Welcome to my world! :)

AAAAAAAAAAAA! Ja veel...

2012-02-08T13:36:00.003+02:00

http://www.youtube.com/watch?v=hGXmnkeNPUo

Tahtsin öelda, et vot selle rekalaamiohver olen ma hea meelega! :) Ilusat aastat, draakonipoisid ja -tüdrukud! :)

Catch me while i'm sleeping...

2012-02-08T13:34:00.001+02:00

Või noh. Ma ei pea seda palumagi, see on nii nagunii!!! Ehk imelikud unenäod vol 100! Ma kohe päris tõsiselt mõtlen, et ma pean sinna uneuuringutele vms minema, sest ma ei saa niimoodi magada. Äkki nad siis ütlevad, mis ma valesti teen. Äkki ma magan liiiga kaua? Äkki ma magan liiga vähe? Äkki ma ei tohikski magada?!?!?!?! Jube. Lihtsalt nii jube, kui maailma lemmikuim tegevus muutub õudus unenäoks ju! :( Ma ei taha neid unenägusid, ma tahan lihtsalt magada. Phh, uneuuringud?! Ma ju tean, et tegelikult on need kõik mu enda peas ja selle vastu ei saa vist miski! :( Peast põrunud, siis peast põrunud. Deal with it!

Kui nüüd asjale natuke tõsisemalt lähenda, siis probleem on olemas. Ma ei usu, et ma vähe magan (kui seitsmest päevast nädalas neli on vabad ehk hommikul kellapeale ärkama ei pea), sest südapäevani magaks ma vabalt. Samas. Ei saa öelda, et ma liiga palju magaks, sest kui ma varem ärkan, siis olen ma lihtsalt nii väsinud ja töss, et unepuudus on silmaga nähtav. Võimatu ju?! Liiga palju ei maga, liiga vähe ka ei maga. Mis mul siis viga on? Help?!

Ja veel päevakorralistest uudistest. Bensiinihind on liiga kõrge ja mu uurimustöö on juba natuke kaugemal kui päris täitsa alguses. Eilne oli vajalik päev. Väga vajalik. Nüüd on jälle tunne, et see on lahe! Ma olen lahe! Ja see, mis ma teen, võib isegi midagi tähendada! Wuuhuu. Mulle lihtsalt meeldivad inimesed, kes kaasamõtlevad, kes viitsivad kaasamõelda ja tegeleda. Ja abistada. Ja inspireerida! Ahhoii.
Töörindel on vaikus! Mis on natuke hirmustav, natuke rõõmustav ja väga imelik. Hirmutav, sest kalendrijärgi tööotsi on, aga mitte minul. Miks?! Natuke rõõmustav, sest seda rohkem vabaaega on "kohustust" on mul tegeleda Põhjanaabritega. Imelik, sest ma ikkagi ei mõista?! Kas meelega või kogemata?! Või ikkagi, miks?!

Ühesõnaga. Kuigi kooli on vähe, on see ometigi kõige päevakorralisem teema. No parties! Tahaks küll hirmsasti Viljandisse või Tartusse või kuskile lahedasse kohta ära põgeneda, aga pole aega! Tuleb vaid möödunut meenutada ja oma meelt mõttes lahutada! Cool. Party in my head! :D

Ok, i'm wierd. I know!!! :)

AA-line õpilane! :)

2012-01-17T17:40:00.000+02:00

No, kusttt see tuli?!?! :D :D Aga nii on ju! Mitte viieline, vaid A-line. Kui alg-, põhi- ja keskkoolis oli võimalik koguda numbrilisi hindeid ja olla kas viieline või neljaline või viie-neljaline õpilane, siis ülikoolis saab alla A-line õpilane! Hihihii. Päris puhta A-line ma ei ole, aga püüdlen sinnapoole. :) Eksamid on selleks jaanuariks tehtud ja vaid üks tulemus on veel vaid "kahtluse all." Ja kõik ülejäänud tulemused on olnud niiiiii rõõmustavad. Eriti tore on saada B eksami eest, mis oli raske ja oodata oli kui-hästi-läheb-saan-läbi hinnet. Ja no, kui ainet teeb üle 200 õpilase, kellelest umbes pooled kukuvad läbi ja 20 saavad A. Siis. On ju ikka uhke olla 1 20-st tublist A-lisest?!?!? :) Ahjaa, ja siis veel minu selle sessi tippmark - 100-st punktist 108!!! :D :D Oleks siis keegigi veel üle saja saanud, aga ei. Võib vist tulemustega rahule jääda küll ju. :)

Kusjuures, kõige hämmastavam on see, et need ained, mis mulle tõesti meeldivad, milles ma ootan ja loodan head tulemust, nendeks on lihtsalt niii raske õppida. Ei oskagi õppida. Kõik on niii huvitav ja ei saa nagu hästi aru, mida ma üldse õppima peaks või õppimata peaks jätma. Ja ainete puhul, mis väga pinget ei paku, sujub õppimine ludinal (OK, v.a filosoofia!!!). Naljakas! Aga nii oli. See sess küll oli. Tulemused kotis ja järgmiseks (loodetavasti viimaseks) semestriks on jäänud 4 ainet ja 12EAP-d. Häbi!

Üks nendest ainetest, mis mulle hirmsasti meeldis, oli mõjustamispsühholoogia. Õppimine tegelikult ei olnudki nii keeruline kui teiste meeldivate ainete puhul, aga jäi see tegevus küll vist kõige viimasemale minutile. Ja eksamile minnes olin ma kolmesajalisest raamatust läbi jõudnud töötada pool. Eksami sain A. Üks kahekümnest, you know! Aga mitte see ei ole oluline. Vaid imelik on see, et kuigi eksam on tehtud ja aine läbitud, ei viinud ma raamatut raamatukokku tagasi, vaid jätkasin selle lugemist. Sest ma olen lihtsalt pahviks löödud sellest, mis moodi see värk tegelikult toimibki! Ja see on nii tõsi. Ja nii uskumatu ja nii absurdne! Ja samas. Võimatu?! Ja toimiv...

Järjepidevuse printsiip. Andsin kirjaliku "lubaduse" ja seda oli hulka kergem täide viia kui lubadus, mis oleks pelgalt mu pähe jäänud. Kirjutasin oma märkmikusse: 16.jaanaur - HAKKAN KIRJUTAMA OMA BAKATÖÖD! Ja uskuge või mitte. Käisin eile raamatukogus ja hakkasingi asjaga tegelema. Päris päriselt ja päris tõsiselt. Kõik on küll alles VÄGA algfaasis, aga ma ole juba very exited! Wiihi.

Ma just hakkasin aastavahetusemöllust toibuma - s.t sain oma ärkamise-ja-magamamineku-ajad enamvähem normile. Ja siis tuli veel üks uueaasta-jõulupidu! Jõudsin koju kell 5. Täna ärkasin kell 12.41. Noo, ei saa lihtsalt enam normaalsel ajal magama. Ülestõusmisest siis rääkimata! :( Tahaks hommiku-inimene olla. Tahaks olla produktiivsem ja tublim! No, aga eiiiii ole. Kui ei ole, siis ei ole. Magamine on second favourite tegevus...kohe pärast söömist! :P

Kaks. NULL. üks. Kaks.

2012-01-02T15:23:00.002+02:00

Ooo, aasta uus! Loodetavasti uuem ja parem. Soovin seda kõigile! Ikka paremat ja paremat! ;)

Minu vana-aasta lõppes väga ilusti. Ja uus hakkas suure pauguga! Igasmõttes. Ehk Tartu! Ikka ja jälle, üha uuesti ja uuesti suudab see linn mind üllatada! Just siis, kui ma olen kindel, et enam segasemaks minna ei saa, läheb! :D Ja ma isegi ei tea, kas see "segane" on hea või paha. Aga igal juhul on see taas tõstatanud mõned aegadetagused mõtted ja tunded ja plaanid. Ja kas see on hea või paha? Ma ei tea. Ma olen lihtsalt nii suures segaduses, et ma isegi ei oska midagi arvata! Üks on kindel - ma armastan oma inimesi! Nii. Niiii, nii palju. Emotsioone. Liiga palju. Aitäh! Aitäh. Anu, Karl, Teet, Kreyt, Miku ja Liisa, Kädi, Maris, vennakesed Madis ja Andres, Eerik, õekesed Kirsi ja Virge, Philip, Messu, Elerin, Gellu, Triin ja Kerli, Kadi ja Erik, Kaia ja Andra, Elari, Harry. Ja mu kangelasi on veel. Nemad tegid mu aastavahetuse ilusaks lihtsalt! Aitäääh! :)

Jõulud olid ka ilusad. Muudmoodi ei oleks saanudki, sest ka seal olid minu inimesed. Aitäh! :)

Ja nüüd pilk tulevikku! Uus-aasta-lubadusi ma ei anna. Aga soovin küll hästi paljusid asju. Ja loodan ja pingutan, et need unistused täituksid. Ei luba, ainult soovin ja unistan! Olen uskumusel, et midagi lubades tekib pinge-olukord, mis kohe kindlasti ei saa tuua nii palju kasu, kui see suur lootuse ja ootuse ja uskumuse moment. Sest kõik läheb nagunii täpselt nii, nagu minema peab. Ja tuleb see, mis tulema peab. See, millele me mõtleme, millesse me usume ja loodame. Jep. Usun! Kohe näha, et vabakasvatus mängib mu uskumustes rolli, eks! ;)

Kuigi hirmsasti tahaks, siis ma ei saa isegi seda lubada, et hakkan nüüd ka seda väikest pelgupaika taaskord tihemini külastama. Tuleb vaid loota, et uusaasta toob seda iseenesest. Ja kui nüüd veelkord tagasivaadata selle aasta esimesele päevale, siis... kui kogu aasta tuleb sama "segane," siis on lootust mind siin päris tihti näha-kuulda! Hiiihii. :)

Aastad lähevad, mälestused jäävad! Aitäh! :)

OK!

2011-12-23T02:16:00.001+02:00

Olen olemas. Tegutsen!

Tõusud ja mõõnad. Uni.

Sain vanemaks. 22!!!

Note: Viljandis levib lisaks kollatõvele ka kõhugripp. Done!

Teen tööd. Mitmel rindel, näen vaeva. Armastus?

Koolis hästi - selleks aastaks läbi, jaanuaris kaks eksamit (kui kõik hiljutised õnnestusid!).

Suzie sai vanemaks. 1!!!

Jõulud. Homme. Maa! Lund pole. Mustus.

Staar?! Kiitus.

Nali ja naer.

Fakt: Suzie sünnal käis rohkem külalisi, kui minu sünnipäeval. Cool!

Plaanid? None.

Filosoofia = love.

Nägemist!

Ja jõule häid.

ARC6700ix

2011-10-04T20:15:00.003+03:00

No, midaaaa?! Ma kulutasin just umbes tunnikese oma väärtuslikult elust, et...et, ma isegi ei tea enam millllleks?! :D Kogu pull hakkas pihta sellest, et jäätis meie külmikus on alati liiiiiga külm. Mitte külm, aga külmunud. :( Ja põhjust ei ole vaja kaugelt otsida. See on külmiku display peal kirjas: temperatuur sügavkülmas -18 kraadi. No, see on ilmselgelt liiga palju. Ja millegi pärast ei lase ta seda soojemaks seadistada. Ma muidugi kange mutt tahtsin teada, miks?! Ja siis hakkas see tunnikese kulutamine pihta. Tunnikest ei ole kindlasti kulunud, kui üks kõiketeadja hoiaks alles aparaatide manualid!!! :D Tuli asuda probleemi-põhjuse-otsingutele läbi laia interneti.
Esiteks oli ju vaja üles leida, mis mudel see Whirlpool meil on. Kuna see kuskilt silma ei hakanud, kangutasin kogu külmiku seinast eemale, et selle taha pääseda. Nihutamisega sain hakkama, vajalikku numbrit ma ikka ei leidnud. Seal taga oli palju erinevaid numbreid küll, aga 95 AA ei kõlanud üldsegi kuidagi mudelinumbri moodi. Kõikvõimas Google rääkis ainult mingitest kompressoritest. Lahe. Kuidagi aga õnnestus mul pääseda sellisele lehele, kus räägiti ka kõige rumalamatele sellest, kust võib külmiku mudelinumbri leida!!! Hallleluuuuuja. Võit number üks oli peaaegu saavutatud. Seal oli öeldud, et see on hoopis külmkapis sees (pildi peal näidatud, et kõige üleval). Tegin oma 6-th Sense Whirlpooli lahti ja no, ei ole. Igasse riiulivahesse pugesin peadpidi sisse, no ei ole. Siis koitis, et lisaks fridgele on olemas ka freezer ju. Pugesin siis sügavkülma ka ja - voilaa - kõige viimases riiulivahes olemas. Ilus kleepekas koos kõikide vajalike ja õigete numbritega. Võit number üks.

Edasi jätkus mu külmiku-seiklus sellega, et oli vaja leida internetist manual (sest sahtlist ma seda ei leidnud). Ehk algas tuhat-miljoni ebavajaliku lingi klikkimine. See vist võttiski enamuse sellest tunnikesest. Argpüks nagu ma olen, ei julgenud ma ju mingist suvalisest kohast seda manuali downloadida. Ja kui ma siis lõpuks julguse kokkuvõtsin, selgus, et enne downloadimist peab kuskile sisselogima jne. Ükskõik, mitu korda ma googli otsinguribale "free download" ei kirjutanud, ikka tuli maksta või kuskile midagi logida...

Ja lõpuks!!! Ja lõpuks joppas kuidagi nii, et leidsin. Leidsin täpselt õige mudeli manuali ja seda ei pidanud isegi alla laadima!!! Sain kõik oma asja online's loetud!!! Wuuhuu. Ja tulemus?!??!

Tulemus ja tõde mu kalli külmiku kohta on:

"ADJUSTING THE TEMPERATURE:

To change the temperature inside the freezer compartment, press the Menu button until the freezer

temperature symbol turns on. Then adjust the temperature by pressing the +/- buttons and confirm by

pressing “OK”.

The temperature adjustment range is from -18°C to -24 °C."

Jeo. Ja sinna mu väärtuslik tunnike läkski! :)

Ja samas. On kuidagi hea olla. Sest. Nüüd on süda rahul. Ja kinnitust sai see, et MEIL ON UUT KÜLMKAPPI VAJA!!! :D :D :D :D

Vajalik väljasõit.

2011-10-02T19:41:00.000+03:00

Õues on sügis. Niiiii sügis on, et ise ka ei usuks, kui näinud ei oleks. See tähendab, et kui Tallinnast välja poleks sõitnud, siis siiamaani vist ei usuks. :D Jep, lõuna osariikidesse on saabunud sügis. Tallinnas on ka sügis, aga seda ei ole nii näha ja tunda kui mujal. Tahaks siia nüüd ühe südantlõhestavalt ilusa pildi panna, aga. No, kaamera on ju teiselpool maakera, mis teha :(

Mõtisklesin ja mõtisklesin, et mis ma siis teinud olen. Ja jõudsin järeldusele, et ühe nädala ma joonistasin, teise nädala õppisin-tegin tööd ja ühe nädala jagu olen ikka pidu ka pannud. :D Ja neid vajalikke väljasõitusid on tegelikult olnud rohkem kui üks! :P

Näiteks. Lõpuks sain käia Toosikannus...mitte tööd tegemas!!! Sain olla see, kellele hommikusöök serveeritakse, kellele õhtuprogramm väljamõeldakse ja kes saab magama vajuda täpselt siis, kui isu tuleb! :P Ehk. ELO kuraatorite (meie jaoks siis staabi-) koolitus. Ok, õhtusöögile jäime hiljaks, õhtuprogramm oli sisuliselt vaba ning magama vajusin üsna pea! :D Ja kõik see sellepärast, et...õhtu enne Toosikannut käisin Rätsepa talus külaliseks olemas!!! :D Päris naljakas. Et suurem tööhooaeg on nüüd läbi saan ükshaaval kõik majutusasutuse ise ka teisekülje alt ära vaadata! :D Rätsepa talu ehk Gerli sünnipäev. Fun! Kuigi, jeo, on raske olla kaine...kui mitte keegi teine ei ole. Aga samas. Järgmisel päeval oli minu kindlasti palju parem, kui kõikidel teistelt kokku. Ja mina sain ärgata omas kodus...erinevalt paljudest teistest! :D

No, pole vist mõtet rääkidagi, kui väga mulle meeldib teha tööd Lõuna-Eestis!? Sest mis on veel parem, kui ühendada hea kasulikuga?! Teen tööd. Ja sellele jätkuks naudin maaelu. Ja sõpru. Ja värsket õhku. Ja sügavat und.

Homme läheb koolirindel huvitavamaks. Või teine variant - kohutavamaks. Ehk minu esimene sihipärane kohtumine mu bakatöö juhendajaga! Okouu. :)

Töörindel endiselt rahulik. Lubab natuke ärevust, võib-olla natuke varsti. Okouu.

Viimased kaks täispikka päeva on jäänud! Okouu. :)

On my own.

2011-09-20T23:11:00.001+03:00

Jep, usu või ära usu, aga saan täitsa üksi hakkama. :) See ei peaks mingi suur uudis olema, aga samas. On ju. On suur vahe, kas sul on alati olemas sõber, kellele igal kümnel ootamatul juhul helistada, või sul ei ole mitte kedagi. Sõltuvus-suhe on selle nimi vist. Ma ei tea, kas seda, mis meil on, võib nii nimetada, aga samas on nädalakesega selgeks saanud, et midagi sinnakanti kipub olema küll. Veits imelik, et pole kellelegi helistada ja küsida (kas või igaks juhuks või igavusest), et mis ma täna sööma peaks või kas ma peaks enne trenni koju sõitma või linna jääma. Pole mitte kellelegi kurta, hilja õhtul, et trenn läks kehvasti või pole kellegagi rõõmustada, et ma sain lõppude-lõpuks omale bakatöö teema valitud ja tööd sain ka! Ja ometigi. Ma tunnen, et polegi vaja neid asju jagada, sest. Ma ju saan hakkama. Täitsa ise ja täitsa üksi. Ma kartsin, et nii pikaks ajaks üksi jäämine saab super-keeruline olema, aga see üleminek sõltuvus-mode'ist home-alone-mode'ile on vist ainult hästi mõjunud. Cheers!

Üksi on natuke lihtsam ja natuke raskem. Üksi saab vahel kõrvale heita kõik realistlikud, konservatiivsed ja kasulikud mõtted ning teha seda, mida ütleb mingi väike kratt mu sees! :D Olgu, võib-olla on asi selles, et mul on lihtsalt liiiiiiiiga igav (pole kerge, kui neljast kaks loengut ära jäävad!). Aga eelmine reede võtsin ma vastu otsuse sõita (hoolimata väga hilisest õhtutunnist) Tartusse. Ja no, god damit, kui vahva see oli. Jah, vähemalt kolm inimest jäi nägemata, aga ma isegi ei tea, kelle süü see oli. Mina olin astunud kõige suurema sammu - jõudnud Tartusse. Ülejäänu oli juba teiste kätes. :) Aga need toredikud, keda ma nägin, olid super-nunnud. Üks suhkru-saia pidu sai peetud (aka Anu-Marise-Kädi uue kodu avamise pidu) ning privaatne Kadi soola-leiva-pidu. :) Kui mina oleks mingi boss, siis kaunikodu tiitlid läheks raudselt neile neiudele. :) Ja lahedate sõprade tiitlid kuuluvad ka praeguse seisuga tartlastele. Hiihihihihi. Lisaks kaunitele kodudele oli Tartus ka kohustuslik pubi-tuur (mis jäi seekord mitte minust olenevatel põhjustel natukese lühikeseks...minu jaoks). [edit - kui nüüd ikkagi tegelikud asjad uuesti läbimõelda, siis hommikul ma veel tänasin Karli, et ta kauem minuga jaurata ei viitsinud, sest...pühapäeval oli mul ju veel Vallavolle! Ja ma kardan, et see ei oleks nii edukalt läinud, kui me kella 7ni Tartu linnas tuuritanud oleks (aga 5 on ka hea tulemus)! Ja vot, asjad läksid ise täpselt nii, nagu nad minema pidid! Hah!] Ma ei tea, mis seal Tartus on, mida Tallinnas ei ole, aga...no, Tallinnas lihtsalt ei ole nii metsikud peod. No, ei ole lihtsalt.

Vahel on ikka liiga naljakas, kuidas asjad ise paika lähevad. Kas ja või ei, jaa või eii?! Ja siis tuleb midagi kolmandast suunast ning kõik on hetkega klaar! :D Ma olen alati saaatusesse uskunud. Asjad ei juhtu ju ometigi niisama. Ehk siis. Järgmine nädalavahetus on mul taaskord ära planeeritud. Tõotab tulla ta töine...ja mitte nii töine! Pärast räägin, eks! :)

Ps! Need kaks olulist märkust, mille ma kogemata esimeses lõigus kogemata välja lobisesin on ka täitsa sulatõed, aga neist ei taha ma tegelikult ka enne rääkida, kui asjad ametliku käigu saanud on! Hiihihi. Meeldib salapära, jep! Samas, kes mind vähegi teab, siis ega ma väga kaua midagi nii vakaall hoida ei suuda. Niiet, stay tuned ja saate teada, millega ma jälle hakkama olen saanud (uhkusega)! :)

King of second chances!

2011-09-15T12:54:00.000+03:00

No, on ikka uskumatu lugu! Käin koolis, aga enamus aega istun kodus. Kui lahe, eks?! Jaa, esialgu, kui loengud

ära jäävad, tuleb see tuhin - ohjee, jääb ära, väga lahe, ongi kergem! Ja siis kui vähe tõsisemalt mõtlema hakata, siis...mõni loeng võiks ju ikkagi olla ka?! Sest. Niigi on kuidagi väga hõre mul see tunniplaan. Pidin ikka palju punnima, et oma 22EAP see semester kätte saama. :D Ok, neid EAPsid ei ole mul vaja enam kõrghariduse saamiseks, vaid ajasisustamiseks. Masendav, kui masendav see kolmas aasta ikka on. :D Ok, oletame, et see peabki ju nii olema, et loengute-vaba aega on palju. See peab nii olema selleks, et oleks aega tegeleda oma bakatööga. Ok, sounds real. Aga. Mida rohkem on seda vaba aega, seda suuremaks läheb mu ahastus, sest ma ikka ja endiselt ei tea, millest ma oma uurimuse kirjutan?!?!?! Mõtteid?! Kõik mõttevälgatused on oodatud. :) Ja kui nüüd tagasi algse teema juurde tulla, siis sellel nädalal on mul olnud KAKS loengut. Ja tundub, et see number ei plaanigi suureneda. Jep, mina olegi vaba-aja-kunn! Oleks siis nüüd tööd teha, aga eiiiiiiiiiiiiiiiii. :D
Hm, ja lisaks kõigele olen ma nüüd järgmised kolm nädalat ihuüksi ju. :S Ja olgem ausad, ma enda pärast ei muretse üldse niipalju, kui selle maailmaränduri pärast. Sest mina olen ju kodus. Minu väike ja vaikne eluke veereb edasi. Aga see vend seal teisel pool suurt lompi...jumal seda teab, millega ta tegeleb. Tegelegu millega tahes, oluline, et tal oleks time of his life. :) Sest mina kavatsen küll üksinda kodus olemist nautida. Ma saan süüa teha täpselt seda, mida MINA tahan. Ja ma saan minna täpselt nii vara, kui MINA tahan. Ja üle-üldsegi. Teen ma seda, mida MINA tahan! Fun! Aga Ergo pärast muretsen ma ka natuke. Natuke ikka võib ju?!

Ja kui nüüd tegelikult päris aus olla, siis ma muretsen ikkagi tegelikult natuke enda pärast ka. Algustagem kasvõi kõige lihtsamate asjadega, milles Ergo mulle alati abiks on olnud - mu arvuti. Ja juba ta viperdab. :S Miks ta nii teeb? Otseloomulikult püüan ma ise nende probleemidega siin tegeleda, aga. Arvuti kuidagi üldse ei taha minuga koostööd teha. :S Okoou, ma lihtsalt tõesti loodan, et ta selle kolm nädalat siiski minuga kuidagi vastu peab. :D

Hahahah! Beat that! Leidsin vea siiski üles. Tulin restardilt just tagasi ning...kõik toimub taaskord kui kellavärk. :) Natuke vist ikka nutti on...?!

Ja teistest tulemustest ka natuke?! Sügisjooks on TEHTUD! Seekord siis mitte vabatahtlikuna joogipunktis vaid olin täitsa jooksja rollis! Wuuhuu, 10km nagu naksti. Sellest, me muidugi üldse ei räägi, et mu ema minust kiiremini jooksis (ok, ta oli tegelt 4000 inimest eespool ning kõikide kiibid aktiveerusid samal ajal). :D Ja samas, just tänu oma emale oli see jooks niii lihtne minu jaoks. Eelmise õhtu sissesöödud süsivesikute hulk oli meeletu! Ja samas läks kogu see mökerdamine AfterEight-šokolaadikoogiga jumalast asja ette. Jooks oli nii lihtne, et isegi lihased ei valutanud...väga... :) Igal juhul läks see päev asjaette. Ilm oli ilus, inimesi on palju ja nüüd ootab ees reisuke Rootsi! :)

Viimased kaks päeva on päris tuulised olnud. Paharet Katja möllab ringi. :D Eile tuli mul näiteks jälle meelde, miks ma vihmavarjusid niiiii väga vihkan! Võimatu. :D Ja samas, see vihmavarjuga mööda linna möllamine tasus end ära - Pisi-Shop'i esimene "ametlik" tehing on tehtud ning üle sajamiljoni aasta veeresid bowlingus taas kuulid ning kurikad kukkusid (ok, tegelikult ma nendest tulemustest küll rääkida ei taha :D). Peaks vist vähe tihedamini seda harjutamas käima. Ja PS, NB, NOTE ja muud tähelepanu tõmbavad märkused: alati enne bowlingusse minekut teha endale maniküür - küüned nulli!!! :D

Ma rohkem ei viitsi, rohkem ei jõua. Lähen...ja...??? CiaOooO! ;)

Hooaja lõpp on ajavõit?! Eii, kõigest teise hooaja algus...

2011-09-07T18:59:00.001+03:00

Uhh, vahepeal on taaskord palju vett merre voolanud. Ja lisaks vee voolamisele on nii mõndagi muud juhtunud. Näiteks sai töö-hooajast kooli-hooaeg. Ok, ma ei tee seda nalja, et mind vallandati, sest kõik jäid seda uskuma. Järelikult ei ole hea nali. Umbes vähemalt sama hea nali on see kooliaasta (algus). Noh, sellest, et kolme päeva jooksul on mul kaks loengut olnud, ma üldse ei taha rääkida (sest paistab, et umbes nii see olema hakkabki! :S).

Millest rääkida tasub, on see, mis mind kevadel ees ootab. Ma juba ammu-ammu kardan (suve algusest peale mõtlen, et peaks mingi teema ette võtma ja ausalt ka, bakat tegema hakkama). Ja nüüd, kui on vaja valida aine vastavalt uurimistöö teemale, on minul ikka pääääääris jamps lugu. Sest ma ju mõtlesin välja mingi umbkaudse teema, siis mõtlesin juba isegi natukese kitsama teema ja siis - sah! - kogu mu "tööle" vesi peale. :D Ehk saan homme aimu, kas ma peaks ka seda umbkaudset teemat vahetama hakkama?!??! :S

Ükskõik, kuidas see aasta lõppeb, vähemalt algas see eriliselt - ma jõudsin esimest korda mare-maja aatriumi peole! Wuuhuu, eks. :D Või noh, kui nüüd ikkagi kõik päris ausalt ära rääkida, siis algas see ikkagi veits "naljakalt" ning lõppes väga imelikult. Nimelt jäin ma muidugi õigest marsast maha, siis käisin shoppamas ning passisin niiiiiiisama. Ja peo lõppedes olid mõned vennad juba korralikud kännukad, niiet. Jumal tänatud, et ma marsast maha jäin! :D Aga Outloudzil oli vägeva mikrid. Ja teinekordki võiks neid vaadata, kui "kontsertsaal" kuulatavat heli lubaks... :)

(Miks on nii, et kui tundub, et niiiiiiiiiiiii palju oleks kirjutada, siis lihtsalt ei saa kuidagi siia ligi ja kui ma siis ükskord kirjutama hakkan, polegi nagu midagi öelda?!)

Õhh, üldjuhul on siis nii, et mu super-kiire elu asendus "super-kiire" koolieluga (jutumärgid on vajalikud juhul, kui see ükskord muutma peaks). Ei muud midagi, tuleb ise oma elu huvitavaks elada. Täna lähen trenni ja hoian pöidlaid ja varbaid, et Ermo meid elama jätaks. Teine trenn ning kokkuvõttes kolmandat korda see hooaeg saalis. JAAAAAAAAAAAAA! Kolmandat korda, jep. Ühed võistlusedki maha peetud ja kolmas koht koju toodud. P-Jaagupis. Ükskord veel suvelõpul. 27.august. See sama päev, mil ma oma suve ESIMESE töö-mängu ära jätsin. Shame! :)

Katsun teinekord kiirem olla ja oma asjad siis kirja saada, kui need veel meeles mõlguvad. Head teed! :)

Pole mõtet.

2011-08-23T13:10:00.003+03:00

Järgneb üks uskumatu lugu sellest, kuidas ei ole mõtet...

Ühel augustikuu kolmapäevasel päeval oli minu kohustuseks sõita punktist A punkti C (vahepeatusega punktis B). Kuna punkt C oli minu jaoks veel tollel hetkel täiesti uudne ja tundmatu, otsustasin alustada sõitu natukese varem. Minu suureks üllatuseks aga kestis sõit vaid pool tunnikest. Ühesõnaga, sain suurepäraselt hakkama oma kohustusega...ja aega jäi veel ülegi.

Tolle sama nädala reedel oli minu ülesandeks läbida TÄPSELT SAMA MARSRUUT. Punktist A punkti C vahepeatusega punktis B. Hakkasin siis rõõmsalt minema. Nii igaks juhuks lahkusin punktis A siiski samal ajal, mil varemgi. Lihtsalt, et oleks väike ajavaru olemas. Kesklinnas tabas mind "väike" tagasilöök. UMMIK! Hakkasin juba natuke kahtlema, kas ma ikka jõuan. Olles päris juppaega juba ummikus passinud jõudsin ka ummiku tekitajani - avarii Draamateatri ees. No, nice! Pääsesin sellest pudelikaelast mööda ja täie hooga punkti B poole edasi. Aga kino Kosmose eest ootas mind uus üllatus - UMMIK! No, asi hakkas juba lootusetuna näima. Vineeri peatuse juures oli avarii. Nice nr 2!!! Tohuvapohust pääsenud andsin aga julgelt gaasi, sest aeg hakkas otsa saama ning minna oli veel palju. Jõudnud napilt üle Pärnu mnt viadukti ootas mind ees juba vana hea tuttav, ummik! Seekord ei olnud põhjuseks avarii, vaid lihtsalt natukese kehvasti peatunud auto. Lõppude-lõpuks jõudsin punkti B, kus toimus väike asjade ümber laadimine ning hoolimata kriitilisest olukorrast ütles mulle isik X, et mul ei olegi üldse mõtet enam punkti C pärast muretseda. See polevat nii oluline ning meeletu kihutamine ei ole ju ka eriti mõistlik, kui tegu ei ole elu ja surma küsimusega. Kuna aega oli veel 9 minutit ja ma olin juba niiiii kaugele jõudnud, siis otsustasin ikkagi asjaga lõpuni minna. Uskuge või mitte, aga jõudsin 2 minutit enne ajalõppu sihtpunkti!!!! HALLELUUJA! Tormasin esimesest uksest sisse ja klaasukse peal (mille taha oli mul vaja pääseda) ilutses silt: bla-bla-bla, augustil oleme avatud kella 15ni. Ehk siis just see päev, just see kellaaeg, mis mulle ei sobinud. See oli lihtsalt nii mõnitav, et ma ei osanud muu teha, kui valju häälega naerda.

Loo moraal - kui KÕIK märgid viitavad sellele, et ei ole mõtet, siis tõesti ei ole mõtet punnida või jonnida. Saatus, mis muud! :)

Don't walk away!

2011-08-14T00:52:00.001+03:00

Shame! Shame! Shame! Ma tean, et see kõlab juba ilgelt läilalt, aga ausalt, põhjused, miks seda väikest päevaraamatukest uuendatud ei ole on ikka ja endiselt samad - töö, kiire, kiire, kiire, töö. Ma teaaaan, ma tean, et see on täiesti...ajuvaba!? Aga mis ma siis tegema pean, kui nii on?! Sest nii on. :(

Aga head on ka vahepeal olnud (mitte, et töö paha oleks). Aga sellesmõttes head, et...noh, neid pisiasju, mis ikka rõõmu pakuvad. Kõige muu hea ja ilusa kõrval. :P Ma ei tea, kas kellaaeg on liialt hiline või on asi selles, et ma lihtsalt tean, et homme on täiesti vaba päev või on kogu selle nädala pinged ja närvilisus haitunud. Anyways, tuli tunne, et nüüd on õige aeg ja hetk need väikesed pisiasjad ülestähendada. :)

Njaa. Nende rõõmsate hetkedega ongi nii, et ma küll oskan neid vahel harva tekitada, nautida ja rõõmustada, kuid järgmisel hetkel on see hetk juba unustustehõlma (pigem nagu rohkem mälestustehõlma) vajunud. Ja nii need hetked jäävad. Jäävad sinna, kus nad tekkisid, olid ja jäid. Hea seegi, et ma praeguseks mäletan, et need ikka vahel on end näidanud. :)

August algas töiselt. Esimese nädalaga tegin tervest kuu normist juba pooled mängud ära. Mõistlik. Ja lisaks sellele käisin sünnipäeval ja tegin isegi seal tööd!!! Oot, nüüd hakkab vist meenuma. See sama, Siivi sünnipäev oligi üks neist rõõmuhetkedest, kui ma lihtsalt sain olla. Korraks. Aga kasvõi korrakski. :)

Ja kui nüüd päris üdini aus olla, siis sealt vist saigi mu magamatuse-maraton alguse. Sest peale sünnat (kust ma jõudsin kell 4 koju), tuli üks tavaline tööpäev (mis sisaldab endas ohtralt autosõitu ja natukese töö tegemist). Kuna pühapäev tõotas vaba tulla, siis laupäeval otsustasin ma linna minna (päris rumal, eks?! Ise ainult nii vähe maganud ja siis arvab, et suudab veel hommikuni pidutseda?!). Ei suutnud. Kell 5 olin omas voodis kui...viis kopikat?! :D Aga see kella viieni tsill oli ikkagi vahva. Sest FINALLY sain ma käidud katusekinos!!! ROOFTOP CINEMA!!! GO GO GO!!! Ülituus. Ma ei olnud kinos käinud juba sada aastat, vähemalt. Ja siis veel üle nii pika aja sattuda sinna!? Wow. Mulle meeldis. Mulle tõesti ja tõsiselt ja täitsa ausalt meeldis kohe. :)

Mu sekeldused jätkusid pühapäeval sellega, et ma pidin ikkagi tööle minema. Ja muud toimetused tahtsid ka tegemist. Ja nii ma siis jälle mäslesin õhtuni välja. Märkamatult. Ja märkamatult (sõna kõige otsesemas mõttes) saabus ka 8.august ja mu laagripraktika viimane vahetus NABAs. Okouu. See saabus nii märkamatult, et ma olin juba suures tuhinas oma 8.augusti ära lubanud. Nii ma siis pidin jälle pooleks minema. Hommikul sada-varaks läksin laagrisse ja peale lõunat tegin minekut. Koju jõudsin kell 1. Aga ise ma tahtsin midagi muud teha vahelduseks. Ja tegingi. Tark mees taskus ja Roosta puhkeküla. Seal oli küll päris mitu ussi-jurakat, aga sain hakkama. Raskeks läks alles siis, kui iseloomutud inimesed otsustasid iseloomu näitama hakata, mind võhivõõra auto rooli lükati ja tööjuures värav minuga koostööd teha ei tahtnud. :/ Kogu maailma ebaõnn oli mu õlul tol õhtul. "Õnneks" sain ju juba kella kahe paiku unele. :)

Mu magamatuse-maraton jätkus, sest laager vajas eestvedajat ja mina oma praktikapäevikusse linnukest. Niisiis ma tegutsesin taaskord end nädal aega järjest nuumates. Õõõh. Laager oli küll rahulikum, kuna lapsed oli vanemad ja enamalt jaolt tüdrukud, kuid süüa tehti ikkagi sama palju. Või siis veel isegi rohkem. Jõhker. Aga muidu oli programm sama. Käisime lastega turul, martsipani galeriis, Violias, Selveris. Tegime ikka ja jälle neid samu sööke.Ikka ainult head ja paremat. Kui esialgu tundus, et lapsed on vanemad ning ei kiindu niivõrd palju oma kasvatajatesse, siis tegelikult läks ikkagi kõik samamoodi. Jube raske oli neile viimastkorda head aega öelda. No, nii palju siiraid kallistusi. Ja siiraid tundeid. Ja ilusaid sõnu. Õõh. Jätan nüüd midagi praktikapäeviku jaoks ka! :D

Vahel tuleb tunne, et mul on kõige nõmedam töö maailmas (seda tunnet esineb siiski väga-väga harva ning ainult teatud asjaolude kokkulangemise tõttu). See tunne tekib siis, kui ma ei saa näiteks minna oma õe lapse esimesele sünnipäevale selle pärast, et ma pean olema tööl. Ja see tunne tekib siis, kui õues on ilus ilm ning mul on kontoritööpäev. Aga üldjuhul (ehk siis koguaeg v.a need vähesed korrad) ma lihtsalt tean, et mul on maailma parim töö. :D Sest nalja saab nii palju. Ja mulle on kohalejõudnud, et tegelikult lähevad kõik asjad ise täpselt nii, nagu nad minema peavad. Mõnikord võib see lahendus tunduda imelikuna, kuid see on kõige õigem. Järelikult. Anyways, nalja sai Toosikannus. Sai nalja seal kohapeal ja sai nalja siis, kui järgmisel päeval ma oma postkastist kirja leidsin, mis mulle mängujärgset olukorda seal kirjeldas! :D Hahahaha. Nagu ma juba ütlesin: I am married to my job. I do not have time for any other relationships at the moment. :)

Ja kui sujuvalt teistele, tõsisematele teemadele üle minna, siis nii täpselt ongi. Kuiiiii raske on korraga pühenduda kahele asjale korraga. Loodan, et kõik laabub, sest. Tõesti on raske. Nii mul kui sul. Kui ka tal. Leiame lahenduse, eks?! :)

Rõõmsamate teemade juurde tagasitulles - ma käisin täna Prangli saarel!!! One more reason to love my job - võimalus käia seni avastamata kohtades! No, niiii ilus. Kahju ainult natuke, et see ajakava seal nii metsas oli ja kõik üleüldse nii untsu läks. Saar oli siiski ilus. Ja omaks võetud teadmine, et sinna peab ükskord varsti tagasi minema. 3% saarest on mul nähtud, aga tahaks ikka veel ja veel ja veel. Must go! :)

Ja minu lõpu-nupuke. Lihtsalt kõigile mõtlemiseks ja arutamiseks. Ma ei arva, et ma mingi eelarvamuste-hull olen. Mulle ei meeldi teha ennatlikke järeldusi. Aga ometigi on mõne inimesega nii, et ma kohe tean, mis ja kus ja kes ta on. Ja see ei ole eelarvamus. See on siiski teadmine. Teadmine, mis mind häirib. Okei, ei häiri siis, kui see teadmine on positiivne. Aga kui teadmine on (mitte negatiivne, vaid...rohkem nagu) mõru, siis kohe üldse ei teki tunnet...ei teki seda vajalikku tunnet edasi minekuks...

Sleeping mode.

