Ergo oli siin. Nüüd on natuke kurb, et ta jälle läinud on. :( Siia sobib hästi see Stig Rästa ja Elina Borni laul - Goodbye to Yesterday, sest täpselt nii alati ongi, kui tal hommikune lend on ja ma pean pärast hotellis üksinda hommikust sööma ja mõtlema, et miks me seda küll teeme?! Oeh.
Enne veel, kui Ergo siia riiki jõudis, (tegin ühe sportliku reede ja hirmutasin inimesi Stoke Parkis, hahaha!) hakkas ma mõtlema, kui naljakas elu mul tegelikult on. Mul pole kohta ega funktsiooni ja ma enam kahe hea sõbra juures kordamööda. Kunagi, kui ma veel täitsa laps olin, siis imestasin tihti kui suurem õde ööseks sõbrannade juurde ööseks jäin... mõnikord isegi paariks päevaks... et mismoodi see võimalik on?! Kuidas ta lihtsalt läheb kellegi teise juurde niimoodi... ja lihtsalt elab seal? Kuidas neil lihtsalt on ruumi mingile külapliksile, kes tegelikult elab 1km eemal?! :D :D No, ma saan aru küll, et Katre oligi selline problem child, et jumalsedateab, mis lollusi nad sõbrannadega korraldasid, aga isegi kui ma hiljem ise sama vanaks sain (ja problem child'iks hakkasin), siis ikkagi ei taibanud ma kellegi teise juurde lambist elama minna. :D :D :D Me vist käisime Virgega see eest lastelaagrites... ja tädi juures. See oli vist piisav kodust eemalolek. Ja vahest harva sai ikka Olustveres ka sõbrannadega sleepover'reid tehtud, aga Katre käigud olid kuidagi teistmoodi. :D Ma ei oska seda seletada. Ta nagu ikka elas vahepeal seal Kristeli juures... :D :D :D Nooh, mis iganes see ka oli, mis tollel ajal mulle pähe ei mahtunud, siis nüüd saan kõik selle ise tagant järgi teha - selle kellegi teise juures elamise! :D Mis ma öelda tahtsin, oli see, et Elizabethi juurest kolisin juba laupäeval Emma juurde, sest pühapäeval enne Ergo tulekut oli mul mäng! Võit. Hea kerge meeles pidada neid Lõvisüdamete mänge vähemalt, kunagi ei pea kaotustest kirjutama (phtui-phtui-phtui!). :D Ja oiiii, kuidas see esmaspäev siis venis. Niigi magasin võimalikult kaua, et see vähem veniks, aga ikka ongi juba enne lõunat üleval ja ooooootas lihtsalt pikisilmi, et juba Ergole Londonisse vastu minna saaks. Ja kui ma siis Victoriasse jõudsin, selgus, et keegi oli Gatwicku ja Londoni vahel rongi alla jäänud ja kõik rongid olid käntseldatud! No, mitte rõõmus. -.- Õnneks (mis on tegelikult natuke jubedasti öeldud) oli kogu see jama ikkagi nii palju varem toimunud, et mingid ronid lasti ikka läbi ja Ergo oligi juba üsnagi pea (~1h hiljem) mu embuses. :) :) Londoni-seiklused algasid!
