Kurnav teadmatus!

Mis saab?! Homme. Apppii, teadmatus!
Olustveres = niiiii ilus! Messu, me saame (ja peame!!!) varsti see aasta kindasti kraavi minema. Ma lihtsalt niii väga igatsen. Tõesti on ilus! Siiin on niii lumine ja niiiii olustverelik! Kõik need ajad siin tulevad meelde. Ja vahel soovin, et selle külma asemel seal Tallinnas võiks ikkagi ka päris talv olla!
Kell on 0o.47. Just hetk tagasi lõpetasime Kaia-Pattayaga kartuli-sibula-kurgi-õuna-porgandi-vorsti hakkimise. Kas ma ikka sibulat mainisin?! Talle vist meeldib mu silmas... Nii naljakas! Homme me ju kooli ei lähe. Aga väss on. Ja selline tunne, et ma magaks vabalt esmaspäevani...kui ma vaid saaks! Enne tuleb see homne üle elada, siis võib-olla saab peaaegu magada! :D
Ma ei saa siiski mainimata jälle kooli. Täna oli üle pika aja jälle üks keemia tund. Uue õpetajaga. Ja nalja sai. Kuigi me kõik jäime igatsema seda vana suur ja karjutavat Ainot, siis nüüd mõistame mis asi on keemia! ;D Tund oli naljakas ja see pikk peenike punapäine geenius avas meile tõepoolest uued vaated keemiale! Miks Aino ei alustanud A-st ja O-st?! Tüüp tegi meil selgeks selle ühe tunniga kõik selle materjale, mida Aino õpetas meile kolm kuud! "Noh, ja äkki saame siis selle lühikese või pika aja jooksul veel targaks ka koos teiega!" Way to go, Martin! See oleks ainult lust ja rõõõm! ;D
Rohkem ei taha koolist rääkida! Ei tahagi millestki rääkida! Magada tahaks! Ja jääme siis lootma, et homme kõik super-hästi läheb, eksju-onju?! Mis meil muud ikka teha on, kui ainult loota... :)

Uuno Rock da Pantsless Party ehk minu so-very-sweet-18 vol.2! :)

Ojaa, oli very ja oli sweet! Nii lahe, meilt küsiti dokki!!! ;D See teeb siis juba kaks korda järjest! Äkki ma jäin ikka nooremaks?! Sest miu korda ma selle 5 aasta jooksul välja jäin...sede numberit peaks saama kahe käe näppudel kokku lugeda! Jaah, niii naljakas oli vaadata, et Maarjat ei tahetud sisse lasta...ja ma ei saanud midagi teha. Ainuke asi, mis mul peas tiirles oli küsimus: "Kas öelda turvale, et ta mängis mu isaga koos jalkat kunagi või mitte...!?" ;D See Eesti ei saa olla niiiiiii väike! Ainuke asi, mis ma lõpuks öelda suutsin oli noomitus Maarjale, et miks ta siis oma passi kaasa ei võtnud?! :D Ja see vist aitas. Igaljuhul sees me olime... :)