2011-07-30T01:22:00.000+03:00

Kaks päeva veel ja algabki viimane suvekuu. Viimane töökuu. Septembris saab puhata ja mängida. No, wait! Siis peab kooli minema ju?! Noooooo! :D Nali. Pole asjad üldse nii hullud. Sest kõike saab, kui väga tahta. Näiteks. Pole ju see suvi üldse piisavalt palju Olustveres olnud. Et seda viga parandada, sõitisin täna siia. Enne olin nädal aega režiimis 9-17 lasteaed, 17-21 töö. Täna käisin lasteaias korraks, tegin kaks mängu ja kell 23.03 saingi juba Olustvere poole sõitma hakata! Noovot. Ja siin ma nüüd siis olen. Pidin folgile minema, aga uni tuli peale. Küll homme jõuab.

Lasteaias tegin oma praktikat. Naba kokakunstilaager. Superhea mõte, superhead lapsed, superhea koht, aga minu üllatuseks kukkus kõik kuidagi plaaniväliselt välja. Õhh, jätan oma mõtted, mured ja ettepanekud praktika päeviku jaoks. Nõmmar, ma tean.

Nii uni on. Üldse ei jaksa. Jää või poole sõnapealt magama. Zzzzz!

Hämmastav.

2011-07-22T22:54:00.001+03:00

Hämmastav, kuidas üks nii halb päev võib lõppeda niiiiiiiii hästi. Ja kuidas siis heale õhtule järgnevale heale hommikule järgneb kohutav pärastlõuna?! :D Ehk siis lugu sellest, kuidas Eestis oli taaskord kaks päeva suve. Ja mina otsustasin töö tegemise asemel neid nautida. Shame on me, jep! :D

On ikka hea, kuid üks suur tükk tööd saab valmis. (Ja siis sa avastad, et neid suuri tükke on veel ja veel ja veel! :D ok, ei kassi!) Saabub rammestus ja laiskus. Eriti selliste ilmadega. Niisiis ma otsustasingi ÜHE päeva oma töisest suvest lihtsalt maha lebotada. Lebotamine läks õnneks ja kui aus olla, siis nimetasin ma seda just enne selleks "halvemaks osaks päevast". :S Mulle ei meeldi passida, pole midagi teha. Asjalood võtsid parema pöörde, kui Sandra otsustas mu majast välja rebida. Õhtul kella üheksaks jõudsimegi Vääna-Jõesuu randa, tegime vollet ja "suplesime" jäises merevees. :D Reeglite järgi pidi meie õhtu saama kiire lõpu (töönarkomaanide perekond nagu me oleme). Aga taaskord võtsid asjad ootamatu pöörde, kui seltskonda imbus mohjito-meister. Oot, või oli põhjuseks Ungari maruhea vein?! Eiii, see ploomiviin oli ikka kõigile kohustuslik. Ehk siis. Mind lihtsalt võrgutati igasuguste võõrapäraste jookidega, et ma ei saaks enam autorooli istuda. :D Ehk siis vaikne volletamine lõppes suurepärase saunatamisega. :)

Saunatamine lõppes hommikul kell pool kümme, kui ma lihtsalt enam ei suutnud magada. Saunas on keeruline magada, do not try this at home! Lennutasime veel taldrikut ja pakkusime naabrimehele silmarõõmu ja ootamatult oligi kell juba sada-palju. Linna ja tööle. Ja siis hakkaski asi jälle sinna metsapoole kiskuma. Ma suutsin oma salongi aja ära unustada, kontori alarmi suutsin tööle panna ja...auto aknakerimisekangi suutsin ära lõhkuda. Sellest järeldasin, et on kõige viimane aeg koju pöörduda ja oma unevõlg tasuda. Siin ma nüüd siis olen! :)

Ma ei taha küll ära sõnada, aga...kui nüüd midagi veel muutuks, siis oleks see lihtsalt...ebareaalne?! Niiet. Homme tööle veel korraks ja siis...MAALE! Love.

* Hämmastav. Kui erinevalt inimeste rikkus väljendub. Hämmastav. *

Elu õpetab.

2011-07-20T21:45:00.001+03:00

Veel eelmine suvi (või oli see ikkagi üle-eelmine?!) ajasin ma rabarbereid taga nagu hull. Tõin kottide kaupa Olustverest, käisin naabrite juures "vargil", isegi poest ostsin kõige suurema hädaga rabarbereid. Ja kõik need rabarbsid läksid käiku. No, selline koogiaeg oli. Eelmise suve lõpul otsustasin selle pulli lõpetada ja tõin Olustverest rabarberivarte asemel ühe õige ja korraliku juurika ja panin selle meile siia kuuse alla kasvama. Sel kevadel tundus, et operatsioon ei õnnestunud, sest Olustveres olid juba meetrised varred, kui mu kuuse all oli tühi maa. Aja ja kannatuse möödudes rabarberid siiski tärkasid. Ja nüüd vohavad need siin kui...mets?! :D Aga kurb tõde on see, et mitte ainsamatki vart ei ole sealt lõigatud. Mitte ainamatki koogitainast ei ole see suvi mitte keegi kokku keeranud...

Punkt.

Teen tööd ja näen vaeva. Ja mille nimel?!

Punkt.

Üldse ei saa asjadest vahepeal aru. Üldse! Segadus sada.

Punkt.

Viimane vaba nädalavahetus oli 1.-3.juuli. Võtsin päikest.

Punkt.

Lastega laagris käisin. Nii vahva. Nii vahvad lapsed, nii vahva staap. Nii vahvad varbad!

Nii palju pilte. Liiga palju pilte.

punkt

Hiiumaal käisin ka. Mu maaailma kõige lühem Hiiumaal käik. Maailma kõige napim praamipeale jõudmine. Maailma kõige raskem tööots. Maailma kõige sürrim...olemine. Ja see kõik jõudsin mulle kohale alles esmaspäeval. Kahjuks! Sest sinnapaika need asjad nüüd siis jälle jäävad...maailma kõige tähtsamad asjad...

punkt

Ja see vähenegi vabaaeg, mis mul see suvi on, on...kahtluse alla?! Jumal küll, mina olengi otsustusvõimetus. Ausalt. :( Kes küll ütleks, mis on see õige tee?!

punk punk punk

punk

Juuli on kohevarsti läbi. Palun, peatage aeg!

punk

What the hell, let's go crazy!

2011-06-30T13:11:00.000+03:00

Crazzzzzzzzzzzy! Viimastel aegadel on kõik nii kreisi olnud, et...õu mai gaad! :D Ja uskuge või mitte, ma kavatsen sellest kõigest rääkida. Üksikasjalikult. Sest. Liiga hull, kui hea see kõik on olnud... :)

Alustame sellega, et täpselt nii nagu lubatud, sain ma oma laagripraktika paika!!! Helistasin (ise samal ajal pöidlaid pigistades) ja SAIN! Sain end Naba laagrisse kirja panna. Kuna tegu on linnalaagriga, siis on lootust, et ma ei peagi end töölt täitsa vabaks võtma. :) Saan end jaotada ehk äkki võib-olla kahe asja vahel nii, et kõik tehtud saaks. I'm a superman, i know! :D

Lisaks tööle ja praktika bronnismisele jõudsime 21.juuni õhtul veel isegi kontserdile. Thirty seconds to Mars! Ma fänn ja ole ja minu teada Ergo ka ei ole?!?! Aga läksime ikka. Ja nautisime täiega. Nagu ikka läksin ma arvamusega, et ma-ei-näe-ju-nagunii-midagi ja aaah-mõttetu-bänd ja mõttetu-raha-raiskamine. :D Agaaaa. Raisk, kuidas mulle meeldis. No, selline power ja SELLINE mees! :D Mine hulluks. Ja vahelduva eduga ikka nägi ka midagi. Tuleb valida ÕIGE koht. Esialgu oli meil väga vahe koht, siis meenus mulle Mika ja õige koha asukoht tuli meelde. :D Toimis. Meeldis. Super. Emotsioonid said eelseisvaks kontsertiks selle keikka abil kindlalt üles krutitud!!! :)

22.juuni võttis Suuzie sel suvel esimest korda suuna Pärnusse. Ok, Pärnus käik jäi lühikeseks, aga seda viga me kindlasti parandame!!! Päeva esimene ÕIGE peatuspaik oli Kilingi-Nõmme, Käbiküla. Mängisin meestega (tegelikult vist ikka poistega) vollet. SUPER KAOS! Nimi õigustas end, sest. Isegi kui me olime pikapuuga juhtimas, suutsime seisu end vastu keerata! :D Noo, lihtsalt SUPER! Kaos. Ajame vist kõik selle süüks, et ma olin TEIST korda sel suvel volleväljakul, poiskad tarbisid liigapalju õlut ja...kringililõhnad olid häirivad?!?! :D :D :D Tubli kaose-koha eest sain ikkagi ROOSA särgi, mis enam minu garderoobi ei kuulu. :) Õnneks on mul ju õde, kes armastab roosat - jeee! Õhtu PIDIN lõpetama vaikselt ja varakult oma Olustvere-kodus. Peaaegu nii läkski. Selle erinevusega, et enne sai Teedu juurest läbi käidud, ta kassi piinatud ja (tol hetkel veel minu jaoks maailma parimat) vesikat teha. :) Toredad poisid, mis ma muud öelda oskan. ;)
Ja 23.juunil sai alguse meie vahva jaanipäev! Kell 13 tegime Anuga Olustverest minekut ja juba tol hetkel ma teadsin, et nalja hakkab saama! Sai. Rohkem kui kopika eest! :D Sest kuna Anu oli põhiline orgunnivend, siis kogu ühissöök-jook-liha ja muu mant oli meie käes. Viljandist korjasime peale veel sööki ja kaks peovenda. :D Käisime Selveris, Maksimarketis, CoMarketis, Rimis, Maximas ja isegi Statoilis ja veendusime selles, et minu siidrit ei olnud MITTE KUSKIL!!! :( Edasime kimasime Mustlasse ja sealt juba saja kolmekümnega Kakulaane poole! Fakkjee, kui äge koht! Mängisime vollet, jalkat, paintballi. Tegime sauna ja tiiki. Ja. JA MAAILMA PARIMAT VESSARIT! :D No, mine hulluks, kui hea. Õnneks on mul nüüd käpp uksevahel ja on lootust, et ma saan ehk ka kunagi head tubakat maitsta ja naturaalset sütt lõkkes soojaks ajada! :)
Nagu mul Viljandi-sellidega kombeks on, ei läinud me enne kuut magama. Ja ega väga palju magada ei saanud ka. Teatud asjaoludel! :D Hommikuks oli mulle üks ilus üllatus juustesse jäetud! Hahaha. Õnneks ei pidurdanud meeleolu. Volletasime ja chillisime veel veits ja lõpetasime jaanipäeva väärikalt. Mina lõpetasin selle pead šokolaadiga pestes ja Olustveres üksindust kartes! :D :D
Edasi kulges jaanipäev Põltsamaal volletades (ja SUPER KAOS teenis taaskord end nimele vastama tulemuse! :D). Ja kui nüüd ikka üdini aus olla, siis oli see esimene kord, kui selsuvel sai tõsiselt mängitud. Võrk oli esimest korda õige kõrgusega ja inimeste arv platsil oli ka ÕIGE! :D Järgmine kord on kokkumäng juba parem ja...loodetavasti saab parem olema ka tulemus! Suvi on ju veel suuremalt osalt ees! Jeeeeeeeeeee!
Pärast väsitavalt vollepäeva ja pikka sõitu tagasi Tallinna-taha, tuli veel hakata Soomesõidu asju kokku pakkima. :S Õnneks otsustasin ma seekord realist olla (sest kõike kaasavõetud stuffi pidi ju ise seljaskandma!) ja pakkisin kaasa minimaalses koguses manti. Jeap, ei midagi üleliigset! Ja hommikul kell 6 hakkasidki meie FF-seiklused pihta! Kell hommikul-ma-ei-tea-kui-vara olime juba Helsingis ja oli vaja aega parajaks teha. Kell 15 saime hotelli, kus meie broneerinut EI OLNUD. Ok, kõik lahenes õnneks hästi. Saatus, yes i know. Enne nelja, täpselt nagu planeeritud, olime juba Kalasatamas (?! suomi, ma ütlen ?!). Inimesi oli seal juba niiiiiiii palju, et hirm tuli peale. :D Õnneks päästsid mu kiired jalad ja trügimisoskus päeva. Saime kenasti hea vaatekoha. Ja mis oli küige faking professionaalsem!??!?!?! Noh, Suomi, ma ütlen! Koht, kus osatakse kontserte korraldada! SEAL OLI FAKING GOLDEN CIRCLE!!! Ja erinevalt Bon Jovi kontsertist ei maksnud see tavapiletist rohkem!!! Reegel oli lihtsalt see, et kes ees, see...suurem fänn ja kogumoos. Ja ofc, me saime sinna rõngasse! RÕÕMURÕNGAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :D Neli ja pool tundi oli ootamist. Ja soojendusbändide vaatamist. Von Hertzen Brothers oli selline...normaalne. Ei midagi erilist. Üks lugu tundus isegi tuttav! :D Aga sound oli kehvake. Saan aru, miks turvameeskond kõrvatroppe jagas! :D
Järgmisena astus lavale Micheal Monroe. Ja noooo, mida meest! :D Ma enne ei teadnud, nüüd tean. Ma vaatasin seda show'd suu lahti ja ei suutnu ära uskuda. Selline (naiselik?!?!??!) mees, selline power ja SELLINE muusika?!?! Superäge. Silmad kinni oleks kannatanud kuulata. Hihiihii, igaljuhul oli positiivselt meeldiv üllatus. :) Erinevalt Biffyst. :D Ma ei tea, kas väsimus või tüdimus või midagi muud oli oma töö teinud, aga. Biffy ei olnud üldse selline, nagu ma oleks oodanud. Ootused äkki rikkusidki tõelise pale?! Ei tea, viimasemad kolm lugu olid head. Ja sellega asi piirduski. Aga sellest ei tasu Biffy-fännidele rääkida, saavad pahaseks äkki. :P
Üleühe olid bändid kuulatavad. Pärast Biffy Clyrot oligi minu meeste kord!!! No, unreal! Nutt tuli peale, kui vennad lavale tulid. :D Ja me olime ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lähedal! :D Ja Dave. MM. Ja Taylor. MmMMm! :D :D Ja need lood. Kõik kõlas nagu päris!!!!! :D Ja veelkord kaks peamist põhjust, miks ma PEAN lava ees olema: 1) muidu ma ei näe ju mitte midagi, 2) mul on endal ka kahju neist inimestest, kes minust ette poole jäävad! :S Sorry, aga. Kõik oli seda väärt!!! Dave ei ropendanud, see üllatas natuke. Samas, oli ropenduspidur oli lastenäol peal ka ju?!?! :D Ja Finnish'i nalju ta ei teinud. See väga ei üllatanudki, sest ta tegi kõiki muidu nalju! :D Näiteks. Taylor Hawkins is good for two things: 1) he looks good naked ("I knew it!!!") and 2) he sings "Cold day in the sun". Yeap! :D Niin on. Ja noo, karva-naljad olid ikka suht-veits-liig. :D :D Justttt love-love-love those guys! :)
Ja mis oli kõige parem?!??!?! MA SAIN JÄLLLLLLE PLAYLISTI!!!! Fakk jeee, noh! Ja mis veel?!??! Faking saatus tegi ikka korralikku tööd! :D Lugu läks siis nii, et ma käisin jälllle helimeest "ründamas" (jeap, helimehed meeldivad, for sure!). Sain setlisti ja sellest ei piisanud. Pinnisin autogrammi välja, sest muidu ju mitte keegi ei usu, et see ÕIGE list on. Aga me oli ikka veits VIP'id ka või ja?! Sest "kuldse-ringi" ala juba tühjendati. Ja meie olime seal sees. Okoouu. Õnneks olime, jep, VIPid ja meil lubati sinna jääda kuni helimees Bryan meile aega leidis!!! Ja saimegi autoka ja muud vajalikud jutud! I won't tell Dave about it!!! :D Hahahahhaha, superrrrrrr! Tee koju (ehk antud juhul hotelli) oli päris pikk, aga vahetud kogemused hoidsin emotsiooni üleval. Jeeesh!
Järgmisel hommikul seiklused jätkusid, sest Ergo oli selllline unekott, et hotelli hommikusöögile me ei jõudnud. Hotelli vastas oli McDonalds (?!?!?! :D), millest mina absoluutselt keeldusin. Otsustasime siis lattede kasuks kõrval asuvas Robertsis. Ja MIS JUHTUS???!?! Ofc, Bryan jalutas mööda!!!!! :D Puhusime veel juttu. Ja veel ja veits veel. Ja siis. Oli ikka päris naljakas, mismoodi sellised asjad juhtuda saavad?!?!? Järgmine kord vaatame kontseri juba helipuldist, jep! :D :D :D :D :D Üheksa tundi tatsasime veel mööda Helsingit ja öösel kell 2 saime vist magama. Uni oli magus. :)

VOT TAK! Beat that! :)
Kahju on ainult sellest, et ma normaalset fotokat kaasa ei võtnud. :( Kontserti jäävad meenutama vaid suuured udukogud. :( Aga mälestused ja kogemused ja emotsioon jäävad. Jeo.

Nüüd teen tööd ja näen vaeva. Et siis sügisel USA'sse sõita. Ok, see sügis vist veel ei lähe, aga järgmisel aastal pole miski välistatud! ;)

Mmmmuah! :)

20. juuni, 2011

2011-06-20T18:59:00.001+03:00

Proovisin Mesikäpa jäätise ka ära. Normal. Kindlasti mitte nii hea üllatus kui batoonikesed, aga söödav. :)

Ja kui vähem tähtsatest asjadest rääkida, siis...läks isegi täpselt nii, nagu sai kokkulepitud. Lõpetasime põhikooli (mis oli täpselt nii närviline, nagu meie perele omane! :D), tegin tööd ja käisin Rabarockil. Ja kõige selle kõrvalt jõudsin isegi volle-hooaja avada (enda jaoks, ofc! kõik teised normaalsed on juba ammmmmmu rannas käe valgeks saanud!!! :D).

Rabarockil käisime ainult korraks. Nii korraks, et isegi mingit tunnet ei tekkinud. :S Sellisel festaril peab ikka käima rahuga, mitte kiiruga. Ja õiged inimesed on olulised, sest kui minna inimenesega, kellele NAGUNII mitte ükski bänd ei meeldi, siis...nooh...ei jõua seda vingumist ära kuulata ju! :D Ok, nii hull ei olnud. Aga põhimõte ikkagi. :( Aga Filter oli hea. Minu nähtutest-kuulatutest parim. Kommenteeriks-kritiseeriks veel, aga...kuna elamus jäi niiiiiiiii lühikeseks, siis. Järgmise aastani! ;) :D

Poole sõnaga tööst rääkides, siis hakkab juba sujuma. :) Seltskond kontoris on ju supervahva ja hakkan juba pihta saama, kes-kus-mis kõige kasulikum ja parem. Jeeeeee. Pühade ajal ka töötama ei pea. Homme teen veel viimase otsa, et kuni 28dani oleks mu töö tehtud. Ja siiiiiiiiis, tulevad pikad pühad!

Ps! PEAN end kätte võtma ja oma laagripraktikat ajama, PEAN!!! Homme?! Äkki?! :D

mesikäpp

2011-06-15T22:02:00.001+03:00

Õeeeh. Ikka ja jälle tekib uusi põhjusi, miks ma üldse ei saa siia kirjutada. Oma elust. Raskest elust. :D Nüüd olen töö inimene ja noo, niiiiiiiiiiiiiiiii palju asju on teha. Et on õnnistus, kui midagi teha ei ole. :P Ja samas, ei saa kurta ju! Sest . vähemalt pole igav! :)
Aga kuna ma olen niii tööhoos, et näen isegi öösel unes oma tööasju, siis tööst ma küll praegu rääkida ei taha! Kunagi hiljem. Võib-olla.
Lugu on hoopis selles, et ma olen midagi aru saanud. Sain sellest ammu aru, aga asjaolude kokkulangemisel on kõik need asjad jälle esile kerkinud...ja jälle olen ma endas selgusele jõudnud. :D Tegelikult ei ole asi üldse nii hull kui tundub. Ma lihtsalt imestan iseennastki. Sest ma tean ju täpselt, mida ma oskan. Mida hästi ja mida veel paremini, aga ma ei oleks iialgi osanud arvata, et ma millestki ka nii kehv võin olla! Ei ole liiga selfish, eii. Täiesti ausalt. Aga kuidas mulle mõned asjad niiii ringiga kohale jõuavad?!?! MIKS ma saa aru...segastest signaalidest? Sellepärast, et need on segased?! Ja ometigi, kui asjad kohale jõuavad, siis on kõik ILMSELGE ju. Õeh. Masendav, kui keerulised need inimsuhted ikka olla võivad! Masendav!!!!!!! :D :D :D
Peab hakkama saama. Õpin. Õpin enda vigadest...teiste vigadest...ei ole vist väga abi. :D Harjutan. Ja harjutamine teeb meistriks. Igal alal.

Ja üldjuhul on nii, et homme lõpetamine neljandat korda põhikooli, siis on võib-olla äkki Rabarock, natuke tööd ja...siis veel natuke tööd ja JAANIPÄEV! Plaan paigas, nägemist! :D

[edit] - JA MESIKÄPA BATOONIKESED ON SUPERHEAD!!!! :) Next mission - JÄÄTIS! :)

Suvi algab NYT! :)

2011-05-30T17:16:00.001+03:00

Naljakas, et alles see oli, kui kõik need triljon-miljon tegemist olid ees...ja nüüd on nad juba selja taga! Suve algus venis ikka tänaseni, aga...ma mõtlesin, et mis ma ikka nii kehvade ilmadega suve pean?! Homme tuleb 27kraadi sooja...jeež, mu esimene suvepäev ju! Jep, täpselt nii nagu plaanitud. :D
Ja naljakas, et ma ootasin ja ootasin ja niiii vääääga ootasin, et kõik asjad läbi saaks...nüüd, kui nad läbi on, on selline...tühi tunne?! Mis nüüd?! Noooh. Esimesed kaks päeva ma lihtsalt MAGAN! :D Nali. Ülehomme lähen juba tööle, niiet ei ole siin midagi magada. :( Olustverre tahaks ka. Varsti-varsti. Lähen ja olen. Jejejej.
Kui nüüd ikka päris täitsa aus olla, siis hõiskan ma natuke enne õhtut, sest - okei - eksamid on tehtud, aga tulemusi ei ole ju veel?! Äkki läks mõni ikka täiega pekki!? Tänane eksam vast ei läinud, aga. Reklaamidisaini värvimapi pärast ma küll kardan natuke, sest...50-50, kuidas õppejõule mu naljad meeldivad! :D Teistega peaks jonksus olema. VÕI EIIIIIIIIIII! Laagipraktika - nada teelat!!! Teen ka. Varsti hakkan uurima. :)

Ma ei suuda ära otsustada, mida ma oma suvega teen?! Või noh, eks ma teen väikestviisi tööd ja olen Tallinnas. Aga samas, üldse ei taha. Ei taha end siia kinni naelutada. Aga trenni võiks ju teha, sest liivaväljakud juba niiiiiiiiiiiii kutsuvad. Aga kui ma veel trenni ka kuuks ajaks ära kinnitan, siis ma küll suvel siit välja ei saa ju... :( Õõeh, on raske. Nüüd võiks ilmuda see kaitseingel, kes mulle ütleks, mis ma tegema pean?! :D

Kõige mõttekam on see (mõttetu!) postitus lõpetada mu selle suve soundtrackiga. Võinoh, tegelikult on see mu igapäeva soundtrack, aga seda ei pea kõik teadma... :D :D

Mida ei ole olnud, seda ei mäleta!

2011-05-19T20:10:00.001+03:00

Tähelepanu! Hullumaja lõpuni on jäänud (loodetavasti!) 8 päeva!!! Ok, maksimaalsel juhul 11. Aga hoiame pöialt, et ikkagi see esimene variant! Kas ma juba ütlesin, et esimest korda elus on mul ülikoolis sess?! :D Sest ma tõesti tunnen, et on. Tegelikult võib-olla ei olekski nii hull, aga KÕIK need asjad on vaja ära teha kahe nädalaga. Ühest küljest ju tore, et alates juuni kuust on tõesti SUVI, aga samas võiks ju nädalakese-kaks kauem käia ja praegu rahulikult hingata. Kuidas on see võimalik, et asjad nii järjest pandud on?! Esmaspäevaks oli õuesõppe referaat, teisipäeval tarbijakäitumise eksam, kolmapäeval taimestiku ja loomastiku praktilinetöö, orienteerumise praktilinetöö (võrgu mäng, trenn), neljapäeval õuesõppe eksam ja õpimapi esitlus, reedel orienteerumise viimane loeng (AINULT!!!), laupäeval reklaamidisaini eksam (ajakirja kaitsmine), pühapäevast teisipäevani oleme matkal, kolmapäeval on juba loomastiku eksam ja siis reedel laagrikasvataja eksam...ja teadusliku uurimistöö kodutöö ka selleks päevaks vaja ära teha. Ahjaa, sinna kuskile vahele jääb fotojaht 60-le inimesele ka (pärast loomastiku eksamit, kolmapäeval)!!! Tuus ju. Ega ma siis ilmaasjata ei ütle, et ma alles juunis hakkan suve peale mõtlema, sest praegu ei küll tunne, et see juuni veel nii pea tuleb. :(
Ma üldse ei viitsi vinguda, aga ma olen lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiii väsinud, et ko-hu-tav! Eile ärkasin kell 5.20 ja koju jõudsin kell 23.25. Magama sain muidu 1.55. Lahe ju! Jah, jään kahe nädalaga kolm aastat vanemaks...jälle! :(

Muidu ka tore. Head ööd!

Reklaami-naljad!

2011-05-17T23:40:00.000+03:00

Juba kolmandat päeva brainstormin oma reklaamidisaini "lõpuprojekti" kallal. Ja enam ei jaksanud, no. Küsisin siis sõbral abi...

Egle ütleb:
kuule
Karl ütleb:
ja
Egle ütleb:
mida sina sooviksid näha ühe õigeägeda ajakirja tagakaanel?
see ei tohi olla reklaam.
Karl ütleb:
paljaid naisi

Ma kujutan ette, et ega õppejõul ka selle vastu midagi ei oleks! :)

[edit] - Aga kui nüüd tõsisemalt ka rääkida, siis...Rando näiteks ei uskunud, et suur reklaam minu tehtud on! :( Sain pahandada ta käest, et "ou-ouou, midagi ei tohtinud tervel kujul kuskilt rip-offida, KÕIK tuli ise teha". Aga ma tegingi ju. :(

Väga vajalik info!

2011-05-08T02:10:00.003+03:00

Tund aega tagasi oli väljas võrratu kuu, kolm kraadi külma ja ma jõudsin töölt koju! Guuud nait! :P

[edit] - Vajaliku infot lisandub veelgi! Ehk siis mission impossible!
1) leida mulle päikseprillid, mis mulle sobivad.

Ee. Ühest lähteharjutusest piisab. Tegelikult on neid võimatuid asju minu juures veel, aga võimatu on neid antud momendil meenutada! :D

Hoovõtt!

2011-05-06T23:40:00.000+03:00

Jep, võtan hoogu! Selleks, et hakata asjalikuks. Ja essa asjana (et mitte olla asjalik) on ilmselgelt vajalik täiendada oma blogi! As simple as that! :D
Tahaks kohe kõigest rääkida. Emotsioonidest, millest ma isegi sotti ei saa, koolist, millest ma jagu ei saa, spordist, mida ma ka ikka veel natuke harrastan, ja vabast ajast, mis viimasel ajal kohe eriti fun on olnud! :D Okei, jätame selle emotsioonide-osa ära, sest...kui ma isegi endast aru ei saa, siis...mis teistest veel rääkida! Aga kooliga on jep, ka sellised keerulised lood, et teha on niiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju. Ja ma olen seda juba sada korda öelnud ja ütlen umbes sada korda veel (ja ei lõpeta enne, kui see kõik läbi saab), et kui ma selle semestriga hakkama saan, siis on see ülikool põhimõtteliselt läbi. Ausalt ja ilma naljata. Järgmine nädal võtan ka veel hoogu (st teen kõik referaadid, praktilised tööd, mapid, esseed ja muud kodutööd ära) ja ülejärgmine nädal hakkan kõmmutama. Kaks nädalat kõmmutan arvatavasti nii, et mind pole olemas, aga siis tuleb juuni ja kool saab läbi! Halleluuja. Loodame sinna maani vastu pidada! :D
Ja KUI ma hakkama saan, siis tuleb vist Tartusse sõita. Tähistama! Sest see üks teine keeruline nädal, millega ma hakkama sain, lõppes täisväärtuslikult. Njaa, ega igapäev pole tudengipäevad! :D Hah, sellise seltskonnaga tegelikult on. Palju parem, kui tudengipäevad! ;)
Ja spordirindelt nii palju, et HOOAEG sai läbi. Saalihooaeg. Nüüd tulen hakata end vormi ajada, et varsti-varsti (kui suvi siiski otsustab tulla) rannahooaeg avada! Jeap! :D Teoreetiliselt sai saali hooaeg juba ammu läbi. Umbes siis, kui mina kooliga Soomes olin ja võistkond TTÜ käest pähe sai. Lahe! Võistkond oli pärast seda täiesti surnud, põhimõtteliselt võistkonda ei olnudki!!! Siis korraks võtsime end kokku ja tegime TTÜ'le tuule alla (payback!!!). Ja edasi üldse kohe rääkida ei taha. Ütleme nii, et väsimus võttis võimust. Või siis lihtsalt laiskus ja rumalus! :D Jaaaaaaaa, mis kõige parem. Mõtlesin, et teen siis vähemalt mai kuus veel ilma ja toon suure punktisumma paaristurniirilt koju, aga eiiiiiiiiiiiiiii. Teisipäeval ei saa ju minna trenni...või õigemini ei saa kinno minemata jätta. Ja sinna need punktid lähevadki - mida kõike ma siis FF pärast ei teeks, eks! :D
Jep, aga muud vist polegi. Rahvastepalli käisime mängimas üks päev. Palliks oli suur pushball. Mul oli pärast parem käsi niiiiiiiii valus (PS! Visata tuli kahe käega!). Ja tööd olen teinud. Ja lollusi olen ikka ka teinud, sest...ma ei oleks mina, kui ma lollusi ei teeks ju?! Cheeeers! :)

Jejejejejej jej ejejejee. je.

2011-04-29T14:56:00.000+03:00

Üks hullumaja nädal on läbi ja kohe-kohe hakkan Tartu poole kimama. Lähen tartuvaimu otsima - pole teist juba sada aastat näinud. :P Ja kui (KUI !!!! :D) ma ükskord sealt tagasi olen tulnud, siiis...siiiiiiis on natuke veel kooli-jampsi ja siiiiiiis. Siis. Eks te siis näete! ;)

sünnipäev

2011-04-21T08:20:00.001+03:00

I'm BACK!!!!!!!!!! THANK YOU, BLOGGER SUPPORT!!!!!!

Igal juhul sai kinnitust see, et mul on õigus - kõik asjad tuleb alles hoida!!! Pole mõtet midagi ära visata, sest ÄKKI läheb neid kunagi vaja. Ja nii, kui sa midagi oled ära visanud...toob see ainult pahandust kaela! :D Ei tee enam kunagi sellist lollust, et...kustutan midagi...mitte kunagi! Las seisab, see, mis on, on. Süvendan oma kogumisharjumisi.
Igatsesin oma blogi-musi väga palju! :( Ja ausalt öelda hakkasin juba kartma, on ongi läinud lugu... Aga imesid juhtub! Halleluuja!

Täna on mu blogi TEINE sünnipäev! Surmasuust tagasi tulla...vist ei ole kerge! :P

Ps! Ja KÕIK kaotatud aja teen tasa...ausalt! :)

Penny wise, pound foolish.

2011-01-21T17:47:00.007+02:00

Kõikidest kõige hullem on teadmatus. Läbi teadmatuse ei saa oma vigadest õppida. Ja üldist olukorda parandada. Mõtlen ja mõtlen, aga välja ei mõtle. No, mis see on, mida ma vana aastat ära saates valesti tegin? :( Ei andnud lubadusi? Ei valanud tina? Tsiisõs, need ei ole ju veel põhjused, miks aasta algus peaks niivõrd untsu minema...
Teadmatus mängib selle untsu minemise juures ka rolli. Mul tekkis mitte millestki mingi nõme allergia. Ja mis moodi ma saan sellest allergiast lahti, kui ma isegi ei tea, mille vastu mul allergia on?!?!?!? Absurd. Võimatu. Mul ei ole mitte kunagi (phtüi-phtüi-phtüi) mitte millegi vastu olnud mitte midagi. Ja miks nüüd mingil ainel minu vastu midagi on?!?!?! ÄÄh? Täiesti võimatu. Ma olen kõik asjad läbi mõelnud, mida ma olen söönud, joonud või katsunud. :D Teadmatus. Endiselt.
Ja teisest otsast. Mõne (väga erandliku) teema puhul on teadmatus vist parem. On parem olla üksinda teadmatuses, kui taluda valusat tõde. Ükskõik, mis pidi, praegu tunnen, et mulle tehakse liiga. Igast otsast. Böö.
Aga tegude juurde! Krambi ball oli...viisakas. ... Valetan! Mõnede jaoks oli viisakas, mõnede jaoks tavaline...Krambi pidu (loe: läbukas)?! Ma väljendan end võimalikult tagasihoidlikult, et mitte kellelegi liiga teha. :P Mul on igal juhul super-fun. Sest - nagu juba öeldud - ega Ergo siis igapäev minuga ballile ei ole nõus tulema! :D Kui ma nüüd vaid võrkpalli ka õpiks mängima, siis oleks kindlasti pikk tulevik veel selle klubiga ees! Hehhee. :)
Teine "klubi", kellega ma üks päev kokkupuutusin oli 360. Eee, mitte klubi. Firma. :D "Kraadi" käib ka sinna kolmesaja kuuekümnele taha. Anyways, käisime testimas uut mängu. Potensiaali on. Aga formaati ei olnud. Või nagu oli ka, aga samas ei olnud. Ja mis ma ikka teiste terade kallal nokin. Endal vaja üks korralik mäng "selgeks saada". Ja saan. Varsti-varsti-varsti teen ära. I hope. :D

Ja kõige selle jama lõpetuseks tahtsin ma ära märkida ühe tarkusetera, mille ma ükspäev välja mõtlesin. (Kardan, et see on tugevalt mõjutatud filosoofilistest tektidest, mida ma omale suurehooga selgeks püüdsin teha...ilmaasjata, nagu täna selgus.)

Kui ma saaksin muuta kõik oma tehtud lollused tarkusteks, siis oleksin ma geenius!

Ja kõikidest tehtud rumalustest on arvatavasti suurim see, et ma kahetse nendest lollustest mitte ainsamatki! :)

Bite me!

Uusuusuusuusuus suu uus suuus.

2011-01-13T16:19:00.002+02:00

Uuel aastal uute tõsiste teemadega. Selliste teemadega nagu näiteks KOOL! Pooled...ei üle poolte asjade oleks ma pidanud hakkama saama juba enne jõule. Jaa, saingi vist. Üks tõrvatilk peab siiski meepotis olema. Esialgsete plaanide järgi oleks pidanud mu eksamisess koosnema kahest eksamist ja paljust puhkusest, aga...nüüdseks on selgeks saanud, et päris nii puhtalt ma ei pääsenud. Nüüdseks on need kaks plaanitud eksamit tehtud ja jäänud on veel üks ja väga plaanimata eksam - filosoofia. See on üks pikk ja keeruline teema ja kuna ma olen seda juba pidanud niiiiiiiiiiiiiiiiiii palju kõigile rääkima ja seletama ja jutustama, siis ma tõesti ei taha end enam selle teemaga üles kütta. Tuleb oma karmile saatusele vastu minna ja see jõle eksam teha. Naudin oma praegust keskmist hinnet, mis lubaks mul taodelda stippi, aga arvatavasti asjalood muutuvad pärast filo eksamit. Cheers! Vihkan ebainimlikke inimesi ja südametuid õppejõude. :)
AGA! Muidu on hästi. Tuunides tagasi meeldivamate teemade peale, siis räägiks oma paistes puusast ja Põltsamaast. :D Ehk seal toimus eelmine nädalavahetus mingi võrkpalli turniir...kutsetega. Osales viis naiskonda ja tase oli seal palju kõrgem kui Credit24 rahvaliiga sarjas. Thank god, et ma sidet mängima ei pidanud, sest arvatavasti ei oleks minu olematu bloki tõttu nii hästi läinud, kui meil läks. Kaks võitu ja kaks kaotust. Statistiliste numbrite pealt võiks siis öelda, et jäime omadega nulli. Ja saavutasime III koha. :) Tegelikult ikka jube hea, et ma ENDA kohta mängida sain. Hakkan juba täitsa ära harjuma. Ja tundub, et treener oli ka kohati täitsa rahul! Wuuuuhuu.
Ja isegi kui seljataga oli niii pikk ja väsitav päev, siis tuli ju saavutatud tulemust korralikult Krambile omaselt tähistada. Ma tähistasin ka. Natuke aega Krambikatega ja natuke aega maailma parimat asja nautides - live muuuuuuusika! Rockstarsis oli Pappa Lucca. Ei läinudki palju aega, kui ma nad viimaks ära nägin. Ainult aastake vist?! :D Njaa. Tore ja naljakas ja imelik. Kõik üheskoos. Mulle ei meeldi ennast korrata. Kuna ma juba avaldasin oma arvamust, siis...i stick to it! :D
Homme on üks lahe päev ja loodetavasti tuleb tore ja lahe ja natuke teistmoodi õhtu. Ega siis Ergo igapäev muga ballile ei nõustu tulema ju! Hihiiihii. :)

Viimane-viimane, hapupiimane!

2010-12-31T21:37:00.003+02:00

No, kuidas saakski vana-aasta ära saata ilma, et ma oleks teinud oma väga viimase postituse siiiiiiia! Njah, tegelikult kindlasti saaks ka ilma selle postituseta, aga...igaks juhuks!
Ma ei tee möödunud aasta analüüsi ja lubadusi ka ei anna, sest kogemused on näidanud seda, et...ei ole mõtet! :D Tahtsingi tegelikult ainult öelda, et kuigi oli lausa mitu jõulupidu ja palju pühitsemist (KERE jõudupidu Lillepaviljonis ja Eurovisiooni võit tuli koju - ole-olle!; TR jõudupidu Rockstarsis; Olustvere pühitused ja Lasnamäe jõulud) ja isegi lumi oli jõulude ajal olemas, siis SEDA tunnet ei tekkinud. Ja ma ei tea, miks?! Lihtsalt puudus täielikult tunne. Jõulutunne, aouuu?! Ja aasta-vahetuse tunnet ka ei ole. Tundub, et oleks nagu kõige tavalisem reedeõhtu kodus. Koos mõnede heade inimestega. Aga seda, et homme peab vihikuservale juba uue aastanumbri kirjutama?!?! MIDA?! Vahetub kuu. Ja aasta. So what?! Ja tunde puudusime tõttu ei olegi midagi plaanitud tänaseks...las ta tuleb, kui ta tahab tulla! :)
Ja mis sellesse uude rahasse puutub, mis ka homme tuleb, siis...las ta ka tuleb. Kuigi ma ei ole kõige tulihingelisem Eesti patrioot, on isegi mul natuke kahju krooni kadumisest. Tore, et hinnad poes üle viieteise korra odavamaks lähevad, aga ma tean juba ette, et mulle see sendimajandus ei istu. Kõige lihtsam on vist edaspidi ilma rahata elada! :D Sest kui uus rahaühik tulema peab, siis...las ta tuleb! :P

[edit] Mu enda tehtud sünnipäeva kink minule löödi üle. Pikapuuga. Sain sünnipäevaks-jõuludeks uue Aaadu. Mitte tegelikult Aaadu, tema on nüüd Suzie! Ja ta on hirmus nunnu. Umbes nii nunnu, et...te ei kujuta ette! Juhuu. :) Ja mis asja juures kõige rõõmsam on?! Ma pean uuesti sõitma õppima. Praegu veel harjutan tihedalt, kuid järgiseks aastaks olen juba vana kala, i promise! :)

Piece of me.

