It's all about my silly little life...

Ok, here goes nothing! My really first post in English (although half of my headings are in English! :D). I think it's the first proper post in English, but I'm not too sure. (My memory is seriously failing me!  Note to myself: have to eat more nuts and oily fish!!!). Feels weird already. I think it's because... well, let me start from the beginning. I think I have relatively fine English, but I just can't speak English (on my best level) in Estonia. Just can't. I just doubt in every word before saying (or writing) it and it sounds different while being in that country and speaking foreign language. It was well proven when I was home in January and I had to work on my assignments from there. I was doing fine during first semester, could "easily" write them here. But doing the same stuff there... I was like on level 1 again! I was so stuck  finding correct words and I was checking every single word I wrote. Had to double check everything with my sister (ok, let's be honest, that's something that I do here as well... at least when it comes to important assignments), even the easiest things. So, in general I just feel, that I can speak and write quite freely when breathing England air, but in Estonia I just struggle. Stupid, I know. Anyway, that's my excuse for feeling weird when writing this post (cause it's more like Estonian atmosphere in my blog). But I'm doing it, yaay! I know it's not going to be perfect anyway. I'm bad at grammar... and extremely bad at putting the stupid articles everywhere. And some prefaces (???) might be wrong... and I tend to use some expressions totally wrong... and if you add typos and... well, you'll see! And then again, why am I doing this in the first place? Because there are no special-dotted-Estonian letters on the library computers' keyboard. :D

To start off with, I have reached a new level of how-to-avoid-writing-my-dissertation. I am reading a book! Yep, and it's not anyhow related to my dissertation. It's a novel!!! It's a story-book, full/made of somebody's sick fantasy and dreams perhaps?! Oohh whyy?! Why am I doing this to myself?! I don't remember when was the last time I read a novel book anyway (might have been the times when I wrote here regularly and made my own little book-corner!). And why am I doing it now?! I have no idea. The good thing is that I have established some rules. And the rules work: I can read it only when I'm on the bus. Or doing "nothing". But not it the library! When I'm in the library (and it's a great deal of my time!), I am not allowed to read THAT book. I have to focus on my dissertation... or other things, but not the book! :D Harsh, I know. :D On a positive note, I am about to finish the book anyway (started four days ago, woops! :D). And for some reason, I feel that I have improved my English-reading (apart from my speaking). I might be, that I read fast just because I know it's wrong thing to do and I just want to finish it really-really quickly. Or it's just sooo interesting book? Or maybe it is just really easy to read (compared to all these bloody academic articles!?). I guess it's the mixture of all these things... but I like to believe that my reading has proved! ;) About the book? Well, it's a best-seller. Had heard of it briefly and now it's "popular" again as they released movie trailer for it... yes, I am reading "Fifty Shades of Gray." Wooah, what a book! Wait. why am I doing it to myself again? :D :D :D

Coming back to more realistic and serious topics, then... I think the survey thing is going well! The Boileroom finally published my questionnaire and the responses are coming... not sure, what I am going to do with them yet (as my literature review is still non-existent), but... yaay, I have something! The observation is not going that well though. And it is merely because it's just the low season for the Boileroom. Bad timing, that's what my dissertation is all about. :D I mean, I can pretend that I observe 28 people... and can pretend that is has a value, but... I just really don't know. Cross your finger and just pray for me (it helped for my Finance exam, didn't it?! :).

Ohh, and last night, during my yet another serious observation, it "finally" happened: somebody came up to me and asked what the flurr was I doing! :D As promised in my methodology, I explained and tried to be as professional researcher as possible. Coolio! It was good to tell at least one person, that I'm not actually an anti-social freak who comes to a concert and then just stares at her phone all the time - I actually take notes on my phone and work!!! :D :D Hereby I have to confess the fact that I planned to do the observation with the clipboard and everything, but I after pilot testing I dropped the clipboard and went over to my phone, because I felt like a real nerd and outsider while moving around with a clipboard and a pen during a concert!!! :D

Anyway, the professional and official chat ended with a little shock for me, cause.... you know the that awkward moment when somebody guesses your age and you go: "Ohh, noo, please! I'm not thaaaat old!" And then you realise that it's actually quite close guess... So, the young men asked how old am I and said, that one of his friends suggested 27... And that's the place where I went "oooooh, noooo!" And he quickly added, that he doesn't agree and he thinks I'm younger. He suggested 20!!! Whoooops! Thanks for that, but it just shows that you weren't really paying attention: how can a 20-year-old about to finish her masters?! :D :D The bottom line is that I might have gotten my first grey hair when I discovered that 27 was actually closer guess than 20... Ohh myyyy! :(

