Johhhhaidii! Räägib ühte, teeb teist. Ehk mul on nüüd jälle poole kohaga (või rohkem nagu siis-kui-vähegi-pakutakse kohaga) töö siis! :D Ergo oli vaevalt jõudnud sääret teha, kui ma olin sunnitud oma nutupisarad ja halamõtted peast pühkima, ilusasti viisaka kleidikese selga panema ja sammud tagasi sinna Polo klubisse seadma, et minna kohtumisele, mis "purjuspeaga" kokku sai lepitud! :D :D Ja küll see siis kõik käis kiirelt; enne kui ma arugi sain, oligi mu esimene tööpäev kalendris kirjas. Whoop! :D Ja seda kõike umbes 10 mintuti vältel, kuigi peamisteks jututeemadeks olid meil ilm, Eesti-Venemaa suhted (sh ajalugu) ja faktilised väited, mida ma töö alusamiseks teadma pean. Ma küll püüdsin igaks teise lause järel rõhutada, et mul puudub suuremamahulisem või pikemaajalisem baari- ja/või restoranitöökogemus, aga see ei näivat Richardit (50% restorani mänedžer) häirivat. Tekib tõesti küsimus, mida Joss minu kohta küll rääkis neile??!!?! Hahha, polegi vist vahet, sest lisaks jalale on ka pea ja pool keret nüüd sinna uksevahele aetud ja kui ma seda ise päris vussi ei keera, siis... let's go from there! :)
Hah, lisaks sellele, et "kindlustasin" (miski pole kindel veel!) omale mingisugusegi sissetuleku, siis sain ka suure oma rendist ette ära makstud! :D Ehk siis, Elizabeth valmistub täitel tuuridel oma maja müüki panekul ja kuigi mulle hirmsasti meeldivad sellised suurpuhastused, kui vanu ja kasutuid asju saab ära visata (või siis minu puhul "igaks juhuks kuni järgmise korrani hoida"), siis kellegi teise asjade hulgas on sellistsorti koristust päris võimatu teha! :D Seega pakkusin oma abi kõige lihtsama ja odavama tööjõu näol. Ikka korralikud paar päeva tolmutasin mööda maja ringi ja millega see kõik lõppes?! Ämblikuvõrgu-karva-tolmu vaba majaga, mu esimese visiidiga külalistemajja ja mu CV-ga Live Nations'i direkori meilboksis. :D Jep, Ükski heategu ei jää karistuseta. Aga olgu öeldud, et ma ausalt ei taodelnud seda viimast. Ja isegi ei oodanud seda üldse... ja minu meelest on natuke nagu isegi täiesti vale, aga noooh. Eks sellised targad ja tähtsad pead peavad ikka ise teadma, kuidas need asjad käivad. Mul ei jäänud muud üle, kui järgmisel kohtumisel viisakalt tänada Elizabethi soon-to-be-ex meest ja ootama, kuhu see sealt Live Nations'ist edasi läheb! :D
Seni kuni asjad juhtuma hakkavad, olen ikka ka oma tavapäraste toimetustega tegelenud. Ja kuigi oma viimase loo põhjal tahaks ju hirmsasti öelda, et head asjad tõmbavad head ja nii edasi, siis tegelikult käib kogu see elu ikka üles ja alla ja enne üles minekut veel natuke alla... Näiteks oli muidu ju kõik väga vinksvonks, aga võrkpalliga läks küll üks esmaspäev ikka väga mööda. Ok, selge peaga mõeldes tean ma ju väga hästi, miks ma ei suutnud oma parimat esitlust platsil näidata, aga nõme ka ju koguaeg vastaseid süüdistada! :D Eriti, kui seal ainult üks mängija on. Leila. Jep, mulle lihtsalt lihtsalt lihtsalt ei sobi need "üli lihtsad" mängud, sest nad ei mängi ju raamatu "reeglite" järgi ja no nii faking raske on ju "all over the place" kaitsemängu teha, duuuh. -.- Pidin oma jälestuspisarad alla neelama ja leppima sellega, et just sellise jama mänguga (kuigi kõige kiirem mäng, mis meil siin üldse olnud on! 42min :D) me omale liigavõidu kindlustasime ja rõõmsalt koos tiimiga türgi söögikohta tähistama minema. Whooop! -.-