2010-12-08T19:08:00.006+02:00

Sain täna oma sünnipäevakingi kätte. Selle kingi, mida ma juba ammu oodanud olen. Ja mille ma ikka ise endale tegema pidin. :D Jaaah, selle aasta parim kingitus...so far! :D

Ja üle-üldse on ju nii palju juhtunud, millest tahaks rääkida. Nii halb, et üldse ei jõua. Ja kohe üldse ei mõista, et kuidas ei jõua?! :S Õnneks on veel viimane filosoofia kodutöö jäänud (järgmine nädal, mhm! selle nädala tööd on kenasti tehtud - jehhuu!) ja pärast seda saan KÕIK oma filosoofilised ja mitte filosoofilised mõtted taaskord siia suunata! :)
Jah, siis hakkan siin jälle nii palju lobisema, et saan rääkida ükskikasjalikult kõikides sünnipäevadest, kontsertidest, eksamitest ja kontrolltöödest, rahvaliiga mängudest, juhtumistest jne. Siis ei pea enam tagant järgi kiitma, et Merilini sünnipäev oli tore ja Helena sünnipäev oli vahva ja Karli sünnipäev oli veel lõbusam! Ja et Termikas Rockcafes oli...termikalik ja jube lühike (jälle õnnestus mul viimaseks kolmeks looks sinna jõuda) ja Viidingu "Osa 2" nõudis mul kiireid jalgu ja vastupidavust trammiga sõitmisel - ja ikkagi tasus see end ära. Kui imelikke pille on veel üldse võimalik olla?!?!? Aaah. Rahvaliiga mängud oleme seni kõik kolm-null ära võtnud ja isegi tööl olen vahepeal käinud...KOPRA TALUS!!! :D Jaa, Tuhalaane. Tahaks öelda, et kõik oli endine ja meenusid vanad head ajad. Aga, god damn, seal oli kõik muutunud ja meenus ainult see üks jube külm ja jõle öö! :D Ja et asi ikka kohe täitsa õige oleks, siis oli mu punkt ka õigesse kohta sokutatud. Jah, kui ma liivakelli teeks, siis oleks see veel õigem olnud. Ja ka lihtsam. Ilmselgelt oli mu punkt kõige suurema sopa ja pori sees. Tom endiselt vihkab mind! :D
Kõikidest nendest eelpoolmainitud sündmustest saaks pikad eraldi postitused teha, aga ma siiski säästan lugejaid ja oma paistes vasakut kätt...

Kiirelt-kiirelt. Mis veel? Mis veel? Mis veel? JAAAAAAAAA, Aaadu läks ära. Pärast poolt aastat ootamist leidis ta siiski parema koha. Ja praegusel hetkel tundub, et Aaadut ei suuda keegi asendada. Oleme käinud vaatamas ja uurimas, kuid eiiii midagi. Eks me otsime edasi.
Ja muidugi, kõige tähtsam. Lisaks neile kõikidele teistel vanuritele, kelle sünnipäevad ma läbi käisin, sain ma isegi vanaks ju! JA. Ja lumi tuli maha. Teisipäeva õhtul, üks päev enne suurt sündmust. Nii hea! Tallinnasse sõita ei olnud hea, aga lumi oli hea! Sest ta tuli õigel ajal. Erinevalt minu sünnipäevapoest! :D Aga ega tali taeva jää ja ega ka pidu pidamata jää. Väike ja vaikne, nagu ikka. Ja ometigi armas! Thanks to you, dudes! :D

Varsti on jõulud ja siis jääb jälle üks vana-aasta selja taha ja uus on ootamas ees. Tuus! :)

Eilne päev.

2010-12-02T21:11:00.003+02:00

Eilne päev oli tegija. Asi käis lihtsalt. Ärkasin kell 8.00 läksin kooli. Tegin eksami ära, tulin koju tagasi. Läksin magama. Ärkasin kell 19.00, läksin trenni. Tulin trennist tagasi. Läksin magama. Jee! Tasemel päev. Beat that! :) (kõik päevad võiksid sellised olla!!! :D :D :D)

Miks? See nädal on hullumaja lihtsalt! Esmaspäevaks oli turunduse essee, teisipäeval reklaamipsühholoogia kontrolltöö. Kolmapäeval juba eelpool mainitud seiklustegevuste eksam ja neljapäevaks filosoofia kodutööd (oi-oi-oi, endiselt tegemata! :S). Homme, reedel on turunduse test. Õnneks tuleb pärast reedet nädalavahetus! Eiiiii, enne laupäeva tuleb veel Viidingu kontsert. Mõnusalt kuluurne lõpp sellele õpingute maratonile! :)

Kui aga nüüd heita pilk veel eilsest natuke varajasemasse aega, siis...juttu on oi, kui palju! Aga tundub, et need jäävad JÄLLE järgmiseks korraks, sest. Ei suuda. Kui on valida, kas kirjutada blogi või teha filosoofia kodutöid, siis paratamatult tuleb selle teise variandi kasuks valida. Ja oleks, et teen kodutöö ära ja on tehtud, aga EI. Absoluutselt iga nädal on uued kodutööd. Ja neile ei kulu vähe aega. Jee. Rocks! NOT! :(

OOTEL!

2010-11-11T15:05:00.003+02:00

How are you doin'?! Kuhu see aeg kaob? Unreal! Mis veel siis saab, kui ma aastanumbri võrra vanemaks saan?! Aeg hakkab veel kiiremini minema??!?! Enam kiiremini ei saa ju, halllooOooOoooOo! :D
Seljataha on jäänud jälle nii palju tähtsaid ja vähem tähtsaid sündmusi. Oot-oot. Või siis mitte?! :D Vahenädal möödus mõnusalt ja kulmineerus Jan'i sünnipäeva (kõige tavalisem Jani sünnipäev - algus on ilus ja viisakas, kuid lõpuks saab ikkagi Jan peksa ja visatakse klubist välja! Tema puhul on see juba...tavaline?!) ja järjekordsete võistlustega. Naiskond Pisike ja Pikukesed tõid võidu koju!!! :D Isegi 4:11 kaotusseisust suutsime välja tulla!!! Heh, põhimõtteliselt oleme valmis Viljandi Metalli vastu mängima (isegi siis, kui MINA peaks sidet mängima!!! :D). Õhtul, pärast pikka sportlikku laupäeva, oli minu jaoks esimene Krambi aftekas. Jaa, mitte just maailma-kõige-parem-pidu-kus-ma-kunagi-käinud-olen nagu mulle lubati, aga TORE! Friinkin' hell, kui tore. Kindlasti oleks kõik olnud elavamad ja toredamad, kui peole ei oleks eelnenud seda väsitavat päeva. Aaah, eks tuleb veel neid pidusid. Vähemalt nii taaskord räägiti. Vahva, et kogu kamp ikka tõsiselt tegeleb klubivaimu üleval hoidmise ja edendamisega. Mõnedes firmadeski pole vist nii palju päras-tööd-kollektiivseid-üritusi! Heeheee. Will see! :)
Ja kas ma juba rääkisin, kui mõttetu mu sügise teine periood koolis on?!?!? Esimesed kaks nädalat olid, okei, nii nagu peaks. Iga päev midagigi! Aga nüüd?! Esmapäevad vabad, kolmapäevad vabad!!! JEEE! Kas ma ütlesin, et see on mõttetu?! Vabandust. Selliste ilmadega ei tahakski mitte üldse kuskil käia. Aga. Selline see ülikool siis ikkagi on!? Njaa, reedeõhtune turundus pole küll just kõige ägedamal ajal! Ja elab ka selle üle, sest mida minusugune no-lifer ikka reedeti teeks? :P
Selja taha on jäänud ka üks kõigeägedamaid kursapidusid, mis meil olnud on. Margeri maakodus tegime väikse pidžaama-tralli! Niii tore, et nii palju inimesed selle "lapsiku" teemaga kaasa tulid ja et üldse nii paljud vaevusid end kohale ajama! COOL! Ja Jack!!! No, aitäh vägema peo eest! :P (mis järgmisel päeval enam üldse niiiii äge ei olnudki! :D)
Pühapäevaks paranesid kõik haavad ja ma sain ette võtta järjekordse jabura asja. Ja kui ma oleks ENNE teadnud, et see nii jabur on, siis ei oleks ma seda üldse ettevõtnud!!! :D Nimelt teatas sõdurpoiss Kreyt, et ta on Tapalt ajutiselt Tallinnasse laatsaretti toodud (jaa, see sõna oli ehmatav!!!). Ja siis ta kutsus mind oma külastuspäeval külla. Ja mina - lolli peaga - mõtlesin, et mis seal ikka, lähen! Nagu nii midagi muud ju teha ei olnud. Võtsin vitamiinid kaasa ja sõitisin etteantud aadressile. Jah, kullake juhatas mind natuke valele aadressile. Sõjaväepolitsei ei kõlanud mitte kuidagi õigesti. Peale natukest nõutult passimist leidsin üles koha, kuhu ma tegelikult pidin minema (kaks hoonet edasi :D). Esialgne vaade on koomiline - inimesed seisavad, kilekotid käes, väikse putka uksetaga PIKAS järjekorras. Nõuka aeg on tagasi, wuuuhuu! Varsti, kui ma ise sinna järjekorda seisma pidin, ei olnud enam naljakas. Asjale lisas vürtsi see, et kuna Viimsis paistis päev otsa päike, otsustasin ma viiimast korda jalga panna oma nunnud suvetennised. Linnas oli päev otsa lund-lörtsi sadanud. Oli külm. Ja järjekorras seisin nii umbes-täpselt 35 minutit. Jeeeeeeeeeeeeh. Siis läks asi veel huvitavamaks. Ma sain teada, miks see järjekord niiii aeglaselt liikus. Kõik külastajad registreeriti ID alusel kuidagi ja kuhugi. Ja siis tuli jääda oma "saatjaid" ootama. Üldjuhul on saatjateks külastatavad, aga kuna mina läksin laatsaretti, siis minu saatjaks tuli sanitar, kes mu ilusti-kenasti õigesse majja juhatas. Võinoh, oleks pidanud juhatama. Ma läksin teepeal natuke kaduma, sest sanitari samm oli pikk ja mina silmasin tee peal üht teist tuttavat sõdurpoissi! :D Väledad jalad päästsid mu ja lõppude-lõpuks jõudsingi õigesse kohta. :)
Kreyt oma ägedates pidžaamades ootas mind juba. Hahahah. :D Ja muidugi ei saanud see lõppeda nii, nagu oleks võinud ju. Kui ma lõpuks kell 16.18 laatsaretti jõudsin ja suur jutumulin lahti läks, siis kell 16.32 oli juba kõik lõpetatud, kuna külastuspäev lõppes pool tundi varem kui oleks pidanud. Ja eks sa vaidle seal sõjaväe bossidega. :D Kõik, punkt, läbi. Pärast selgus, et tõrge tekkis sellest, et kellegi tuttavad ei olevat sanitari oodanud ja ise omavoliliselt mööda hoovi ringi tatsanud. Jee. Ja kõik teised said selle eest "karistada"! :/
Ja mis on loo moraal?!?!!? See, et ma sõitsin teise linna otsa ligi tund aega, ootasin järjekorras pool tundi, sain 10 minutit näha ammukadunud sõdurit ja sõitsin siis ligi tund aega koju tagasi! How cool is that!? Sõber, mis sõber! :)

Ainult see nädalavahetus veel siin. Ja siis saan koju! Olustverre!!! Kohe päris pikaks ajaks, mulle tundub. Mõnusmõnus! :)

Awwi.

2010-10-27T18:30:00.003+03:00

Käisin poes. Ja üks poiss ütles, et ma olen suur tüdruk!!! Ei ole koguaeg väike-väike-väike. VOT! Mõnede jaoks olen suur ka. Suur tüdruk. Okei, mis siis, et poiss oli ise väga väike. Ta oskas rääkida ja tegi arukaid järeldusi! (ja minul olid kontsad)

Ma ei tea isegi, miks ma seda siia kirjutan. Aga see tundub nii oluline! Ma olen suur. Juba. :P

Pisike ja Pikuke! :P

2010-10-25T17:09:00.002+03:00

Nooh, varsti on ikka väga suhteline mõiste! :D Ma ei saa aru, kuhu see aeg kõik kadunud on, aga...enam teda igatahes ei ole. Samas, ei saa just öelda, et see ajapoiss niisama oleks mööda veerenud. :P Kurb ka natuke, et ma pole aega saanud siin oma seiklustest muljetada, sest...nüüd oleks ju teoreetiliselt vaja kogu see krempel tagant järgi teha. Wuuuhuu.
Üldjuhul on olnud kool, nädalavahetus, kool, nädalavahetus, kool jne. Ahjaa, trenn mahub ka iga esmaspäeva ja kolmapäeva õhtusse. Nimelt on selleks korraks jälle otsingud lõppenud ja mängin nüüd sellises toredas kollektiivis nagu seda on VK Kramp. Njah, vahepeal suutsin ikka korraliku segaduse tekitada oma trenni otsingute käigus. Nii naljakas, kui see ka ei oleks käisin isegi suures meeleheites Sandraga sulgpalli mängimas. Või õigemini vist õppimas?! :D Suure raha eest muidugi. Ja õnneks siis saabus helgem hetk - ja Kramp. Ja kuna selle kollektiivi trennid on niii-niiii hilja õhtul, siis mõtlesin, et tekitaks veel segadust. Käisin end ühele rahaliiga tiimile näitamas ja siis avastasid mõlemad tiimid, et neil on mind vaja! :D Njah, pärast eilset (ehk super sportlikku pühapäeva) ja esimest turniiri tean, et tegin ikkagi kõige õigema otsuse, kui Krampi jäin. Wuhuu! :)
Vahepeal on paljud nädalavahetuses kulmineerunud sünnipäevadega. Üks uhkem kui teine! Gerli sai vanaks (see oli kohe eriti-eriti uhke sünnipäev!!!) ja Kaia sai omaarust vanaks (sest tegelikult ta ei saanud ju vanaks - tegelikult saab ta alles 7. novembril vanaks!!! :P). Messu sai ka vanaks, aga see jäi mul see aasta nägemata. :( Tundub, et peab paika see reklaami põhitõde, et vähemalt kuu aega ette on vaja ühte sündmust reklaamima hakata, sest muidu...mitte keegi lihtsalt ei jõua su üritusele. :P
Ilumess ja Fitness weekend jõudsid seekord Messu sünnipäevast ette ja niisiis saigi üks PIKK nädalavahetus Eesti Näituste Messikeskuses veedetud. Ja seal sai vist ikka kõike nähtud ja tehtud. Alates laste hoidmisest kuni bannerite kleepimiseni välja. Nägi ilusaid ja vormis noormehi ja ka ülepumbatud (ja mukitud) vanaemasid. Suhteliselt palju tuttavaid nägi ka. Kokkuvõtvalt võib ju öelda, et üks tore kogemus ja praktika ägeda seltskonnaga, mis pigem andis kui võttis (njah, kui ilumessil kulutatud raha siia mitte arvestada! :P).
Mis veel, mis veel?! Jaah. Tartu-plaanid olid juba üheks nädalavahetuseks niiiiii paigas, aga nagu ikka. Ei tasu üldse mitte midagi öelda enne, kui ongi reaalne minek! Muidugi oli vaja kogu see asi nii ära sõnada, et nüüd istune Aaaduga siiani kodus. Pole tal veel mingit minekut! :(
AGA! Selle Tartu-nädalavahetuse asemel oli üks üüüüber-cool üritus Olustvere inimestega ehk Liisu ja Mari soolaleivakas. OMG! Kui head inimesed, vägev korter ja kõik muud jutud! Ja ega sellega mu nädalavahetus ei lõppenud. Järgmisel õhtul oli üritus klassiõdede reunion! Läksid natukene pikale need jutud (eee, poole 6ni!?), aga mis teha, kui üks otsustab aasta aega pea alaspidi elada, tuleb siis korraks Eestisse ja otsustab siis veelkord aastakese ringi uitada. Kohustuslik siis kõik jutud ühe õhtuga ära rääkida ju. Mõnusmõnus! :)
Koolirindel on asjad sellised, et ühe aine lõpetasin juba eelmisel nädalal ja kahega püüan sellel nädalal jonksu saada. Suht kehv ebaõnn, kui terve vahenädala jooksul on KAKS eksamit...ja need satuvad ühele päevale. Materjali pole ka just kõige vähem, aga vähemalt on teema huvitav! Sukeldungi nüüd tagasi oma reklaamiteooriatesse...hurraa?! :)

Jällenägemisteni! :)
P.

Khmm.

2010-10-05T10:42:00.001+03:00

Ma varsti kirjutan! Ausalt.

Korv, kummikud, seened - sõidame! :)

2010-09-25T13:17:00.003+03:00

Ükskõik kui väga ma ei tahaks või ei püüaks, mul lihtsalt kuidagi ei õnnestu siia neid update' tihemini teha. NÜÜD on see õige aeg. Jeeesh! :)
Suht klišee, aga vahepeal on taaskord pääääris mitu-palju asju juhtunud. No, võtame kasvõi näiteks selle sama päeva, mil ma viimati siia kirjutasin, 11. september. See õhtu pidi mööduma rahulikult koos emaga kokates ja kodus vegeteerides. Üks telefonikõne, UNO-õhtu ja - ülla-ülla - TR Amigos! Enda kaitseks võin öelda vaid seda, ei ma ei oleks ju muidu mittekuidagi koju saanud! Jaa!!! :D
Järgmine päev hakkas ilmselgelt liiga vara, kuid nüüd on mul jube uhke tunne öelda, et olen isegi maratoni paremaks muutmise nimel oma abikäe ulatanud! Ja umbes kella 2-3 paiku päeval lausus Gellu need legendaarsed sõnad: jälle üks jooks üleelatud! Linnuke kirja ja koju magama! :D
Kuni reedeni voolas eluke mööda oma tavalist rööbast pidi (ehk kool-kool-kool ja natuke kukeseenekesi ka! :D). Reede näitas elavalt seda, et oma vigadest ma õppida ei oska. Suht loogiline, et kui varahommikul kell 8st algab kool, siis õhtu ei soosi pidulemist. Kõlab ju ikkagi hästi, et pärast kooli-tööpäeva oleks mõnus meeli puhata head muusikat nautides. Ei olnud. Kohutav. Never again! :D
Jaah, see reede oli see sama kauaoodatud reede, kui ma üski oma esimese fotojahiga maha sain. Muidu oli kõik hästi! Kõik sujus, laabus, töötas. Kuni selle äratuleku momendini, kui mulle teatati, et minust-mitte-tulenevatel põhjustel on olnud suured möödarääkimised. Eee. MIDA?! MINA sain hakkama. Uhke enda üle. Eks varsti ole näha, kas ka teised on...
Kui eelmine nädalavahetus möödus Olustveres tädi-kohustusi täites ja metsast meeleheitlikult kukeseeni otsides, siis see nädalavahetus tuleb hoopiski teisemaiguline. Tuleb ju ikkagi tähistada! See nädal olid koolis esimesed arvestuslikud tööd (mis - jumal tänatud - on nüüdseks tehtud, läbi, loodetavasti läbitud!) ja, nii naljakas või imelik kui see ka ei oleks, jälle TÖÖ! :D Oiii, kui tore. Kui esimese päeva ma lihtsalt kõndisin kõikdest nendest lahedatest asjadest silmi kinni pigistades mööda, siis eile ma enam ei suutnud nii professionaalseks jääda. Ja sinna see palk kohe ka läks! :D
Igal juhul täna tähistame! Tähistame sügise algust, SELLISE nädala lõppu ja otseloomulikult ka Gerli ümaraks saamist! Hahahahhaa. Go figure! :P

Update! :P

2010-09-11T16:38:00.004+03:00

Aega läks, aga asja sai! Nüüd lõpuks, kui registreerimiste lõpuni on jäänud veel kaks-kolm päeva, olen ma oma tunniplaaniga rahul! Võinoh, päris rahul tegelikult veel ole (kuna ei saa ju rahul olla, kui kaks loengut ajaliselt täpselt kattuvad ja mõlemad on ääriselt vajalikud ja kohustuslikud!!! :S) ja üks aine on, mida ma juu üldse ei taha, aga ta niii ilusti sobib mulle "augu täiteks". Pole päris rahulda, ei ole. Aga muidu - friikin' hell kui coolid eriala ained mul on!!! :D Nädal on läbi ja need sissejuhatavad bla-bla-bla'd on tehtud. Vastab täiesti tõele, et mida nädal edasi, seda huvitavamaks läheb! Ajee.
Esimesel koolinädalal ikka esimene kooli-pidu ka (no, õigetele tudengitele asjakohane värk!). Umbes-täpselt samataoline instituudi tutvumispidu nagu eelmiselgi aastal. Kui välja arvata muidugi see, et eelmisel aastal ei pidanud ma peojärgsel päeval tööle minema, ei pidanud kaine olema ja purjakil inimesi nägema ja ei olnud mul eelmisel aastal pärast seda pidu kokkupuudet mendiga! :D Püüdsin, mis ma püüdsin, ei saanud enne kella poolt kahte tulema. Kui ma oleks Kakumäele või Nõmmele veel pidanud sõitma, siis...oi-oi-oi. Ma valisin natuke lähema punkti ja sõitsin heast südamest Lasnakalt läbi. Ja siis see heategu tasutud saigi... või ju olla loogiline, et lauluka mäest ON LUBATUD 70-se lauluga alla tulla?!?!?!? Hihiihi. :P
Eile tegin tööd ja täna on plaanis nüüd vastupidiselt tööle rekreateeruda (nii kauneid sõnu suudan välja mõelda, jaa!). Tegelikult oli plaanis juba eile õhtul see "töö-stress" hukutada, aga liigne väsimus kustutas mu enne, kui ma arugi sain. Ei ole ikka hea mõtte enne pidutseda ja siis töötada. Note: teinekord käituda vastupidiiiii!!! Ega see töö polekski nii hull olnud, kui üritus poleks nii väga hiljaks jäänud. Aga kui mu asjad teiste hilinemise tõttu üksteisele sisse sõidavad, siis pole üldse tore. Nüüd on see igal juhul done ja tuleb hakata end ettevalmistama järgmiseks reedeks, kui asjad juba sutsukese tõsisemaks lähevad! :)

Tere keskmine kursus!

2010-09-05T11:20:00.003+03:00

Suvi on läbi ja sügis on kätte jõudnud. Homsest hakkab minu jaoks lõplikult sügis, sest homme on minu esimene september. :D Külm on, nagu sügisel ikka. Ja samas, eile paistis päike pool päeva, nüüd jälle sirab seal taevas nagu vana lollakas. Otsustagu nüüd ära, kas tuleb vananaistesuvi või mitte! :D
Viimane nädalake kodus möödus üpriski...huvitavalt igavledes (jaa, minu puhul on selline asi täiesti võimalik! :D). Hommikul ärkasin, kohmitsesin natuke millegi asjaliku kallal, maadlesin tunniplaaniga (eelkõige vaevates pead kõrvalaine kohapealt) ja õhtul oli trenn. Kuigi mu kunagine ammune plaan nägi sel viimasel vabadusenädalal mööda eestit ringi rallimist, siis ei saa nagu eriti selle üle ka kurta, et viis päeva järjest intensiivset trenni sai tehtud. Söögiisu on suurem ja kaalu peale enam üldse kohe minna ei taha! :D Võib öelda, et kõik läks suurepäraselt ja plaanipäraselt. Kuni! Kuni reedese trenni viimase tunnikeseni. Väsimus hakkas võimust võtma (vist!) ja kogu mu ülesehitatud liivaloss kukkus kolisedes kokku. Ei jää midagi muud üle, kui loota, et vähemalt SEE unenägu ei täituks! Kuigi, see oleks omamoodi naljakas ja teise nurga alt kasulik! :P

Ilusat kooliaasta algust, kõik Jukud ja Tõnnid! ;)

Mõni hetk on elus ilusam kui teine...

2010-08-30T21:43:00.003+03:00

Hm, halb, et aeg nii kiirest mööda on lipsanud. Ühelt poolt on see halb, kuna nüüd on natuke keeruline siia kirjutades meenutada, millest kirjutada. Ja suvi sai natuke kiirest otsa, kuna aeg lihtsalt lendas käest ära. Aga samas, selle eest on jällegi tegemist olnud. Ehk siia ongi see koer maetud ?! (selle aja lendamise suhtes)
Igal juhul Tätte (ja sõbrad) olid! Väga-väga ägedad olid. Suurima huviga ootan nüüd salvestist, et neid ilusaid ja ilusamaid hetki veel ja veel läbi elada. :) Njah, pärast nii kaunist kontserti otsustasime siiski oma kõrvakuulmist sinna Üüber-überisse mitte rikkuma minna. Kuigi see minu esialgne plaan oleks ka täitsa vahva olnud...hihiii. :P
Selle aasta Soome-trip sai tehtud, mis kukkus niiii paganama hästi välja! Justki kiusu pärast juhtus Helsingforsis suurepärane ilm olema. Jaa, tõsi - jalavaeva see ei vähendanud. No 11 tundi mööda suurlinna ja kaubamajasid. Ja see vahva Okseratas tegi muidugi lõpuks oma töö. No, niii ära kammis, et raske oli. Kohe päris-päris raske!!! :D :D
Päevake kosumist ja siis hakkas alles õige trall peale. Poole-klassi-kokkutulek, mis lõppes...mõne jaoks mugavalt ja koduselt, nii mõnelegi teisele suhteliselt ebalevalt?! Muud ei midagi, kui tuleb jääda ootama järgmisi kokkusaamisi, mis ehk-äkki leiavad juba aset siis, kui miskit ka natuke muutunud on. :D Praegu olid kõik niiiiii samad, et enam rohkem samad olla ei saagi! :D
Mõne jaoks puhanult ja värskena, mõne teise jaoks vägagi ebameeldivalt sai neljapäeva varahommikul alguse reisuke Hiiumaale. Jaah, eelmise aasta kihutamise rekord sai kohe kindlasti ületatud ja...üleüldse vedas sel päeval kuidagi kohe kahtlaselt palju! :) Kihutamine ja kogu muu vaev (selle all pean silmas kurja häälega tagakiirustamist) oli asja ette! No nii fantastilist koht ja seltskond annab otsida! Ei saa ju päris öelda, et ma lõppeval suvel sporti ei teinud - täies mahus olümpiamängud on nüüd mahapeetud! Medal riiulil seda tõestamaks! :)
Okei, päris täies mahus see olümpiamängul mul päris ei õnnestunud (kuid medal on mul ikka!!!), sest teised tegemised tulid vahele. Tagantjärgi tarkus räägib muidugi, et oleks võinud ju olümpia nimel muud tegevused canceldada, kuid...tagantjärgi tarkus on...kurjast!
Niisiis, Bärxi sünnipäev ja staabi afterparty. Üks üritus oli lühem kui teine. Ühed napikesed mõlemad. Kuid siiski need lõkketegemised, kella kolmeni UNO ja muud jutuajamised (kindlasti oli oma osa ka Oti olümpial) väsitasid mu nii korralikult ära, et pühapäev möödus täielikult vedelemise tähe all... Shame on me!
Ja täna! Püha Moosese mõõk! Täna selgus, et oleks vaja kohe tõsisemalt trenni hakata tegema. Ja nii ma siis läksingi TLÜ võrkpalli naiskonda. Regulaarne mitteliigutamine andis ikka magusalt tunda ja homset ei julge ma oodatagi. :D Ja ometigi ootan. Sest...isegi kui ma sinna võistkonda ei pääse, saab kaks nädalat sellist trenni teha!!! Mõnusmõnusmõnus! Uuh, on, mille poole püüelda! :)

Ps! Väikesed süütunde poisikesed krabistavad endiselt südames. Ega see sajandi vahetus nalja asi ei ole. Ja ometigi...nii paljud tallinlased arvavad vist teistmoodi. :( Super-suuured virtuaal-lillekesed ja kingitused, Elerin! :)

See tekkimise ime...

2010-08-19T12:15:00.005+03:00

Väga vastutahtmist panin praegu raamatu käest, et võtta kätte arvuti ja kribada siia natuke mu töödest-tegemistest! Neid on viimasel ajal täitsa üks jagu olnud. Jep, sõnade kõige otsesemas mõttes olen ma teinud tööd...ja muid tegemisi ka. :D Eelmine nädalavahetus oli kaks päeva järjest 360 kraadi ja nalja kui palju. Nii võrratult vahva, et mul on võimalus juba praegu väikest viisi praktiseerida oma eriala ja õppida-õppida-õppida järjest rohkem seda värki, mis moodi need asjad reaalselt kulgevad. Ja kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, siis saan ühe "teadmise" võrra jälle rikkamaks, mis tõotab tulevikus tuua veelgi rohkem tegevusi 360ga! Wihii. :)
Pärast rasket (töö-) nädalalõppu sõitsime Olustverre, et tähistada...kohe päris mitut sünnipäeva! Kirsi ja Anu ja väike Martha-Marii! Ja viimsel kui ühel oli juuuuubel ju! Vanused äärmusest-äärmusesse! :D Uuh, raske "pidutsemise" kõrvalt noppisime veel viimased marjad põõsa otsast ära ja võtsime "varajase" kartuli üles! Hahahahhahahahahaaa.
Üks hetk saabus rahu ja vaikus. Liigne rahu ja vaikus, millele otseloomulikult järgnes vihm. Just selline vihm, mis ei ajanud mitte tuppa, vaid kutsus õue. Värkendav ja virgutav. Raske, tihe ja karge vihm. Keset õue, kõige lagedama platsi peal lendas koos minuga ilus kirju liblikas. Oi, kui hästi ma sain aru, mida ta tunneb. Ta oli jäänud keset lagendikku. Sellise vihmaga. Mitte kuskile ei olnud varju pugeda. Täiest fucked up tunne. Aga ta sai hakkama. Leidis oma tee läbi tuule ja vee. Ma tean seda tunnet.

Nüüd. Tallinn. Ootan. Oodata on paljut. Täna õhtul juba Tätte ja Co. Mis sellest Üüüberbling-blingenist saab, mai tea. :D

Tädi-Pisike. :)

Ps! Järgmisel nädalal vajan Teie abi! Be aware! :P

Sweet sugar in my latte!

2010-08-11T20:33:00.003+03:00

Kui tavaline, et kõik head asjad on alati ühel ajal. Või siis väga-väga järjest, niiet kõigist eraldi on ikka raske rõõmu tunda. Selline nagu oli mu eelmine nädalavahetus - no, tule taevas appi!!! :D
Kõik algas reede õhtul Kärdi ja Maari sünnipäevaga, mis leidis aset ühes päris omapärases kohas vanalinnas. Noh, kogu see vanalinna melu andis asjale sellise tõuke, et pidu oleks võinud kesta või pühapäeva hommikuni! Njah, minu jaoks lõppes see limonaadi-pidu muidugi eriti varakult, kuna ma pidin arvestama järgmise päeva töökohustustega, mis viisid mu peaaegu Lätti!!! Kell 3 sain magama ja täpselt kell 8.20 istusin autosse. Lätist jäi tõesti väga vähe puudu, aga siiski toimus kogu Suur Aardejaht Eestimaa pinnal. Ilm oli soe ja vabalt oleks võinud Lemme randa kauemaks nautima jääda, aga eiiiiiiiiiii. Järgmine sihtpunkt - Viljandi ja RockRamp - ootasid mind juba.
Tõuuu Täääg, HND ja Termikas. Need kolm (super-super-super!), keda sai vähe kauem ja põhjalikumalt vaadatud enne mu järgmist peatust. Nimelt ei saanud ka seda üritust täiel rinnal nautida, kuna järgmisel varahommikul oli vaja TAASKORD olla vormis ja valmis ründama. :D Sõna kõige otsesemas mõttes muidugi, ei mingit nalja. Lehola-Lemitu mängude naiste rannavolle. Viimati käisime seal Virgega üle-eelmisel aasta, eelmine aasta jäi vahele ja see oli suur viga...mis sai see kord parandatud! :D Natuke naljakas, et osad naiskonnad meid juba eoses kartsid, nõme, et osad meie vastu mängides üldse ei pingutanud ja tore, et see aasta meile natuke ka konkurentsi oli!!! :D Uuuh, üritasid, mis nad üritasid, ikkagi napsasid nende eest kulla ära! Hihihiii.
Mis siis, et Ergo mu päikseprillid katki astus ja siis ruttu ära sõitis. Ikkagi me võitsime! Ja ma sain veel rongiga ka sõita! Kiire-kiiire oli Raplasse, et lõppude-lõpuks Tätte ja tema tuulevaikne (t)öö ära näha. Njah, lisaks kõigele muule, mis tol päeval kõigil valesti läks, ei näinud ma mitte mingit kontserti. Välku ja pauku oli liialt palju ja mitte midagi peale selle me ei näinud. Ainult minuga saab selliseid asju juhtuda, ainult minuga!!! Oli siis vaja plaanida, eks?! Nüüd on vaja homme uuele katsele minna. Ja enne ma oma jonni ei jäta, kui ma selle tuulevaikuse ära näen. Vot!
Kuur on ka (peaaegu) valmis saanud ja pruuuniks sain ka pühapäeval!!! Jee. Pärast näeme! ;)

Raamatu-juttu...ja natuke muud juttu ka! ;)

2010-08-06T15:52:00.004+03:00

Natuke naljakas, et see august, mis pidi olema mul puupüsti üritusi ja äktsionit täis (ja tegelikult nagu ongi!), on siiani möödunud nii, et ma rohkem nagu ootan, kui tegutsen. Samas ei saa kurta, kui päevad mööduvad ainult vedeledes ja raamatut lugedes. Eriti veel siis, kui tegu on HEA raamatuga. :)
Sutsu aega tagasi lõpetasin raamatu nimega "Robbie Williams - ühel päeval keegi". Nii imelik või naljakas või hale, kui see ka ei oleks, ei leidnud ma selle raamatu autori nime. Ja teisest küljest saan ma aru, miks see autori nimi suurelt kuskil kirjas ei ole - ma ei julgeks ka sellist raamatut oma nime alla avaldada! :S Julm, väga julm minust. Raamat ei ole üdini halb! Mõte on väga hea, kuid teostus jätab natuke soovida. Mitte teostus, vaid kirjaviis. Võib-olla, peaks selle kivi hoopis tõlkija kapsaaeda viskama, aga võta sa kinni...
Nagu ma juba ütlesin, siis mõte on raamatul hea! Nimelt räägib see raamat ülevaatlikult paarist aastast laulja Robbie Williamsi elust ja natuke põhjalikumalt on räägitud nende kunagisest Euroopa turneest. Sellesmõttes, et äge on ju ometigi lugeda kuidas maailma mastaabis tuntud vendadel see asi käib. Tore oli lugeda huvitavatest juhtumistest, sest isegi neil ei õnnestu alati kõik sajaprotsendiliselt õigesti. Cool, et neil on trummitehnik Mick ja et Robbie lemmik ajaviide enne-pärast kontserti on just UNO!!! :D :D Mida see suur staar endast tegelikult arvab, mida ta kontseritide ajal mõtleb ja kuidas Robbie end kõikidest meelemürkidest puhtaks pesi. Väga-väga lahe, et seda kõike saab raamatust lugeda, eks!? Njah, saan aru, miks see raamat 49kr maksis... :D :D
Järgmiseks võtsin ette natuke teises stiilis raamatu - Liza Marklund "Pommuudis". Tavaliselt mulle sellised juturaamatud ei meeldi, kuna ma leian, et need ei saa mulle pakkuda sellist sügavamat rahulolu. Selliseid raamatuid võib lugeda puhtalt ajaviiteks, kuid mulle meeldib midagi õppida. Ja kuigi see on puhtalt mingi dektektiivikas, meeldib see raamat mulle super-väga! Nii huvitavalt kirjutatud ja...tegelikult ikkagi natuke diiip ka! :P Raske oli seda üldse käest ära panna ning oma tavatoimetusi teha, kuid lohtutan end sellega, et kui mitte varem, siis hiljemalt esmaspäeval saan juba jälle sellesse põnevasse jutukesse sukelduda. :)
Nüüdseks on suurem ootamine vist tehtud ja sündmused hakkavad jälle riduradapidi kulgema. Täna sünnipäevale, homme varahommikul tööle, õhtuks loodetavasti siiski natukeseks RockRampima, pühapäeval natuke sporti ja taaskord käputäis muusikat! :)

[edit] - Põhimõtteliselt peaks kogu tekst sinine olema, aga ma mõtlesin, et ei hakka tinti raiskama! Hihihiiii. :P

We are GOLDEN!

2010-08-04T19:42:00.008+03:00

Ei tea, kas naerda või nutta, aga kui see võimalik on, siis sain ma külma! Suvel - üle pika aja väga soojal suvel - sai mina külma. :D Käisime üks õhtu rullitamas ja järgmine päev olin rivist täiesti väljas! Ma ei mäleta, millal ma viimati end niii kehvalt ja nõrgalt tundsin. Aga ma usun, et see päev, mis peamiselt möödus horisontaalses asendis olles, oli vajalik. Nüüd olen järgmise viisaastaku jälle terve kui purikas! :)
Ühe mõnusa energialaengu sain veel eile lisaks, et ma kohe veel tervem ja tublim oleks. MIKA ja tema meeletu show! Niii-nii ägge! Täiesti õige on seda kontserti tituleerida üheks kõige elavamaks ja huvitavama vaatemänguga kontsertiks. Njah, vaadata oli nii palju, et kael oli kella 11ks juba korralikult kange. Päkad ka muidugi. See on pika-inimesega-kontserdile-minemise-miinus! :D Aga kõik need 799021034750335020396 mulli olid seda ülessevaatamisevalu väga vääärt!!! Natuke kurb, et lõpus kõik ära surid, aga...loodetavasti on nad kõik järgmiseks kontsertiks korralikult uuestisündinud! :D
Seda, mis pärast kontserti juhtus, teavad juba kõik (vihje: delfi.ee)! :D Mika oma kontserti ametlikule afterpartyle Venus clubi ei jõudnud, kuid selle eest oli seal vähemalt kolm talle väga sarnast tüüpi. Hmm. Mitte, et see väga suure üllatusena tuleks, aga 50% seal olnud meestest olid kohe kindlasti omasooiharad! Pole just tavapärane lugu, et mitte mind ei tulnud "kinni hoida", vaid mina pidin hoopis oma meessoost kaaslast "kaitsma". Hah! Vahetult enne seda, kui me end hingetuks jõudsime tantsida, (tsiteerin Kasparit) "tõmbas Mairi kõne peale" ja Levist Väljas me olimegi. Kaspar natuke rohkem kui kõik teised, aga...god damn, kui lahe see oli!!! KÕIK! See õhtu. Need inimesed. Need juhtumised. Kokkusattumused. :P

...
Kosutuseks võtab Mika jookide kõrvale ka paki krõpse ning jagab neid ka lahkelt juurde astuva noormehe ja neiuga, kes tasahilju Mikalt fotosüüdistust stiilis “Mina ja kuulsus” küsima tulevad. Noored kihistavad naerda ning eemalduvad krõpse süües. Mika vist toobki tõelise päikesepoisina kõikide näole naeratuse…
...

.

Do not fear going forward slowly; fear only to stand still.