Here's another cool the Boileroom related "happening": we have been guessing how many people come to the events (cause the attendance is embarrassingly low at that time of the year) and it has been me (newbie) suggesting visitor numbers against Paul and Patrick (experienced ticket boys). First event: they offered 18 and 14, I placed my bet right between them ('cause I really didn't have an idea myself!), so I said 16. Result? Exactly 16 people came in registered. Second event: Paul offered 26, I guessed 22 (just out of the bloom 'cause this time it was just two of us!). Result? 21 people in the venue according to the sales. Whooop! Paul own me a beer now! :D I think it's going to be my last observation-event this Thursday... :( It actually finished before I got started (just got to know how actually do stuff and what to follow, how mark things down and all that stuff)... damn you, low season! :/

In a way, I want this all to be over, but... on the other hand my subconscious screams: I need more time!!! Well, I think I have to go with the flow, because now I really don't have a supervisor any more. Officially! I got an e-mail today, saying that my allocated supervisor (who haven't helped me much so far) is going on a holiday from this Friday. And he's going to be away until 2nd September!!! He's returning one day AFTER my submission is due! That's helpful. I didn't even know how to reply to the e-mail. "Ohh, thanks for the heads up and... have a nice vacation?!" So stupid. So so stupid. Why me?! Why can't I have one thesis to write with a professional supervisor? I think there's a curse on me... I'm just confused. Really lost. Have been so since the beginning of the dissertation though... maybe it's a good thing that he's leaving after all?! Ok, just confused... how can the university allow to take a vacation on a time like that anyway??! I'm just confused, I'm telling you...

(Now I kinda enjoy writing in English (because everything sounds so much better?!), so I'm going to tell you more!!! More about my silly little life.)

My silly little life is silly... mainly because I can't "control" myself?! I know that I shouldn't be taking time off from my dissertation at all, but somehow I always trick myself into "come on, girl, you need some recreational time!" Have been taking too many days off. Or half a days. I have been cutting down on my gym-or-swim-days though, I think. Wait, no I haven't. Gym, out-door volleyball session, run and few hours at Sandra's place on Sunday evening (but went to the library though, on Sunday!!!!) - that's what I did last week. Went to gym yesterday ('cause I had to go to the Boileroom, so half of my library day was gone anyway?!). I hate myself. :(

Ok, but I think I was productive today (until I started writing this post, krrrr!). As my boys went to the Elmar radio, I tuned on the Estonian radio wave myself and it was so helpful!!! Don't know why, but just listening to Estonian radio made me feel working harder?! I have been listening to the radio in my room, so it's nothing new, but radio in Estonian just felt soooo different. :D I don't even think it was because of the "special programme" that was playing (but it was good hear these old familiar songs!!!), but in general... news and weather, it was all different... and so calming... I think?! Even after the end of Elmar's special programme, I continued listening to all those well-know-Estonian-radio-hits (changed the channel from Elmar to Uuno after my boys left the studio though! :D). Yes, I'm the weirdo who needs music while studying... Actually it depends on my mood - some days I enjoy it, some days I prefer silence. But Estonian radio was definitely a good change to my own playlist or Spotify. :)

Ok, I think I'm nearly done with sneaking-away-from-my-dissertation now. There's just one thing I want to mark down (and again I came to this brilliant idea too late, should have started 10 months ago!!!). I'm going to keep (or at this point: start!) a list of countries that people think/guess/suggest I'm coming from. I now try to recall all the options I have heard so far. But as I mentioned at the beginning of this post, my memory is not the same as it used to be (damn you, shitty nutrition and stupid brain!), I'm pretty sure I forget something (the list seems too short in my head already, I'm sure there has been more guesses than that)...

So, until now the list would be (in alphabetical order, 'cause I just can't recall the order obviously :D):

Belgium

Finland

Lithuania

Norway

Sweden

Not sure if the Latvia should be on the list?! Russia is definitely not there (and I'm proud of it!), because I would remember ('cause I always cross my fingers in my head that they wound't say Russia if I ask somebody to guess my origin! And so far nobody has disappointed me yet! :D). Oh, and worth mentioning that I only count the first-guess countries. Because after they have gone wrong, I usually give a guiding hints already and that doesn't count any more! ;)

I'm going press "publish" now. Okouu! It feels funny. I hope it doesn't attract too much attention. I mean, I know it doesn't, but... In a way I'm more nervous, because more (than 1,3 million) people could understand this post if they wanted to!!! I know that nobody is going to read it, but it's just the though that they could...

