõõmustada!
Niiet, täkesse!? Minu aasta = edukas aasta?! Tegelikult ma valetaksin, kui ütleksin, et igas kuus mul vaid üks märkimisväärne tegu on olnud... jaanuaris tegin veel IELTSI ju, hakkasin end taas trennima (jõusaalis ja ujumas) ja veebruaris (kuigi väga-väga veebruari lõpus) tegin juba esimesed pallitrennid, mis on ka saavutus ju! Nüüd, kui KOLM korda olen juba palli katsuda saanud, lähen võistlema. :D Ma ei tea, kas see on just parim mõte, aga hirm on üle läinud selle kolme korraga ja see on peamine - pole mentaalset blokki, mis segaks mängimist. Tegelikult natuke veel on, aga see on pigem selline väga mugavustsoonispüsimise-laiskuse-turvatundetagamise-väga-tilluke-hirm. Peagi olen sellestki üle! :)
Aeg lendab nagu kosmose-turbo-rakett! Ja see on vist isegi natuke hirmsam kui hirm oma jala pärast :D Sest ma hakkan tõesti päriselt isegi aru saama, et ma hakkan suureks kasvama. Et mitte öelda vanaks jääma. Suurim "näitaja" lisaks pisitillukestele "mäluprobleemidele" on see, et hõbedane toon tahab vägisi kulla vastu vahetuda! :D Ja ma ei ole isegi mitte üldse selle vastu... õu. mai. gaad?! :D
Vastlapäev, sõbrapäev, Eesti vabariigi sünnipäev, Inkeri sünnipäev - kõik need tähtpäevad on möödas. Ja viidates veelkord kaudselt mu "mäluprobleemidele" võtan need kõik lühidalt kokku: vastlapäeva tähistasime kaks päeva varem, sõbrapäeva ei tähistanudki, Eesti sünnipäeva veetsin metsas ja Inkeri sünnipäeva kombekohaselt! :D Kindlasti on olnud veel neid olulisi ja huvitavaid sündmusi, kuid kuna mitte ei õnnestu endast kirjalikult märku anda, siis võtsin kasutusele uued meetmed. Ja ma tutvustan Teile imepärast appi mu imepärases nutitelefonis: INSTAGRAM! Just loooooove that thinggggg! Kui ma vaid oskaks, siis ma ühendaks need kaks imepärast asja - blogi ja instagrami - ja teeks omale ühe imevahva pildiblogi siia samma! Kuniks aga ma suurepärane IT-kutt ei ole, siis saab mind lihtsalt instagrami-pidi stalkida aadressil
http://instagram.com/jejegle
Aplaus ja mina tänan!
Ilge tegija,
Jejejeegle! :)
[edit] Kahepoolne tunne on lugeda vanu postitusi. Ühest küljest tekib tunne, et miks ma kirjutasin just sellise väga ümmarguse mõttetu kokkuvõtliku mittemidagiütleva jama?! Peaaegu kõik mu eelmised tunduvad praegu tagatjärgi lugedes korralikud ja läbimõeldud ja mida ütlevad, kirjeldavad või kas või... ma ei tea! Ja teisest küljest ei suuda ma ära imestada, et ma kunagi (ja mitte just väga ammu) sellist "juttu" olen suutnud ajada... :)