Bye-bye, July! ;)

2010-07-31T21:57:00.006+03:00

Eile oli üks tähtis päev. Tähtis õhtu. Oluline moment. Ei, ma ei räägi Vilja Savisaare pulmadest, mis toimusid siin samas, meist paar maja tagasi. (kusjuures sellesosas oli õhtu isegi vääääga vaikne: ei mingit tuld ega pauku, isegi muusikat ei olnud kuulda). Okei, back to topic. Tegelikult oli eile see õhtu, kui ma alla vandusin ning omale Facebooki konto tegin. Ma olin sunnitud, asi ei toimunud vabatahtlikult. :D Õhtul kell pool 11 sain suhteliselt "kurjatoonilise" kõne, mis väitis, et ma olen ainuke inimene maailmas, kellel ei ole Facebooki. Andsin alla. Nüüd on Kreyt ainuke, kelle selle sotsiaalvõrgustiku kasutaja puudub. :P

Kui nüüd natuke veel ajas tagasi minna, siis...ee...on peamiseks märksõnaks kindlasti taaskord Olustvere. Ja rohkem juttu pole vajagi. :) Käisime tegime oma selle aasta must-be perepildi ära (mis muide seekord läks kuidagi "valutumalt" ja kiiremini, kui muidu...kuigi pilte tegime 4 korda rohkem kui muidu! :D). Uuuh, igal juhul saab selle "kohustuse" taha nüüd linnukese panna. Ja lisaks pilditegemisele sai Olustveres veel päikest, kohalikku "merd", UNO't, vollet, igasuguseid erinevaid aiasaadusi ja natuke "töö tegemist" muidugi ka. Mõnusmõnusmõnus! :)

Ma üldse ei tahaks midagi ära sõnada, aga ma siiski natuke paljastan oma tulevikuplaane. :P Ei midagi suurejoonelist ja vapustavat (või siiski?!), kuid kuidagi üllatavalt tihe on praeguse plaani järgi kogu mu augustikuu programm. Plaanid. Eks me näe, mida karm reaalsus minuga teeb. :P Ja eks need mõjud ole juba tunda. Sest pole nagu eriti võimalik, et kõik head asjad satuvad TÄPSELT ühele ja samale päevale. Ilus kuupäev 6. august on see neetud päev, kui teha, käia ja näha oleks niiiii palju!!! Leigo, Viru folk, RockRamp, kursapidu ja Kärdi ja Maari sünnipäev. Täiesti võimalik, et sel kuupäeval on veel miskit, aga kuna mu otsus on juba langetatud, siis ei ole enam muul tähtsustki. Otsus oli karm, aga õiglane. Kuigi see kõlab natuke imelikult, siis olen ma sunnitud mõtlema päeva ette-taha. Logistika on oluline. Ei saa oma ainsat tööotsa käest. Ja ei lase ka! ;) Ma teen, mis ma suudan, aga võib täiesti juhtuda, et selle aasta RockRamp jääb mul täiesti vahele. Uskumatu, eks?! Samas. Plaanis on ju palju muud, mis peaks selle ühe ürituse kuhjaga kompenseerima. Ühesõnaga: august-august, tule juba kiiremini! :)

P.

[edit] - Ja juba üle-üle homme ongi MIKA! Ma ei saa isegi aru, miks ma seda nii suure ärevusega ootan. See on ju kõigest...Mika. See sama tüüp, kes minust laulu kirjutas. Teate küll ju: big girls, you are beautiful! ;)

Kui kuuuu on päike...

2010-07-26T13:19:00.004+03:00

Iga möödunud nädal on sammuke lähemale sügisele. Või noh, nii nad rääägivad, et ega seda suve enam kauaks vist ei jätku. Ma isegi natuke kardan, et selline enneolematu kuumus lõppeb millegi enneolematuga. Eks üks suur välk ja pauk siin tule. Ja eks seda ole juba olnud ka. Aga minu töid ja tegemisi on siiani saatnud kena paike ja soojad tuuled. :P
Ja nendest töödest tegemistest nii palju, et peale pikka ootamist ja natukest nautimist (loe: rullitamist ja kuuri ehitamist) Tallinnas tuli lõppude-lõpuka kätte aega puhata ja mängida Olustveres. Nautisime aiasaadusi ja järve, volletasime natuke ja isegi tööd tegime natuke. Katlaruum on nüüd puhtam ja valgem kui kunagi varem ja korstengi särab kui...säraküünal! :D :D
Kalastamise ja ujumise vahepeal folkisin ka natuke. Kuigi esialgne plaan oli minna kontserdile, siis...noh, seda kontserti ma igal juhul ei näinudki! :D Ei näinud, kuna aeg veeres käest ja tuttavaid, kellega niiisama pläkuda, oli liiiga palju! Aga kogu mu folkimine piirdus ikkagi ühe päevaga. Kodus oli kuidagi mõnusam. Alati on! :)
Näiteks. Miks ma peaks minema folgile, kui ka Olustveres on niivõrd palju ilusaid kohti (mida ma veel näinudki ei ole). Laupäeval oli Olustveres mõisapäev. Avatud olid kõik ja igasugused erinevad kojad. Klaasi- ja keraamikakoda, leivakoda, käsitöö kojad. Pluss veel tall oma erinevate näitustega ja otseloomulikult oli avatud kogu mõis oma täies uhkuses ja sealt ära kolinud topisenäitus!!! :D Naljakas oli "tutvuda" kohaga, kus ma peaaegu kogu oma elu elanud olen. Ja rõõm on kuulda, et neid kohti, mida tasub tulevikus külastada, tekib pidevalt juurde. Saab nii mõnigi kord veel mõisapäevale minna. Hiihiii. ;)
Nädalale tõmbasime korraliku joone alla Sunfestiga. Oot-oot, kõigepealt käisime kodusvisiidil juuksuri juures, siis 100m edasi tädi juurde ja siis Sunfestile Raplasse. :D Juuksuri juures läks suuurepäraselt, tädi juures oli tore ja armas (sest üks väike kutsikake oli meile seal veel silmarõõmuks) ja Sunfestis pettusin natuke. Ei olnud seal väga festivali haisugi. Neli eraldiseisvat kontserti ja muud ei midagi. Bändid iseenesest oli ju head. Epordwerk suutis end isegi oma ära-lauldud-häälega "liigutada", Ott on ju niisama Ottland, kes väikestele tüdrukutele meeldib, Regatt oli niisama hea taustaks mängima (kuigi Uuspõllu osalus jäi minu meelest küll seal häbiväärselt väikseks) ja The Sun oli kuidagi liiiiga tavaline. Uued lood on natuke teistmoodi ja mitte sugugi nii hitimaitselised kui nende eelnevad lood. Ühesõnaga, midagi jäi puudu. Natuke liiiga tavaline selliste meeste kohta...

Nüüd on hetk Tallinnas ja siis Lõunavabariiki tagasi. Loodetavasti veel vollet ja päikest ja Olustvere merd! :D

Something gooooooooooooooood!!!

2010-07-19T16:15:00.005+03:00

Ilma pikema jututa jätkan sealt, kus eelmine kord pooleli jäin. :P Nimel oli tookord reedene päev ja käimas oli summerdamine. Ja kuigi mingit tahtmist minna ei olnud, võtsime linna sõidu siiski ette. Suhteliselt lühikeseks jäi see käik seekord. Tunnikese olime. Peaesineja - Scissors Sisters - ei olnud just eriline lemmik. Õnneks oli vaja Ergol järgmisel päeval ju kohe eriti varakult ärgata, niiet hea ettekääne sealt lahkumiseks. Õnneks. Eiii meeldinud see bänd. Tundub, et teistele ka ei meeldinud eriti, sest rahvast oli vähe. Punkt!
Ja siis jõudiski kätte see kauaoodatud laupäev. Platsile jõudsime täpselt õigel ajal - vahetult enne Instrumenti peale minekut. Aga kuna ajakava oli juba natuke nihkes, siis saime Mairi ja Vahvaga natuke kultuurseid inimesi mängida ja veini ja jazz'i alal istudes (Marten) Kuningas Bowie't vaadata. Mõnus oli! Aga mitte Instrumenti ega Bowie pärast ei olnud see laupäevane Summer nii kauaoodatud. Põhitegijaks oli ju Terminaator. Jah, mis seal salata, ma mäletan niiiii hästi, et see oli peale eelmise aasta Õllesummerit, kui kutid peale Padari show'd ütlesid, et nüüd on vaja asi tõsiselt käsile võtta. Ma ei uskunud. Ei uskunud ka detsembris, kui juba ametlikult asjade ajamiseks läks, et neist asja saab. Selles mõttes, et ma uskusin, et nad midagi teevad, aga ma ei olnud kindel, kui suurejooneline see olema saab. Aga vot, kui võimas see oli!!! Ilma igasuguste liialdusteta täpselt selline, nagu lubatud sai - Eesti artisti kõige vägevam kontsert. See oli palju rohkem, kui ma üldse oskasin oodata! Sellised vigurid ja selline möll!!! Natuke kurb, et ma ei saanud rahulikult istuda ja nautida, vaid pidin kogu seda värki läbi objektiivi vaatama. :( Samas, my 15-minute-fame!!! Mairi küll nägi, kuidas ma laval käisin!!! :D :D :D Absoluutselt iga lugu oli nii ilusti läbi mõeldud, et koguaeg oli midagi vaadata ja kuulata ja kaasa elada...
Vinguda saaks ka, kui vaja. Näiteks ei pettusin ma siiralt video instalatsioonides. See, mis oli eelmisel aastal The Sun'il ja selle aasta Termikal, olid tehtud sama inimese poolt. Ja nende erinevus oli kilomeetrites mõõdetav. Ma ootasin enamvähem midagi sarnsast. Aga pidin pettuma. Üksteist lakkuvad märjad tüdrukud ei sobi ju mitte kuidagi "Ajateenijaga" kokku. Või purjus inimesed ja Tallinna tänavad "Carmeniga". Võinoh, teatud nurgaalt sobivad, aga pole just mitte kõige õigem lähenemine asjale. Miu-miu. Aga!!! Aga oli ka paremaid videopalasid. Mõned oli täitsa armasad ka ja väga naelapea pihta. :)
Võiks ju veel öelda, et oli inetu lasta end oodata, aga ka see ei olnud bändi süü, et kava nõksa nihkesse läks ja pealegi tasus see ootamine end ära ju! Ma ei taha vinguda tegelikult, sest see kontsert ei ole seda väärt! Hea oli ju palju suuremas ülekaalus ja kõik läks super hästi. Inimestele meeldis. Kellele ei meeldiks siis visuaalselt huvitav hiti-sadu?! Ja teisestküljest ei olnud ainult visuaalselt vaeva nähtud. Mõned lood olid ka teistmoodi "kaunistatud". Näiteks "Carmenile" eelnenud telefonikõne. :D
Kõikuv trummipoodium oli päris ägeda efektiga. Tantsutüdrukud tegid oma tööd. Iluuisutajast teab vist juba kogu maailm (kes jäi ka natuke kahvatuks, sest ma ootasin ikka piruette ja hüppeid ja pöörlemis-keerlemisi :D). Lasershow oli huvitav. ATV ära kadumist ei märganud küll keegi, aga mõte oli hea! :D Klaverilugu ja Harmo - hõulismõuk kui tuus ja "Rakett" on mulle ikka algusest peale meeldinud! Lugu toimib. Ajee.
Ma ei oleks uskunud, et ma pean seda ütlema, aga ütlen ikkagi - KAHETSEGA KÕIK, KES TE EI TULNUD! :D Oii, seda ei ole ammmu juba öelda saanud. Olen õnnelik ja uhke oma poikade üle. Üks neist oli kohe vapustavalt vapper!!! Ega siis tihti ei saa ju öelda, et Termika sound oli kordades parem kui HIM'i oma. Aga oli. Kõige parem oli! :)

Vahel ikka joppab ka nupulevajutamisega! :P

Uuuh. Nüüd võib rahuliku südamega Olustverre puhkusele minna...varsti! :)

Summmmmmmmmmmmmmmmmmmer!

2010-07-16T18:04:00.007+03:00

Kui ükskord oli jaani-nädal, siis nüüd on Summeri-nädal. Ikka see sama vana Õllesummer, kus kõik kohal on! Kõik on sama - nali ja naps, palju bände, erinevad meelt lahutavad atraktsioonid, purjus inimesed, laulukaar, päike ja natuke vihma! :P Lihtsalt nimi on see aasta vähe lühem. Masu on Summeri eest Õlle ära joonud! ;D Aga mulle see variant sobib väga hästi, sest ma pole kunagi seal õlle pärast käinud...
Täna on käimas juba festivali kolmas päev. Eelnevast kahest võtsin korralikult osa. Aga bände kommenteerida-kritiseerida ei viitsi. Programm on minu jaoks see aasta kuidagi hõre. Kolmapäeval vaatasime Smilersit, Calvin Harrist ja The Suni. Smilersist on mul juba enda kõigutamatu arvamus ja ega seegi kontsert minu arvamust ei muutnud. Calvin Harris oli...üllatavalt pop! :D Ma mõtlen, et üllatavalt populaarne teiste seas. Mina sellist muusikat ei kuula ja sohitegijaid ei austa. Punkt! Minu telepaatiliste võimete abil lahkusime õnneks pealava juurest õigel ajal ja TÄPSELT minu lemmik loo ajaks jõudime The Sun'ini. Neljapäeval oli SKA, Lenna ja HIM. Korralik muusika-doos. Ei saa nagu millegi üle kurta. Ville oli kena (nii eest kui tagant :P) ja teised muusikud niisama pädevad. Soundist ei räägi! ;)
Tänane summerdamine on nüüdseks suure küsimärgi alla seatud. Eelkõige tähtis on ju kuuri ehitus ja tõsine puhkus enne homset!!! Ulla-laa.

Hea oli näha inimesi kaugelt Tartust. Kallid Tallinna-inimesed on ka head. Kurb, et plaanid nurja läksid. :(

Summeri-pisike.

Eriti lahe olemine! :P

2010-07-12T11:58:00.008+03:00

Uuh, vahepeal on palju päikest maapeale kiiranud. Temperatuurid on päris kõrgele küündinud ja vahepeal on isegi välku löönud. Niiiiii palju aega on mööda läinud ja see tuletab vaikselt meelde, et ega see suvi päris lõputu ka ei ole. :( Kuigi võiks. Sellised ilmad, päike ja "vabakava" sobib mulle ideaaaalselt! :P
Oma vabakava raames otsustasin näiteks minna lastelaagrisse. Siis plahvatas, et ehk-äkki saab selle mu ametliku praktika alla kuidagi sokutada. Lõpuks tuli välja, et see oli rohkem nagu töö kui praktika! :P
Oli, mis ta oli. Eelkõige oli kogu see nädal natukese nostalgilise maitsega. Nimelt oli tegemist ELO laagriga. Just see sama laager, millest minagi lapsena osa võtsin...päääris mitu aastat järjest. Mõte oli sama, mis vanasti. Koht ja laste arv oli väga erinev. ELO. Esialgu oli see edukate laste organisatsioon. Siis Eesti laste organisatsioon ja nüüdseks on see lihtsalt eriti lahe olemine! :P Olemise üle ei saanud tõesti kurta. Varemurru on ilus, looduskaunis koht! Kuigi eks Karepa on ikkagi see koht, mis minu jaoks jääb number üheks. Kõik suurlaagrid toimusid tol ajal seal ja...kõik oli hoopiski teisiti. Ja ometigi sama...
Ma olen väga kindel, et neile, kes nüüd seal laagris käisid, jääb just see koht eriliseks. Ja see koht on väga teisejärguline, kui vaadata kõiki neid tegevusi, mida seal laagris tehakse. Teha oli seal palju. Kas just sama palju, kui vanasti, aga njaa, päris korralikult. Päevad oli tegevuste järgi kenasti ära jaotatud. Toimus loovuspäev (liivakaartide, kottide ja kepihobuste valmistamine, tants ja näitlemine, näomaalingud jms), seikluspäev (ronimissein, raftiralli, GPS-seiklus jms), üllatuspäev (päev laigulistega metsas ehk staabi vabapäev) ja olümpiapäev (push-jalgpall, pioneeripall, linavõrkpall, rahvastepall ja palju muid võistlusi ajapeale). Olümpiapäev ehk spordipäev jäeti see aasta viimaseks, et kõik vigased lapsed ruttu koju ära saaks. :D Ja neid katkiseid ja lõhkiseid lapsi ikka oli. Päris mitu.
Njaah, õhtuprogrammid oli ka omamoodi vahvad. Paratamatult tekkis ikkagi see võrdlusmoment, et mis oli vanasti ja mis nüüd. Näiteks kõik need playbox'id showd ja tantsuvõistlused - phh! - nõrk värk võrreldes meie-aegadega! :D Nooh, selles ei saa muidugi kedagit süüdistada, et laste arv selles laagris on sujuvalt kolmekordselt väiksemaks jäänud ja seega on sujuvalt väiksemaks jäänud erinejate kaliiber. Kui kunagi sai seal näha Smilersit, Termikat, Meie Meest, Tanel Padarit, Soul Militia't jne, siis seekord oli esinejaks Ottland. :D Laur oli küll ka temaga, aga keegi vist ei näinud teda. :D Samas, mustkunstnik Meelis oli äärmiselt andekas ja tsirkuse-perekonda ei näinud ma üldse mitte esimest korda. :D
Laager oli tore, lapsed olid armsad ja ülejäänud seltskond oli seal lihtsalt suurepärane! Karta on, et järgmine aasta tuleb see laager mu ametlikuks praktikaks teha! :P
Lisaks toredale laagrikorralduskogemusele sain ennast ka natuke tõestada. Sest pärast kibekiiret ja töist päeva raftirallil, tehti mulle tööpakkumine. :P Niii tore! Ja laupäeval ehk järgmisel päeval pärast laagri lõppu olingi juba tööl. Heh, mis töö see ka on. Just see, mis mulle meeldib! Go 360!

Käisime mustikal. Saime metsmaasikaid ka. Näm-näm. Täna võtame veel kuuri ette ja püüame oma terrassi lõppude-lõpuks valmis saada. Päike meeldib. Kuumus meeldib ka. Mõnus, et mitte öelda suurepärane! :)
käisime mustikal ja terrass saab vasti valmis..

(pealkirja pole)

2010-07-01T17:37:00.004+03:00

Naine ehitusmaterjalide poes on kohutav, kuid nais kassapidaja ehitusmaterjalide poes on lausa katastroofiline ju!!! Nii aeglase taibu, ebaviisaka käitumise, ükskõikse ja samas üleoleva suhtumisega töötajad tuleks kohapeal maha lasta!!! Kurb, et mul nii kiire hambaarstile oli ja ma selle asjaga midagi ette ei saanud võtta...
Aga ma ei viitsi eriti oma närve raisata ka selliste inimeste peale. Mul on paremaidki muresid, mille pärast närvitseda. Näiteks on mul ilge tahtmine juba teine breketiarst kohtusse kaevata! :/ Pole nagu üldse naljaasi, et mu hambad nii põikpäised on. Ma ei jõua enam. Kui mitu aastat ma olen nendega maadelnud. Ja kasu on endiselt nullilähedane...erinevalt nendest summadest, mis mu miljoni-dollari-naeratuse alla kadunud on. Ma ei jõua enam, aga ega ma alla ka ei anna. Ja kui vaja, siis kaebangi kellegi kohtusse! :P
Kui nüüd veel natuke jonni-juttu rääkida, siis...eee...sääsed on vastikud vereimejad ja täna tutvusin lähemalt lilledega, mis on hullemad parasiidid kui võililled. Sääsed tegid liigselt tüli eile, kui ma ehitusjärgus olevale kuurile elektrit sisse viisin. :P Kõlab päris uskumatult, aga ma kohe täitsa ise kaevasin umbes 25m kaablit maasse. Kaabeldasin. Lampide panemise ja ühendamise jätan siiski Ergo hooleks. ;D Sääskede kohapeal läks asi veel hullemaks, kui ma kuuske pügama hakkasin. :S Täna sääski õnneks peaaegu üldse ei olnud. Polnud muud teha ja maadlesin samblase muru ja Marie lilledega (või Margarita lilled vms - kuidas keegi). Täiesti hullumaja, kui palju jama võib neist kahest olla. Esialgu oli muru ju tänu samblale mõnus ja pehme. Nüüd kohati enam muru ei olegi, sammal on võimust võtnud. Pole nagu ka eriti ilus. Niisiis ma mürgitasin ja korjasin seda parasiiti muru seest. Õõõh. Nende lillekestega on muidugi palju koledam kui samblaga. Sellemõttes, et kui kellegi palju vaba aega on, siis võib vabalt meile aiatöid tulla tegema. TÄIESTI TASUTA!!! :D Hea seltskond ja päikesepaise minu poolt. :P
Siia ving-ving jutu lõppu on paslik väikenegi headusekilluke kirja panna. Kaks päeva "rasket tööd ja vaeva" on ennast kenasti ära tasunud ja päike on mulle halastanud - ma hakkan juba ka inimesetooni minema! :)

Kaabli-Pisike. :P

Ps! KRISTI JÕUAB VARSTI KODUMAALE TAGASIIIIIII!!! Ajee.

Great (loe: Kreyt) jaanipäev, suvine Saaremaa, vapustav Vilsandi ja viis kutsikat! :P

2010-06-29T17:13:00.009+03:00

Memuaaride kirjutamisse on jällegi väike paus tekkinud, kuid pealkiri peaks juba suhteliselt suure vihje anda, miks see nii on. Oli ju pikk-pikk jaaninädala. Üllataval kombel oli järsku tegemisi ja käimisi nii palju, et uskumatu. Veel teisipäeval - ehk päev enne päris õiget jaanipüha - polnud mul õrna aimugi, mis ma teen, kus ma olen või kes ma olen. Õnnnnnnnnneks päästis Kreyt päeva! Tegelikult lausa kaks päeva. Jaani-reedet pidasime Vastemõisa taga. Kuskil. Lemmakõnnu?! Väike jaanilõke ja vägivaldne kass. Mida muud tahtagi, onju? :D Great!
Jaani laupäeval päevitasin, niitsin muru, grillisime, mängisime natuke palli...ja õhtu lõpetasin ühel õigel külasimmanil. Kuna Olustveres see aasta lõket ei tehtud, Suure-Jaani oleks olnud liiga lihtne ja kuna mu ainus sõber Kreyt oli Vastemõisas, siis just sinnapoole ma oma autonina keerasingi. Jaanipäevamängud, lõke ja väga purjus kohalikud pillimehed. Suhteliselt kole oli ja uni tuli peale. Ja teades, et ma PEAN kella 4-5ni üleval passima, oli see uni nagu kiusu pärast peale tulemas. Õnneks või kahjuks koju väiksele nap'ile mind ei lastud. Metsküla oli selle koha nimi, kuhu me edasi suundusime. Erinevalt Vastemõisast oli sealsed pillimehed (veel!) täiesti adekvaatsed ja inimesigi oli seal tunduvalt rohkem. Väike tants ja trall, mõned tuttavad näod ja ootamatult oligi kell nii palju, et minu jaoks oli pidu läbi. Selge grupijuhina olin kohustatud Ergole vastu minema Imavere risti. Siin kohal huvitav fakt ühe rohelise Picnic'u kohta (missiis, et arvatavasti on asi kummide rõhus, mitte üldse autos): 120-130km/h hakkab rool vappuma. Päris korralikult ja ebameeldivalt. Hea uudis on aga see, et 140km/h juures jääb rappumine jälle järgi! :)

Ahjaa, kitarri unustasin enne mainida. See oli ka meie jaanireede oluline komponent. Eriline tänu selle punase mütsi omanikule sellise private party eest! ;)

Edasi tuli "päris" jaanipäev Olustveres (mille me praktiliselt maha magasime) ja iga-aastane "bändi jaanipäev" Saaremaal. Saaremaal ei olnud midagi uut: pool bändi, mõned üldsusele tuttavad näod, päike, tuulik, natuke töötegemist ja palju alkoholi (loe: õlut!). Uudse asjana käisime kalal. Esialgu pidime Robiniga kahekesi minema, sest nii pidavat rohkem kalu meile jääma, aga kui minekuks läks, siis olid kõik ikka ilusti-kenasti tulemas. Kuigi ma sain ühe kala isegi kätte, pean tunnistama, et kalameest minust ei saa. Vähe sellest, et mul väiksest ja vaesest kalast kahju hakkas, tunnen ma veel ka vihmausside "mõrvamise" ja "odava ärakasutamise" pärast süüd. :( Kogu see jama on ju nende suhtes nii ülekohtune. Miu-miu. /:
Lisaks Saaremaale käisime veel ühel saarel - Vilsandil. Kunagi, kui ma veel väike, ilus ja noor olin - siis käisin seal ka. Tähendab, ma läksin ja tulin, aga saare peale ei jõudnud. Lugu oli selles, et me läksime jala, aga ilmselgelt oli selline ettevõtmine väiksele 10aastasele tirtsule natuke liiga palju. Niisiis sinnajõudes pandi mind pärast pikka värisemist auto peale ja saadeti tagasi. Seekord tahtsin oma viga parandada ja saarel ikka jalgsi ära käia. Jäi jälle järgmiseks korraks see ettevõtmine. Tellisime omale ühe väikse paadikese vastu ja läksime seekord kergemat teedpidi. Njaa, nägime saar ja majakat, loodust, palju vett ja ohtralt päikest (Tättet ei näinud), aga kuidagi liiga lihtne oli see reisuke. Me käisime maha natuke üle 15 kilomeetri. Ikkagi ei olnud õige see käik. Vilsandi saare võlu peitubki selles minekus. Jalgsi minekus. Meie kapteni-härra oli ka väga tore ja kohe näha, et õige meremees, aga...oleks ikka jala selle tee ette võtnud, oleks kohe palju õigem olnud. Aga ilm oli super ja oma lühkarid suutsin omale jalga päevitada. Mõnus looduselähedane kogemus. Ajee! Siia üks pilt, mis peaks Vilsandit üpriski hästi iseloomustama! ;)

Saaremaalt tagasi tulles ei saanud ju sellise ilmaga otse linna sõita. Käisime ikka tädi juurest läbi ja vaatasime vanaema ja kutsikad üle. :D No niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii armsad, et mine hulluks. Inkeri oleks kindlasti lolliks läinud, kui ta kuulnud oleks, mis häälega ma neid nunnutasin. Hahahaha! :P

Nüüd olen linnas tagasi ja ootan uusi seiklusi ja väljakutseid. Õnneks ei pea kaua ootama, sest hiljemalt pühapäevaks olen jälle linnast läinud. Lähen kohe päris kaugele ja päris pikaks ajaks. Lähen ja tegelen lastega, sest augustiks on vaja asi käppa saada! Hihihihihi! :P

Ole tublid!
Loodusesõber123 :P

[edit] - Jaanipäevadest peaks veel ära mainima selle, et mõlemalt päeval (nii jaanireedel kui -laupäeval) suutis ema mind üle pidutseda!!! Mina jõudsin kell 4, tema kell 5. Kui meie jõudsime kell 5, siis tema alles 6. Cool mammi! :D

Õrnuse hetked...

2010-06-21T12:46:00.004+03:00

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH?! Lähen lolliks. Nägemist! Kuidas saab kahepäevaga kõik niiviisi...olla?!?! Inimsuhted on üks niii keeruline teema, et hirm tuleb peale.
Näiteks tuli välja, et see aiapidu, kuhu me siis Olustvere asemel läksime, ostus hoopis pulmapeoks!!! Ja, oi, milliseks spekuleerimiseks seal läks. Jah, teoreetiliselt ei tasu ju selliste asjadega oodata, AGA inimeste suhtumine abielusse on nii erinev, et selle üle ei saa vaielda. Tubli poiss, Elmar! Armsad olete! ;)
Aga samas. Üks teine paarike sel peol tõestas täiesti vastupidist. Appi, kui halb. Ja kohutav ja kole. Seda, et purjus inimesed on koledad, teavad vist kõik. Aga et need kaks üksteise vastu kohe nii jubedaks muutuvad...see on juba absurd. Vaesed lapsed! Ma olen nende pärast juba nii palju muretsenud, et ma ei oska enam. Ei oska mitte midagi enam teha. Vastutustundetud lapsevanemad. Ma tahaks, aga ma ei suuda seda asja mitte mingusuguse rõõmsama nurga alt vaadata. See on võimatu! Get real!!!
Et oma pead veelgi rohkem selliste keeruliste täiskasvanuteasjadega vaevata, vaatasime eile filmi, mille nimi on "The Notebook". KUI HEA FILM! Ja samas ka maailma kõige-kõige kurvem film. Natuke ettearvatav, aga sellevõrra hullem, sest ma nutsin juba enne seda, kui need kurvad kohad kätte jõudsid. Sellised filmid peaksid olema ära keelatud! Mina enam filme ei vali, selle leppisime juba kokku. Lihtsalt niii-niiii masendav. Ja tsiiiisõs, kui halvasti see mind tunda pani. Pani mõtlema kõikide nende hetkede üle, mil ma olen käitunud niii valesti ja pahasti. Tõeline armastus on nii ilus ja igavene!!! Tuleb osata seda hoida ja kaitsta!

Tsiteerides väikest viieaastast poissi, kes ütles kord oma emale nii: "Emme. Ma armastan sind niiiiiii palju. Niiiii palju kui kõrge see puu on!"

Just selliseid hetki tuleb osata hinnata! ;)

[edit] - ma olen väga koba SELLISTE asjade seletamisel. Ma tahaks öelda nii palju ja nii, et kõik oleks selge ja arusaadav, aga paratamatult lõpetan ma sellistest teemadest rääkimise nii, et kogu see jutt tundub täielik häma! :S Ei oska kirjeldada seda, mis on seespool. Keegi ei mõistaks nagunii...

Endiselt väike ja õel. :/

2010-06-19T13:42:00.008+03:00

Wuhuuuu ja hip-hip-hurraa! Kuremaal oli küll super äge, aga mitte miski ei saa olla parem kui 11 tundi magusat und. Kusjuures, ma olen ikka ja endiselt väga väsinud. Vana inimene lihtsalt EI JÕUA nii palju järjest pidutseda...eriti veel siis, kui pidutsemiste vahepeal peab sporti tegema! :P
Issssssand, kui äge see parvsaun oli! Meie ennustus selle suuruse kohta oli vääääga skeptiline ning see pidas ka paika. Aga häid lambaid ei takista miski ja 6-kohalisest tünnisaunast sai 18-kohaline vann ja kolmekohalisest leilisaunast sai 19-kohaline põrgu! :D Aga nooo nii ilus oli. Ilm ja olemus. Järvevesi oli minujaoks seekord liiiiga külm ja ma ei saa ikka veel aru, kuidas ma üldse sinna vabatahtlikult minna sain...?! :D
Parvsaunale järgnes aftekas rannas. Esialgsete plaanide järgi pidi see toimuma neljandakorruse apartmentides või ida-blokis, aga plaanid muutusid kui välja ilmus unine ja vihane õppejõud. :D Kesköine tantsupidu rannas - hmm, ka huvitav ju!
Neljapäeval oli huvitavad asjad kavas - PESAPALL (ainult, et natuke palju nõmedamate reeglitega kui meie kunagi mängisime), lendavataldrikuvõistlus ja sulgpalli turniir. Ma arvan, et üks õekestest võib mu üle nüüd küll väga palju uhkust tunda, sest ma panin kinni nii tüdrukutevahelised üksikmängud kui ka segapaaride turniiri!!! Ajee-ajee. Rääkimata siis veel nendest "soojendavatest vahevõistlustest", kus pidi omaette võimalikult kaua sulge õhus hoidma. Ei tea, kes jälle bossas koguaeg?! :D
Neljapäeva õhtu oli äravahetamiseni sarnane kolmapäevaõhtuse programmiga. Tehti sauna, sai jälle rannas lauldud ja tantsitud...ja Mario lohistati koju! :D
Njah, kuigi õppejõududele see pidutsemise osa laagri juures kohe üldse ei meeldinud, läbisid kõik kenasti-ja-korralikult aine ning 3 ainepunkti on jällegi käes nagu naksti! :P Tagasisõit oli küll unine, kuid omamoodi ka naljakalt nostalgiline. Sinna läksime minule juba liiga tuttavat teed pidi Tartu mnt Tallinn-Põltsamaa-Jõgeva- Kuremaa. Tagasi tulime hooopis teistkaudu. Seda nimetatakse vist Piibe maanteeks ja erinevaid kohti sõitsime läbi väääga palju. Näiteks jäi tee peale Kärde (no kui palju on võimalik üksi naerda sellise asja peale?!), Rakke, Koeru ja meie hääletamisseiklused, Aravete rist ja Jäneda. Päris naerurikas marsuut! ;)
Laager viis pluss. Inimesed viis pluss. Ja mina võitsin laagri-kõige-imelikuma-tüdruku-tiitli! Mis seal imelikku on? :D

Ma siiralt lootsin, et pikk uni paneb mu asjad paika, sest eile õhtul ei suutnud ma mitte midagi asjalikku oma lähitulevikuga peale hakata. Suhteliselt keeruline on nii, kui ühelt poolt ja teiselt poolt koguaeg sikutatakse. Tänaseks dilemmaks on: kas minna Olustverre või Elmari aiapeole?! Üleüldiselt on praegu erinevaid lõpetamisi erinevates Eesti otstes on nii palju, et ma ei saa aru, kus ja mis ja kes ma olema pean?! Päris mitu head kontserti on ka ühel päeval...no, MIKS?!

Imelikkuse-printsess-Pisike! ;)

PS! Lisaks imelikkusele pidin ma veel ka väike ja õel ja vägivaldne olema. :( Nii mulle laagris öeldi. Päris mitu korda. Päris jube. :/

Pean viskama korvi, muidu suren 2010 - reportaaž Kuremaalt!

2010-06-16T19:39:00.009+03:00

Või siis pean saama üle võrgu. Või lööma värava. Muidu ikkagi suren. Selline see laagrielu on! :D Kõik juba murduvad karmi võistluspinge all - kellel jalad katki, kellel nina verine. Mul on veel kõik enamvähem okas. Varvas on natuke jalgpallist rullis (paanitsedes ei ole ju aega mõelda sellele, milline võib olla jala ninaga löömise tagajärg), ranna jalgpallist on jalg natuke marraskil ja võrkpalli servi-seeriast ka natuke nagu nõrk. Ahjaa, ja hääl on ära. Võta nüüd kinni, kas see on UNO mängimisest (loe: karjumisest), vägedejuhatamisest või hoopis sellest, et me käisime JÄRVES ujumas (noo, umbes 11 kraadi vesi). Aga faking fun on siin ikka ka. Alates esmaspäevast oleme tegelenud mitmete erinevate pallimängudega (jalka, ranna-jalka, sulgpall, võrk ja volle jne), seltkonnamängudega ja isegi isegi võistlused on juba maha peetud. Pole üldsegi mitte üllatav, et meie SINISED kõik ära on võitnud, eks? :)

Tänane õhtune "õppetöö" või "treening" või ma ei tea, kuidas seda nüüd nimetadagi...?! Igaljuhul oli seekordne õhtu teistest erinev, kuna me ei võistelnud omavahel ega õppinud uusi mänge, vaid läbisime hoopis huvitava seiklusraja. Jah, enamus elemente olid juba niimõnelgi (khmm!) nähtud ja tehtud, kuid tore ja lõbus oli ikkagi!!! Võib lausa öelda, et kõige toredam siiamaani üldse! Kohe-kohe varsti (peale supermodelle :P) lähme parvsaunaga seiklema. Ja kosutame end natuke "piinarikkast" õppetööst. Lauril on sünnipäev ja kaks kasti õlle, mis vajavad lahendamist! :P

Päike, rand, pall - sõidame!

2010-06-13T13:45:00.008+03:00

Oiiii, kui palju on juhtunud! FRIIKIN' SCHOOL sai läbi ja selleläbi jõudis kätte teoreetiline suvi. See tähendab, et peaaegu suvi. Ilmataat veel päris ei nõustu, aga põhimõtteliselt on juba ju...suvi. Homme hakkab laager veel, aga seda on raske kooli alla liigitada. Ja kui esimesed ringid rannavollet on tehtud, tennise hooaeg on avatud ning esimene välikontsertki nähtud, siis ei ole kohe mitte mingit koolitunnet enam. Käin laagris ära ja siis hakkangi vaikselt lõpetamisi "külastama". :P
Nii naljakas (loe: imelik), et esimene kursus on juba läbi (teoreetiliselt, nagu eespool mainitud). Nii ruttu. Ja nii muretult! :P Isegi viimane eksam oli selline...pingevaba?! No worries! :D Ja need vähesedki pinged sai õhtupoole palliplatsil maha surutud! Hihiii.
Ja asjalik olen ka olnud vahepeal. Vanalinna päevade korraldus-diimi vabatahtlik olin. Midagi suurt ja kontimurdvat tegema ei pidanud. Natuke siit ja natuke sealt, seda, mida vaja oli. Kõige keerulisemaks ostus suure praega võitlemine Beerhouse'is. Ja vene Katjuuuškadest on nüüd küll pikaks ajaks vääääga kõrini. :D
Et rahvuskultuuride-šokki leevendada, võtsime ette reisukese Pärnusse. Reiu Rock ja palju head muusikat. Kui nüüd ikka päris aus olla, siis esialgu reede hommikul ei olnud mitte mingit tahtmist sellise ilmaga kodust välja ronida. Pärnu on ikkagi Pärnu - ilm oli peaaegu lõpuni välja täiesti ideaaaalne. Ja kui nüüd bändide kallale asuda, siis...olge valmis nii kriitikaks kui kiiduks! :P
Kohale jõudsime just selleks hetkeks, kui lavale läks Jana Kask. Ja ma soovin, et me poleks sinna nii vara jõudnud, sest see oli pääääris jube. Superstaarist oli asi kaugel ja kogu see värks seal laval oli nii ebalev. Ja veel õhtupoole tekkis ju võrdlusmoment Ottiga...oeh, vaene neiu.
Bedwetters võttis otsajärje Janalt üle ja sai oma esinemisega palju, no ikka palju-palju paremini hakkama. Sünkroniseeritud hüppajad...ja vaene trummar, kes seda kepslemist ainult vaadata saab! ;D
Aides (loe: Aiiiiides :D :D :D :D) täitis oma ülesande samuti ülimalt suurepäraselt. Ja nende uue plaadi lood kuulsin ka ära...ei olnud eriti uued lood ju?! ;D Shanon pole mind kunagi eriti liigutanud ning HND kõlas paremini kui kunagi varem! Ei tea, miks küll?! :P
Ott Lepland (edasipidi: Ottland ;D) oli üllatavalt kepsakas, kuigi isegi see esinemine ei suutnud muuta minu arusaama tema üldisest isiksusest. Kuiv. Kõik. Tarvi ja Mairi. Kuum. :D
Ja Tõuuuu Täääääääg - kammmooon, noh! Ilmselgelt ei saa see midagi halba olla!!! Bänd ja puha - nagu õige asi ikka. Ja alates 2006. aastast (???), on nii mõndagi muutunud ja arenenud. Tublid poisid! ;)
Oeh. Lahe väike mini-rabarock ja suurepärased inimesed mu ümber. Kaunis! ;)

Hetkel käivad viimased ettevalmistused ja viimistlused laagrisse sõiduks. NOT! :D Ma pole veel midagi teinud. Ei viitsi. Üldse ei viitsi. Ma hakkan vist ära surema, sest mul on terve see nädal mingi nõrkus kallal olnud. Mitte üldse mitte midagi ei viitsi. Ph.

Nädala pärast näeme...võib-olla! :D
P.

Vegetatsioon.

2010-06-05T18:12:00.004+03:00

Kui mul oleks keskmine nimi, siis oleks selleks kindlasti Troublemaker. Või Sussapussa või lihtsalt Devil. Ma seletaks, aga ma olen lihtsalt niii surmani väsinud, et ei. Ilmselgelt olen ma selline susserdis, et need "asjad" ei kannataks mitte grammigi trükivalgust. Ma olen rumal. Vahel olen lihtsalt Rumal. Ja vahel üllatan ma iseennastki.