Okily-dokily! Over and out for now! ;)

[edit] Addition to the list: Germany/Denmark! :D

Ehe näide selektiivse mälu eksistentsist!

Kui Mirju poleks meelde tuletanud, oleks see "rõõmusõnum" siit puhta kaduma läinud. Aga kuidas ma sain niiiiii olulise asja ära unustada, kui mu teise semestri tulemused?!??! Jep, hinded avaldatati juba pea nädal tagasi ja ma ei olegi veel kuskile hõisanud või tuututanud?! Pole nagu millegagi hõisata ja nagu peakirigi ütleb: kes siis neid ebameeldivaid mälestusi ikka hoiab?! :)

Alustame siis sellest, et tegelikult olid kõik hinded juba natukese varem teada. Ainult see kuramuseneetud eksami tulemuse püsis kuni eelmise nädalani saladuses. Mis ma siin ikka keerutan. Läbi kukkusin. Nagu reklaamitud ja lubatud. Pole nagu asi, mille kohta tahaks öelda, et "ma ütlesin juuuuu!", aga täpselt nii on. Vägev muidugi, et kõik mu meeleolu vapralt üleval püüdsin hoida, et "ahh, ei kukkunud sa midagi, kõik alati arvavad nii..."... Aga seekord läks vähe teisiti. Tunne oli teine. Kui sa ikka loed kokku vastatud küsimusi ja punkte ja mitte kuidagi 50% kokku ei tule, siis ei ole ju midagi vaielda?! Ei tasu lihtsalt paanitseda eksami ajal, eks?!

Lühidalt ja kokkuvõtlikult: ma kukkusin esimest korda elus eksami läbi. Masendav! Ja veel sellises aines. Numbrid ja värgid, vanasti oli ju niiiiiii hea matas... ja loogikas... ja üleüldse. Häbi on ka natuke... päris palju. :(

AGA! Sellel kõigel on oma aga. Selle aine lõpphinne koosnes kahest osast: test, mis andis 30%, ja eksam, mille kaaluks lõpphindele 70%. Testi tulemus oli mul teada ja täitsa tubli. Seega sain välja arvutada selle, mitu hädavajalikku punkti ma eksamil saama peaks, et aine läbi saada. Arvutasin. Sain ühe numbri alla 50ne. Sain eksami tulemuse ja see oli väiksem kui see number, mille ma välja arvutasin. Okei, ma seda numbrit arvutades jätsin ma paaripunktise varu ka, aga ikkagi. Bottom line?! Mu oodatud ime sündis ja ma siiski läbisin aine maailma kõige võimalikuma miinimumiga! :D Ehk ma ei pea seda eksamit uuesti teha, wuuuhuu. Vist?! Ma kohe täiesti siiralt usun, et nad vaatasin mu hinnet ja siis lihtsalt punnnnnitasin mu eksami hinde nii kõrgeks, et ma selle aine lihtsalt läbi saaks. Sest... what are the odds, et kõik see asi ise nii täpselt paika loksus?!?!? No niiiii punkti pealt. Võimatu. Või... imed siiski sünnivad?! :D :D :D
Oeh, ehk ma olen siis natuke rõõmus, aga natuke kurb ka. Aga rohkem vist ikka rõõmus, kuigi... häbihäbihäbi! :( Ja teisalt jälle. Eks ma lasen om selektiivsel mälul täie auruga töötada ja peagi on see kole kogemus mu väiksest peakesest jällegi läinud ja ma saan oma rõõmsa eluga rõõmsalt edasi minna! :)

- - -+ - + +- - + - - - + -- ++ - + - - - + + - + - ++

Kas nüüd on viimane aeg endast jälle märku anda? Või peaks veel natuke ootama?! :D Pole veel ju kuu aegagi mööda kimanud, kui ma viimati siin targutasin. Ja ega midagi väga rõõmustavat rääkida ei ole ka. Või noh, on... fifty : fifty! Ma tahaks rõõmusõnumeid oma koolirindel tuua, aga kuidagi ei saa. Ja siis tundub väga imelik rõõmustada kõikide muude asjade üle, sest tegelikult ei tohiks ma ju üldse mitte lustida, kui koolitöö tegemata on! Aga no, mis sa teed... :(