Suhteliselt palju fänne oli...ja isegi teisi tuttavaid oli! :D Niiet õnnitlusi sain ma kujhaga (sai ka nendelt, kellelt seda kunagi oodanud ei oleks! Aga see ei ole üldse imelik. Eile helistasid mulle sellised inimeseda, kellelt ma seda kohe mitte üldse oodanud ei oleks...miks siis õhtu teistmoodi oleks pidanud olema!? Aga lahe, aitäh!!!) ja tänu Janile sain keegi seal veel mu jalgadega vastu pead! Ai äm sõu riiili sorrrry! Jan on HULL! :)
Keikka oli...TASEMEL! Mul oli niiiiiiii-niiiiiii hea meel neid näha! Jah, niiii kirjeldamatult hea meel! Üks parim keikka...viimase kolme kuu jooksul kohe kindlasti! :) Kiiruse ületamise eest võiks neile vabalt trahvi teha...ja nummimeeter oli ka kõigil põhjas! :D Uus cover "Ring of fire" on suhteliselt mõnsa, aga nothing beats "Wild thing"! Niiiii suuuuured aitähid, et te seda mängisite! Ei saa mu sünna ilma selleta olla õige! :)
Pärast tegime veel Maarja ja Kaiaga väikse tantsuujevati, mis lõppes nii, nagu iga minu Termika keikka - a bit too early! Aga mis teha, kui muud moodi ei saa!? Aga jäigi neile sinna rohkem mehi sebimiseks! Ja kui aus olla, siis ei olnudki vist väga vara, sest klubist välja jõudes tundus mulle, et ma olen vasakust kõrvast kurt. Oleks ma sinna kauemaks jäänud, siis olekski olnud arvatavasti... :/ Kohe näha, et pole enam ammu käinud-teinud... ;D
Nüüd alles ärkasin! Ei olekski veel ärganud vist, aga Ingeril oli tungiv vajadus teada saada, et mis ma eesti keele töö ja psühholoogia iseloomustuse sain! Sain küll jah! Rahul olen...ülimalt! :) Teine asi, mida ta küsis (ja ma arvan, et tegelikult ainult see teda huvitaski) oli see, et kas mul on pohmakas! Kas on?! Eiii. Pole kunagi olnud ja loodetavasti ei tule ka! Kuigi eks seda nad räägivad, et mida vanemaks saab, seda suurem pohmakas on... ;D
Mmm, all kapi peal on kaheksateist punast roosi! Niii ilusad! Kingitus Ergolt. Üks teine kingitus on ka, mille kallal ta praegu usinalt töötab...kui see nii jääkski, siis on see küll armsaim kink ever! :) Aga ma tegin endale ka see aasta ühe väikse kingtuse - astusin enne kaalu peale ja rõõm on tõdeda, et ma olen selle kahe päevaga poolteist kilo alla võtnud! :D Kauakse see kaalunäit selliseks jääb on muidugi iseasi, aga tahtmine, et igapäev oleks sünnipäev tekib külll... ;D
Sari "minu so-very-sweet-18" jätkub järgmisel reedel. Loodame, et vol.3 tuleb mõistlik kuid samas fun! Peale eilseid seitsmeseid uudiseid ei ole küll emal erit hea meel, et ma oma 18dat nii vastu võtan, aga ma teen selle nimel kõik, et asi oleks mõistusepiires kui kõigile nauditav! :)