--

Kui nüüd taaskord kõik ausalt ära rääkida, siis sai see meeletu lugu alguse juba kolmapäeval kui aset leidis rekreatiivne rekreatsioonilaste rekreatsiooniüritus. :D Teoorias juba teist korda, minu jaoks esimesti korda. Riiaküla Jaani talus ehk Johanna pool, Haapsalu maantee ääres. Sai kiigutud, grillitud, batuudidatud, võrkupallitud, saunatatud, tiigitatud, tünnisaunatatud, naerdud, naerdud, naerdud. Pole lihtsalt võimalik tõsiseks jääda, kui käid samal kursusel selliste humoristidega. Njah, ja samas, oli ka tõsisemaid hetki, kus tuli tunnistada, et kõikidega ei ole siiski kõik päris korras. And yet again - et mitte mõista ülekohtuselt hukka süütuid inimesi, siis tuleb tõdeda, et inimeste arusaam REKREATSIOONIST on väga erinev. Liiga erinev. Palju õnne neile, kes üldse ei taju piire ja aitäh neile, kes ei pea kandma maske.
Ma ei viitsi filosofeerida. Lühidalt öeldes oli lugu nii, et "ägedamad pidutsejad" kukkusid varakult ära ja õiged "vampiirid" püsisid (oludesunnil! :D) vastu kella 6ni. Kui katuseall enam magada ei saanud, siis kolisid kaks "vampiiri" autosse. Kell 8 olid mõlemad nagu naksti üleval, sest oma tööd hakkasid tegema esialgu päike...ja siis sääsed. :P
Oli kui hea oli päeval kell üks omas voodis magama vajuda. Ja oli kui halb oli kell seitse tõusta. Sest siis saabus ju arusaam, et ilus päev on maha magatud ja unepohmakas oli ikka pääääääris valus. Pingutasin (loe: väsitasin) end tegelema millegagi, et siis mõne tunnipärast jälle tuttu vajuda. Mu elu sisutihedaimad hetked, indeed! :D

--

Vahel ma taban end käitumast...mittesobivalt. Ma taban end mõtlemast sellele, et "küll kunagi". Ja nii, kui ma taban end nii mõtlemast (ja ka käitumast), asun tegutsema vastupidiselt. Ei ole olemas ju homset. Tuleb elada täna. Ei ole mingit peaproovi, enam ei saa midagi uuesti või teisiti teha. Ma nagu saan sellest aru, aga ei saa ka. Paratamatus. Tuleb meeles pidada, et iga tegu kujundab pilti. On tükike tervikust.
Ma tean, et ei ole just kõige õigem tegu võrrelda enda tegemisi kellegi teiste omadega, aga muud moodi teiste vigadest ei õpita ju?! Vahel vaatan, mõtlen ja saan aru, et mina olen niigi piisavalt down-to-earth. Reaalsuse piires ja kaine mõistusega. Ometigi täiel kiirusel, mõnuga. Jah, nii, et mitte midagi kahetseda ei oleks.

--

Üks teine lugu on sellele esimesele päris sarnane. See lugu sisaldab ka sauna ja tiiki, kiike ja grilli, sõpru-tuttavaid ja võõraid, mõistlikke joodikuid ja mitte nii mõistlikke tinutajaid. Tünnisauna ei olnud. Ja võrkpallitamist ei olnud ka, sest kuigi pall oli ju olemas...isegi mängijad olid ja väljak...aga üks post oli puudu! :D Palju ühiseid jooni, ent ometigi nii erinevad peod. Üks inimene võib muuta kõike. Või kaks inimest. Aga üks vähemalt. Aga pidu oli sigavinge ja lausa nii kõva, et me unustasime Karli ja Madise lahkumise-šampust juua. :D Ja pidu kestis ilma selletagi hommikuni. Jep, pidu kestis täpselt nii kaua, kuni ka viimased jutupaunikud (mina ja Kreyt) ära kukkusime. Peohinged, mis teha. :D

--

Jah, siin ongi see järelemõtlemise koht.

--

Oeh, ma oleks olnud väga õnnelik, kui mul oleks olnud võimalus pärast Anu bussipeale panemist ja Kreydi teeäärde viimist koju magama tulla. Selle asemel aga pidin minema Suure-Jaani isaga vaidlema. Talle lihtsalt kuskil tuli pähe, et ma võiks joosta. Palju ja kiiresti. Kohalike võistluste raames. Üritasin, mis ma üritasin, aga see talle pähe ei mahtunud, et ma olin ainult 4 tundi maganud ja väsimusest nõrkemas. Oma touchi andis asjale muidugi Mati, kes kohe julgelt minu osavõtust üle staadioni kuulutas. :D Ja mille kuradima pärast mul mu jooksu jalanõud kaasas on?! Asjaolude kokkulangemise tagajärjel ei jäänudki mul siiski muud üle, kui oma värvilised rannalühkarid (mis ei ole kohe mitte kuidagi jooksu-lühkarid) jalga tõmmata ja võistlustulle asuda. Tee oli raske ja pikk. 1,5 km. Ja raisk, ma ei jõudnud. Üleüldse ei saanud ma midagi aru, sest omaarust jäin ma 5-daks, aga siis selgus, et ma olen juba ju puhta naiste alagrupis ja - ohoo - võit oligi kotis! :D Absurd. Nüüd olen sõna kõige otsesemas mõttes surmväsinud ja nõrkemas.

Mul on sõbrad, kes mulle jõudu annavad. Vähemalt üks. Praegu. Ei kahetse. Nii tore oli.

Never let your sense of morals get in the way of doing what's right.

Karli-ja-Kreydi-poolt-nimetatud,
Minipihv-piffar-Pisike. :)

A2 !!!

2010-06-01T15:59:00.007+03:00

Tallinn on imelik. Siin on inimesed teistmoodi kui mujal. Ja ma ei oska öelda, kas see on hea või halb. Inimesed ei ole halvad, aga...nad on teistmoodi. Kõik asjad on siin teistmoodi, mitte ainult inimesed. Siin on teistmoodi aeg, siis on teistmoodi õhk, siis on teistmoodi suhtumine ja loodust siin peaaegu ei olegi. :P Viimastel päevadel olen ma sellest aru saanud ja miski nagu kogu aeg saadaks selle kaudu mulle signaali, et "jou-jou, mine ära siit!" Kohe, kohe-kohe varsti lähen! ;)
Näiteks. Lasteaia lõpp on suur asi. (Eriti, kui see tähendab lisaks kõigele ka väljamineku vähenemist umbes 5000 krooni võrra. :D) Mina lõpetasin lasteaia oma sinises printsessikleidis, möllu ja sebimist selle sündmuse ümber oli küll ja rohkem. Tallinnas käivad asjad vist teistmoodi. Selliseid "pisiasju" ei väärtustata. Mitte, et see kurb oleks (ainuke kurb asi on see, et nüüd jääb NABAsse minekuid palju vähemaks arvatavasti) või ma kedagi halvustada tahaks. Selles mõttes, et eks igaüks ise teab, mismoodi ta oma perekonda suhtub ja mida ta kalliks peab. Asi ei ole hull ega halb. Lihtsalt teistmoodi. Mina teen hoopis omamoodi! :)
Suurele lastepildistamisel järgnes mõnus veiniõhtu Ergo ja Hurmiga. :D Teised külalised oli muidugi ka Krissu sünnipäeval, aga nad olid kõik teisejärgulised. As always...
Teine koht, kus filosofeerisime Ergoga inimeste üle, oli tema puhkus. Ei, meie puhkus, tema sünnipäev! :P Ja rääkisime, mis me rääkisime, ikka ei saanud aru, miks inimesed nii imelikud on. :D Aga see polegi oluline. Hoopis olulisem on see, et nüüd on kinkekaart "kulutatud" ja Toilas käidud ja nähtud. Käsmu on kaunis, mandri-Eesti kõige põhjapoolsem ots on (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, söemägi (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, peaaegu (taaskord :D) Moldovas käidud ja Jägala juga ülevaadatud. Valaste juga oli kahjuks "kinni". Aga me peame ükskord kõik need kohad uuesti ülevaatama, sest FOTOKAS jäi ju koju. Atlas ka! Kummipead!!! Üks eriline nädalavahetus ühe erilise inimesega - mida veel tahta?! Mina tean mida veel tahta. Selliseid asju ja aegu tihemini!!! Love.

Ja nüüd see uudis, mida ma salamisi juba nii mõne kuu oodanud olen. Noh, vaevalt, et Audi minu palvekirja väga tõena oleks võtnud ja nii on nüüd näide sellest, et ka mõttejõul on võimalik asju liigutada. Uskuge või mitte, nad hakkavad A2-sid jälle tootma!!! Yhha! :D :D :D :D

[edit] - "The Secret" - läbi loetud ja läbi mõeldud. Ma ei tahaks öelda, et see on eneseabi raamat, kuna ma ei ole veel nii meeleheitel, et sellist abi peaks otsima. :D Ma lugesin seda raamatut vaid selleks, et mulle soovitati seda. Ja ega see mööda külge alla ei voolanud. Ma tean, et need asjad on täpselt nii seatud nagu seal raamatus kirjas (vaadake kas või seda "kokkusattumust" A2-tega! :D). Üks asi on uskumine ja arusaamine, teine on selle Saladuse rakendamine. Minu jaoks on siiski selles mõned kitsaskohad, millest on raske mööda minna. Aga ma püüan. Püüan mõelda, uskuda ja tänada!
Film olevat veel parem, niiet asun DVD otsinguile! :P

Ps! Kinos pole ka sada aastat käinud. Tahaks!

Pps! Ma ei mäleta enam, mis värvi mu kultuuri-nurk oli?!?!?!?! :D

Mu arvuti läks katki: hiirepoiss suri ära! :/

[edit] - Suht raske juhus, kui elad küünarnukki pidi klahvide peal ja siis hiir ära sureb. Ergo tuli koju ja äratas mu hiirekese ellu. Fn + F9 ! I'm a genius! :D

dream

2010-05-27T11:43:00.002+03:00

Ma ei taha enam neid unenägusid näha! Palun! Tahan lihtsalt rahulikult magada. Apppii!

Üks kahest!

2010-05-26T19:21:00.003+03:00

Talvest on saanud kevad. Lumi on jäädavalt sulanud ja isegi puud on vahepeal lehte läinud (mitte ainult punga, vaid juba lehte!!!). :D Aga eii, ma ei käinud ootamatult reisil, minuga ei ole midagi juhtunud ja ma ei ole suuremaks kasvanud. Põhjus, miks ma siia midagi kribanud ei ole, on lihtne: olen laisk ja äärmiselt hõivatud olnud. Rohkem nagu vastupidi. Üllatavalt kiire on olnud viimasel ajal ja isegi kui tekib väike ajahetk puhkuseks, siis ei ole ma lihtsalt raatsinud seda hetke kulutada selleks, et end kättevõtta. :P
Lisaks sellele, et vahepeal kevad on tulnud, käis korraks ka suvi! Raske oli endalgi uskuda kui ilmajaam näitas Viljandis kõrgemaid kraade kui Hispaanais! :P Natuke sain isegi päikest piiluda kui midagi muud teha ei olnud. Ega siis eksamisess kahe eksamiga naljaasi ei ole! See ju tähendab seda, et kõik need teised ained, mis ei lõppe eksamiga, tuleb ka kuidagi ära lõpetada. Oma esimese reisipaketiga sain hakkama. Ja mängudekaust on ilusti kapipeal köidetult olemas. Ja ega mu tegevused kooliga ei piirdu, oo ei.
Karikaturniiri lõpetasime ilusti ja väärikalt basseinipeoga, mis oli niiiiiiiiiiii omamoodi, niiiiiiiiiiiii äge ja suhtelist rõveda lõpuga. Vaesed inimesed, kes järgmisel päeval Keila tervisekeskusesse ujuma pidid minema! :D Ja neetud olgu see inimene, kes mu rätiku julges rotti lasta, rsk! :D
Sujuvalt basseinipeolt ujusin samas stiilis Heleni sünnipäevale, mis oli ka nii naljakas. Sünnipäevale minnes ei olnud mul seal mitte ainsamatki sõpra, kuid peo lõpuks selgus, et kohapeal tekkinud sõbrad ei tahtnud mind üldse minna lasta. :D Aga ega nii midagi imestada ei ole. Ma lihtsalt olen nii kuum kaup noorte poiste seas, sest ega Ronnu sünnipäevalt minema saamine lihtsam ei olnud. :P
Oh, ma ei viiiitsi enam trükkida. Niii palju on juhtunud vahepeal, et kõik korraga tahaks - plärts! - siia kirja panna. No, ülilahe Uno-õhtu Inkeri juures, Rockcafe oli kunagi tore, juuksuri-jutud, "viimane" Viidingu-õhtu (mis oli senini kõikidest eelnevatest PARIM! - kindlalt!!!) ja Leonardo da Vinci näitusel käisime lõppude-lõpuks ära. Lugematul hulgal grillõhtuid oleme vist juba teinud ja esimene murugi on niidetud.
Suuremat tähelepanu vajab muidugi meie rebasteretk, mis ka lõpuks ikkagi toimus. Oktoober või mai - ega eriti vahet ei ole ju!? :D Noo, käisime Kallaste talus talgutel. Või õigemini teised kõik tegid tööd ja mina arendasin oma laste pildistamise oskusi, võtsin päikest ja tapsin sääski! :P Kurb ainult, et kursus meil selline...nõrgavõitu on... :/ Eii, ma ei vingu. Ja ei tunne enam nende pärast häbi, sest nemad oli ju need, kes jätsid tulemata!!!

Kogu eelnevat kokkuvõttes: eile tegin eelviimase eksami ja täna käisin eriala lõputööde kaitsmisi kuulamas - suvi on juba käega katsuda. Muidu on kõik tore!

Kas võrkpall on ikka nii võrratu?!

2010-05-05T21:12:00.002+03:00

Aii. Ma olen kuri! Ma olen enda peale nii kuri, et ma ei oska vahepeal piisavalt kuri olla. Väike, kuri ja vägivaldne?! Ilmaselgelt mitte piisavalt! :D No, tule taevas appi, milline päev täna oli! Hommikul kella poole seitsmest olen jalul. Esialgu tegin endale ise liiga (just nimelt selle varajase ärkamisega! :D) ja pärast tegid kõik teised mulle liiga.
Õppimisest ei tulnud mitte midagi välja, koogist ei olnud mitte midagi välja, magada ka vahepeal ei saanud ja siis tuli minna kõige otsustavamale võrkpalli mängule sel turniiril (so far). Seal läksid asjad veel hullemaks, sest Holger ikka ja endiselt kiusab mind, mitte keegi ei kuulanud ega uskunud mind ja meie võistkonna kapten ja hing mängis täna vastaste poolel (nii sõna otseses mõttes kui vähegi võimalik). Jah, pähe saime selle otsustava mängu, nii ausalt kui ka ebaausalt. Ma kohe mitte kuidagi ei oska seda seletada, sest...kogu see lugu on lihtsalt nii uskumatu. Kuidas saab suur mees nii plikalikult nõrk olla? Kuhu jäi võistlushimu ja võidutahe?! Aga nagu ma juba ütlesin, siis ei saa ma sinna mitte midagi isegi teha, sest ma ei suuda piisavalt kuri olla kogu selle olukorra peale. Mina andsin endast kõik...ausalt.
Lihtsalt nii kurb, et vahva turniir nüüd niiviisi lõppes. Ei vea nende tiimikaaslastega, ei vea lihtsalt...

Pettunud-Pisike.

[edit] - JAH, VÕRKPALL ON VÕRRATU!!! :)

Moments like this!

2010-05-04T18:53:00.004+03:00

Mõtlesin, et olen hea ja äge ja ei jäta seekord kuuajalist pausi sisse...ja lükkan selle abil ka koolitöid edasi! Hihiii! :) Aga kui nüüd tegelikult ja ausalt rääkida, siis on peamiseks põhjuseks siia sissekande kirjutamiseks ikka pääääris hea põhjus. Ei ole eriti tavaline, et mul on niiiiiii äge nädalavahetus, kui eelmine oli. Novot, kohe niii hea, et väärib eraldi äramärkimist.
Niisiis hakkas mu pöörane seiklus reedel, kui mul mitte midagi teha ei olnud. Nagu üks korralik koolilapst ikka, käisin hommikul natuke koolis ja sain isegi oma ettekandega üllatavalt hästi hakkama (kui arvestada fakti, et taaskord alustasin selle koostamist viimasel õhtul). Peale kooli-hommikut hakkasingi kohe plaane paika panema. Jõudsin paar kõnet teha, kui ma ootamatult magama kukkusin. Üles ärgates oli mõte palju selgem ja plaan juba justkui iseenesest paigas. Niisiis võtsin suuna Olustvere poole...
Eks ikka selleks, et terve nädalavahetus vaikselt seal passida...NOT! :D Vaikne rahulik õhtu maaõhus ja laupäeval oli autorool Tartu poole keeratud. Püha mooses, ma ei mäletanudki enam, millal ma viimati Anu nägin. Aga viga sai parandatud. Mida me siis tegime?! Seda, mida alati! Kooki tegime, filmi vaatasime, rääkisime maast ja ilmast ja natuke tudengipäevi nägime ka. Ja mitte ainult ei näinud, vaid ikka võtsime täie raha eest osa ka: tantsisime ja puha! :D Pärast tantsupidu seadsime sammud Illukasse, et natuke veel tantsida. Ja, oipläääääääääää, kui tore, et me ikka listis olime (sest muidu oleks kogu see toredus nägemata jäänud). Kui ma reedel Olustvere poole sõites raadiost kuulsin, et Sunnikud on Tartus, siis arvasin, et see on vaid mingi nõme apillinali. Aga tuli välja, et see ei olnudki nii ja TP & S olidki maailma ägedaimas klubis kontserti andmas. Rahvast ei olnud palju ja üleüldse oli "etendus" palju-palju parem, kui viimane kord Überblingenis. Kõik! Punkt. Vähemalt lahkumine oli kiire ja efektiivne!
Lahkusime ka põhjusega, et üks super-korter kohe Illuka vastas juba ootas! Saun oli soe ja puha! Sauna ma küll ise isiklikult ei jõudnud, kui aeg kadus seal sellegipoolest kuidagi liiiiga kiiresti. Poole kaheksast magama minnes oli päike juba kõrgel taevas ja ega see uni sellise suure naljaga tulla ei tahtnud. Ja kui me siis ükskord jälle jalule saime, möödus aeg paadirallitajaid ja Emajõkke-lendajaid vaadates. Ja niii kurb kui see ka ei olnud, tuli vaadata tõele näkku...ehk sammud tagasi pealinna poole seada.
Füsioloogilised nõudmised tegid oma töö ja esmaspäeval ma enam nii tubli koolilapst ei olnud. Aga niiii viimased nädalad on jäänud, et tuleks vist viisakalt kõik ära kannatada. Üheks suureks motivatsiooni-allikaks on muidugi SUVELAAAAAAAGER! Hõhõhõhõ! Juuuni-juuuni, tule rutttu! :)

Ps! Kui kõik kalduv kuidagi ühepoolseks, siis on ju loogiline, et olukord vajab tasakaalustamist?! Minu puhul see töötab...nii kaua, kui tasakaalustamine liialt kaalukaks ei lähe. Ära muretse, et lähe! ;)

P.

Pps! Ema helistas ja ütles, et juu ei jää siis muud üle, kui Tartu ülikooli üle kolida. Kui seal midagi õppida oleks, siis kolikski! :D :D :D :D

[edit] - Super-super-super-super nädalavahetus. Super inimesed! :)

Laisk nagu lohe!

2010-04-29T16:04:00.004+03:00

Vedelen. Ja ei tee absoluuuuuuuuuuuuuuuuutselt mitte midagi. Kuigi peaks, sest homme olen sunnitud inkas ettekannet tegema. Ma tean seda juba päris-päris selle semestri algusest peale...ja kas mul on üks ridagi (viiest leheküljest) kirja pandud?! EIIII! :D Kui täna oleks ilus ilm, siis ma kindlasti sõidaks ratta või rullikatega või niisama jalutaks. Vähemalt eile ja üleeile ja päev enne üleeilset sain ma tänu ilmale seda ebameeldivat ülesannet edasi lükata, aga täna hakkas isegi ilmataat mulle vastu ja tõesti ei jää vist mitte midagi muud teha, kui end kokku tirida ja asi ära teha. Kole! :D
Tegelikult ma tavaliselt ja ole nii laisk. Ainult need asjad, mis ei paku erilist pinget või...ma ei isegi ei tea, milles asi on. Puudub motivatsioon ja kõik.

Vahepeal on juba täielik kevad olnud!!! Ei, mitte Tallinnas, aga Olustveres. Seal on puudel pungad ja kevadelõhn. Tallinnas on ainult külm tuul ja tolmused tänavad. Ja sellegi poolest on selle aasta esimesed päevitus "jäljed" peal! Hihiii! :)
Olustveres käigul oli muidugi suurejooneline põhjus: meie pere kõige suurem laps sai veel suuremaks ja vanemaks! :P Ja kuna istutamiseks on praegu parim aeg, siis viisime üheskoos läbi suurejoonelisi kevadtalguis. Tegime oma esimese mai kohe ette ära, nüüd on tehtud ja valmis! Sel suvel võib meie hoovis tikreid ja mustsõstraid otsa põõsalt süüa ning ka värsket raberberikooki võib kasvõi igapäev teha! Aga tilli ja muude maitseainetega peab veel tegelema! :P

Täna on eriline päev! Ronnu kutsus mind juba ammu kinno ja täna oli siis see päev, kui meie "date" sai tõeks! :D "Kuidas taltsutada lohet" - ilus ja hea ja armas lastekas, kuid mitte üks nendest, mida kindlasti DVDna endale koju soetada! Ronnu on ikka niiiiiiiiiiiiii armas! Tõeline džentelmen! :D

Ahjaaaa! Ja grillihooaeg on nüüd kohe päris-päris ausalt avatud, kuna uus grillmasin on käima joostud. Ja tegelikult ei tahtnud ma seda selle "ahjaaga" õelda...sest palju olulisem on see, et lõppude-lõpuks saime selle Tarantino uue (või õigemini "uue") filmi vaadatud! On, on ikka täiesti haigelt geniaalne ja geniaalselt haige see mees! "Inglourious Basterds" fak yeah! :)

Blogi kirjutamine oli nüüd viimane võimalus oma õppimisi edasi lükata ja ega ei jäägi nüüd muud üle, kui tuleb oma motivatsiooni-mehed blue-ray'l mängima panna, end kokku tõmmata ja asi ära teha! Bullshiiiiiiiiiiiiiiiit!

Istutaja-Pisike. :)

Ps! Nädalavahetus. Appi! Mitte kuskile minna ei saa, sest enda autoga ei lubata sõita ja suurte autodega ei taha sõita. Ja nii ongi APPPII, sest mida ma siis siin teen, ah?!

Only you can love me that way...

2010-04-23T10:03:00.005+03:00

Plitrs-plärts, käes on märts! Eee, aprill siiski, aga noh. Nagu ma olen unustanud, mis kuu täna on, olen juba pikemat aega ka unustanud...ennast. Töid ja tegemisi ja kevadisi sebimisi on vist nii palju olnud, et pole aegagi pisut tagantjärgi analüüsida ja targutada oma elu üle. Mitte et ma seda nüüd hirmsasti viitsiks või vajaks, aga kiirelt ja kokkuvõtlikult võib ju asjad ritta seada küll! ;)
Naba pidu oli. Kuigi see pildistamise osa küll eriti hästi ei õnnstunud seekord, siis väga nunnu oli ikkagi! Uskumatu, kuidas lapsed võivad ära väsitada...lihtsalt oma olemusega. Ja muidugi ka oma kriiskava ja valju häälega. Aga Nabanaator rokkis ikka ja jälle täiega, nalja ja naeru ja kõike muud, mida ühel õigel juubeli-peol olema peab, oli! :)
Täpselt nagu soovitult, on vahepeal veel mõnusat trenni ja tipp-tasemel võrkpalli saadud tehtud, Tartus käidud ja palju toredaid inimesi nähtud ning üllatuslikult on mõned ained koolis juba sootus ära lõppenud. Uisutamisega sain ühelepoole, vesiaeroobika saab tuleval kolmapäeval otsa pluss veel kõik need ained, mis juba esimese semestri perioodiga otsa said. Eksamisess tõotab tulle taaskord meeletud - lausa kaks eksamit!!! :D Aasta loodusfotosid käisime vaatamas ja, damn, kuidas ma juba tahaks, et see fotograafia kuidagi mu tunniplaani sobituks! Mis siis, et meie miljoni-kroonise fotoka objektiiv on katki (juba algusest peale, väidavad professionaalid). Siit tulenevalt ka põhjus, miks kõik mu pildid siiski ei õnnestu: süüdi ei ole mitte fotograaf, vaid aparaat! Aga oma "oskusi" lihvida ei ole ju kunagi paha! :D

Tervisega on kõik korras (kevad ei ole mind suutnud murda...veel), rahaga on tuuga (nagu alati...peaks vist ikka suveks endale töö otsima?!), pere on viimasel ajal üllatavalt tihe nähtus, vulkaanipurse ja -tuhk mind mitte grammigi ei häiri (erinevalt Annikast!!!) ja armastus põleb endiselt tugeva leegiga! Sellega täna lõpetame ning soovime kõigile kõike ja kõige paremat! :P

[edit] - horoskoobi rubriik "sõbrad" on hetkel küll ebameeldivas ja segases seisus, sest kuidas on mul võimalik siduda suhteid just selliste inimestega, kes - nagu hiljem selgub - ei olegi üldse nii sõbrad, kui nad algul näivad?! Kellega on tegu?! Täiskasvanud inimestega, kes käituvad äärmiselt lapsikult. Kasva suureks, kallike! No hard feelings, just dissapointment!

Meri keeb!!!

2010-04-07T22:04:00.002+03:00

Ja kogu Tallinn on aurusaunas. Udupasunad...iga natukese aja tagant (eee, ikka päris tihti kui aus olla). See on see mere ääres elamise rõõm. Maagiline! Pirita tee oli küll nagu üks suur muinasjutt. Ja samas pole eriti turvaline, kui nähtavus on 10 meetrit. Ja, god damn, miks mul kunagi fotokat kaasas ei ole, kui seda vaja on?! Reedel võtan kaasa...ja kohe kindlasti pildistan palju...lapsi! :P Kutse Nabasse jõudis täna meie postkasti. Ja kui ei oleks jõudnudki, oleks ma ikkagi sinna peole läinud, sest lapsed mulle meeldivad! :D
Üldjuhul on läänderindel muutuseta, homme on vaba päev (TÄIESTI VABA!!!) ja reedel lähevad asjad huvitavaks. Nagu juba lubatud, olen tubli (ehk käin koolis) ja õhtul "teen tööd". Laste pildistamine on mulle juba hobiks saanud. Ja ma ei nurise! Laupäeval saan endale veel ühe lapse ja pool Pesti perekonda vallutab Tallinna. Wuhuu! :)

Tahaks jälle seda "tipp-võrkpalli" mängida, vesiaeroobika on täitsa tore ja teiste kooliasjadega olen nüüd jälle järjepeal! :)

Endiselt teie,
Nohikust-Pisike.

April! Aprill! Aprilllllllllllllll!

2010-04-03T16:44:00.002+03:00

Uuh, üle elasin! Üle elasin selle jubeda esimese aprilli, nõmedate naljade päeva. :D See läks nii kiirest mööda, et ma peaaegu ei saanudki aru. Terve see esimene koolinädal läks kuidagi üllatavalt kiiresti. Neljapäev oli siiski turbodest turbom. Hommikul lükkasin kella edasi...päris mitu korda. Ja siis hakkasin õppima oma füsioloogia tööks. Endal on ka halb tunnistada, et kuigi mul oli aega KOLM NÄDALAT, siis ikkagi hakkasin ma õppima KOLM TUNDI enne tööd. :D Aga peamine on see, et ma sain selle tehtud (loodetavasti!). Ja kuna ma suure hooga õppisin, siis käisin korraks koolis, siis kinos...ja ei jäänudki aega uudistest nõmedaid tillikaid kuulata! Jee!
Aga tegelikult sain ma ise ka ühe naljaga hakkama. Aga see ei olnud nõme ega lame ega...planeeritud! See lihtsalt kukkus nii kogemata ja reaalselt välja, et uskumatu! :D Tavalised trahvi-naljad! Hihihihiiiii! :P

Eile oli suur koristuspäev, täna on suur pesupäev. Kui veel päike ka ennast näitaks, siis varsti hakkaksid juhtuma need asja, millest eile unistatud sai...uuh, ruttu-ruttu-ruttu, palun! ;)

Jaa, kinos käisin koos Ergoga (uskumatu, aga tõsi!!!) "Alice in Wonderland'i" vaatamas. Või õigemini oli see "Alice Imedemaal", kuna kahjuks oli see eesti keelse pealelugemisega. Noh, ei tea, kui palju see inglise keelne variant aidanud oleks, sest film iseenesest ei olnud just...parim. Jah, see on see, kui minna vaatama filmi, mis teistele meeldib. Või midagi, mis tundub hea. Oli küll vaadatav, kohati huvitav, kuid üldiselt kuidagi kehv. Nii kehv, et ma ei oska seda isegi mitte iseloomustada nagu näha! :D

Aprill ja mai. Ja siis tulebki juba juuni! Wihiii! ;)

P.

Ice ice baby!

2010-03-28T15:36:00.003+03:00

Jumal tänatud, et see "iseseisva töö nädal" läbi saab! Sest ma ausalt ei jõua enam pidutseda. :D Alates neljapäevast hakkasid asjad veerema ja veeresid, veeresid, veeresid nii kaugele, et...iseseisev töö on nüüd küll väga tahaplaanile jäänud! :D
Jah, oleks ju naiivne arvata, et asjad iseenesest veerevad. Ei, alati on keegi, kes selle lumepalli efekti käima lükkab. Ma ei tea, kus ma küll elanud olen, et ma alles neljapäeval teada sain, et Brainstorm Eestisse tuleb?! No, okeii. Ei hoia selle bändi töödel-tegemistel silma peale, aga miks keegi ei reklaaminud, et Instrumenti Rockcafes live annab?!?!?!?!?!? :D Tore-tore-tore, et Mairi ikka olemas on! Ilma temata ei oleks ma teada saanudki, kus päästevest on! :P Osa pandasid oli küll välja surnud, aga so what, kõlasid nad ju ikka sama vahvalt! ;) Ja Brainstorm läheb aastadega aina paremaks ja paremaks. Super-super! Kas tõesti oli see Kuursaali kontset neli aastat tagasi...?! Wow.
Edasi kulgesid asjaolud juba oma tavalist rada pidi: laupäeva õhtu, Termikas ja Amigo. Ahjaa, üks sünnipäevalapst (vihje: õnnelik 37!!!) oli ikka ka seltskonnas, mis muutis selle tavapärase natuke tavapäratumaks! Noh, ega siis igapäev Amigos õhupallid ei lenda ja pasunad ei puhu! :D Kuigi klubi üldine publik on ikkagi sama...ja sinna ei ole mitte midagi parata! :P
Eile öösel alustatud sünnipäevapeole peaks teoorias täna punkti panema, aga kuna kella keeramiste tõttu sain öösel vaid 3 tundi magada (uisutamine pühapäeva hommikul kell 10...ainult KOLM korda veel!!! :D), siis julgen kahelda, et sellest midagi välja tuleb. Phtui! Phtui! Phtui! Kuigi kõik head jutud jäid meil ju eile pooleli. Hmm, mul on neli tundi aega ennast kokku võtta ja inimeseks hakata.

Kõige-kärmem-õnnitleja-Pisike! ;)

[edit] Kuidas ma saigi selles üldse kahelda, et ma sellest sünnipäevast "pääsen"?! Ja pealegi on see ju omamoodi kohus minna sõbra sünnipäevale, kes sind Taavi vennale maha ei parseldanud!!! Hahahahahaha! :)

I can be your melody!

2010-03-23T15:04:00.006+02:00

Kui nüüd kiirelt ja lühidalt kogu kahe nädalane minevik kokku võtta ja Iirimaad üldiselt iseloomustada, siis peab ütlema, et: liiklus on seal tagurpidi, uksed ja lukustussüsteemid on seal tagurpidi, imelik veesegistite süsteem (mis abi on sellest, kui ühest kraanist tuleb tulikuum ja teisest jääkülm vesi?!?!? Kumbatki ei saa eraldi kasutada, aga koos ju ka ei saaa??!?!?!), teed on väga kitsad ja ohtlikud, kõik tehnika ja värgid on "kõrgelt arenenud" (sest isegi duššid käivad seal elektriga lülitist tööle!!!), pistikud on kolme auguga, riiete suuruste-numbrite süsteem on imelik, inimesed on väga sõbralikud ja alati positiivselt meelestatud, tänavad linnas (ja mis seal salata, ka teede ääred linnast väljas) on paksult prügised, siiski on loodus ja maastik seal maagiliselt kena, elu on üldjuhul kallis ja õiget Iirimaa ilma ma (õnneks!) ei näinudki! :P

Tagasi tulles mahtusid kõik asjad õnneks kotti...sest need, mis ei mahtunud, pidi ju selga panema! Nägi välja kui kubujuss, aga vähemalt ei pidanud 40 euri lisaks maksma. :P Ja, jumala eest, PALUN TOOGE KEEGI STARBUCKS EESTISSE!!! :D :D :D

Tegelikult oli see reisuke mul täpselt selline, nagu vahel vaja oleks. Kui tekib see moment, et nüüd tahaks ära minna...kuskile kaugele ja eemale kõigist ja mitte kellelegi midagi ütlemata. Siis tuleks just nii minna ja sellisesse kohta minna. Noh, mul ainult juhtus nii, et ma ei jõudnud kellelegi öelda, sest ma isegi ei teadnud ega saanud aru, mis toimub! Ja natuke vale aeg oli ka. Eks ta nii olegi, et kui sellist vaja oleks, siis ei saa ega ole midagi teha. Kui aga vajadust ei ole, tekivad võimalused. Paratamatus!

Ps! Ilma naljata hakkasin ma ükspäev (ehk eelmine kolmapäev, kui ma esimest korda üle kahe nädala ise rooli taga jälle olin) Tondi ringi peale sõitma VALET PIDI!!! :D Kui ei oleks Inkerit mu kõrval istunud, siis oleks see väga tõenäoliselt ka nii läinud. Väga segane hetk oli! Ennastki hämmastav! :D

Hm, kui nüüd rääkida reaalsetest oludest ja karmidest kohustustest, mis mind siin Eestis taaskord ees ootasid, siis peab ütlema, et on läinud ja plaanitust palju kergemini. Näiteks hakkasin ma Iirimaal olles ükspäev mõtlema oma kooli asjade peal ja järsku viisin otsad kokku...et tulemas on ju "iseseisvatöö nädal"...ehm maakeeli VAHEAEG! :D Ja nii see oligi: kolm päeva käisin koolis, suutsin järgi teha kaks praktilist tööd ja ühe aine lõpu arvestuse sain ka kaelast ära. :P Wuhuu! Nüüd on veel jäänud füsioloogia kontrolltöö, mis on väga oluline (sest ma tõesti ju ei taha seda eksamit teha) ja suusatamise teooria test (mis mul üldse meelest juba ära oli läinud, et see tuleb! :D). Vot! Nüüd püüangi oma iseseisva nädala jooksul need kaks endale selgeks teha ja kui aega (ja tahmist) üle jääb, siis peaks inka esitlust vist ka vaikselt tegema hakkama. :P

Ükskord käisime Tannut vaatamas. Aga sellest ei ole midagi rääkida, sest sellised asjad lõpped just täpselt nii, nagu nad lõppevad, kui nad juba nii alanud on! :D Ajalugu vaikib! Hihiii! :P

Oeh. Olenemata segasest seisust mu sees on hetkel nii kirjeldamatult rahulik olla. Ei tea miks küll?! Võib see tuleneda sellest, et ma olen eemal sellest murekoldest?! Või on asi lihtsalt Olustveres?! Ilmselgelt JAAAAAAAAAAAAAA! Millal ma viimati niimoodi magasin nagu täna öösel?! Ja nüüd on selline tunne, et ma võiks kasvõi maailma teistpidi pöörlema lükata!!! Uskumatu. Nii. Hea. :)

Ja faking fak! Ma tean, et ma pean nüüd füsioloogiaga tegelema, aga ma ei suuda enam raamatut käest panna. Viimased 50 lehekülge ja...ja siis ma saan teada, mis TOIMUB?! Stephen King. "Misery". Mul on vist elus esimest korda tunne, et ma tõesti ei tea, mis moodi raamat lõppeb! Kogu see lugu on lihtsalt nii absurdne ja ettearvamatu...ja psüüüüh! Kuidas ma saakski teada, kuidas selline asi lõppeb?! Loen-loen-loen, siis saan teada! :P

Kirgastunud-Pisike. :P

Seiklused Iirimaal...jätkuvad!

2010-03-15T19:06:00.004+02:00

Ikka ja endiselt olen kuiv ja imal, aga mis ma teha saan, et mu reisuke veel läbi ei ole. Homme saab. Seni aga minu olnud ja tehtud ja nähtud tegudest ja lugudest! ;)

NELJAPÄEV
Nagu juba räägitud, siis nii oligi! Istusime kodus. Esialgu mängisime lastega Wii’d. Jah, kolm minutit saime mängida, siis olid lapsed tülis ja tuli see mäng üldse kinni panna. Puhkasime veel filmi („17 again“ – tüüpiline pubekate-ulme! :P) vaadates jalga ja kui lapsed olid juba magama läinud, hakkasime meie pittu sättima. Et aega veel parajamaks teha, käisime kohalikus pubis Guinnessi ja Iiri siidrit joomas. Aga see kuri-tuntud õlu oli natuke teistsugune. Naljakas, nagu tökat, aga ilmselgelt palju parema maitsega. :D Kluppi läksime sinna samasse – Icon’i – tantsisime nii kaua kui jalad kandsid…või kui nüüd päris aus olla, siis oleks jalad ikka veel kandnud, aga koht pandi ju kinni lihtsalt. :D Öösel kimasime Galwaysse, et taaskord bussiraha kokku hoida ja varahommikust ärkamist vältida.

REEDE
Ideaalis oleks me pidanud ärkama kell 10. Nii see paraku ei olnud ja seega oli hommikusöök olemata ja jube kiire teise linnaotsa sõitmisega. Ma olen juba selline „ökonoomne“ reisija, et kui asjad on kaasavõetud, siis lihtsalt tuleb neid ka kasutada ja trikoo oli veel see riideese, mida ma nädala jooksul selga ei olnud saanud. Leisure land (mis kõlab nagu…pleasure land) on selle vabaaja keskus, kus on veepark, kohvik (BB’s ja ülihead muhvinid!!!) ja kontserdisaal. Ei ole raske arvata, mida meie sinna tegema läksime. Kaks tundi saime rahulikult ulpida kui Virge otsustas meie päeva natuke vürtsi tuua ja lahkus hetkeks teise dimensiooni. Minu kiire ja operatiivne käitumine tõi ta muidugi kiirelt maapeale tagasi. Jah, alles hiljem sain aru, kui jube see oli! Eks ma olen ju isegi teisi nii ehmatanud…
See olematu hommikusöök tuli pärast sellist intsidenti küll kiirelt tasa teha ja nii me siis mugisimegi kahe suu poolega poolehinnagamuhvineid! Jep, Virgel on see au töötada selles samases BB’s ja…ütleme nii, et ei paneks isegi pahaks! :D :D
Tagasi „kodu“ poole minnes tegime veel ikka korralikke turistikaid (suveniiripoed ja mahlakas pildistamine :D). Pakkisime seal kodus oma asjad lõplikult kokku ja kihutasime Killaloe’sse. Suured mäed ja hingematvad vaated. Ja kui ei oleks olemas sellist asja nagu õhtu või pimedus või külmus vms, siis me võib-olla kauemakski jäänud. Aga õhtusöök vajas söömist ja minu pideva pinnimise ei-burgereid peale läksimegi hoopis ülinummisse pubisse O’briensbridge’sse . „The Old Mill“, kui keegi kunagi sinna kanti satub, siis soovitan! :D Vähemalt parem, kui burgerid!!!! Hahahahaha!