Produktiivsema ja asjalikuma poole peale tagasi pöördudes, siis käisin jälle ülikoolis (sest seal lihtsalt on midagi, mis mind rõõmsaks teeb?!) ja sain teada, et mul tõesti ei ole mitte kõige õrnemat aimugi, kuidas tänapäeval tööle värbamised käivad. Nimelt käisin workshop'is, mis tutvustas Assessment Center'it. Ööm. Jep, see on reaalne asi, millega igaüks või töölekandideerides kokku puututda (...vähemalt siin riigis). See on samm edasi esialgsest (individuaalselt) intervjuust ja peamiselt toimub see grupitööna... koos teiste kanditaatidega! Ülesannete formaate on erinevaid: arutlus küsimused, case study'd, presentatsioon vms. Ja kogu see etapp tuleb potsentsiaalsete tööandjate järelvalvel läbiteha ning sellekaudu peaks tööandja siis oskama hinnata sinu erivaid nõrkusi, tugevusi, töömeetoteid, suhtlusoskst jne. Well, teooria on selge, järgmine kolmapäev ja teada, kuidas see värk päriselus käib! Piparmündi-mehed, hoidke alt! :D
Mu asjalike argiste tegemiste alla liigitaksin veel oma minevad-ja-tulevad jooksutuhinad. Nüüd vist jälle mingi sarmauh lahti läinud, sest olen väga lühikese aja jooksul käinud nii Stoke Parkis kui ka lähedal asuva künka otsas, whooop! (musklismiley) A mis sa noor hing siin maal elades siis ikka teed? Nädalavahetusteti peole ju ei saa, käin siis jooksmas hoopis! :D :D Või tööl! Mu meelest veel parem. Põhjus, miks ma reede õhtul kuskile kellegagi välja ei läinud? Tööd tegin. Oma esimese tööpäeva siin kohalikus Polo klubis tegin ju, jep. :)
Täna on puhkepäev ja kuna ma eile suutsin edukalt oma poker-face'i hoida, siis lähen homme jälle. Mu teesklemis-nägu seisnes selles, et "je jajajaa, kõik on mul selge, kuidas siin baariletitaga toimetatakse"... :D Kuigi reaalsus on ju see, et ma kohe täitsa pabistan. Tase on ikka kohe teine kui väikeses maapubis ja inimesed on posh'imad (halloo, polo?!) ja kõige tagatipuks on baar veel suurem ka, ehk siis kus-mis-kuidas-töötab teadmisi on kohe hulganisti rohkem vaja, kui Royal Oakis. :D Aga noh, managerid on tõesti super-super toredad, niiet kui neil veel kannatust jätkub, siis ehk jõuame ka lõpuks kuskile. Ja ehk mu põhjendamatu hirm hakkab ka vaikselt lahustuma pikapeale... kuigi homme saab vist mentaalne olema. Isegi need top-notch kogenud baarineiud ja resto-preilid levitasid arusaama, et homne emadepäeva lõuna saab selle restorani maailmakõigehullem olema! :D :D Well, I'm up for the challenge! ;)
Ps! Ja nooh, neid challenge'id peaks muidki siin lähitulevikus ikka ette tulema. Aga enne kolmapäeva ei saa ma midagi otsustada!!! :/ :S Hoidke oma pöidlad krussis siis! ;)