Ehk lõputööga on endiselt väga nigulasti. Ja aina hullemaks läheb, sest kuna the Boileroomi ähvardab kinnipanemine, siis ei taha nad enam minuga üldse mingid tegemist teha! Ehk ma ei saa neilt esialgu kokkulepitud andmeid... ja mu literature review ei taha ka üldse edeneda, sest ma olen niiiii aeglane lugeja ja see tekitab minus endas pahameelt... ja iseendagagi on väga raske koostööd teha, kui sa iseenda peale pahane oled ju! Phh. Ja sellegi poolest olen ma peaaegu eranditult igapäevast raamatukogus käinud ja püüüüüüüdnud midagi teha. Tihti ei õnnestu. Aga kui vaadata ainuüksi seda aega, mis ma seal raamatukogus veetnud olen, siis peaks see töö mul juba valmis olema. Aeglane, ma ütlen. Mitte produktiivne, ma ütlen! -.-

Aga pühapäevad on mul rõõmuga mitte produktiivsed. Ükskord käisime Eva ja Lubosiga söömas ja püüdsime selle mõne tunni jooksul kõik möödunud ja tulevased rääkimata jutud ära rääkida. Tore oli! Üks teine pühapäev käisime (mu - ja tollel hetkel Francesca - kodu-) pubis jalgpalli finaali vaatamas. Tore oli! Ja kuna pühapäevad on liiga harva, siis ühel kaunil kolmapäeval käisime Portsmouthis võrkpalli mängimas. Üüüüber-super tore oli, sest... no, kellele ei meeldiks 5 tundi liivaväljakul palli taga ajada?! Ja pärast jääkülma suplust teha?! :D Aa, ja vahepeal veel Ailikaga eesti keeles kõik mineviku ja tuleviku jutud ära rääkida?! :)

Oota, ma hakkan otsast peale. Esimesed kolm nädalat pärast Eestist naasmist möödusid väga ühekülgselt: peamiselt raamatukogus, heal juhul korra-kaks nädalas jõusaalis ja üks puhkepäev nädalas. Ainuke rõõmustav asjaolu oli see, et Francesca kolis korraks Hazel Farmi ja mõned õhtud saime rõõmsasti koos veeta! Eriti värvikas oli tema mental breakdown, kui tal oma poiss-sõbraga natuke kiiva kisus ja ice-cream party (featuring "Prison Break"! :D" tema viimase õhtu puhul Hazel Farmis! :)

Aga selle üksluise õppimis-rütmi tappis eelmine nädal, kui aset leidsis kohalik pere-muusika-festival Guilfest. Ja kuna ma end sinna lollipeaga kunagi vabatahtlikuks lubasin, siis sõi see kohe viis päeva mu produktiivsest nädalast ära. Kolmapäeval oli vabatahtlike briifimine, neljapäeval esimene vahetus, reedel teine vahetus ja... noh, siis oli juba Ailika ja muud tegemised, mis lõputöö-produktiivsus pärssisid, aga see on vabandatav! :D See briifimine oli maksimaalselt mõttetu (võib-olla suurest sellepärast, et ma üks kolmapäev käisin päris arukal vabatahtlike treeningul, mis ei olnud küll kuidagi Guilfestiga seotud, aga peamiselt käsitles samu asju... ainult paremini!?). Ja see vabatahtliku töö oli ka peamiselt mõttetu. Sest... oot, miks neil vabaõhu üritusel fire exit'id ongi!??!?!?!? :D Jaa, ma tean, British Standard 8900-2. :D :D Ehk siis. Me istusime ja päevitasime ja ajasime Irene'ga kuus tundi juttu, - phtui! - see tähendab, valvasime tulekahju väljapääsu ja olime valmis mutreid lahti keerama, kui vajadus peaks tekkima. Ja nii kaks päeva järjest. Teisel päeval olime tegelikult väheke asjalikuma värava juures (disability access gate), kus me ikka tähtsat nägu saime teha ja käepaelu ka pidime kontrollima. Aga kuna ma tegelikult juba treeningus mõikasin, kui kehvasti neil see vabatahtlike asi toimib, siis otsustasingi, et äkki on parem midagigigigig oma lõputöö jaoks teha ja cancel'dasin oma viimase vahetuse ja läksin laupäeval hoopis Boileroomi. 16 inimest ja maksimaalne observation, hahahha! Vaene Ailika, nägi küll Boileroomi, aga mitte ühtegi märkimisväärset bändi! :(

Aga jaa, Ailika käis. Ja sellest võiks täiesti omaette postituse kirjutada, sest täiega tore oli! Ja naljakas ka. Ja palju blonde hetki! :D Tema reedesed üksinda orienteerumised (Stoke parki ja minu juurde), bändide-segadus ja "kummiliim" ja tennised ja pervod ja Eesti õlu, mida me lahti ei saanud. Hahhaha! Reede oli vahva, sest jällenägemiserõõm on ikka vahva... ja õhtul saime ju ise festarit nautida! Ja laupäeval sõime pannkooke, vaatasime Guildfordi ja jõime Eesti õlut ja sõime Eesti šokolaadi. Pühapäeval läksime korraks lahku ja putka-pilti teha ei saanud, aga muidu oli ikka tore! :D Oeh. Tulge kõik mulle külla, mulle meeldib, kui mul keegi külas on siin (jep, mis oleks veel ideaalsem vabandus mitte-lõputöö-kirjutamisele?!).