LAUPÄEV
…ehk mina ja Atlandi ookean. Kõigepealt rändasime Kilkee linnast lõuna poole mööda läänerannikut (kuni Loop Head’ini välja), tagasi tulles peatusime Kilkee’s selleks, et vaadata mingit vägivaldset meeste pallimängu ja peatselt edasi põhja poole mööda läänerannikut. Ja kõik need vaated, kõik, absoluutselt kõik, nii kaugele kui silm nägi, kõik oli nii kirjeldamatult ilus ja maaliline. Täiesti kirjeldamatu! Uuh, põhjapoole sõitsime veel nii kaua, et nägime juba meile tuttavat Galway’d…ainult natuke teise külje pealt. :P Hm, mis seal siis ikka nii erilist oli kui ainult palju vett ja palju kivi?! Ega tegelikult oligi kõik ühtemoodi…ühtemoodi ilus! :)
Ja sellele kaunile road-tripi päevale pani punkti Limerickus aset leidnud suur-suur St Patrick’s Day ilutulestiku möll. Meil olid muidugi absoluutsed VIP kohad. Eks natuke pidi sohki ka tegema, aga tulemus oli ju suurepärane. Selline tavaline aastavahetuse ilutulestik…meie jaoks, kuid iirlaste jaoks on selline asi tõeline luksus ja privileeg. Üks järjekordne ilus päev! :)

PÜHAPÄEV
Pühapäev algas teise katsega minna King John’s Castle’sse. Ja seekord mul see ka õnnestus; see oli täiesti avatud ja kindlasti sama huvitav kui muidu. Tornide katustel ja sisehoovis oli küll imelikult palju imelikke papist rõngaid (vihje: kogu 20-minutiline ilutulestik lasti just selle sama kindluse hoovist ja tornidest ja küljest ja akendest jms :D), aga muidu oli kõik tibens-tobens. Ühte teise muuseumisse kavatsesin ka sisse crashida, aga see ei olnud (veel) avatud ja nii see jäigi nägemata.
Kuna vaikselt oli vaja mõelda juba kohvri kokku pakkisime peale, siis tegin viimase käigu ühte kaugemasse supermarketisse, et viimased sisseostud ära teha. Lasime veel autorehvi ära parandada ning seetõttu ei jõudnudki Virge võistlusi vaatama. Toitusime veel Supermac’is ja sõitsime juba suht varakult Sixmilebridgele ära. Kuigi plaan oli minna Limericku, et bussisõidu peale mitte 10 eurot raisata, siis mõningate komplikatsioonide tõttu pidime ikka ööseks Sixmilebridge’i jääma. Aga selle eest tegi Philip enda super-küpsiseid ja minu kange kael sai ka soojaks masseeritud. :P

ESMASPÄEV
Põhimõtteliselt oleme me täna väga palju käinud. Kõigepealt 3km külla, et bussipeale saada, siis mööda poode (nüüd olid ausalt, täiesti ausalt viimased ostud! :D :D) ja siis 10km „koju“. (Naljakas. Ma lihtsalt ei suuda seda sõna kasutada…sest see on ju ööbimiskoht, mitte kodu?!) Kiiret meil ju ei olnud ja…ilm on ju ka vapustavalt kena. Igal juhul, mu ostud läksid üllatavalt kenasti ja palju odavamalt kui plaanitud! :P
Õhtul lähme sulgpalli mängima ja ööseks Sixmilebridge’i. Thank god, et Philip ka Galway’st tuleb, sest muidu hakkaks minu tagasireis Eestisse juba öösel kell 3. Kell 6 kõlab tunduvalt paremini. Ja!
Natuke halb ja natuke hea, et ma juba oma tavalise elu juurde naasma pean. Kevad lõhnab ju nii hästi, et üldse ei tahaks tagasi lumememmedemaale minna. Ja seal on ju veel kool ja kohustused. Aga samas on seal ka keegi, kes mind ootab…

-ÄRA SEDA POSTITUST LOE!!!-

2010-03-11T13:38:00.011+02:00

Sest siin ei ole mitte midagi asjalikku või lugemisväärt...sinule! See sissekanne on ainult mulle endale, et kunagi võib-olla oleks hea lugeda mis kohad, kus ja kuidas. Heh, ma vihkan selliseid kuivi ja igavaid postitusi. Vot! Niiet, ära loe!!!

Teisipäeval otsustatud, neljapäeval sõidetud. Kus ma nüüd siis omadega olen?! Iirimaal. Nädal aega olen seda elu siin näinud ja tundnud. Et aga selge pilt ja korralik ülevaade asjast anda, siis alustan sealt, kust ikka alustatakse: algusest! :P

NELJAPÄEV
Viimased ostud veel Eesti valuutas, et kotis mitte grammigi vaba ruumi ei jääks, hüvastijätud ja lendasimegi juba Londoni poole. Jah, meil oli seal 8 tundi aega, aga ikkagi ei jõudnud me mitte midagi asjalikku selle aja jooksul korda saata. Suure hurraaga oli plaan päev Londonis veeta, aga teadupärast asub London Stansted lennujaam Londonist päääääris kaugel. Ja kui me olime tutvunud pakihoiu- ja bussihindadega, siis otsustasime, et ei hakka kohe reisu alguses suurt eelarveauku tekitama. Kui kahe inimese transport ja pakihoid kulutavad 1/5 kogu kaasavõetud „noosist“, siis võib seda natuke paljuks ju pidada küll…
Pärast mitmeid turaka-lahinguid, mitmeid peatükke raamatus ja väikest unelemist lendlesime juba Iirimaa poole. Shannoni lennujaamas oli meil Philip juba vastas ja kiirelt, kuigi vastassuunavööndis, jõudsime Sixmilebridge’i . Ehmatus oli ausalt oodatust palju suurem, sest on ikka imelik küll, kui kõik autod niiiiiiiiiii valesti sõidavad… :D

REEDE
Hommikul oli äratus väga vara, sest ees oli pikk sõit Galway’sse, kuna Philip pidi tööle minema ja mina ei tahtnud suurt raha transpordi peale välja käia. :P Meie teed Virgega läksid juba lahku, sest Virge pidi oma tööriideid minema Limerickust ära tooma. Noh, pikk jutt ja polegi üldse oluline. Niisiis ma olingi üksinda kuskil mingis ridaelamumajas ja…magasin. Jah, niikaua magasin, kuni keegi tuli ja hakkas kitarri mängima ja laulma!!! Hahahhahaa. Esialgu oli see kohutav, kuid tegelikult oli üks lugu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus ja tore, et tekkis kohe selline armumise tunne. Õnneks tuli uni siis õigel ajal tagasi ja uinusin taas magusasse unne selle ilusa loo saatel. Aga ega seegi kord ma kaua magada ei saanud, sest varsti võtsid võimust mingid remondimehed. :D Ei jäänudki enam muud üles, kus end maast lahti ajada.
Peale ühte nurjunud katset välja jalutama minna tuli Philip, sain „hommikust süüa“, sain teada, kuidas Iirimaal uksi lukustatakse (vihje: lingid käivad seal ülespidi!!!) ja oligi minek linnaga tutvuma. :P Kerge shoping ja oligi juba aeg seal maal, et Virge jõudis ka meiega samasse linna ning Philipil lõppes töö. Käisime veel jalutamas ühes ilusas linnaosas nimega Salthill, nautisime mitte-tüüpilist Iirimaa ilma, sõime õhtust, tegime kaarti-põrgut ja tund aega otsustasime, kas minna välja või ei. Püüdsime, mis me püüdsime, ikka jäime koju. :P

LAUPÄEV
Virge läks tööle, meie Philipiga läksime akvaariumisse. :P Nägime palju kalu (ülla-ülla! :D). See oli vist siis esimene kord, kui ma kahetsema hakkasin, et enda suurt kaamerat kaasa ei võtnud. Võõras vara on ikka võõras ja tundmatu ja enda väike seebikarp on lihtsalt üks tükk s*tta! :/ Noh, äkki mingeid pilte ikka sai.
Jalutasime veel ja veel mööda võrratut mere äärt ja Virge lõpetas töö. Pakkisime oma kodinad Galways kokku ja suundusime tagasi Sixmilebridgele. Vaarutasime burgereid (jah, muud me siin vist ei söögi!) ja õunapirukat. Mmm. Käisin elektrilise duši all ja oligi aeg Limericku ööklubisid vallutama. Esialgu läksime ühte ülerahvastatud kuid üliägedasse pubisse. Sealt peagi edasi ööklubisse nimega Icon. Koht oli suur ja võimas, kahe saaliga ja puha. Piletihind oli sama võimas! :D Lihtsalt tantsumuusika eest maksta 15 euri. Samas, muusika oli ikka tantsumuusika, mitte selline kohutav ja tavapärane hoolika-muss. :D Iga juhul olime seal kuni klubi sulgemiseni…ehk kella poole kolmeni?! Või oli see lausa poole kaheni ainult?! Anyway, irkud ei ole just kõige suurem möllu-rahvas. Aga selle eest ei ole nad just ka kõige tagasihoidlikumad… :D

PÜHAPÄEV
Järjekordne päev, kui ma täiesti omapäi olin. Virgel ja Philipil olid sulgpalli võistlused ja ma tatsusin terve päeva mööda Limericku linna. Raiskasin raha ja pildistasin linna. Noh, selline tavaline värks. :P Kui kell juba päris parasjagu peale lõunat oli tiksunud, sõitsin Limericku ülikooli juurde, kus Philipi võistlused olid (Virge oli vapsee 200km läänepoole ajama pannud). Kuna tal olid just võistlused lõppenud, ei raisanud me aega ja sõitsime kuskile mäe otsa, kust ilusti-kenasti kogu Shannoni jõgi ja Limerick kätte paistsid. Mäe otsas oli golfipalli-maja, mis tegelikult oli palju rohkem jalgpalli-maja moodi. :P
Õhtul vaaritasime veel ja veel burkse ja vaatasime „Max Payne“. Ulme. Lõpuks jõudsime siis Liivi juurde…ehk sinna, kus Virge tegelikult elab. :D Limericku äärelinn.

ESMASPÄEV
Uus päev, sama linna ja nähtud poed, aga kuna ma olen juba see tüüp, kes ei suuda valida, siis pidime kõik kohad uuesti – seekord koos Virgega – läbi käima. Jep, KÄIMA! Ja käia on terve siin aja jooksul rohkem kui küll. Ühekordne linnaliinipilet maksab siin 1.60 eurot. Jah, see ei tundu palju, aga kui see eesti rahasse ümber arvutada, siis saab ehk aimu, miks me pigem jala käime. Vahemaad on küll suured, aga aega meil ju on. Vahemaad on pikad ja parajad, et sissesöödud burgerid maha käia…hihiii! :P
Õhtu lõpetuseks mõtlesime, et lisaks pikale jalutuskäigule otsa võiks ju veel joosta ka. :P Ehk siis sulgpalli trenn number üks. Noh, keegi muidugi ei uskunud, et see mu esimene trenn oli…aga oli. :D Hm, aga ülikooli saal on seal ilus. Eesti lipp ka seal lehvimas ja puha. Aga trenn missugune, kaheksast üheteistkümneni. Hah!

TEISIPÄEV
Jalutasime ülikooli juurde, et koerada jalutada. Kuidas kõlab?! Jep, üks ilus naissoost Jimmy Page oli see nunnu koerake, keda me jalutasime…või õigemini jalutas tema meid. Meie ujutasime teda. :D
Kuna nagu ööklubidki, lähevad poed ka siin väga varakult kinni ja enne koju tagasijalutamist käisime veel Parkway’st läbi. Ja teate mis?! JAAAAAAAAAAAAA, MA SAIN SIMPSONITE UUE HOOAJA!!! Wohoo! 
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult: küpsetasime (mitte burgereid!!!) ja mängisime lastega. Ei, Virgel ei ole veel lapsi, aga sellel tädil, kelle juures Virge siin elab, on kaks toredat pliksi: Fumi ja Mirjam! Hihii!

KOLMAPÄEV
Plaanis oli väga produktiivne päev: sõitsin üksi linna, et kohalik turismimagnet – King John’s Castle – risti ja põiki läbi käia. Üksi sellepärast, et Virge on seda näinud ja 7 eurot uuesti maksta oleks tõesti natuke mõttetu, kui nad seal alles hiljuti käisid. Noh, sellest polnud hullu midagi, kuna linn oli mul juba ammu selge ja tee leidmine kohta, mida on igast linna otsast näha, ei saagi väga raske olla. Jah, kui pooletunnine bussiootamine välja jätta, siis läks kõik enamvähem hästi. Kuni kindluseni, sest seal ukse peal oli silt, mis teatas, et koht on kinni kolmapäevast laupäevani. Erandkorras. Jah, muidugi! Kuidas see olekski saanud lahti olla, kuna mina sinna läksin?!?!? Mis mul siis muud üle jäi, kui tunnike aega parajaks teha, kuni Virge linna jõudis. Kihutasime siis uude linnaossa, et veel üks shopping-center läbi käia. Ilmselgelt oli sinna minek suur viga, sest seal oli veel omakorda niiiiiiii palju ilusaid asju, et ei teadnud, mis võtta või mida jätta. :D

NELJAPÄEV
Täna on jälle neljapäev. Nädal on möödas ajast kui ma Eestist jalga lasksin. Hmm. Käisime jalutamas. Avastasime rikaste rajooni. Tõelised lossid. Aga jõgi, mille äärde me lõpuks välja jõudsime, oli veel ilusam kui need suure hooviga majakesed. Ja teate mis?! PAJUTIBUD ÕITSEVAD!!! Huh, kevad! Mõnus päike ja kevade lõhn. Nüüd puhkame jalga ja õhtul on plaanis jälle väike tansulka teha. Täna on siin ladies night, niiet saab lausa tasuta tansulkatada! :D

Täiesti võimalik, et kui ma kunagi pildid sorteeritud saan, siis ehk näeb siingi mõnda nendest...mitmest tunandest! ;)

VÄLJASÕIT!

2010-03-02T20:40:00.005+02:00

Wuhuu! Elu keeb täispööretel! Tegelikult ei ole see enam isegi naljakas, millega ma viimastel päevadel tegelenud olen. Loen mingit absurdset õudukat, mängin head perekonnatuttavat, teen "tööd", vedelen ja siis ühel hetkel võtan vastu otsuse, mis ei ole üldse minulik. Kunagi oleks olnud, praegu ei ole. Ja ometigi lahkun ma südamerahuga kümneks päevaks Eestist. Ometigi jääb ju sellesse ajavahemikku kaks olulist füsioloogia praktilist tööd ja isegi ka üks kolmest oluliselt kontrolltööst, mille positiivne sooritamine päästaks mind eksamist. Kes šampust ei joo, see ei riski! Mina ilmselgelt joon. :P
Keeruline on seletada, mis toimub. Ma olen tüdinud. See on kõige kokkuvõtvam ning kohe kindlasti mitte kõige õigem seletus, aga ajab asja ära. Vist?! Vahel olen veel natuke kurb ja kahtlustav. Selle eest põgenengi. Huvitav, kas sellest abi ka on?! Kirjalikult võrreldes jäi hea halvale alla. Las praktika näitab...
Kuhu ma siis ometigi lähen?! Tegelikult ei tea ma veel isegi täpselt, mis toimuma hakkab ja niiiiiiiiiiiiiiiiiii khuuul on natuke omaette salatseda. Kui ma elusalt ja tervelt tagasi jõuan, et siis räägin...võib-olla! :P
Teema vahetus! Räägime hoopis sünnipäevadest?! Jah! Nädalavahetus läks nii kiiresti, sest tegemisi ja nägemisi oli palju. Aga seda ütleb sõber Mihalyi Csikszentmihalyi kulgemise teooriagi ju! Aga miks miks miks?! Head hetked võiks kesta igavesti...ja need teised hetked, mis jäävad heade hetkede vahele, võiks olla lühemad! :P Kõik need head hetked möödusid Olümpia (Andrus oli niiiiiiiiiiiiii tubli!!!), juuniorite Aliase, kokteilide segamise, Rammsteinist muljetamise ja muude juttude saatel. Lastel on hämmastav mälu. Aa, mul on ka! Punkt.

Ma hakkan nüüd homse intervjuu jaoks ära ütlemist harjutama, teen natuke inkat, tõmban Nabas tehtud pildid arvutisse ja hakkan asju pakkima. Nägemist! ;)

Let it shine!

2010-02-26T17:30:00.002+02:00

Heihoo ja palju õnne meile kõigile minu poolt...ja mulle teie kõigi poolt! Vahepeal on palju sünnipäevi olnud. Osad on juba tähistatud, teised õnneseened võtan alates homsest ette! :P Sünnipäevade vahepeal käisin Kõrvemaal suusatajaid lugemas ja üllatus ja rõõm oli seda suurem, et 377 suusataja seas oli üks äge ja tuttav tegelisnski ja kokkuloetud 5070-st kilomeetrist oli kolm minu suusatatud! Hehee! :) Võib-olla oleks ehk rohkemgi suusatanud, aga ausalt öeldes olid rajad juba niii pudruks sõidetud, et ma rohkem nagu jalutasin suuskadel, mitte ei liuelnud ühelt jalalt teisele. :D Ilm oli ju ka super, aga eks Inkeri sünnipäeva "järelnähud" andsid ka tublisti väsimuse näol tunda. Ühesõnaga, i did my best ja kui maailmale ringi peale ei tule, siis oli Kõrvemaal palju neid, kes lubasid seda viga parandada. :D Loogiliselt võttes peaks tulemused juba teada olema, aga kuna mina tegin oma töö ära, siis see üldkokkuvõttev statistika mind eriti ei huvitagi, sest ma elusees ei suuda neid asju ette kujutada, kui palju siis terve Eesti peale kokku suusatati ühel päeval! :D
Mis siis veel?! Ahjaa, käisime eelmisel pühapäeval vastla-liugu tegemas. Mäletate neid sõpru, kellest ma eelmises postituses rääkisin?! Neid, keda ma polnud sada aastat näinud ja ega teadnud, kas lähima saja aasta jooksul jälle kohtume!? Anyway juhtus nii, et kui meie Laulukale jõudsime, olid need samad sõbrakesed juba üleni lumised ja rõõmsad! :D Eii, me ausalt ei leppinud mitte midagi kokku! Kokkusattumus?! Või siis lihtsalt hr Saatus... :P
Eile jagati mingisuguseid muusikaauhindu. Ja see on see sama üritus, mida me kunagi lollipeaga Pärnusse vaatama sõitsime. Kuigi aastad on mööda läinud, on see "suursugune" sündmus ikka natuke tossikese-mõõtu. Kui parim artist sellisel üritusel on kolm nunnut pandat, kes laulavad päästevesti asukohast, siis ilmselgelt ei saa see midagi head tähendada! Eii, ärge saage valesti aru: Instrumenti meeldib mulle väga, ma armusin neisse esimesest silmapilgust (kui nad kunagi "Ringvaates" esinesid). Kõik muu lausa kahvatus nende kõrval ju!!! Tegelikult ei olnud asi üldse nii hull. Osad auhinnad läksid õigesse kohta ka, aga nuriseda saab ju ikka! :P
Jess, täna on reede ja seega ka viimane päev nädalas, kus peab vara ärkama. Lähen nüüd üle nädalavahetuse ajaarvestusse ja kui kõik need sünnipäevalapsed õnnitletud saavad, siis ehk räägime jälle! ;)

Trouble in paradise! :P

2010-02-20T16:30:00.003+02:00

Väljas on kole! Hommikul kui ärkasin, oli väga kindel, et täna tuleb tegus päev, sest maha sadanud lumi oli vaja ära rookida, suusatada oli vaja ja lihtsalt värsket õhku hingata. Kui aga end juba päris püsti olin ajanud ja nägin, mis väljas toimub, siis kadusid osad neist mõtetest väga kiirelt. Samas ei tahtnud ma jonni jätta ja olin kindel, et lume ikka suudan ära rookida. Jah, kauaks seda õues olemise rõõmu ikka ei jätkunud, sest tuul tõusis iga hetkega ja peagi oli mul selge, et teen täiesti mõttetut tööd. :/
Ja mida ma siis päev läbi toas peaks tegema?! Pesin pesu. Kõik pesud pesin nii ära, et enam ei mahu enam mitte kuskile mitte midagi kuivama. Õppisin. Kõik asjad, mis vähegi vajalikud on, õppisin ära. Vaatasin "Meeleheitel koduperenaiste" kordust. See oli nähtud, aga ikkagi vaatasin. Ergo pidi linna minema. Vaeseke! Ilm on kohe niii-nii kohutavaks muutunud, et prrr. Poes käigu-kohustuse veeretasin ka tema kaela, niiet nüüd on hea ja vaikne ning hakkan suurejooneliselt lugemise-aastat tähistama, sest sellise ilmaga ei ole lihtsalt mitte midagi muud paremat teha, kui voodis teki all passida, teed juua ja lugeda! Mmm. ;)

Kui ei oleks olnud samasugune ilm nagu täna, siis ei oleks ma vist praegu siin, kus ma olen. :D Niii palju oli eile teha, et tatsasin rõõmsalt mööda linna ringi ja kui ilm oleks olnud selline nagu praegu, ei oleks see kuidagi niii rõõmus olla. Hommikul käisin koolis, siis vahepeal tegin saapaid otsides aega parajaks, käisin brexi-arstil (kus oli nii tore-tore-tore, kuni jõudis kätte arve kirjutamise aeg :D), siis jälle natuke koolis ja siis kihutasime Inkeriga kinno. "Valentine's day" käisime vaatamas. Film oli pikk. Palju pikem, kui tundus. :D Aga hea. Natuke kurb vahepeal, kuid lõpp oli ikka happy big love nagu ikka selliste filmide puhul. :P

Aitab tühjast jutust! Suur ja kõrge raamatukuhi juba ootab! Hihiihi! ;)

Paus on hea!

2010-02-18T18:56:00.003+02:00

No, tervist! Tegin jah, väikese pausi. Sest paus on hea ju?! :P Tegelikult ei ole mitte mingisugust pausi olemasgi, valetan teile! Nii kiire on lihtsalt olnud, et oi-oi-oi. Käisin ju esimest nädalat koolis, nüüd juba on see lõpuks lõppemas. Noh, tegelikult ei ole see esimene nädal, sest teised korralikud ja tublid lõpetavad juba kolmandat nädalat. Meie kursus lihtsalt õppis vahepeal suusatama. Hihii. :)
Jah, talvelaagrist jõudsid kõik ilusti ja tervestükis tagasi. Kuigi reedel oli niiiiiiiiiiiiiii kohutav ilm Tallinna ligiduses, et vahepeal oli nägemine null ja hirm neiudel tagaistmel küll suur! :D Ühesõnaga laagrist: käidud, tehtud (A kätte saadud...peaaegu! :P), naerdud ja palju-palju targemaks saadud. Naljakas on see, et ma olen ju alates põhikoolist. Ja veel keskkoolis ka ju "õppisime" innukalt preili Liiva käe all...ja ometigi oli nii palju õppida nagu selgus! Jah, nüüd siis oskan...vist. :P
Tormisele reedeõhtule pani punkti Viidingu-õhtu Viimsi keskkoolis, mis oli ühteaegu niii nunnu, naljakas, kohutav ja unine üheaegselt. Võib öelda, et õnn ja rõõm oli õhtul voodisse kukkudes suuuuuur. Väsimus oli vist ikkagi veel suuurem! :D
Pärast pikka und saabus laupäev oma uute küsimuste ja vastustega. Küsimusi oli küll rohkem, aga pärast pikka mõtlemist ja põdemist võtsin kätte ja sõidutasin autotäie beibesid Jänedale! :P Võib öelda, et seal olid KÕIK kohal: mõned kauakadunudolnud fännid, mitte-kadunud-fännid, modellid ja kaunitarid oma täies hiilguses, mu ema ja isegi Reporter! :D Mis seal ikka. Käidud (Jänedal), nähtud (Termikas ja Co), tehtud (lumesõda Taavile)! Hiihiii. ;)
Pühapäeval käisime messil, tähistasime väiksest viisi sõbrapäeva ja kostitasime kadunud sõpru! Messil me endiselt käia ei oska(sealt n.ö Eesti-saalist pressiti mulle kätte ainult üks lendleheke ja see oli - ülla-ülla - Olustvere mõisa tutvustav voldik :D) ja ega need sõbrad enam nad nii kadunud ei olegi. Tuleb lihtsalt loota, et järgmine kohtumine saab ikka toimuma veel see aasta. :D Jah, niii kadunud olid perekord Kallasted, et nägime neid ju viimati eelmisel aastal! Jube! :D
Nii-nii, nüüd saan alustada oma jutu magusama osaga...ehk siis koolist! :D Jep, esmaspäeval käisin esimest korda sellises aines nagu trampoliin. Ja see oli lihtsalt üüratult vahva! Õppejõud on ju viimase peal ja ega ei usu, et batuudil hüppamisest kunagi küllalt saab või?! Hah! Ega teisipäevgi tõsisem ei olnud: mängu teooria ja metoodika. Ehk mängisime tätsu (!!!), rahvastepall, veel veits tätsu ja kivi-paber-käärid füüsilisemat versiooni. Kuna minu mäng on korraldatud, siis nüüd ei jää muud üle, kui aeg-ajalt enda nägu sinna "tundi" näidata ja ongi ainepunktid käes! Vägev ju! :D Aga tegelikult olen natuke õppimist ikka ka teinud: esmaspäeval oli veel füsioloogia, mis on väga huvitav, ja teisipäeviti hakkav olema rekreatsiooni ürituste korraldamine, mis vähemalt esimese loengu põhjal otsustades niiii huvitav ei tundunud. Ja teate mis veel?! Ma võtsin endale sellise toreda aine nagu võrkpall. :D :D :D Õppisime ülevalt söötu ja alt servi ja...nii tore oli! :D
Ma ei viitsi rohkem ei end ega teid oma igava jutuga tüüdata ja ütlen vaid veel seda, et jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa, ma olen rahul! Tunniplaan on see semester kuidagi väga mõnsa (väikeste eranditega, nagu näiteks inglise keel! :D) ja juba ootan-ootan-ootan, kuni ma saaks soome keelt õppima hakata! Kuigi enne tuleb veel kevad (mis võiks juba vaikselt tulema hakata!!!), kevadine eksamisess (mis võiks üldse ära jääda :D), suvi ja alles siis, kui sügisel kooli minek on, saan ehk end kuskile kirja panna. Aga mis siis. Ikkagi ootan! :)

Teen nüüd väikese pausi...ja olen võib-olla kunagi jälle tagasi! :P

Suusa-leenud! :P

2010-02-09T09:11:00.004+02:00

Mõtlesin, et teen une peletamiseks väikse ülevaate ja otse reportaaži Otepäält, Tehvandilt. Niisiis, lund on palju, ilm on külm ja mäed on siin niiiiiii pika tõusuga ja kõrged! :D Esimene päev on edukalt seljataha jäänud ja nüüd laseme leiba luusse, et siis 10.30 triksis-traksis suuskadel valmis olla. :P
Üllatavalt kiiresti jõudsime eile kohale. Ma kartsin, et see sõit saab olema ikka palju pikem ja koledam, aga kõik sujus liiigagi hästi. :D Kell pool 12 olime kenasti siin ja saime kahese toa (need, kes hiljem jõudsid, pidid leppima üheste tubadega). Ja siis hakkas peale...passimine. :D Naljakas ju! Öeldakse, et olge see ja see kellaaeg kohal ja kui me siis kohale jõuame, selgub, et ma peame lihtsalt tund aega tühja panema, siis suusa-supp sööma ja siis veel kaks tundi passima! Ma oleks heameelega selle suusa-supikese söömata jätnud ja kolm tundi kauem maganud! Krr. :D
Aga kui passimised olid passitud, siis hakkas "tõsine" suusatamine peale. Tegelikult ei teinud me palju, aga kuidagi üllatavalt väsitav oli. Mäest üles, mäest üles ja siis mäest alla. Ja siis jälle üles. Ühesõnaga oli mäest üles vantsimist palju rohkem kui allasõitu. :D Ja üleüldse avastasin ma, et mulle ei ikkagi ei meeldi suusatamine. Kõikidel teistel sujub see kuidagi niii vaevatult, mina näen suurt vaeva, aga edasi ikka ei liigu. :S :/
Õnneks oli eile suusamäärdetund ja sain mingi uhke kihi "libistajat" (ehk parafiini :D) oma suuskade alla mökerdatud ja on loota, et ehk täna on libisemist ja edasiminekut rohkem. :P

Kui nüüd natuke kaugemale minevikku vaadata, siis peaks vist ära märkima, et oli ju Püssikas...ja oli "vana" Term! :D Ja god damn, kui äge see oli! Tõesti oli kõik niii tore ja vahva ja naljakas ja...naljakas! Vähemalt ma oskan nüüd sendi-põhkamis-mängu mängida! :D Mis oli aga eriti tore, oli see, et meid (noh, nagu ikka MEID!) oli seal niiiiiii palju ju tegelikult. Imeline! :D
Ainuke kurb lugu on see, et Jan ei suuda ikka ja endiselt pahandustest hoiduda ja et see lugu tema jaoks nüüd lausa niii kurvalt lõppes...jube! Mingi halb mõju on sellel bändil Jani jaoks! :/

Nüüd aga unelen edasi! Over and out! ;)

[edit] - Mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin välja, et tuleb see nali siia ikka üles kirjutada. Kunagi on ju hea lugeda Inkeri maailma blondimaid hetki. See käis siis umbes nii.
// Järgenev dialoog leidis aset peale õhtust treeningut...või õigemini sealt tagasi lonkimise ajal (mis ideaalis peaks pehmendama Inkeri mitte-selget-mõtlemist). :P //
I: Anneli ütles mulle, et suusakepid peaks ulatuma lõuani.
E: Eee, ühel juhul peaks olema õlanukini, teine kõrvanibuni...
I: Oota, üks peab pikem olema kui teine või?!

Jaa, Inkeri, jaa!!! :D :D :D

I'm a smoker, i'm a joker!

2010-02-03T14:45:00.006+02:00

Oh, üllatust! Jaanuarist on märkamatult veebruar saanud ja isegi kool on peale hakanud! Eks ikka natuke tore on ka kõiki üle pika aja näha ja see semester tuleb vist natuke tihedam ja töökam, kui eelmine. Ja samas tuleb see kohe kindlasti palju huvitavam, kuna erialaseid ained on seekord rohkem kui mõttetud ja vastikuid sissejuhatavaid aineid. Noh, näiteks iga teisipäev mängime...mänge! :D Ja järgmine nädal lähme Otepääle suusatama. Heh, natuke hirmutav on ainult see, et kolm korda nädalas on vaja ärgata peaaegu et varem kui kunagi varem! Hihii! :P Jah, kokkuvõtteks võib öelda, et selleks korraks on elu kuni kevadeni suures plaanis planeeritud! :D
Aga jaanuar oli ju täiesti planeerimata! Ja niisiis võtsimegi "plaaniväliselt" kätte ja käisime vanaema vaatamas. Ja tädi Marjet. Ja Otut ja Totut, kes on niiiiiiiiiiiii suuureks kasvanud! :D Tegime neid nüüd-on-selleks-aastaks-jälle-nähtud-nalju, sõime super head vanaema tehtud Napoleoni kooki ja isegi suusatasime natuke! Hihiiii! Olustveres käisime ka, sest jumal teab nüüd, millal sinna jälle aega minna on. Ma just hakkasin nende pühapäevahommikuste pannkookidega ära harjuma! :(
Ja lisaks kõikidele nendele eelnevatele seiklustele juhtus see, et mul sai villand, kopp, siiber, viimne piir ja dai poh! Kui kas või natukenegi veel lund sajab, siis ma luban, et panen puhuri õue ja hakkan seda kasvõi üksi seda suuurt ja vastikut ila ära sulatama!!! AITAB! On olnud ilus ja tore ja kena ja külm ja lumine talv juba küll, aga ausalt öeldes on seda sadet juba niiiiiiii palju, et see tõsiselt häirib! Oota! Miks ma ilma kirun?! Kõiges on süüdi (taaskord) need vennad, kes selle valge pasa õigel ajal ja korralikult ära peaks elimineerima! Raisk! Mina enam autoga ei sõida! Sõitke ise! Ja kui sõidangi, siis sõidan ilma vahtralehtedeta! Hah!
Ma hakkan nüüd korralikuks (loe: meeleheitel :D) koduperenaiseks ja hakkan kokkama. Ja on nüüd alles tegevus, millega oma vaba aega sisustada, eks?! Võiks ju end kokku tirida ja end kuskile trenni kirja panna või vähemalt natukenegi aktiivsemalt midagi otsida. Aga eii! Selle asemel olen võtnud oma "uueks hobiks" küpsetamise. Jah, lihtsalt söön ennast paksemaks. Täiesti tavaline! Novembriks kingiks saadud raamatust, mis sisaldab 500 šokolaadi retsepti, on ära proovitud neli. Jee, 496 veel! Hihiihii! :)

Täielik susserdis-vusserdis! :S

2010-01-27T15:40:00.002+02:00

Väike tagasilöök: esmaspäeval siiski ei õnnestunud ARKi minna oma lube ümber registreerima, kuna mu tervisetõend oli juba paar kuud tagasi kehtivuse kaotanud. Selle asemel käisime korra Olustveres ja tegime (loe: Katre tegi! :D) teatavaks ja võtsime teadmiseks...ühe toreda "asja"! Hihii. Nii ja nüüd kujutage ette, et seal oli veeeeeeeeeeel külmem kui Tallinnas. Prr! Ripsmed olid hetkega härmas ja niiiiiiiiiiii külm oli, aga selle eest oli palju-palju ilusam ka! Heh, nagu see oleks midagi uut.
Niisiis, esmaspäeval jäi küll ARKis käik ära, aga täna tegin juba uhiuue ja 10 aastat kehtiva tervisetõendi. Uue pildi tegin ka lubade jaoks. Noh, ma mõtlesin, et enam hullem ei saa ju üks pilt tulla. Aga näed sa siis! Eelmine kord (ehk kaks aastat tagasi esmaseid lube tehes) ma ei teadnud, et pilt tuleb kohapeal teha...ja ma olin vahetult enne pildi tegemist terve tee Tallinnast Viljandisse maganud. Nüüd ma teadsin, et see pilt on vaja teha...aga ega see ei paranda mu eba-fotogeenilisust! Kole, kole, kole! :/ Järgmine nädal saan oma koledad loed kätte. Jee!
Koolis käisin ka täna korraks. Susserdasin ja vusserdasin nii palju, et ära susserdasin. Keeltega on vist kogu aeg suht cancel olnud...ja nüüdseks oli ka juba kõik grupid täis registreeritud. So what?! Kes ikka korralikult susserdada oskab, saab täpselt seda, mida vaja! :P Panin ennast veel paljudesse teistessegi ainetesse kirja. Naljakas ju. Pean oma elu pool-aastaku paika panema...ja seda siis idiootliku täpsusega täitma. Uuh, peaaegu nagu vanasti: kolm päeva nädalas tuleb hommikul kell 8 löögivalmis olla. JUBE! :D Ja üle üldse on selle pool aastaku planeerimisegagi igavene jama. Ma ei oska ikka veel hästi. Aga noh, eks ma katsun oma punktid kokku lohistada... :P
Viimased päevad vabadust enne mu "pool-aastaku" käivitumist. Naudin! Ja kaon...

Nägemist, vahtraleht!

2010-01-24T08:19:00.003+02:00

Vaadake kella! Ei, ma ei ole põhjuseta nii vara üleval. Hakkan kohe lõppastme koolitusele minema. Ja mul on suur kahtlus, et saa saab täielik failure olema, kuna ma ei ole kaks aastat mitte kordagi manuaaliga sõitnud! :D Õnneks olen ma teoorias tugev. Ja saan end sellega lohutada, et ükskõik, kui kehvasti ma ka ei sõidaks (või mitu korda ma auto välja suretan), ei saa mitte keegi mult mu lube ära võtta! Hah! Aga nalja hakkab saama indeed! Püsige lainel! ;)

[edit] - Tehtud! Homme lähen tunnistusele järgi ja sealt otse ARK-i, et oma juhilube "uuendada". Koolitus oli pikk, igav ja külm! Just nii nagu lubatud: teoorias ma hiilgasin ja nalja sai! Kui mind enne libedasõitu kohe rooli taha ei oleks kupatatud (suunal Kristiine - Tabasalu), siis oleks muidugi parem olnud, sest platsipeal sain juba asja selgeks jälle. Nagu juba öeldud oli seal platsi peal põrgulikult külm passida alguses kui meile n.ö ohtikemaid manöövreid tutvustati. Pärast, kui ise juba ringi saime vurada, läks asi lõbusamaks. Mitte küll nii lõbusaks kui ma olin lootnud... Ei tasu vist teiste juttu kunagi väga tõsiselt võtta (eriti just sellistes meeldimis-teemadel). Aga see on ikka ja alati nii: kui ette ära kiidetakse, siis mina pettun. Ja üleüldiselt ei meeldigi mulle asja ja "asjad", mis teistele pööraselt huvi pakuvad! ;)
Aga passisin ära selle aja ja homme lähen kohe ARK-i ja ongi tsu-tsu-frei, kutsikad! Mina saan päris inimese load! :P

Freeeeeezing!

2010-01-22T11:44:00.003+02:00

Reede. Kell ei ole veel keskpäevgi. Ma olen juba kolm tundi üleval olnud. Uni on! Ja külm on! Õues on -18!!! Tankida oli kohutav! Kindaid ära võtta ei saa, seisma jääda ei tohi, kogu aeg peab liikumises olema. Ilma mütsi ja sallita ei tohi kodust väljagi minna! Phh, mul ei ole mitte mingit tahtmist enam ninagi uksevahelt välja pista. Jah, talv on! Täitsa talv mis talv!
Õnneks ei ole väga põhjustki kuskile minema hakata, sest kooli asjad on nüüd jonksus ja enne veebruarit ei pea enam rabelema. Vist?! Njah, kuigi peaks ja võiks vist veel korra püüda end parandada. Teisest küljest jällegi: kui eile viimane eksam tehtud sain, siis oli lihtsalt niiii hea tunne, et see kõik läbi on. Kinni ja lukus! Ja mul läks elu esimene sess ikka väga edukalt...võrreldes teistega! :D Muidugi oleks võinud paremini olla-minna! Aga kui üheksast ainest on ainult kaks, mille tulemusega ma rahul ei ole, siis on ju hästi?! Ja pealegi, vähemalt sain ma kõik ained läbi! Õnn kaasa neile, kellel esimese semestri ained teise semestri ainetele otsa hakkavad kuhjuma! Goood luck!
Ja vahepeal muud polegi olnud. Õppsin, õppisin, õppisin (no, vähemalt üritasin! :D). Vahepeal käisime uisutamas ja nautsime ilma mööda jäätunud merd käies. Käisime seal, kus mitte keegi teine kunagi käinud ei ole! Woh! :)
Nii naljakalt kui see ka ei kõlaks käisin ma eile Gustav Adolfi moeshow'l...esimest korda! :D Kolm aastat seal koolis ja mitte kordagi ei olnud mitte mingit huvi või tahtmist Kuldlõikele minna. Eile aga võtsin Inger kaasa ja läksin! Lootsin muidugi igasuguseid toredaid inimesi näha - ja nägingi...aga mitte piisavalt! :P Niiet tuleb ikka järgmine nädal jällegi kätte võtta ja sammud vanalinna poole seada. Võib-olla! :D Aga moeshow ise?! Jaah, mõned kollektsioonid oli väga ägedad, mõned liiga tavalised! Aga ei saanud ju siiski seda vaatamata jätta, kui teema oli selline! Rock Chic!
Täna (ja terve see kuu) on veel plaanis trenni minna ja asjad seal selgeks rääkida. Tuleb asjale formaalne lõpp teha. Ja vaevalt, et keegi mind seal igatsema jääb...sest mina küll kedagit taga nutma ei hakka! Sest ainuke asi, mida ma sealt trennist õppisin - mitte ei õppinud, vaid jõudsin lihtsalt eneses selgusele - oli see, et ma kardan teatud inimesi! Jah, kardan. Mul on teatud tüüpi inimeste vastu väga-väga halb eelaimdus. Ja see on imelik! Mul ei ole mitte kunagi mitte mingisuguseid kogemusi või väiksematki kokkupuudet taoliste inimestega, kuid kui ma selliseid inimesi näen, siis ma kardan! Millised need inimesed siis on?! Sellised...teatud välja nägemisega...kahtlase välja nägemisega mehed (eee, sarnaste tunnusjoontega naisi ma veel näinud ei ole). Ja neil on selline ilme, selline...jube! Ma ei oska seda kirjeldada, aga kui te selliseid inimesi näha tahate, siis vaadake "Krimit" või tulge minuga trenni kaasa! Ausalt! Ma pole kuri...ma lihtsalt KARDAN!!! :S

Aju jäätus ära. Ja näpud jäätusid ära. Auto esiklaas oli ka ükskord seespoolt jääs! How cool is that?! ;D That's it! I'm leaving! Nägemisteni! :)

Vaikne talveõhtu

2010-01-14T19:45:00.003+02:00

Olen üksinda kodus.
Istun diivanil, sooja teki sees.
Akna taga on jäine külmus.
Poen sügavamale teki alla.
Rüüpan lonksukese maailma parimat veini.
Küünal põleb.
Mmm,kaneeliküünal!
Mis ma teen?
Mõtlen, mõtisklen.
Meenutan, unistan.
Ah, et see ongi siis vabaolu?!
Mmmõnus!
Igatsen vaid üht -
muusikat!