Seni kuni asjad juhtuma hakkavad, olen ikka ka oma tavapäraste toimetustega tegelenud. Ja kuigi oma viimase loo põhjal tahaks ju hirmsasti öelda, et head asjad tõmbavad head ja nii edasi, siis tegelikult käib kogu see elu ikka üles ja alla ja enne üles minekut veel natuke alla... Näiteks oli muidu ju kõik väga vinksvonks, aga võrkpalliga läks küll üks esmaspäev ikka väga mööda. Ok, selge peaga mõeldes tean ma ju väga hästi, miks ma ei suutnud oma parimat esitlust platsil näidata, aga nõme ka ju koguaeg vastaseid süüdistada! :D Eriti, kui seal ainult üks mängija on. Leila. Jep, mulle lihtsalt lihtsalt lihtsalt ei sobi need "üli lihtsad" mängud, sest nad ei mängi ju raamatu "reeglite" järgi ja no nii faking raske on ju "all over the place" kaitsemängu teha, duuuh. -.- Pidin oma jälestuspisarad alla neelama ja leppima sellega, et just sellise jama mänguga (kuigi kõige kiirem mäng, mis meil siin üldse olnud on! 42min :D) me omale liigavõidu kindlustasime ja rõõmsalt koos tiimiga türgi söögikohta tähistama minema. Whooop! -.-
Produktiivsema ja asjalikuma poole peale tagasi pöördudes, siis käisin jälle ülikoolis (sest seal lihtsalt on midagi, mis mind rõõmsaks teeb?!) ja sain teada, et mul tõesti ei ole mitte kõige õrnemat aimugi, kuidas tänapäeval tööle värbamised käivad. Nimelt käisin workshop'is, mis tutvustas Assessment Center'it. Ööm. Jep, see on reaalne asi, millega igaüks või töölekandideerides kokku puututda (...vähemalt siin riigis). See on samm edasi esialgsest (individuaalselt) intervjuust ja peamiselt toimub see grupitööna... koos teiste kanditaatidega! Ülesannete formaate on erinevaid: arutlus küsimused, case study'd, presentatsioon vms. Ja kogu see etapp tuleb potsentsiaalsete tööandjate järelvalvel läbiteha ning sellekaudu peaks tööandja siis oskama hinnata sinu erivaid nõrkusi, tugevusi, töömeetoteid, suhtlusoskst jne. Well, teooria on selge, järgmine kolmapäev ja teada, kuidas see värk päriselus käib! Piparmündi-mehed, hoidke alt! :D
Mu asjalike argiste tegemiste alla liigitaksin veel oma minevad-ja-tulevad jooksutuhinad. Nüüd vist jälle mingi sarmauh lahti läinud, sest olen väga lühikese aja jooksul käinud nii Stoke Parkis kui ka lähedal asuva künka otsas, whooop! (musklismiley) A mis sa noor hing siin maal elades siis ikka teed? Nädalavahetusteti peole ju ei saa, käin siis jooksmas hoopis! :D :D Või tööl! Mu meelest veel parem. Põhjus, miks ma reede õhtul kuskile kellegagi välja ei läinud? Tööd tegin. Oma esimese tööpäeva siin kohalikus Polo klubis tegin ju, jep. :)
Täna on puhkepäev ja kuna ma eile suutsin edukalt oma poker-face'i hoida, siis lähen homme jälle. Mu teesklemis-nägu seisnes selles, et "je jajajaa, kõik on mul selge, kuidas siin baariletitaga toimetatakse"... :D Kuigi reaalsus on ju see, et ma kohe täitsa pabistan. Tase on ikka kohe teine kui väikeses maapubis ja inimesed on posh'imad (halloo, polo?!) ja kõige tagatipuks on baar veel suurem ka, ehk siis kus-mis-kuidas-töötab teadmisi on kohe hulganisti rohkem vaja, kui Royal Oakis. :D Aga noh, managerid on tõesti super-super toredad, niiet kui neil veel kannatust jätkub, siis ehk jõuame ka lõpuks kuskile. Ja ehk mu põhjendamatu hirm hakkab ka vaikselt lahustuma pikapeale... kuigi homme saab vist mentaalne olema. Isegi need top-notch kogenud baarineiud ja resto-preilid levitasid arusaama, et homne emadepäeva lõuna saab selle restorani maailmakõigehullem olema! :D :D Well, I'm up for the challenge! ;)
Ps! Ja nooh, neid challenge'id peaks muidki siin lähitulevikus ikka ette tulema. Aga enne kolmapäeva ei saa ma midagi otsustada!!! :/ :S Hoidke oma pöidlad krussis siis! ;)
No comments:
Post a Comment