Kõige enne seiklesime hotelli, et oma kodinad ära panna. No, nii väikest hotellituba pole ma küll kunagi näinud (või tähendab, läbi erinevate kanalite olen isegi neid kapsel-hotelle näinud, niiet valetan natuke)... või noh, nii väikses hotelli toas pole ma ise kunagi ööbinud (jälle valetan, kui arvesse võtta kruiisi laevade magalad! :D :D). Mul oli üldjuhul sellest hotellitoast jummelitäiesti suva, aga asukoht andis küll soovida, sest admini laud asus kohe üle ukse ja öised (või vähemalt väga varahommikused) Londonerid, kes meie hotellid tulid, meil magada küll ei lasknud. -.- Ergo muidugi hädaldas teleka üle ka, aga päriselt ka, mida sa £65 eest Londoni südames ikka saada tahad?!?!? :D :D :D
Vaatasime toa üle ja tõttasime kohe linna peale õhtustama. :) Esimese asjana jäi meile ette Giraffe. Selline kohake on isegi Guildfordis olemas, aga ma pole sinna kunagi isegi sisse astunud. Proovisime ära. Ergo võttis Kiievi kotletti ja oli väga pettunud, sest auku ja küüslauguvõid küll seal kotletis ei olnud! :D Ma sõin ainult paar kana pelmeeni, sest edasi tõttasime mu trenni. Ei, ma ei käinud jõuga peale, et me peaks mu trenni ette võtma, kui Ergo Londonis on. Ta ise oli ka nõus, sest muid plaane meil esmaspäeva õhtuks nagunii ei olnud ju! :D :D Ja kuigi ta pärast kahetses oma lahket nõusolekut (sest ta oli pärast 2h passimist ikka väääääga väsinud), siis ütles ta positiivse poole pealt, et ta pole varem nii asjalikku trenni veel varem näinud! Jep, ma ju koguaeg räägin, et vähemalt sõidan ma asjaeest seda Guildfordi ja Londoni vahet korra nädalas... sõidaks veel tihemini, kui võimalust oleks!!! :)
Kuna ma piinlikult avastasin, et ma pole Ergot veel kunagi Camdenisse viinud, siis teisipäeval parandasime selle vea kohe kiiruga! Ja talle meeldis. Käisime lihtsalt mööda tänavaid ja turgu ja ta oli ka lummatud sellest vägevast kraamist, mis seal kõik saadaval on! Pluss punkt Londonile. ;) Traditsiooniliselt käisime muidugi ka Oxford Streetil ära ja enne kui me arugi saime, oli peaaegu õhtu ja pidime hakkama oma Londoni-käigu peamise vaatamisväärsuse poole liikuma - teatrisse! :D
Lasin Ergol etenduse valida, sest ma oleks ise võib-olla kohe päris kindlasti midagi muud valinud, aga tema soovil läksime muusikali vaatama. Royal Theatre'isse. Ma ei saa teda süüdistada. Õhtul seal saalis istudes veendusin, et ta motiivid Charlie and the Chocolate Factory vaatama minekuks olid puhtalt tööalased! Jep, ta laenutas selle teatri binokli, et vaadata, mis firma PA süsteemi seal kasutatakse! -.- Hahaha, mu väike töö-otu! Aga muidu oli tükk ka väga vahva. Nii suur ja võimas. Ja ometigi ju ka palju laps-rolle. Millised dekoratsioonid ja visuaalsed lahendused! Väga väga vinge. Aga eks fantaasia-tükk lubabki rohkem sellised lisasid. Igaljuhul, kuigi esialgu oli imelik seal laste seas "ringi lipata", siis tegelikult oli etendus sigavinge ja magama jäämise ohtu küll ei olnud! ;)
Kolmapäeval turistisime veel natuke ringi ja käisime lõppude-lõpuks Madame Tussaud's ära. Plaan oli küll Bondi näitust minna vaatama, aga kuna me pidin juba varakult hotellist välja tsekkima ja neil pakihoiu võimalust ei olnud, siis Ergo unistused korraks murdusid ja käisime hoopis vahakujusid vaatamas. Vähemalt sai ta seal oma Bondiga pilti... :D :D :D Kui nüüd turisti hinnang anda asjale, siis... no, korra elus võiks ikkka ära käia, jah! :D Sellesmõttes, et mõned kujud olid seal küll nagu päris ja tegelikult on seal muudki, kui ainult vahakujud (muudest asjadest ei tohi niiväga pilti teha lihtsalt!). :D Mingit kärusõitu saab ja õuduste tuba ja kino ja... nännipoed ja värgid iga nurga peal! :)