Winter-wonderland!

2010-01-13T16:03:00.004+02:00

Ma olen alati arvanud, et kuidagi loogiliselt võttes käivad asjad nii: keskkoolis tekib mingi suurem huvi teatud ainete vastu ning nendeks õpitakse ära, teised ained tuleb kohustuslikus korras lihtsalt läbi vedada; ülikoolis on aga kõik ained huvitavad, vajalikud ja nendeks õppimine tundub loomulik (ei mingit niisama läbi lohistamist!). Kui nüüd aga asja oma seisukohalt rääkima hakata, siis ma tõesti loodan, et eksamid, mis ma tegin eile ja üleeile, kuidagigi miskit moodi imekombel mul õnnestusid (sest ausalt öeldes ega ma väga ei pingutanud küll, et parimat hinnet saada! :/). Jep, niiet ei ole siin midagi nii, et "inimesel tuleb mõistus pähe ja ta saab aru, et ta õpib enda jaoks". Või noh, mul vähemalt ei ole nii! Ja samas...ma ei olegi just kõige normaalsem ja tavalisem inimene! :D :D Ühesõnaga tuleb nüüd pöidlad pihus hoida ja loota, et toimuma saab jaanuari-ime! Palun, palun, palun! Aga üks kadalipuke on mul ju kohe kindlasti veel! Ja see võikski ainukeseks jääda... Juheii! :)
Muudel rinnetel on kõik enamasti rahulik ja kohati ikka väga segane. Noh, kui psühholoogias aru ei saa, siis on see vabandatav, aga kui ikka iseenesest ja oma tahtmisest üldse sotti ei saa, siis on ikka midagi päris valesti! Tahaks põgeneda ja akusid laadida...aga ei ole ju kuskile minna! Oeh, oleks mõni aeg tagasi teistsuguseid otsuseid vastuvõetud, oleks asjad teisiti! Nii umbes 40 kraadi teisiti! Hihiii! Only dreams will keep me going!
Nii palju võin muidugi ka öelda, et lisaks muudele kriisidele on minul igasugune trenni-kriis ja kaal on hakanud "iseloomu näitama"! Päris kohutav on...nii seest kui väljast! :S
Linud laulavad (eriti intensiivselt laulsid nad millegi pärast psühholoogia eksami ajal! :D), ilm on ilus ja suur viga oli nädalavahetusel fotokas Tallinnasse jätta. Oleks saanud kohe kindlasti jalustrabavaid kaadreid nii Olustveres kui ka Tallinn-Tartu maanteel! Hahahahahhaha! :)
Südant kriibib üks film, mida eile vaatasime! Heh! Film, mis meil kogu aeg olemas on olnud...VHSi peal! Nüüd tegi Ergo mingit tsiki-briki ja ise illustreeritud DVD on meil täiesti olemas. Viimati vaatasime seda filmi vist neli aastat tagasi (siis, kui VHS'i mängija veel töötas!). Ja nüüd nägin mina seda filmi teist korda. Ja houli-smõuli, ma ei mäletanud, et see niiiiiiiiiiiiiiiii jube nukker oli! Ütle nii, et see filmi vaatamine ei parandanud mitte kuidagi seda segadust mis mu sees valitseb! Õudne! Ja armas! Ja kohutavalt kurb! Niu-niu! "City of Angels"! :(
Ma tean, et see kõlab jube imalalt ja ära-olnult, aga ole ikkagi tubli ja hoidke üksteist! Sest...you can never know...what might happen... :(

Tervitused,
EMO-Pisike! :D

[edit] - kas ma juba ütlesin, et väljas on vapustavalt ilus?! KÕIK on härmas, lumivalge ja niiiii kaunis! Meri on ilus! Ja linn mere taustal annab asjale viimase lihvi! Uuuuh, tõeline talvevõlumaa! :)

Elu. On. Tetris.

2010-01-05T20:07:00.002+02:00

Head uut aastat! Juheiii! Uuel aastal uue hooga! Uue ja suurema hooga. Mina olen sel aastal vähemalt väga palju parem kui eelmisel aastat. Ausalt! Lubadusi ei andnud, aga juba tajun, et miski on muutumas. Ausalt! Naljakas küll natuke, aga nii tõesti on. Vot!

Kui nüüd tagant järele oma aastavahetusest rääkida, siis...polegi nagu midagi öelda. Vana-aasta viimasest päevast magasin poole maha ja Tartusse seetõttu ei jõudnud. Ja tegelikult tuli uus aasta mulle päev hiljem, kui kõikidele teistele (just nagu kaks aastat tagasi). Ainult et raskette (:D) seekord ei näinud, kuna sel "maagilisel" momendil viibisime meie Nõmme väga lumiste puude vahel. Aga ega see pärast uus aasta tulemata ei jäänud. Peaks vist järgmine aasta natuke targem olema ja sutsukese varem mõtlema hakkama...näiteks nüüd...?! Jep, plaanid on peaaegu paigas juba! Hihiii! :P

---
Mitu päeva järjest olen mõelnud, et pean oma mõtted üles kirjutama, sest kuigi uus aasta on ainult 5 päeva kestnud, on niiiiii palju juhtunud, mille üle tuleks "filosofeerida"! Ja vot nüüd, enam ei mäleta midagi...kõik meelest läinud! :/
---

Jaa! LUMI! Üks teema, mille ümber kogu maailm vist praegu keerleb. Hiinas on rongid lumevangis ja Tallinnas sündis lume-rekord. Ja kõige suurem lumi oli meie rõdu peal. No, niii palju. Umbes täpselt nii palju, kui Olustveres tavaliselt! :P Kuigi mina olin see, kes selle lume rõdu pealt puhtaks pidi rookima, ei saa ma kurta. Sest mina olin ka see, kes sinna esimesena peale sauna sukelduda sai! Jaaaaaah, mõnus! :)

Tetris - mäng, mida ma elu eest ei salli. Või noh, ei sallinud. Lapsena tundus see igavene nuhtlus, sest mis mäng see selline siis on, kui peab mõtlema?! Mäng peab olema spontaanne ja vaba, lõbus ja lihtne. Ja mis on tetris?! Täpselt risti-vastu. Tõesti, ma ei oska seda mängu ja mulle ei meeldi see. Njah, ei osanud...nädalaksese tagasi võtsin asja üle väga-väga mitme aasta taas käsile. Või lihtsamalt öeldes: leidsin selle mängu Ergo iPhone'ist, tema on - vastupidiselt minule - kogu aeg selles kõva käsi olnud. Tema high score oli midagi 6000-dega. Minu tulemused piirdusid esialgu paari tuhandega. Nüüd olen uhkelt esitabeli tipus: 21 000! :D :D :D Beat that! And i still hate that game! :D Imelik lugu lihtsalt. Aga märkimisväärt tulemus siiski! Hahahahahahahhaaaa!

Kõik! Vajun nüüd õppimis-unne, sest tulekul on...paljutki! :/

Siiralt teie,
Uus-ja-parem-Pisike! :)

Jou-jou-jõul ja aasta lõpp...

2009-12-30T12:59:00.002+02:00

Ma luban, kohe täiesti ausalt, et hakkan kohe-kohe pärast selle postituse lõppu õppima. Pean hakkama, sest muidu muutub jaanuar tõeliseks õudusunenäoks. Hakkan, hakkan, hakkan, aga enne teen väikse tagasivaate, et aasta ikka väärikalt ära lõpetada...
Jah, jumal tänatud, et jõulud möödas on. Mu elu kahekümnes jõul on mõneti teistsugune kui eelmised üheksateist. Mõni inimene oli puudu ja mõni inimene oli ülearu. Ja tulenevalt ühe inimese puudumisest jäi midagi veel omakorda puudu...aga mida pole, seda pole! Mida aga oli - nagu alati - oli palju süüa, hullupööra taidlemist ja ägedad kingitused. Keegi oleks võinud mulle maovähendus operatsiooni kinkekaarti kinkida. Vot see kuluks marjaks ära küll, sest ei ole kerge kolm päeva järjest jõule pidada...
Söömise vahepeal käisime kelgutamas, tegime lumememmede ehitamise meistrivõistlused ja tegime natuke midagi kasulikku ka. Kogu üritus lõppes sellega, et ema otsis kapiotsast vanad "pildid" välja (millel on keeruline spetsiifiline nimetus), nende näitamise masina ja siis hakkasime Katre üle naerma. :D Küll ta oli ikka nunnu laps! :D :D :D
Pühapäeval käisime käppelt Tallinnas, et linnahall väärikalt "puhkusele" saata. Seal toimus mingi tore üritus, kus näidati ilusaid pilte ja mängiti mõnusat muusikat. Tore on ju nüüd mõelda, et mina võtsin osa viimasest aplausist, mis linnahallile tehti. Hihiiii! :D Õhtul Olustvere poole tagasisõites sai kinnitust fakt, et Eesti on jälle liiga väike! Kui reaalne on tõenäosus, et...ma isegi ei suuda seda kuidagi seletada, sest see lihtsalt on niiiii-niiiiii ajuvaba! Las ma seedin veel väheke...
Paar päeva veel puhkust Olustveres ja nüüd olen Tallinnas tagasi. Miks?! Ise ei saa ka aru. Mis homme!? Homme lõppeb see aasta ära ja hakkab uus. Mis mina teen?! Pole õrna aimugi, sest...sest ei olegi mitte midagi teha. Kes, kus, miks, mida, millal, kuidas?! APPI?! :(

Ei viitsi aastat kokku võtta, sest see nõuab liigselt mõtlemist. Lühidalt öeldes oli muutusterohke aasta: mina muutsin, sina muutusid ja olukord muutus. Aasta saavutus number üks oli keska lõpp ja kaks ülikooli sissesaamine. Hurraa! :D
Uue-aasta-lubadusi ka ei anna...sest ei ole mõtet end lollitada. Mu igapäevaseks missiooniks on päev ilma suuremate pahandusteta üle elada. Ja just selle plaani järgi kavatsen järgmisel aastal ka toimida. Olen parem kui varem ja tublim kui kunagi varem (hahahahahahahahhahaaaa!). Kõik! Kärtsurohket aastavahetust! Mjäuu!

Stagnatsioon!

2009-12-22T17:56:00.004+02:00

Mis jutt see on, et aasta hakkab otsa saama?! :S Jõulud?! Kus?! Kuidas see võimalik on? Jah, on küll lumi, talv ja külm, kool on juba läbi ja isegi kingid on kõik ostetud, aga mitte mingit jõulu-tunnet ei ole. Kuidas saab aasta läbi olla...kui alles see algas?! :S Imelik, kõik on nii imelik. Pole üldse nii nagu olema peaks. Ph!
Kui nüüd tegelikult järgi mõelda, siis laupäeval tekkis väga korraks jõulutunne. See oli see hetk, kui ma tuhat-nelja üle Raekoju platsi tuiskasin, et õigeks ajaks Viidingu laulude õhtule jõuda. See lõhn ja melu, mis vanalinnas oli, see oli see, mis tekis hetkeks selle õige tunde. Aga mis seal ikka...mina ei saa sinna midagi teha, et aeg veereb omasoodu...ning mina olen see, kes seisab!
Kui nüüd laulude õhtu juurde tagasi tulla, siis selle kirjeldamiseks ei jätkuks arvatavasti sõnu. Lihtsalt super-super-super! Väga diiip ja armas üheaegselt. Ainult, et natuke lühikeseks jäi see show! Õnneks on loota, et ehk saab kunagi veel seda geniaalsust vaadata...hihii! :)
Nagu juba öeldud, on kingid selleks aastaks ostetud ja see on H E A! Sest inimesed on hulluks läinud: poed on shoplejatest pungil ja kokku ostetakse vist absoluutselt kõike! Enne uut aastat oma nina kuskilt poest sisse küll ei topi. :D
Täna tegin head. Ma tegelikult ei tunne, et see nii meeletult suur heategu oli, aga praegusel hetkel oli see ainuke, mida teha sain. Käisime koertevarjupaigas, silitasime kiisusid ja kutsusid ning kahele armsale koerakesele tegime väikse jalutuskäigu. Nii kurb oli neid kutsusid puuri tagasi lükata, kuna ise nad sinna mitte kuidagi minna ei tahtnud. Selle eest oli lihtsalt nii hea vaadata seda, kuidas üks perekond sealt väikese kutsika enda koju viisid. See väikseke oli nii rõõmus, et ta hüppas ringi ja...no, niii tore, noh!!! Ja üks väike kiisu-miisu sai omale ka uue kodu. Nii armas! On jõuluaeg, tehke head ja olge head!

Mõnusat jõuluaega kõigile ja nautige 2009.aasta viimast juppi! Hihii! :)

Ps! Kris andis endast märku kaugelt-kaugelt Austraalia-maalt ja teadustas mind, et tal on need jõulud +30! Jee! Üldse ei tahaks kuskile kaugele soojale maale, eiii! :/

Retikulaarformatsioon, ileotsekaalklapp, subarahnoidaalruum, periost...

2009-12-18T16:38:00.008+02:00

...nendega on nüüd küll FINIIIITO! LÄBIIIIIIIIIIIII! Kontaktõppe periood on läbi ja kuni jaanuarini on puhkus! Kuigi ega vist väga puhata ikka ei saa, sest jaanuaris vaja mõningad eksamid ära teha. Hea juhul saab neid eksameid olema kaks, kõige halvemal juhul aga neli. Aga ma ei põe, sest - juhuuu - ma ei pea vähemalt anatoomia eksamit tegema! Nagu naksti juba A käes! Hah, beat that!
Kõik on väga hästi siis, kui sünnib jõuluime ja ma täna tehtud eksamist ka kuidagi läbi saaks. Ja kui ma lihtsalt otsustan oma sotsioloogia halva tulemusega leppida, siis jääbki ainult kaks eksamit jaanuarisse. Kui tubli olen ja sotsi parandama lähen, siis on kolm eksamit...ja ma ikkagi ei põe, sest lohutan end mõttega, et teistel on palju hullem (näiteks anatoomia eksami tegijatel!!! :D).
Niisiis, aitab! Kooli-juttudega on nüüd peaaegu kõik. Aga ennekõike nüüd asjadest järgemööda... :P
Näiteks kunagi ammu oli ema viiekümnes juubel, mis oli täitsa...naljakas! Ilus oli ka, sest me käisime Võhmas jõululaadal, mis oli väikest viisi mingi küünaldefestival?! :D Aga see oli ilus ja nunnu ja armas ja kõik muud need hellitavad sõnad. Ja oma enda lendava laternakese lasime ka lendu. :) Ja pärast seda läkski asi naljakaks, sest seltskond suundus edasi Imavere kõrtsu, kus löödi tantsu ja tralli. Ja oi-oi-oi, kui vahva ja naljakas see oli. Kahemehebänd tõmbas pensionärid ikka niii käima, et raske oli tantsuplatsile ära mahtuda. :D :D Oh jah. Ja lõppudelõpuks kukkus ikka kõik kenasi välja, sest kink tuli südantlõhestavalt ilus ja kook ka meeldis empsile. Ma loodan, et kui mina kunagi nii vanaks saan, siis tähistan seda vähemalt sama kepsakalt! :P
Nüüd vist peabki jätkame nende poolelijäänud kooli-juttudega, sest nädalavahetuse ja eilse vahel midagi väga suur ja põrutavat ei juhtunudki. Kui nüüd külmarekord välja arvata! :P
Aga eile oli siis Tallinna Ülikooli Spordi- ja Terviseteaduste Instituudi jõulupidu. Mürgel toimus Nelijärve puhkekeskuses ja oli iga oma senti ja sekundit väärt. Teemaks oli pulm ning ausalt pean ütlema, et see oli tõelisem pulm, kui see, mida augustikuus külastasime! :D Mängiti pulmamänge, tantsiti, joodi morssi, lunastati kinke ja veelkord tantsiti, tantsiti, tantsiti. Ja jällegi oli õhtu meelelahutajateks kaks meest ja nende bänd MaMa. Ja õhtu kulmineerus pruudipärja maha mängimisega. Ja väga lühidalt öeldes: see sama kimbuke seisab mul nüüd köögi kapipeal. Hehheee! Varsti saadan kutsed laiali... :P :P
Novot siis! Tagasisõit oli natuke palju hullem kui sinna sõit ja magama sain kell 5. Ja et vähese-une-viga nüüd parandada, lähen kohe nüüd ja praegu magama ja teen lühikese talveuinaku enne...minekut! :D
Adios, mi amigos! :)

Ps! Õues on põrgulikult külm ja tahaksin kohe praegu olla ühtede toredate sõprade nahas, kes varsti-kohe-praegu lennuki peale istuvad ja U, S ja A poole kimavad! Niuu! :D

Pps! Tegelikult oli neid toredaid sõnu selle semestri jooksul veel-veel rohkem ja veel ilusamaid oli ka...aga need on need...erilised, mis vahel ikka ja jälle mulle lihtsalt iseenesest pähe trügivad! :D :D

More than love...

2009-12-07T12:56:00.001+02:00

Mis saakski olla parem kui laupäeva õhtu koos toreda(te) kaaslas{te)ga...ja mis oleks mõnusam, kui pühapäeva hommikul pannkoogi lõhna peale ärgata?! :)

Kõik! Mul polegi nagu rohkem midagi öelda, sest see võtab kokku terve selle nii-niii vahva nädalavahetuse. Kuni reedeni veeres elu oma tavalises rööpas...ja reede õhtul hakkas see kohutav trenni-jama jälle peale. Kuna kolmapäeval jäi JÄLLE trenn ära, siis otsustasin reedel asja ise käsile võtta, kohale minna ja asjad paika pärida. Mis see siis olgu, et maksame suurt raha trennide eest...aga trenne enamusajast ei toimugi! Ja ülla-ülla, reedel oli meil taaskord NELI, ühe hilinemisega saime kokku viieka. Ja läks mänguks! Phh, ei normaalne! Midagi peab ette võtma selle...asjaga...
Aga ega see reede ka veel päris otsa ei saanud. Käisin käppelt-kiirelt kodust läbi ja läksin shoppama! Õnneks või kahjuks oli Kristiines niii palju inimesi, et need shopingu mõtted kadusid ruttu ja enamuse ajast istusime ja nautisime mõnusat muusikat, mida pakkus SKA Faktor. Njah, nende uus plaat oli ainuke asi, mida oleksin tahtnud sealt ostelda, aga seegi ununes. Ja nüüd ei jäägi muud üle, kui tuleb Jõuluvanale hakata kirja kirjutama ja teada anda oma soovidest ja unistustest...hihiii! :)
Laupäeval algas parem osa minu meeletult "pöörasest" nädalavahetusest! Jeee, sain Olustverre! Natuke sain seal askeldada ja oma essee kallal pusida ja tuligi juba suund Viljandi poole võtta. Minu õnnetuseks ei olnud mul reisikaaslast, kuid minu õnneks on mul üks sõber, kes on nõus - kergelt öeldes - KÕIGEGA! :D Kiirkülastus Katre juurde ja siis lennukitehasesse...mis on kirjeldamatult äge! Nagu Viljandi oma enda Kultuurikatel või RockCafe! Aga natuke isegi veel kriipim ja tõelisem. No, väga cool ikka! :D Kahte noortebändi nägin ka natuke...aga Favora Funi jäätisekokteil tundus ahvatlevam kui need bändid. :P Niisiis jõlkusimegi Karliga natuke mööda Viljandit, tegime lamedaid nalju ja...naersime oma naljade üle! Tõelised naljad hakkasid välja tulema siis, kui me tehasesse tagasi jõudsime. Aga teisest küljest pole siin midagi naljakat, sest Viljandi on väikelinn ja tal on õigus natuke ajast maas olla! :P Noh ja mis siis, et Viljandi-inimesed ei teadnud, et ansamblis Terminaator on mõningased muudatused toimunud!? Hahahahahhahhaaa! Jep, Karl on trummar ja mina kitarristi naine! :P
Keikka oli väga liiga lühike ja hitikas. Aga oma "särtsu" andis asjale Jass, kes keikka alguseks juba nii meeletult roosatas, et kohe oli arvata, et igav see keikka ei tule. :P Natuke ikka tuli ka, sest...see oli siiski hiti-keikka ju!? Aga selle eest oli topelt-huvitv jälle pärast keikkat lava taga (kuhu Karl mind juba teist korda vedas, väites, et mehed ei vaheta seal riideid. Võite kaks korda arvata, kas tal oli õigus või ei?!), kui normaalsed inimesed olid buildingust lahkunud juba. Tegelikult seal ei olnud huvitav, seal oli häbi-häbi-häbi. Naljakas, kui palju inimesed alkoholi mõju all muutuda võivad: kainepeaga vihkab, täis peaga armastab! Tehke järgi! :P
Hüvastijätud tehtud sammusime (või õigemini kimasime) meie Karliga edasi Puhtasse Kulda, mis oli päääääris naljakas! See koht, need inimesed seal (eriti need kaks tüüpi, kes mul parkida "aitasid"! :D), see, mis seal toimus - kõik oli puhas Viljandi värk...ja omamoodi puhas kuld ju?! :) Siiski me seal kaua aega ei veetnud ja suundusime edasi Rassi sünnipäevale. Ja siis sain ma aru, et ma ei olegi kõige nõrgem pidutseja. :D Viljandi inimesed ei suuda ikka üldse kuidagi vastu pidada ja kell 2 oli sauna täis inimesi juba peaaegu täiesti ära kukkunud. Mhh, igav! Tankisin, tegin kiir-käsi-klaasi-pesu ja kell 3 olin juba kodus. Aga ikkagi oli niii armas ja hea õhtu, sest Karl on üks väärt sõber! Midagi ei ole teha! :D Päeva kompliment...või isegi aasta kompliment kuulub ilmselgelt talle, sest ta ütles, et kui ma oleksin kala, siis laseks ta mu vette tagasi! How cute is that?! :) Üks härrasmees püüdis ka mulle komplimenti teha (sel samal õhtul) ja ütles, et ma olen elu eliksiir...misasja?! :D
Ja siis saabus see mõnus pühapäeva hommik, mis oli nii nostalgiline ja vaieldamatult PUHAS KULD! Pannkoogid söödud ehtisime kadakat ja maja ning tegime koos emaga vist neli tundi mu esseed. Kuigi nalja, naeru ja televiisori vaatamist oli rohkem kui essee tegemist! :) Aga valmis sain...vist!? Ja kui veel ei saanud, siis täna (või homme) kindlasti saan! :P

Failure-day! :/

2009-12-02T18:49:00.002+02:00

Ma arvan, et pole üldse võimalik nii mitu korda päevas põruda! Ei ole võimalik lihtsalt, et ühel päeval lähevad kõik asjad järjest nihu. Vot, seda tuleb nimetada vasaku jalaga voodist tõusmist...alustades sissemagamisega! :D Eii, see ei olnud sissemagamine: ma ärkasin koos kellaga...ainult et liiga hilja! Panin kella kogemata tund aega hilisemaks helisema. Kõige "lahedam" on aga see, et isa helistas ju mulle...umbes täpselt see kell, mis ma oleks pidanud tõusma, aga siis ei saanud ma küll midagi aru ja magasin edasi! :D
Tegin siis lihtsalt üüber-käppelt ja olingi juba varsti linnas. Normaalsest päeva-jätkust lahutas mind umbes 20 meetrit ja tõkkepuu, mille pulti mul ilmselgelt EI OLNUD! Väike segadus ja sahker-mahker ja selgus, et pult on kodus! Eks ma siis olin nõus psühholoogia loengu jaoks veits raha raiskama ja plaanisin parkida kooli taha parklasse. Aga kas seal oli kohti?! EI! Kasutasin siis oma autu võlusid ja nutikust ja lihtsalt parkisin keset parklat! :P Läksin rõõmsalt siis parkimisautomaadi juurde ja - oplaa - ainult liiga suured rahad! Eks ma siis jooksin ja askeldasin ja sebisin ja lõppude-lõpuks jõudsin loengusse. Juba kodust lahkudes hakkasin kahtlema, kas üldse on mõtet minna...ja ikkagi läksin! Aga loeng oli isegi huvitav ja kuulasin ja kannatasin selle ära, ise mõeldes juba mõnusast trennist. Kui ma juba pool tunnikest olin veel niisama oodanud, selgus, et ma olin unistanud trennist, mis lihtsalt jäi ära. Lihtsalt jäi ära...jälle! :S
Ja nüüd ma siis jälle olen. Mõtlen, et peaks oma esseed või midagi muud kasulikku tegema...aga igasugune tahtmine kaob peale niisugust päeva. Täiesti mõttetu! Ja niii igav! Lausa nii igav, et eile lugesin lausa "Videviku" läbi. Sai ju lubatud, et seda raamatut ma enam ei loe...ja no vot nüüd siis! :D :D

Brain-freez!

2009-12-01T15:22:00.005+02:00

Elu esimesed kahekümnesed päevad on olnud...suhteliselt tavalised! Aga üldplaanis pean tõdema, et mingid imelikud tervisehädad on mind hakanud küll kimbutama. Muidu olen ikka tugev ja tubli tüdruk olnud, aga alates sellest saatuslikult hambaarstil käigust tundub mulle, et ega kõik vist ikka päris korras ei ole. Aga arvatavasti see päevad-läbi-magamine vist väga head ei tee, jah... :P
Kui nüüd vana inimese tervise teemadelt eelmisele nädala juurde tagasi tulla, siis pean ikka ja jälle kokkuvõtteks tõdema, et sõbrad on mul ikka armsad küll! Sünnipäeva-nädal oli tore ja kulmineerus kenasti reedeõhtuse tordisöömisega. Vaikne ja rahulik nagu meil siin ikka on, kuid ebatavatult palju inimesi...vist?! Hihii, aitähid teile! :)
Selle reedese rõõmustamise tagajärjel ma laupäeval kursapeole küll ei jõudnud, aga ma ei ole kindel, kas oleksingi tahtnud jõuda. Või kui nüüd end õigemini väljendada, siis jaaaa, ma oleks tahtnud sinna minna, kuid ma ei tea, kas see unise peaga sõitmine ja sellises "olekus" pidutsemine oleks end ära tasunud. Anyway, ma usun ja usaldan siiski Saatust, kuna alati lähevad asjad just nii, nagu need minema peavad. Ja seekord läksid nii...ja ma arvan, et see on kokkuvõttes ikka parem, et nad nii läksid. Ükskord hakkasin härra Saatusele vastu...ja asjad ei lõppenud eriti viisakalt. Noh, enam igaks juhuks ei mängi selliste "asjadega"... :P
Ja kuigi pühapäeval oli plaanis oma juubeli-tuurile punkt panna, siis jäi see ka ära, kuna gripi-poisid on liikvel ja väike Ronnuke on haige! :( Nii imelik, kui see ka ei tunduks, ma ikka ja ikkagi usun, et juu see siis nii pidigi olema...niu-niu!
Nüüd passin ja pungestan oma esseed teha. Mitte kuidagi ei edene kahjuks! Peaks turult kilo häid mõtteid tooma...aga kuna selle essee tähtaeg on alles (hahahahaha!!!) 9. detsember, siis võtan vabalt. Sest ikka ja jälle jätan asjad viimasele minutile! My style! :P

[edit] - Palju lilli on toas. Niiiiii mmmmõnus! :)

"Big me" ehk mu suuur duuuubel-juuubel! :)

2009-11-25T12:51:00.003+02:00

Jeee! Kui kohutav! Nagu naksti ja olengi juba 20! Kolm korda veel nii palju...ja pension paistab! :D :D
Aga kui nüüd selle suure juubeli-tuuriga otsast alustada, siis peaks vist rääkima laupäevast...ja Pärnust. Ma vist ei suudagi sellest midagi rääkida, sest see kõik tundub tagantjärgi niii naljakas lihtsalt! Kogu see jama, mis sellele õhtule eelnes ja jama, kuidas see õhtu lõppes! See kõik on lihtsalt nii irooniline ja kohutav, et ma ei teagi, kas ja mis sellest loost trükivalgust kannatab. Ma teen lühidalt! :D
Meil oli see kaunis laupäeva õhtu juba ammu-ammu paika pandud. Me teadsime, et me tähistame...kuskil! Ajapikku selgus, et sõidame Pärnusse, kuna sujuvalt tekkis meile täiesti tore transportija. Hmm, meie shoppingu-tuur sujus üllatavalt hästi...ja jõudsime oma asjadega valmis täpselt kokkulepitud ajaks. Ja siis hakkasid asjad muutuma, kuna selgus, et meie transport-tööline on Soomes "lukutaga". :D Njah, kui esialgu pidime vaid natuke plaane muutma, siis väga varstigi selgus, et meil pole mõtet üldse mitte lootagi enam! Ausalt olime juba täielikult alla andnud ja olime valmis kodus pidu püsti panema, kuid siis ilmus välja meie super-daddy! :D Meeleolud olid liigagi ülevad ja sõit Pärnusse ilmselgelt liiiga pikk. :P
See, mis Kuursaalis toimus....see jääb vaid sealolijate teada, kuna üldjuhul ajalugu vaikib! :P Niii palju võib ju siiski öelda, et ilma Taavita set oli üüüber äge, sest ega selliseid lugusid siis iga kontsert ei kuule-näe! :D Ja teist set'i (ja Taavit! ;D) ma ei näinudki, sest Katre on ju täpselt selline nagu ta on, eks! :/ :D Aga ega pidu siis sellepärast veel ära ei lõppenud (Valetan! Kuursaalis küll lõppes, aga meie jaoks ei lõppenud veel midagi! :D). Koiduni sai veel taieldud...kellegi köögis. Ja Hommik oli ääärmiselt naljakas. Esialgu ei saanud isegi aru, mille üle me naerame, kuid lihtsalt oli niiii-niiii naljakas! Haiged lapsed! :D
Tallinnasse tagasi sõit kulges läbi Olustvere. Üle saja aasta sõitsin rongiga. Aga öelge, mis õige juuubel see ilma rongisõiduta ikka on, ahh?! :P
Viimane nooruslik päev möödus kõige tavalisema käsikirja järgi. Käisin koolis ja trennis, muud ei midagi. See eest aga eilne ehk kohe kõige õigem sünnipäeva-päev oli vägagi eriline ja armas! Esimesed õnnitulused ja sünnipäeva-laulu sain juba südaööl, hommikul vara visati mind kohe tervituseks basseini. Jee! :D Käisime veel Solarises inimkehade saladustega tutvumas, veetsime niisama toredalt aega ja tegime kõike seda, mida tavaliselt ei tee! :P Võinoh, vähemalt Ergo tegi midagi, mida ta tavaliselt ei tee. Respect ja nii armas! ;)
Kui nüüd arvata, et sellega mu suur juubeldamine lõppeb, siis...kõik eksivad! :P Kui mitte täna, siis reedel, laupäeval ja pühapäeval tähistan veel...natukene! Hihiiiiii! :)

Igaljuhul tahan veel öelda suuur-suuur aitäh kõigile, kes vähegi mingilmoel meeles pidasid! Aitääh-aitäääh-aitäh! Nii armsad olete! :)

FF -Big me

Tervitan ja kallistan ja reedel näeme, eks!?
Pisike20! ;)

I'm a legend!

2009-11-15T12:50:00.004+02:00

Hahahaaaahahha! Nii palju ei ole võimalik lihtsalt naerda. Ei ole võimalik ja kõik! Mu eriti kiire reede lõppes Kaia sünnipäevaga, mis oli äärmiselt vaikne, tore ja naljakas! Sai kinnitust fakt, et Eesti on (peaaegu) maailma kõige väiksem üldse, ühele rokkstaarile andsime kõik üksmeelse staatuse, analüüsisime väljendit "ilus mees", võrdlesime sõjaväge ja sünnitamist, vaatasime ühte Edwardi-filmi ja norisime Kaiat nikotiinikuks. Aga nii need jutud seal kuskil käisid, et mina olevad...legend?! Einoo, äge-äge! :D
Ja ega see naerumaraton siis laupäeva hommikul kell viis veel otsa ei saanud: eile õhtul jätkus see Rockcafes, kus oli Annika (ja Vahva ja Taavi)...ja Pantokraator. Ja piiritult naljakas ja lõbus oli ka! Kuigi noh, Annika arust ma legend nüüd küll ei ole...tema pidas mind pigem väikeseks My'ks! :D
Pool päeva olen juba maha maganud ja kohe magan teise poole ka. Böö!

Soovilooks palun Pantokraator - Metsavaht! Tervitan Annikat! Tsauuuuu! :D

Eluaeg olen tahtnud õue...

2009-11-11T22:14:00.006+02:00

Elu mõnitab...ja kiusab! Lihtsalt täiega ajab sõrgu vastu! Aga ega ma siis nõrk ei ole, küünistan ja hammustan vastu kui vaja! Ja nii see siis käib: kord Piibeleht peal, Vestman all ja siis jällegi vastupidi...
Ühesõnaga on nüüd nii, et teisipäeviti on nüüd natuke igavad lood. Hommikul on ujumine ja sellega mu aktiivne tegevustik piirnebki (siit ka appikarje! PALUN PAKKUGE MULLE TEISIPÄEVITI TEGEVUST! :D). Möödunud teisipäevaks olid aga plaanid uhkelt paigas. Kuni sekkus saatus ja segadused! :D Tegelikult ei oskagi ma midagi öelda, mis toimus. Kõik, absoluutselt kõik "asjad" olid minu vastu. Olen võtnud omale eesmärgiks käia jäärapäiselt kõikides ujumistundides. Lihtsalt, et oleks linnukesed kirjas. Ära mainimist väärt on veel fakt, et alates selle nädala algusest on meil ujumine kell üheksa. Enne oli kaheksa, kuid tegime poistega väikese vangerduse.
Nooh, ja nii ma siis paningi rahuliku südamega kellad teisipäeva hommikuks helisema. Ma oleks pidanud ärkama kell 8. Või 8.02...või äärmisel juhul 8.10. Jah, mul oli selles ajavahemikus viis äratust. Ja mis kell mina ärkasin siis?! 8.48 (seega tagasilöök nr 1!!!). Kell 8.51 olin autos ja valmis rallima. AGA...aga ilm ei soosinud kohe mitte kuidagi rallimist; lund oli maas juba päääääris palju...ja sadas iga hetkega juurde (tagasilöök nr 2). Ega see lumi muidu ju väga ei segakski, kuid otseloomulikult elan ma nii maailma tipus, et sahad jõuavad siia alles siis, kui terve muu maailm on puhtaks lükatud (nr 3).
Üldjuhul oleks nendest kolmest takistusestki piisanud, et peatada mu ideaalne päevaplaan, kuid EI! Ma ei andnud alla ja 9.14 olin juba basseinis (ametlikult aetakse meid ritta 9.15). Pole mõtet mainidagi, et ka kogu järgnev päev möödus mul suurepäraselt ja plaanitult. Võinoh, tõelised "tulemused" selguvad homme-ülehomme. Fingers crossed! :)
Ühesõnaga lõppes seekordne madin minu võiduga! Ahahaha! Sest kui mul ikka tahtmist on, siis ei peata mind mitte miski! Ei aeg ega ilm! :D Ja pealegi, nii uskumatu kui see ka poleks, oli see mu esimene sissemagamine sel (õppe-)aastal...üldse! Jeei! :D

Täna oli trenn. Ja meid oli viis. Ja me taaskord liitusime veteranidega. Võtsime veel kaks "treenerit" mängu ja mängisimegi...viis kuuele. Ühes võistkonnas olid kõik meie trennikad ja vastasvõistkonnas olin mina ja veteranid! :D Olgu-olgu, tegelikult ei ole see asi nii hull, sest kaks kepsakamat ja veits nooremat kutti oli ikka ka. Ja nii me siis mängisimegi. Ja faking mõnus trenn oli! Sest...lihtsalt oli HEA mängida! Naljakas. Kuid siiski ma endiselt kaalun, mõtlen ja plaanin vist trenni vahetada...kuigi peale selliseid trenne nagu täna ei tunne küll suurt vajadust seda teha. Aga siit tuleneb ka probleem: igakord ei ole nii head trenni ju!? Oeh, tahaks ikka normaalse kõrgusega võrgul mängida, sest mu olematu rünnak hääbub muidu veelgi olematumaks! :D :D
Ja ma ikka kohe üldse ei saa üle sellest, et üks nendest vanadest onkliteks näeb välja täpselt nagu üks nendest vanadest torisejatest (pean silmas siiski seda FILMI, mitte seda kohutavat saadet, mis Eestis järgi puhvertati). Aga jep, kõik on sama: välimus ja liikumine, olemus ja käitumismaneerid...

Üks probleem on veel, siis jätan teid rahule. Ma ei tea, kuidas seda nüüd öeldagi, aga ma olen oma väiksest nupsukesest välja kasvanud vist. Muidu on Aaadu ikka tore olnud, kuid viimasel ajal käivad mingid pisiasjad vastukarva. Aga ma ei oska ka mitte millegi üle kurta, sest...tegelikult on ta ikka hea ja väike ja armas ja öko! Aga midagi, midagi, midagi on, mis häirib!
Ühte asja saan siiski öelda, mis mind häirib. Inimesed tänaval vahel (nüüd juba täitsa harva) näitavad näpuga, lehvitavad või passivad niisama. Olgu! Aga miks Smardi kasutajad üksteisele tuututavad ja lehvitavad?! :D Ma ei oska nagu kohe mitte kuidagi käituda või mingit nägu teha, kui smartlased mulle tuututavad ja lehvitavad. Sest see tundub lihtsalt täiesti absurdne. Bemmi-vennad ka teretavad üksteist?! Ja Toyota kasutajad lehvitavad üksteisele?! Kohe kindlasti arvan, et Opeli sõbrad vilgutavad lausa tulesid... Eii, mul ei ole selle vastu midagi. Eks ma ikka püüan olla sõbralik ja tolerantne, kuid see kõik on lihtsalt naljakas...ja imelik! :D :D

Hoidke vahet, aevastage palju, peske ennast ja tantsige gripi-tantsu! :)
P.

Nabanaaator! :D

2009-11-09T11:09:00.002+02:00

Olgu, ma mõtlesin ringi: vanadus on palju hullem kui jõulud. Jõulud on igal aastal ühtemoodi, aga vanadusega kaasneb numbri suurenemine, mis on...jube! :D Ja sünnipäevad on alati omamoodi...ja nendega on alati jama! Kas pidada või mitte?! Kas ja kuidas ja millal ja kus ja kellega ja miks ja mida?! Jõulud aga tulevad, on ja lähevad. Kõik on kõigile nagu ammustest aegadest teada, kus ja millal. Ja jõulud on ikkagi toredad! Eriti kui need on vähemalt sama lumised kui eelmine reede (ja ESIMENE lumi!!!). Ja no, pole vist mõtet mainidagi, et Olustvere on ALATI nagu jõulud...eriti siis, kui me Katrega sinna samal ajal satume: üks meeletu naer ja piiritu söömine! :D Ainult kingitused on puudu... :D
Novot siis! Ja sünnipäevaga on praegu vist ikka sellised seisud, et ei toimu siin midagi. Ma ei tea miks, aga selline tunne on, et kui tähistada, siis väärikalt (sest number on ju selline! :D). Mitte kuidagi ei suuda aga kätte võtta ja asja liikuma lükata. Ja sel juhul jääb vist mingi tilu-tilu ka ära. Sest aeg astub kanda ja...ma pole veel lillegi liigutanud! Jee, selline see vanadus siis ongi, jah?! :D
Kui nüüd teise nurga alt vaadata, siis oleks ikka ülivinge küll, kui ansambel Nabanaator mu sünnipäeval mängiks ju?! :D Sest nad on ikka niii lõpmata vahvad poiskad ja nii siiralt armsad ja osavad. Isadepäeva kontsert Nabas oleks napilt ikka pisara silmast välja kiskunud...sest...kirjeldamatu!!! :)
Sain just paarteist minutit tagasi šoki (olgu, see on hetkel meditsiiniliselt äärmiselt vale väljend, sest mu nahk ei tõmbunud kahvatuks, higi ei tulnud otsa ette ja raske ei olnud hingata ka! :D). Logisin oma Tallinna Ülikooli kontosse sisse, et vaadata, kas mu registreerimine kursusele on juba õnnestunud ja kas olen ainesse aktsepteeritud. Sealt siras mulle vastu aga ainult 19 ainepunkti!!! Hõuli-smõuli, kuigi ma ju süsisel regasin end 29 ainepunkti ulatuses! Väike Sherlock Holmes ja leidsin oma punktid üles: kärmemad õppejõud on aine juba täiesti ära lõpetanud ja ametlikult on mul nüüd 10 ainepunkti täiesti olemas! Hihii, keskmine hinne 5! Küll see ülikool on ikka tore...sest uued avastused võivad vahel ikka palju nalja pakkuda! :P

Knock-knock!