Ps! Huvitav, kas Jass pani meelega sama pluusi, mis tal eelmine aasta samal ajal Kuuris oli või...jah?! ;D Dejavuuuuuuuuu oli õhuž! ;D

Vote for Pedro ehk minu so-very-sweet-18 vol.1 ! :)

Käes! Valmis! Olemas! Lõpuks! Today is the day...Kui kaua ma seda oodanud olen?! Jah, VIIIS AASTAT! Viis aastat olen ma seadust rikkunud käies klubides-pubides (nii vale dokiga kui ka üldse ilma dokita), ostnud alkoholi ja tarvitanud seda. Nüüd on see aeg läbi...vähemalt peaaegu. Amigo ja kasiinod jäävad ikka veel kättesaamatuks! :D
Niii palju õnnitlusi ja niii palju ilusaid sõnu. See kõik hakkas juba eile koolis. Kuigi õnne ei tohi ette soovida, ei suutnud mõned oma kiusatusele vastu panna. Kook ja muffinud ja lilled ja kaart ja küpsised ja kingitus. Suur aitäh teile, kallis klassikaaslased! Meil on anyway parim klass...eile oli kaks kossumängu - 1oD-ga ja 11E-ga. Esimene oli loff aga teine mäng oli juba ammu meie kaotuseks kuulutatud! Hahaa, huiiii. Ära panime! Üks mäng veel ja olemega alagrupi tessad...või siis essad! :P
Eile oli ajalugu! Eile oli see aeg, kui ma sain esimest korda käia klubis oma enda päris dokumendiga. Paljud (hahaaa!) planeerimised Pärnu ja Tartu ja Olustvere kohta ei läinud korda. Ju ei olnud siis tuul ikka nii tugev, et sinna oleks puhunud! Või Saatus lihtsalt ei olnud eile vist väga minu poolt. Peale kooli jäin marsast maha ja siis tuli uni ja siis tuli ikkagi tahtmine Pärnusse minna kuid siis jäin ma jälle marsast maha. Siis otsustas Saatus, et ta viib mind hoopis Panoraami. Naistele 23-ni sissepääs tasuta ja rohkem ei olnudki vaja mõelda. Väiksed (ja seega ka viimased illegaalsed) dringid Nimeta baaris ja Panokasse minek. Pange tähele, et kell oli alles pool 11 õhtul ja seega olin ma ikka ja endiselt veel alaealine ju! Uksepeal leidis aset järgmine vestlus/intsident:
Turva: "Tere tüdrukud! Teie dokumendid palun!?"
Pis: "Jaah kohe. Kaia palun anna mu rahakott!"
Maarjal oli selle ajapeale juba oma euroopaõpilaspilet välja otsitud ja Kaia oli oma ID-ga ka platsis.
Turva: "Mis asi see veel on?!"
Maarja: "Noh, ma õppisin välismaal ja see on üleeuroopaline üliõpilaspilet..."
Turva: "No selge. Ja teie, neiu?!"
Pis: "Kaiiiiiaaaa!" (sain lõpuks oma rahakoti kätte.) "Et, mida te siis näha soovite?! Õpilaspiletit? Või ID-d? Kas teil ISIC ei kehti?!"
Turva: "Noh, näita midagi...kiiret ei ole...otsi-otsi..."
Pis: " Noh, võtke ID siis..."
Turva vaatas, naeratas niiiiiii nunnusti ja lasi meid sisse! Oeh, see pilk ja see naeratus ei unune eal... ;D See turva oli lihtsalt liiiga koom.
Kui kell 12 lõi, kolksuid meie tequila klaasid...ja tasku hakkas värisema. Oeh, niiiii palju õnnitlusi! Niii lahe! :D
Kuigi bänd ei olnud päris õige ja väss oli meeletu, sest nädal oli kurnav ja veel 3 tundi kekat eile...me saime hakkama! Peale eilset olen ma nüüd siis ka kitarristide fänn. MEELETU FÄNN! :D Ääää, see oli lihtsalt...niiiii kirjeldamatult armas! Panoraami saladused! ;) PS! Miks keegi mulle varem ei ole öelnud, et Trafficul niiii KENA kitarrist on?! Ühte ma neist tean...see Sitakott, kes mängida ei oska, kelle soolod plaadipealt tulevad...aga see teine!!! :D
Peale pidu tegime ka ajalugu! Tulime Kaiaga häälega siia, Viimsisse. Ega meil see plaanis ei olnud. Mõtlesime, et kõnime nii kaugele kui suudame ja siis võtame takso. Aga me ei jõudnud kaugele kõndidagi, kui juba olime Meriväljal. Ja siis juba Viimsi Staltoili juures...ja siis juba Rummu teel ja neli kiltsa panime ainult jala! Päris mõnus oli. Kuu oli niii täis ja niiii ilus! Meri, külm tuul ja libe tee. Kaial on nüüd igaljuhul köha-nohu! :/ Viiekas olime vist kodus ja pool kuus juba unenägudemaal. Ps! Arvake ära, kas ma nägin unes, et mu pangakaart pandi kinni või jah!? Hahaa, ma juba näen õudukaid oma pensioni pärast! ;D
Sõnumeid tuli öö läbi ja esimesed kõned (peale öiseid :D) sain juba hommikul kell 8. Tänks, paps! ;D
Olen täna tubli ka olnud - õppsin isegi natuke! Nüüd peaks veel raamatut lugema ja pesus ära käima. Siis saab asuda selle õige magusa osa juurde. Jeps, minu so-very-sweet-18 vol.2 Hollikas-Kollikas! :)

Tänan südamest kõiki, kellel meeles olin! Te olete niiiii armsad! (:

Armastusega,
õnnitlustesse uppuv Suureke! :)