Aga kui nüüd lõpuks eilsest rääkida, siis... ma käisin esimest korda Brightonis! Ja kuigi sinna sõit oli illllllllllllge n*ss ja maksab ka see illlllllllgelt palju, siis no-ma-ei-või-kui-ilus! :) Okei, sellele Brightoni-elamusele annab kindlasti umbes poole see megavägev rannavõrkpalli keskus, mis seal on ja kus ma ka varbad liivaseks sain, aga ikkagi!!!! Ilus linnake, ilusad inimesed ja ilus ilm! Käisime Matt'iga mixed 2-s tournament'il! Olime rämedad outsider'id (sest ilmselgelt kõik teised paarid mängivad randa regulaarselt ja teavad üksteist :D) ja mängisime üldse praktiliselt esimest korda kokku, aga noooo niiiiiiii tore oli! AAAAH, lõpppppude lõpuks sai ikka täitsa päris korralikku palli mängida! Sest kui ma Pirital platsile sain, siis ilmselgelt mängis tuul, mitte mina. Ja Portsmouthis oli võrk madalam, vastased nõrgemad ja mitte nii mottidud, et korralikult mängida. Aga eile sain ma isegi servida (jep, sest jõusaal teeb imesid?!)!!! Ja mitte ainult niisama servida, vaid vähemalt 4 ässa, höhöhööhöh! :D Oeh, ma olin lihtsalt õnnelik. Väga väsinud, aga lihtsalt niiii rõõmus. Esialgu oli natuke närvis ka ja sellepärast me esimese mängu pähe saimegi. Kahe punktiga. -.- Teise mängu ajal oli juba kõik väga hästi ja me juhtisime kuni lõpuni, aga siis otsustasime ikka ühe punktiga alla jääda! Bööhöö. Kolmas mäng oli meie alagrupi kõige tugevamate vastu. 15:16 suutsime punkt-punktis liikuda, aga siis nad leidsid selle ainsama nurga platsi peal, kuhu ma lihtsalt ei jõua... ja saime jälle pähe! Viimane mäng oli easy-breezy ja saime võiduga lõpetada. Kahjuks need kolm ära antud punkti takistasid meid alagrupist edasi liikumast, aga ma vist ei oleks suutnud enam nagunii mängida! :D Käisime ujumas, jalutasime korraks kuulsas Brightoni lõbustuspargi-muulil ja jooksime rongile (me ei ole veel Matt'iga nii moodi rongile läinud, et me jooksma ei peaks! :D). Kuigi plaan oli meie esimest läbipõrumist suurelt tähistada, lõppes asi ikka nii, et tulin koju, panin Ailika bussile ja tulin uuesti koju. Sõin, pesin, uinusin! Aa, valetan. Enne uinumist veel Skype'sin ja ostsin omale £60 motivatsiooni paketi - pileti Eestisse ja tagasi!!! ;)

Eile oli niiiiii rõõmus päev (ja isegi mu bussi-peatusesest-leitud-sõbrad ütlesid, et ma näen lihtsalt kuidagi õnnelikum välja) ja täna olen juba tagasi tavalises grumpy-study-mood'i peal... sest kael ja õlavööde tulevad meelde, kui vägevad mu eilsed ässad ikka olid ja et ma suure tõenäosusega ei saa enam see suvi rohkem liivaplatsile pikutama! :( Ja mingil imelikul kombel ei ole keegi mu lõputööd ka edasi arendanud sellel ajal kui ma viimased viis päeva lihtsalt luusi lasin?!?! I wonder whyyyy... ?!

Aga et ikka lõbusamate nootidega lõpetada, siis see nädal peaks (!!!) mu uued bikiinid (mida ma arvatavasti see suvi enam selga ei saa, boohooo!) kohale jõudma (sellest, et nad mulle esimesel korral L suuruse S asemel saatsid, ma palun rääkida ei taha)!!!! Ja siin on tegelikult täitsa suvine olnud viimasel ajal - ükspäev sain oma suvekleidi esimest korda selga... ehk ei vedanudki seda Eestis täitsa ilmasjata siia ju?! Kui nüüd selle teise ka veel vähemalt ühe korra selga saaks, siis oleks suvi tehtud noh! :) :) :)