Edasi viisid meie seikluseid meid Guildfordi, sest sai ju kokkulepitud, et Ergo peab ikka oma silmaga nägema, et ma ei ela kuskil metsa sees mingi kõleda onuga koos... vaid hoopis armas maamajakeses koos kolme huski ja Elizabethiga! Zen ja Sally on ka. Ja kõigi nendega ta ka kohtus (pärast seda, kui meid Friary keskusest tuletõrjaalarmi saatel välja saadeti ja ma meie pealekorjamisega suure segaduse tekitasin! :D). Kuigi ma olen rohkem kui kindel, et Elizabeth oleks vägeva õhtusöögi meile korraldada, otsustasime me siiski välja sööma minna. Enne tegime dringid kohalikus polo klubis, kus Joss nüüd töötab... ja Elizabeth arvas, et kuna Ergo Royal Oaki ei näinudki, siis äkki peaks me käima seal polo klubis igaksjuhuks ikka ära, siis ta ehk näeb, kus ma oma tööd alustada võin ehk äkki! Wink-wink. Selle kiire visiidi ajal, mis me seal olime, nägime Kenny Jones'i isiklikult ja ma leppisin manageri-prouaga ka kohtumise kokku. Eks siis ole näha, kas ma saan oma baarineiu karjääri jätkata või mitte! :D :D :D See selleks. Õhtustasime me siiski Parrot'is, sest see on kohalik gastro pubi, kus kogu tooraine tuleb majataga asuvast inglise farmist. Söök oli hea, jook oli hea ja seltskond oli ka viimase peal! Nii naljakas oli neid kahte inimest omavahel tutvustada. Ergo ja Elizabeth. Mõlemad on teineteisest ilmatuga hulga jutte kuulnud, aga nüüd nad olid ka samas ajaruumis. Naljakas, lihtsalt naljakas. Võib-olla oli asi veinis, hahhaha! :D :D
Neljapäeval tutvusime õige inglise country side'iga! Sest eelmisel õhtul jõudsime ikkagi alles pimedas ja Surrey Hills vajas ju avastamist! Haarasime kõik koerad punti (kes meile husky-wake-up-call'i teinud, solvukas!) ja matkasime Holmbury Hill'i tippu. Ilm oli ilus, vaade oli hea ja värske õhk virgutav! Pluss punkt Inglismaale. :)
MU NUNNNNUD REAS! :)
Kuna Elizabethil tekkisid tolleks samaks päevaks kiired plaanimuutused, siis leidsime end õhtupoolikul jälle Guildfordist (sest me tõesti ei tahtnud õhtul kell 17 juba lennujaama hotelli passima minna :D). Maksimeerisime hoopis oma aega sellega, et viisime Emmale pätsi värsket musta leiba ja õhtustasime meile juba tuttavas F&B's restoranis. Einestamine on meile seal tasuta ju! :D Või noh, peaaegu. Sain just hästi oma viimased kaks voucher'it kasutusse lasta ja maksime oma jookide, pizza ja tseersari salati eest kahepeale £12. Tundub, et mänedžment on seal jälle vahetunud, sest erinevalt eelmisest korrast saime me jälle mõlemad kupongid korraga kasutusse lasta! :D Whoop. What a win!!! :D :D :D :D
Hilise rongiga sõitsime Guildfordist Gatwiku, Ergo lendas varahommikul minema ja edasist te juba teate... :( Ma reisisin natuke nukralt tagasi Guildfordi, kus Elizabeth mind jälle peale korjas ja tagasi maamajakesse tõin. Muidu vist ei olekski väga kurb, aga tegelikult kõikide nende plusspunktide hulgas, mis Ergo Londonile ja Inglismaale andis, sain ma väga hästi aru, et ega ta vist väga ikka Londonis elada ei tahaks. Erinevalt minust ei meeldi talle see sagin ja inimestehulk, millega seal paratamatult vastamisi seisma peab. Sellepärast vist olengi praegusel hetkel kõige kurvem, et ma kuidagi tean, et ta ei oleks vist siin rõõmus. Sellepärast olen ka natuke nukker, et ma ise nii põikpäine olen ja üldse alla veel anda ei taha! No pliiis, hakka vedama, elu! :( :/ Ja sellepärast olen ka nukker, et Ergo nii vapralt mulle ikka kaasaelab, kuigi ma tean küll, et ta tegelikult tahaks, et ma juba ammu alla annaks selle Londoni-edulooga... boo. Such a mess!
Lõpetaksin selle seiklusmemuaari aga siiski positiivsete vaibidega! Inspireerituna eelmisest märkmiku-laadsest-aga-vähemalt-piltidega postitusest, siin on järjekordne taies: meie läbi Londoni kruiiiisimas! (päikseprillidegasmiley)
No comments:
Post a Comment