2009-11-05T17:32:00.002+02:00

Who's there? VANADUS! Jah, vanadus koputab uksele juba...sest märkamatult on septembrist november saanud. Ja kui vanadus külas ära käib, siis hakkavad juba jõulud tulema. Ja ausalt öeldes on see veel hullem kui vanadus! :D
Vahval tiksus ka aeg täis ja oli vaja ikka seda korralikult tähistada. Ja sain ikka vastavalt tähistatud küll...kuigi see oli ju tal alles 19?! Ei tea, mis siis saab, kui üks tõsine juubel veel tulemas on!? :P Noh, muud ei jää üle, kui loota, et teinekord kui selline vahva pidu on, siis ei pea sealt nii vara lahkuma. Aga kes on öelnud, et kooselu koos töönarkomaaniga on kerge?! Ei, ei ole. Ja kohe üldse mitte ei ole see äge ka...
Annika käis Tallinnas. Väljas oli -2 kraadi. Jah, me käisime Toompeal jäätisekokteile joomas, jee! Hahahaa. Lisaks sellele, et ma sain kinnitust faktile, et Annika on endiselt sama hullu-pööra-kreisi, nagu alati, sain ma ka teada, et ta loeb "lehti" ja ainult "huvitavaid artikleid". :D No, ma loodan, et see artikkel tundus sulle piisavalt huvitav ja et sa loed seda...sest ma nüüd TERVITAN SIND! Kas kuuuuuuled?! :D Äge oled! ;)
Muud vist midagi jälle...ainult mõtlesin siin vahepeal, et teen oma elu huvitavamaks ja võtsin ühe aine juurde, jee! Täna oli anatoomia töö, mitte jee, sest see läks mul kolmest tööst kõige halvemini...vist. Aga sotsioloogia sain läbi!!! See on ikka super jee! ...kuigi jaanuaris hakkan oma hinnet parandama...vist! :D :D

Aaa, ja üks väike nupuke veel. Nende unenägudega ei ole ka veel üldse mitte hästi. Juba täiesti tõsiselt lähevad reaalsus ja unenäod sassi...ja kohe üldse ei mõika, mis on olnud ja mis mitte, kes ja kus ja kuidas?! Haige! Täna näiteks nägin täiesti jumala selgelt unes, et ma sain Virgelt paki...ja seal oli Simpsonite kaheteistkümnes hooaeg! Hommikul esimese asjana käisin ja kontrollisin postkasti...ei olnud seal midagi, raisk! :D :D

Värvid!

2009-10-30T20:27:00.002+02:00

Läbi ja lõhki, täiesti läbi on saanud koolilaste vaheaeg ja ülikoolilaste vahenädal. Ja täiesti lõhki olen ma ise! Sõin vist kõhu liiga täis...uh-uuh-uu! :D
Aga jah, tore, et see läbi sai. Kahju, et kõiki tulemusi veel ei tea ja ei saa öelda, et see kõik hästi lõppes. Aga ütleme nii, et ma olen poolel teel sinna. Poolel teel just sellepärast, et sotsioloogia teise poole tulemused on veel tulemata. Ja esimese poolega oli selline nali, et üldse said eksamist läbi 1/3 ainel osalenutest ja kõige kõrgem hinne, mis saadi, oli C-. Ja mis kõige haigem? Härra Jürka ütles, et tema arust on need head tulemused!!! Kuidas see võimalik on?!?! Head tulemused, my ass! Aga jah, ma sain läbi, mis siis, et väga väga napilt...ikkagi sain! :D
Majanduse sain ka läbi. Aga ütleme nii, et oli raske mitte saada, kui mind ümbritsesid ainult head ja targad kaaslased! Igal juhul, jee! :) Ja meie edukale majanduse-maratonile järgnes tähistamine. Eii, mitte alkoholi ja valju muusika ja muu säärasega. Me olime ilusad, viisakad ja korralikud ja läksime teatrisse. Enne käisime Siilisaba poes läbi ja soojendasime vinkupirukaid. Teatrit tehti Vatteatris, etenduse nimeks oli "VÄÄÄÄÄÄÄRVIIIIIID" ! :D Jah, etendus oli vägagi värvikas ja tore ja naljakas...ja sisaldas palju ebatsensuurseid sõnu! :D Mõnusmõnusmõnus oli üle pikaaja teatris käia...ja just sellised äkk-otsused teevadki elu mõnusaks! ;)
Ühe äkk-otsuse tegin kolmapäeval ka. Istusin vaikselt kodus, itsitasin vaikselt ja õnnelikult oma sotsioloogia tulemuse üle ja...õppisin sotsioloogiat. Kuigi oleks olnud hea õppida ja õppida ja õppida seda sotsioloogiat, otsustasin ma kiirelt ja kärmelt trennis ära käia. Ütleme nii, et kui ma siis spordisaali sisse astusin, mõtlesin hetkeks, et see trennitulek oli väga vale otsus, sest meil oli kokku VIIS! Mismoodi mängida võrkpalli viie inimesega?! Aga õnneks ei pidanud me seda kaua nuputama, kuna kõrval platsil oli seitse veterani, kes nuputasid, kuidas nad oma võrkpalli mängu mängitud saaks. Heh, eks me siis joinisime ja saime rõõmsalt kaks võrdset meeskoda. Ja ütleme nii, et see oli minu võrkpalli karjääri tipphetk! Hahahahhaa, jep, mind ilma naljadeta nimetati põhiründajaks! :D Hahahahahaa, ja ausalt, iga minu rünnak OLI punkt! Kurb ainult, et viimased kolm aastat pole võrkpalli õppinud...sest üldjuhul olen ma ikka täielik mökutis! :)

Anyway on elu järgmisest nädalast nagu lapsemäng! Niisiis, nägude ja tegudeni (ehk homseni :D), noored! ;)

Kurioosum!

2009-10-26T14:25:00.002+02:00

Kuueaastane poiss jättis minu pärast oma pruudi maha, aga Ergo ei suuda minu pärast isegi suitsetamist maha jätta!

Ja, uskuge või mitte, aga täpselt nii ongi! :D Eile käis väike kosilane mul külas...ja mitte kuidagi ei tahtnud ära minna. Aga ta lubas, et ta tuleb veel tagasi. Motivatsiooni pidavat olema tal...PALJU! :D Aga väikseke on nii nunnu! Nii nunnu, et see on hirmutav juba! Hahhahhaaa, armas! :)
Aga sellest teisest mehest ja tema halbadest harjumustest ei viitsi mitte rääkidagi. Kui ta vaid ise aru saaks...

Laupäeval käisin Tapperis...kaarte mängimas! :D Bände vaatasime ka natuke. Ütleme nii, et üks jättis parema mulje kui teised kaks...ja selleks silmapaistvamaks bändiks ei olnud mitte Revolver! Hah, go figure!

Nüüd on käsil natuke tõsisemad teemad kui meelelahutus või armastus-suhted: nimelt on ju vahenädal ja ained, mis I perioodiga ära lõppesid, tuleks nüüd kokkuvõtta ja ära lõpetada. Täna näiteks "sooritasin" eksami kasvatusteadustest. Hmm, eksam algas kell 12 ja kodus olin juba 13.45. Mida ma siis tegin?! Sahistasin jalgu, koputasin, noogutasin arukalt ja võtsin kolme lausega kokku enda pedagoogilise mõtte (mis läks pedagoogikast küll väga kaugele! :D). Kuus ainepunkti olemas nagu naksti! Hehhee! :)
Homme arvatavasti nii kergelt enam ei lähe. Jürka ja sotsioloogia ootavad mind! Ajee. Imelik on see, et kuigi ma olen seda ainet koguaeg kõrvalelükanud, siis alles eile sain ma tegelikult aru, et see on vägagi huvitav aine. Lihtsalt, et kui kaks päeva enne eksamit õppima hakata, on see ilmselgelt liiga mahukas, et kõike korraga selgeks saada! :D

Eksami-lainetel-Pisike! ;)

Maaaaaasikas! :)

2009-10-23T18:48:00.002+03:00

Naljakas. Rääkisin, kurtsin ja kirusin oma jutud kõik ära ja nüüd ei olegi nagu enam mitte millestki rääkida. Poliitikast ja valimistulemustest võiks ju rääkida...või siiski mitte! Meie igaljuhul tegime veits sobi valimistel...aga see oli täiesti tahtmatult ja see tuli alles palju hiljem välja! Ikka oskame skandaali korraldada, indeed! :D
Ja muud midagi. Võib olla vähe rabavam uudis on veel see, et esmaspäeval saime oma aiast, minu istutatud maasikatest esimese maasika. Mhm, see maasikas maitses maailma kõige paremini! Aga muud ei olegi huvitavat toimunud. Elan vaikselt oma väikest elu ja asjad kulgevad täpselt nii, nagu nad kulgema peavad: kool, kodu, trenn.

Aga äkki homme läheb huvitavamaks, natukenegi! ;)

Eesti liikluskultuur, elementaarne viisakus, poliitika, raadio Elmar ja anatoomia, anatoomia, anatoomia!

2009-10-15T19:56:00.008+03:00

Tahaks ropendada, sest lihtsalt ajab niii marru kogu Tallinna liiklus! Kui ma mees oleks, siis ma oleks juba ammu kellelegi lõuga sõitnud! Ilma naljata! Niisama tuututamisest ei ole ju kasu...ja see ei parandaks midagi, sest ilmselgelt sellised ossid ei mõista isegi, mida nad valesti teevad! Ah, et mis mind siis närvi ajab?! Tegelikult on kahte...eii, kolme tüüpi liiklejaid, kes kohe üldse kuidagi ei sümpatiseeri! Ja juba mõtlemine neist ajab karvad turrri!
Niisiis, esimesed sitapead, kes peaks teedelt kaduma, on need suurte masinatega värdjad, kes arvavad, et nad võivad sõita täpselt nii, nagu neile sobivam on. Ja see ei ole faking lahe! Et süsteem töötaks, peavad KÕIK osapooled täitma oma osa! Ja et liiklussüsteem töötaks, siis PEAVAD kõik reegleid järgima! Ma olen selliste jobudega ise kokkupuutunud ja ka väga palju näinud olukordi, kus lihtsalt sõidetakse oma suva järgi! Ja fakk fakk fakk, it pisses me offf!!! Kuhu on teil kiire?! Kuidas ja miks ei suuda teie oodata ja kannatada nii, nagu kõik seda teevad?! Türa-jüra, raisk! Sellise sõidustiiliga ei sea te ohtu mitte vaid end, vaid pigem just teised liiklejad, kes peavad "arvestama" teie vääraka mõtlemisega! Go, drop dead!
Teised sellised, kelle pihta tahaks igasuguseid koledaid asju öelda, on sellised inimesed, kes tahtmatult pidurdavad või pärsivad liiklust. Eii, siia alla ei käi absoluutselt mitte algajad-juhid! Pigem kuuluvad siia need, kes on arvatavasti omale need load ostunud! Väike soovitus: oleks võinud endale enne ajud ka osta! Või siis püüdke vähemalt enenes selgusele jõuda, kuhu te sõidate! Ja elementaarne, algne (no, kasvõi väga natukenegi!!!) sõiduoskus võiks ikka olemas olla enne kui te südalinna liiklusesse tulete! Hah, ma ei ole vaenulik mitte kellegi vastu, kes seda ära ei ole teeninud...üldjuhul ma olen ikka äärmiselt tolerantne, aga siinkohal ma tõesti räägin ikka täielikest idiootidest!!! Nii kurb, kui see ka ei oleks, sellised leidub...
Ja kolmandad, kes mu üles krutivad, on endast-mitte-hoolivad jalakäijad! Ja kui nad juba endast ei hooli...siis miks nad peaks teistest hoolima?! Ja ega ei hooligi! Haige, haige, haige!!! Kui kõige nõrgema liiklejana peaks ju ometigi vaatama ja ettevaatlik olema. Ma ei oska mitte midagi öeldagi, sest sellised inimesed võtavad lihtsalt sõnatuks! Ja siis veel need ratturid, kes suuure tee ääres sõidavad...sõitke, aga arvestage sellega, et kui teie ei arvesta teistega, siis te lihtsalt pidurdate liiklust ja teete olukorra ohtlikuks! Ja pealegi, kui sõidutee ääres on kõnnitee, mis on märgistatud sildiga "jalakäijad ja jalgrattad", siis on SEADUSEGA KEELATUD sõita rattaga sõiduteel! Ja see peaks kehtima kõigi kohta, ka profiratturite kohta! Olgu, ratturid veel, aga ükskord oli keset teed üks rulluisutaja! No, halloo!!! Ja see tädi oli ikka hull eeskuju oma väiksele tütrele, kes vaikselt oma kolmekaga kõnniteel veeres! Absurd!
Ja jalakäijatele veel niipalju, et pori-pritsimis-hooaeg on ametlikult alanud! Ma tean, see ei meeldi kellelegi! Niiet soovitan kõndida sõiduteest natuke kaugemal! ;) Ja helkurid!!! Ärge unustage, sest need väiksed jubinad on olulised! Ja kui teile tõesti ei meeldi need elupäästjad, siis kandke neid minu nimel!!! :)

Hehh, kogu see lugu ei peaks nüüd välja paistma nii, et mina ei eksigi! Eksin. Eksin vahel autoroolis ja igapool mujal ka. Aga ma püüan end parandada, pidevalt. Nii kui meenub, et miski on valesti või kui on võimalus halba heastada, kasutan võimalust! Ja nüüdki, mõistan oma viga ja püüan seda parandada.
Probleem niisiis sellest, et ma kipun unustama sellist sõna nagu AITÄH! See võib kõlada imelikult, kuid vahel see tõesti nii on. Palun, aitäh, vabandust...kõik need on tegelikult väga suure kaaluga sõnad. Aga vahel need lihtsalt kaovad... Ma olen ise mõnel juhul näinud, kui neid ei ole seal, kus peaks...ja see jätab kohe tühja koha. Tühja ja koleda koha. Ma ei taha, et sellised kohti oleks. Niisiis, ma ütlen aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh ja aitäh! See oli kõik nende ära jäänud aitähide eest...ja nüüd natuke tulevikuks ette ka! Aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh ja aitääääh! :)

Aitäh ja jumal tänatud, et see valimiste-ralli pühapäeval läbi saab! Mitte, et see mind väga puudutaks, aga lihtsalt on asi selles, et see meeletu reklaam ja nääklemine on juba natuke imelik. Lehed muust ei räägigi, telekast muud ei tulegi kui vali see ja vali teine! Õhh, hea, hea ja tore, et see pühapäevast läbi on! Ei pea enam selle vastiku paksu lõusta nägema... ;)

Hmm, eile oli kohutav päev! Kõik oli lihtsalt niii kohutav...ja ma ei saa aru, miks?! Asjaolude kokkulangemisel oli see lihtsalt üks tavaline shit-happens-day! Lisaks kõikidele teistele asjadele, mis halvasti läksid, olin ma sunnitud sõitma Ergo suure "majaga"! :D Ja seda juba teist päeva järjest. Seega, teistpäeva järjest olin ma sunnitud kuulama Elmari raadiot. Ma ei oskagi öelda, kumb nüüd hullem on: kas sõita liiga massiivse autoga või kuulata kaks tundi raadiot Elmar. Vist ikka see viimane variant. Ja ma hakkasin mõtlema, et mis on selle raadio tulevik? Praegu kuulavad seda vanad inimesed ja tellivad sealt vanu Eesti laule. Tore! Aga 40 aasta pärast?! Siis on praegune noorte põlvkond sama vana kui praegune Elmari raadio kuulajaskond. Ja ma ei kujuta küll ette, et siis endiselt tellitaks sealt Ivo Linnat või Kukerpille, kuna praeguse aja noored enamasti ei teagi, et sellised laulud olemas on...või noh, vähemalt ei kuula ju neid?! Ja tekib ju küsimus, et mis muusikat lastakse siis Elmaris 40 aasta pärast?! Britney Spearsi?! Lady Gaga't?! Hahahaha! :)

Jah, eile oli täiesti kohutav päev, kuid tänane oli sellele vastukaaluks super! Eile pidi anatoomiat õppima ja täna on see tehtud! Ja kuigi see olevat viiest tööst kõige raskem, siis läks mul VIST hästi. Ma ei taha ära sõnada, aga ma vähemalt endaarust oskasin kõike! Niisiis, ma olen rahul ja õnnelik. And then again...Kaial läks vist väga halvasti...ja ma aitasin teda. Aga ma ei suutnud teda vist piisavalt aidata ja tal läks ikkagi vist VÄGA sitasti! :( Ja ma ei saa enam ennast hästi tunda ju...?! :S
See ei ole vist hea, aga tänase päevaga tegin veits ajalugu ka: tänane majanduse loeng oli üldse esimene, mille ma üle lasin! Shame, shame, shame! :D

Ja üleüldse on nii, et nagu ma eelmine kord ütlesin: aitab pidutsemisest ja see nädalavahetus tegelen kooliga! Ausalt, sest kasvatusteaduste lõputöö on vaja ära teha! Vot! :)

Kui hallitavad udud...

2009-10-12T15:06:00.004+03:00

...ja taevas lööb mustaks! :P Tartus igaljuhul oli must taevas, hallid udud ja väga-väga külm! Ja sellest hoolimata oli seal ka jube vahva! Aeg lendas omasoodu ja enne kui me korralikult Messu vananemist jõudsime tähistama hakata, olime juba Rokenrolli taevas. Ja rokenrolli sai seal taevas rohkem kui küll! Meie seiklused jätkusid Krooksus ja kui tudu peale tuli (ja jumal tänatud, et see kell 4 tuli, sest muidu poleks me küll pühapäeval kuskile sõitnud), käisime veel Mc-Walk-In'st läbi ja viiiest olimegi juba tudul! Sõbrad, kelle leidsin, jäid seekord vist küll pika nina ja kurva meelega! Ja neid ei olnud seekord vähe! :D Siinkohal tervitaks Pargi-Karli ja Valmi-tütart...ja seda bassi-meest...ja ta sõpru! :D :D Bärxi ja Elerini tervitaks ka...nad pidasid ju siiski kõige kauem vastu! ;)

Nüüd on aga tarkuse-tunni aeg...või õigemini nädal, sest teha on vaja juba päris mitu asja. Aitab vist natukeseks ajaks sellest meeletust pidutsemisest küll... ;)
Ja juhuu, tänasest saab trenni! Jee jee! :)

Hah, ja täna sündis ajalugu: ma ostsin endale vihmavarju!!! Täielik õudus, kuigi see on ilusaim vihmavari, mida ma kunagi näinud olen...eiii, sellest ei piisa...jube on see ikkagi! :S Miks peab selline kliima üldse olemas olema?! Võiks ju olla kogu aeg ilus ja soe ja mõnud...kellele seda vihma, tormi ja tuult ikka vaja on?! :(

Eesti on ikka liiiiiiiiiiiga väike! ...ehk rebased vanglas! ;)

2009-10-10T13:40:00.005+03:00

Ei ole võimalik, see lihtsalt ei ole võimalik!!!!!!!!!!!!!!! Ma olen sõnatu ja ei oska selle looga mitte kuidagi algustki teha! Ja ma ei ole kindel, kui palju ma sellest loost üldse rääkida tahan?! :D Aga mis siis ikka, lugege ja imestage, millega ma jälle hakkama sain... :D
Kogu see lugu hakkas neljapäeval, kui ma ei osanud midagi teha...selles suhtes, et kuna meil oli anatoomia loeng (mis lõppes kell 18.30), aga rebastepeo rongkäik hakkas juba kell 18, siis ei suutnud ma välja mõelda kuhu ma oma auto pannen ja kas ja mis üldse saab sel õhtul. Suutsin siis välja mõelda, et kui me Kaiaga saame anatoomia töö alla igasuguse arvestuse, siis hakkame masendusest jooma ja ma jätan auto ööseks Raua tänavale....VÕI juhul kui me saame anatoomia töö A-d, siis hakkame ikka korralikult tähistama ja ma jätan auto ööseks Raua tänavale! :D Nooh, nii me siis peale anatoomiat sõitsime Rauda ja hakkasime jala Patarei vangla poole astuma. Ainuke konks oli selles, et kumbki meist ei teadnud, kus see asub. Õnneks joppas meil päris korralikult ja üks maailmakallemaidtaksosid (jah, sellel taksol oli sisse istumine 90 eeku ja kilomeeter 45 eeku) otsustas meid kiirelt sinna heast südamest ära visata. Wihii! Rebaste-ristimise-rajast jäime ilma...aga samas ma arvan, et ega me millestki ilma ei jäänudki! :D Seal oli niii paganama külm, et kui me olekski kella 6-st saati juba seal pidanud olema...siis kella 8-ks meid ilmselgelt enam seal ei oleks olnud! Segased lood?! Nooh, ausalt öeldes oli ma ise jumala kindel, et hiljemalt kell 23 olen ma sealt läinud. Aga nii need segased lood nüüd ka päris ei läinud! :D
Õhtu edenedes tuli lavale APELSIN! Ja see oli nii nunnu! Ma arvasin, et ma ei tea nende repertuaarist mitte ainsamatki lugu, kuid...oh üllatust! Laulda ja tantsida sai rohkem kui oleks vaja olnud...ja kuskil poole konserti aeg hakkasid need eriti müstilised sündmused juhtumagi...
Kuskilt üht äkki ilmus välja kaua-kadunuke...dam-dam-da-daa...Küpsis the Cookie! :D Poiss, keda ma tean ühte kokku umbes kuus aastat? Ja keda ma viimati nägin kolm aastat tagasi kui ma ajutiselt Laagris elasin...?! Ja nüüd oli ta siis seal...ja miks ta seal oli? Lihtsalt niisama! Ta on kahe mu kursavenna endine klassivend! Hah, how real is that?! :D Ja müstilised sündmused jätkusid sellega, et me saime Ailika käest tasuta (no olgu, mitte päris tasuta, aga VÄGA odavalt igaljuhul...nii umbes 5kr kaks topsitäit :D) siidrit ja õlut...sest tuli välja, et Küpsis teab ja tunneb päris hästi ka Mairit!!! HAhahahahha! Veits aega tsillisime veel vangla müüride vahel ja siis olime juba kuskil kellegi bussis...ja Levikas ja...poisid ostsid Viru tänavalt mulle lilli...siis Rauas, Viimsi Statika juures ja...kodus! :) Jah, väike nõuanne kõigile: ärge minge kunagi sellisele peole pükstega, millel on taskud katki!!! Mina enam igaljuhul ei lähe! :D
Jumal tänatud, et reedene tervishoid hakkas kell 14...mitte kell 12! :D Sest siis ma vist ei oleks sinna küll jõudnud! :D Aga vähemalt tervitus seal auditooriumis oli minu auks kõva...tänks, düüds! :D
Ei ole vist raske arvata, et ma eile siiski Rockcafesse ei jõudnud...kuigi...oleks võinud ju?! :P

Aga olge vähemalt sama toredad kui muidu...ja sii juu ät Tartu! ;)

Mesikräpp ja tiGe-tikker! :P

2009-10-07T17:53:00.002+03:00

Aah, ma olen täielikult reklaamiohver! Söögi alla ja söögi peale lastakse raadiost ja telekast uue Kalevi šokolaadi reklaami: tikri ja mandlitükkidega. Mhm, proovisin ära. Jah, mandlid on seal sees küll, aga...natuke nagu praak oli see tahvel, mille ma valisin...sest tikri olid nad vist unustanud lisada!? :D Hah, ja Skyplussi lubatud Mesikräppa ma küll poelettidelt ei leidnud...muidu oleks heameelega oma paksu ja lodevat keha transrasvadega veelgi enam tapnud! :)

Ma ei mäleta, kas ma kunagi kevadel rääkisin ja kurtsin siin oma tülist AS Ühisteenused töötajatega?! Aga arvatavasti mitte, sest...kogu see jamps oli nii absurdne, et ma arvatavasti ei hakanud ennast sellest rääkimisega vaevamagi. Aga lühidalt öeldes oli selline ebameeldiv intsident, kus minu parkimiskella sattus kontrollima tädi, kes ei ilmselgelt kella ei tunne. Niisiin vormistatigi mulle trahv kella ebaselgelt märgistamise eest. Käisime seda isegi vaidlustamas, kuid imelikel põhjustel tuli vastuseks meile ainult mingi häma, mis ei vastanud üldse isegi meie küsimustele ja nõudmistele. Nooh, ega me otseloomulikult ei vaevunud sellega enam edasi tegelema ja maksime trahvi lõpuks ära. Ja nüüd, pool aastat hiljem, on Postimehes artikkel, kus räägiti täpselt samasugusest juhtumist Tartus...vend oli veits pädevam ja kaebas asja edasi. Jah, ta mõisteti kohtus õigeks ja talle maksti kõik kulud tagasi ja trahv tühistati! Raisk! :D

Teine huvitav nupuke Postimehest jäi veel silma. Nimelt ei pea enam ühistranspordis ID-pileti puhul õpilaspiletit näitama. Mis see siis minusse puutub? Ei puutugi...väga...! :D Hihiii!

Muusika maailmast nii palju, et üks vahva bänd sai hakkama ühe väga suurepärase üllitisega! Ja kuigi mul tõesti ei olnud plaani reedel juba kolmandat nädalat järjest Rockcafe'd külastada, aga...eks me näe, mis saama hakkab. Üle-üldse on kogu tulevane lugu veel veits väga segane lugu...aga see selleks! Päikesepilkajaid (ehk "päikese vihkajaid" :D) võiks veel vaadata küll! Sest nad on täitsa toredad! :)

Selline "pisiasi" veel, et...MESSSSSSSSSU! Saab täna vanaks! Ja soovin sulle selle puhul triljon-miljon õnne! Kalli-ralli, kukununnu! ;)

Ma ei oska seda seletada!

2009-10-04T14:19:00.008+03:00

Kas ma olen juba maininud, et ma olen kooliga väga rahul? Et mulle jube hästi istub preagune igapäeva rutiin? Ja et ma naudin ja kontrollin olukorda...ja mulle ikka väga meeldib see?! Noh, kui neljapäevane anatoomia töö tõmbas korraks hinge kinni, siis...ei olnud see seda väärt! Mis siis, et ära tuli õppida 55 väga pikka seletust...see oli täitsa tore ja huvitav...ja loogiline! Ja töö ei olnudki nii kohutav, kui ma arvasin! Masendavaks läks asi alles pärast tööd, kui õppejõud teatas, et tal on kaks uudist: hea ja halb! Hea oli see, et järgmises töös on meil vaid 13 küsimust. Ja halb uudis oli see, et see töö pidavat olema märgatavalt raskem kui esimene! Okouu! Aga väljakutsed mulle meeldivad...enamaltjaolt! :)
Aga välja tahtsin ma jõuda selleni, et ma arvasin, et enam paremaks minna ei saagi...aga näed, LÄKS! Reedel oli meil esimene esmaabi loeng...see kestis ei rohkem ega vähem kui 5 tundi ja 15 minutit järjest. Ja see oleks vabalt võinud kesta ka 15 tundi ja 15 minutit järjest, sest see oli niii haigelt huvitav! Ja naljakas! Ja natuke häbi oli ka alguses, kui õppejõud ütles, et ta on oma elus igasuguseid inimesi alasti näinud ja näiteks kõigi meie ettekujutamine alasti ei teeks talle mitte mingit probleemi! Jah, oli küll kohatu, kui ta seda öeldes kahe käega minu peale osutas... Ja hoolimata sellest suutis ta ikkagi endast väga hea mulje jätta...ja ilmselgelt oskab see vend ennast kuulama panna! See KÕIK oli väga tõene ja päris (mhm, fotod ja videod ja häirekeskuse telefonikõnede salvestused, need kõik olid täiesti päris!) ja niii huvitav...mis siis, et pärast enam paar tundi söögiisu ei olnud! Uhh, ja mis kõige vägevam?! Ta ei anna meile kodutöid! :D :D Ma ei oleks uskunud, et üks loeng võib tuju nii heaks teha! Ja ma siiamaani ei mõista, kuidas...?! Sest teemad, millel me rääkisime, olid hirmsad...ja masendavad! Ja panid mõtlema oma lähedaste ja reaalsuse peale! Ja asjadele, mis kõik lihtsalt võivad juhtuda! Külmavärinad tulid peale, kui see onkel kirjeldas meile olukordi, kus ta on sunnitud igapäevaselt olema (ja ta võtab seda kui oma hobi!!!). See kõik on väga kohutav! Ja ometigi oli sellel loengul kokkuvõtvalt ainult positiivne mõju! Äge, ei muud!
Kui sellele ideaalsele reedele oli planeeritud mul ideaalne lõpp, siis...ilmselgelt ei läinud kõik nii, nagu ma olin planeerinud! Plaan oli sõita esialgu Olustverre, sealt edasi Viljandi taha Miku sünnipäeva pidama. Plaan oli, tahtmist minna oli, kõik oli olemas pealt ühe asja: aega ei olnud! Aega oli, aga liiga vähe. Ma ei suutnud nii kiiresti liigutada, et oleks jäänud aega valges sõita. Ja ega tahtmine kadus ka ära, kui üks mees pani südamele, kui ohtlik ja halb on pimedas sõita. Ma ise ei oleks seda üldse kartnudki...sest ma tean, et ma olen tubli ja korralik ja ettevaatlik juht, aga..ilmselegelt mängis rolli paar tundi varem lõppenud loeng, kus see tore õppejõud rääkis õnnetustest ja nende tõenäosusest! Jah, kadus igasugune tahtmine sõita! Ja kui veel paar tundi hiljem rahet ja vihma sadama hakkas, siis sain aru, et tegin õige otsuse! Ja ei jäänud see otsus mul kripeldama, sest mul on mõistvad sõbrad! Ja ma ei kahtlegi, et neil seal ilma minuta halvem pidu oli! ;)
Aga seda võin küll väita, et ilma minuta oleks pidu halvem olnud Rockcafes! Sest iga nina oli arvel! Ja mul oli siiralt ja ausalt Termikatest kahju, sest nädal tagasi Padari kontsertil oli palju rohkem rahvast ja veel päev enne üleeilset olevat seal väidetavalt olnud täismaja! Ei, mind see rahvaarv üldse ei kõiguta, sest ma tean (ja olen oma silmaga näinud), et Termikas oskab imehead kontserti anda ka väga väiksele seltskonnale, aga neist endist on kahju, sest nendele on see ikka natuke oluline! And then again...kontsert oli hea ja NAD jäid rahule! ;) Mina jäin ka rahule, sest vahva oli! Ja Taavi on ikka lõpmata vinge sell! :D Imelik on ainult see, et ma olen ikka arvanud (täpsemalt: kuni eelmise korrani arvasin!), et Rockcafe on neist kõikidest klubidest-pubidest kõige normaalsem. Kõige normaalsem inimeste poolest, kes seal käivad...noh, et ei ole selliseid amigosuguseid tölle, kes sinna ainult lantima on tulnud! Jah, nii ma arvasin kuni eelmise korrani, kui ma seal käisin (see oli siis mäletatavasti eelmine reede ja The Sun). Ja seekordne Rockcafes käik kujunes isegi natuke hullemaks! Kui eelmine nädal pilluti vaid komplimente, et ma olin selle koha kõige ilusam neiu, siis seekord taheti mind lahti nööpida (sest mul oli eest nööpidega kleidike :)) ja avaldati isegi armastust (väike vihje: see ei olnud Ergo). :D Oh õudust!
Lisaks reede-öisele muusika nautimisele käisime ka eile kultuuri tarbimas! Juba ammu lubatud KUMU käik sai siiski viimasel hetkel teoks! Jah, see oli juba augusti alguses, kui ma tahtsin minna Wiiraltit vaatama...ja nüüd siis, eelviimasel näituse päeval, sain seal käidud! Ja, oi, kuidas see mulle meeldis! Ma kohe ei oskagi seda mitte kuidagi kirjeldada, kui tore ja imestamapanev see kõik seal oli! Kunst, noh! Andekus ja osavus! Ja otseloomulikult minu lemmik kunstnik! Aaaaaah! ;)
Lisaks kultuurile, tarbisime ka ILU! :D Jep, käisime (ikka ja endiselt koos Ergoga) ilumessil! Ja ilma liialdusteta ma ütlen, et tal oli seal põnevam kui mul! :D Aga vähemalt sain omale kindad! Hihii!
Täna plaanisin tubli olla ja koolitöödega tegeleda...kui palju sellest väljatuleb...ei oska lubada! Aga ma püüan...natukenegi! ;)

Olge tublid ja ma loodan, et torm teid ära ei murdnud! Mind see ei murdnud, aga naabite plekk-katus oli küll hommikuks meie aias! :)

[edit] Ja miks "ma ei oska seda seltada"!? Sest ma kuulsin seda väljendit väga lühikese ajajooksul päris mitu korda. Ja see kõlas naljakalt...ja jäi mulle kuidagi kõrva. Ma ei oska seda seletada. Imelik ju! Eesti keel on kaunis keel ja ka keeruline keel! Sünonüümid ja antonüümid ja muud loomad, mis muudavad keele väga väljendusrikaks ja ometigi ei ole sõnu, et midagi põhjalikult seletada, kirjeldada. Oma ala professionaalid jäid hätta enda mõtete väljendamisel...no vot siis! :P

Konnad kuival!

2009-09-29T14:16:00.004+03:00

Wuhuuu! See lubatud nädalalõpp läks mööda nagu vupsti! Ja teha ja näha saigi peaaegu täpselt nii palju, kui lubatud oli! :)
Tervise- ja spordiinstituudi rebasteretk oli. Mis on niiiiiiiii vahva! Öises Tallinnas igasugu lollusi ja püramiide teha, abielluda ja kõvahäälega laulda - tore!!! :D Pärast sai veel pooleööni tantsulüüa ja...hommikul kell 8 oli ujumine. Mis ei olnud enam üldsegi nii vahva. Aga samas, kuna mina oli jonn-punn ja lahkusin peolt juba suhteliselt vara (ja võtsin Kaia ka endaga kaasa), siis minul oli veel teistega võrreldes otsen harasoo! :D Njah, ma olin ju öösel roolis...ja nii mõnedki neiud olid veel hommikul ujudes prommilli all! Hahaha! :)
Kui neljapäev möödus uimates, siis reedel oli elu juba täiesti tagasi tulnud ja tegin pattu!!! Kaheksandat surmapattu! :D Mhm, meenus mõne aasta tagune skandaal (kus mina tookord rolli ei mänginud). Aga seekord lõppes see vist veits leebemalt kui tookord. Njah, vähemalt üks neist on leplikumaks muutunud... :P Imelik on aga see, et mul pole õrna aimugi, miks meil üldse tuli mõte Tannule minna. Lihtsalt tuli tuju...ja tahtmist! Aga tagantjärgi oskan öelda küll, miks me Termika asemel Tannu valisime...või õigemini, miks MINA selle valisin (sest teiste eest ma rääkida ei oska). Huvitav ja uudne oli! Ja lollitada sai. Ja kõik oli nagu vanasti...termika-aegadel! Naljakas! Ma arvan, et Sun'i asemel oleks võinud olla ka näiteks...keegi muu...ikka oleks teistmoodi ja tore õhtu olnud! Ps! Tänase sotsioloogia loengub teema: ROLLIKONFLIKTID!!! Jah, võta kuidas tahad...ikka on naljakas! :D :D
Ühesõnaga, käisime Rockcafes. Amigos ei käinud. Tannut nägime, puna-valgeid mehi ei näinud. Ja ei ole kahju ka, sest Tannu änd the biiig bänd suutis õhtu võimalikult meeldejäävaks muuta. Ja pealegi, ma ei olnud ainuke patustaja...neid oli seal veel, kes tegelikult oleks pidanud ühes A-tähega kohas olema! :)
Laupäeval oli plaanis lõpuks Revolver ära kaeda, aga päev veeres käest ära. Tegelesime asjalike asjadega õues ja aias ja enne kui ma arugi sain, oli kell juba liiiiga palju. Ma ei tea, ma olen ikka maailma suurim unekott...sest see pole ammugi mitte esimene kord, kui ma midagi (sõna kõige otsesemas mõttes) maha magan...pealtnäijate sõnul ei jäänud ma mitte millestki ilma...ja ma ei kahtlegi selles! ;)
Pühapäeval oli terrassi- ja albumi-tuhin. Ja siiiiiamaani on! Kui terrassi tegemist ei sega hetkel mitte miski (vaid mine ja võta...ja lähmegi kohe varsti!!!!!!!!), siis albumiga on keerulisemad lood. Album sai täis ja tint sai otsa! Ressursside puudumise tõttu on meie albumi edasiarendamine peatatud. Hahhahaha! Kurb! :(

Anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia! Tahaks selle ainega juba ühelepoole saada...kuid pole lootustki...vist! :/

Jungle drum!

2009-09-22T18:53:00.003+03:00

Rakatungtungrakatungonburubummbummbumm! See on niiiiiiiiii lõputult vahva lugu! Inimesed on ikka nii ilusad ja head ja andekad! Uuh, tõeline positiivsuse laks! Eriti hästi kõlab see lugu autoroolis olles! ;) Kahju ainult, et raadiost seda nii vähe lastakse. Ja veel kahjum, et mul endal seda lugu ei ole...ja sellest ei oleks ka kasu, sest ma saingi oma iPodiga hakkama! Jah, lase veel Termikat sinna peale, eks! Krr! :D
Aga autoroolis olen ma kuidagi väga palju viimasel ajal...see on see edasi-tagasi sõitmine...ja sinna ei ole midagi parata! Ja harjutamine teeb tubliks...või siis laisaks! Ükskord (tegelikult on neid kordi kindlasti rohkem olnud, aga praegu räägime kõige hilisemast intsidendist! :P) oleks see laiskus ja mitte-tähelepanemine kurjalt kätte maksnud. See oli just paar päeva tagasi, siinsamas kodu lähedal. Ja see ei olnud äge! Õnneks mu üli-mega-turbo-kiirusel-töötavad avarii-refleksid (WTF!?) suutsid hullema ära hoida. Eii, nad suutsid kõik ära hoida. Ainule käed värisesid pärast veits! :P
Muidu veereb eluke ikka sama rada pidi. Kool ja kodu ja köök! Imelik jah, et kui kuni siiani oli Ergo meie pere perenaine, siis nüüd on kuidagi nii juhtunud, et ma olen selle rolli ülevõtnud. Ei tea, kust see kokkamise-pisik nüüd järsku tuli! Naljakas! Ma loodan, et asjad võtavad varsti oma algsekuju tagasi...või siis mitte?! Oleks ju viimane aeg nüüd lõpuks pudrukeetmine ka ära õppida! Moosikeetmine ja kompottimine on mul juba suht käpas! :P Hah, aga mida muud siis oma üleliigse ajaga teha, kui mitte süüa teha...ja süüa! Öäääk!
Ning taaskord...söömisega on tihedalt seotud Olustvere, Järve 11 mansion! :D Õh, on küll tore, et emme väga emalikult hoolitseb ja ette-taha kõik ära teeb, kui me seal käime, aga natuke võiks ju säästa ja mitttttte niii hea sööki teha! Hullllllumaja! Aga pole midagi teha, tulebki tõdeda, et kodune-toit on parim! :) Ja üleüldse on seal parim! Ja tagasi ei oleks tahtnudki tulla! Nii vaikne, nii rahulik...ja uus lasteaed on valmis! Rohkem kui kuldaväärt hetked on KÕIK seal veedetud aeg! Ausalt, tagasitulek Tallinnasse lõi kuidagi eriti rivistvälja seekord...aga mis seal ikka...olen tubli, pean vastu ja saan hakkama oma asjadega...võib-olla! :P

Pssst, nädalalõpp algab juba homme! Teha ja näha on oi-oi-oi kui palju! ;)

Päeva, nädala ja aasta looks on hetkel ei miski muu kui Emiliana Torrini - Jungle Drum!