Vanurid vs kobedad! :P

Oh jeerum, ma JUBA tunnen end nii vanana! :D Ei tea, kas asi võib olla selles, et juba kaks päeva käivad koolis pensionäride naljad?! Ja nüüd siis trenn?! Hahaa, tänks, tibid! Aga mina ei olegi nii vana, sest mina jõuan vähemalt veel trennis käia...erinevalt mõndadest! ;D
Hea on olla...natuke! Kohe-kohe saab nädal läbi ja herr Otsustusvõimeline piinab mind juba tükk aega! Mida teha?! Selles on küsimus...
Pigistan nüüd silmad kõvasti kinni ja vaatan, kuhu tuul viib! Ma loodan, et on ikka piisavalt tuuline, et kuskile jõuda! Kas Tartusse, Pärnusse või Olustiverre! Aeg annab arutust (ma loodan!). Eks me homme näe... ;)
Homne päev ei jää tulemata. Ei jää tulemata ka ülehomne...ja päev peale seda. Varsti tuleb jälle kolmapäev ja meil peaks keemia tund olema. Peaks, aga arvatavasti (ja salaja ka loodetavasti...) ei ole. Meie keemia õpetaja andis lahkumisavalduse. Eelmine aasta oleks ma selle üle väga õnnelik olnud, kuid miks nüüd?! Siis, kui ta aru sai, kes ta on ja mis on tema töö eesmärgiks...nüüd on siis vaja ära minna?! Njah, polegi nagu tema süü. Kuid ei ole ju valget ilma mustata! Üks loll andis hoo sisse ja nii ta läks. Huvitav, kas ta sai siis lõpuks ise ka aru, kui hirmuäratav ta karjudes on?! Samas, miks see kindel "jah" siis muidu tuli?! Kahju. Väga kahju! Ja mina lootsin veel selle aasta keemia viie saada...vähemalt see aasta olen ma midagi aru saanud! :D Meil pidi täna kontrolltöö olema. Selle asemel oli füüsika - AITÄH!
Tegelikult on jah kurb, et nii läks. Kuid ma ei imesta, ta pole ju esimene. Me jäime ju samamoodi, lihtsalt päevapealt (ookei, üle suve...) oma geograafia õpetajast ilma. Ja kes asemele tuli?! Sama hea, kui tühi koht! Ma loodan, et keemia jääb siiski sellesmõttes tunniplaani... ;D
Jääme siis meenutama meie Abilist lausega, mille ta ise kokku seadis (ja tema meelest jube kasulik, loogiline ja tähtis) ja loodame, et me saame kunagi vähemalt sama targaks kui tema: "Kui kriipsu otsas on midagi, siis seal süsinikku ei ole!!!" Vot. :)

Ps! Gerly, täna on sinu päev! Suuured õnnitlused ka suureks saaamise puhul! :)

Mos-mosss!

Arvake ära, kas mul on uni ja ma lähen magama!? Arvake ära, kas ma magan jälle rohkem kui vaja?! Arvake ära, kas ma olin eile kella kolmeni üleval ja õppisin (või pigem "õppisin"?!) kunstiajalugu?! Arvake ära, kas see kunstiajaloo töö läks väga võssa või jaa?! Arvake ära, kas inka töö läks ka metsa või jah?! Arvake ära, kas täna on olnud maailma kõige nõmedam päev või jah?! Arvake ära, kas ma peaksin geograafia tööks õppima?! Ja keemia tööks?! Ja inka retelling?! Arvake ära, kas mul eesti keele töö ka on tulemas?! Ja arvake, kes homme autokooli läheb ja nendeks töödeks õppida ei saa...ega ei tahagi! :(

KUSIKUD!

Mis täna hoolega, see homme hooleta! Mul ükskord oli nii! Täna vist enam ei ole. Ma ei oska lihtsalt! Õppsin ju laupäeval kõik ära. Jah, oli jube mõnus pühapäev - mitte midagi ei pidanud tegema. Isegi natuke naljakas oli olla, sest mitte midagi ei pidanud tegema. Ülepikaaja.
Ja eks see "ülepuhkamine" andis (ja endiselt annab) veel tunda. Pühapäeval ei olnud ju midagi teha...eks ma siis passisingi! Vahepeal käisin linnas neid maailmameistritest Kusikuid vaatamas, kuid seda võib rohkem kui passimiseks nimetada, mis seal toimus. Koju jõudes olid need tüübid juba telekas...ja ikka see sama jama! Kas tüütas ära või jah?!
Jätkus passimine. Kella...päris ööseni passisin! :D Täna koolist koju jõudes andis tunda. Ja nüüd annab veel rohkem tunda. Kuna ma õppida ei viitsinud, siis otsustasin tukastada veidi. Sellest veidist sai kolm pool tundi...jälle! Mis teha, kui mõni mees äratada ei oska...või siis ma lihtsalt nii sügava unega olen! Karta on, et ma nüüd selle magamisega terve nädala jälle kokkujooksutasin! :)
Ja nüüd õpin-õpin-õpin. Ja üldse ei viitsi. Tahaks seda pühapäeva tagasi...niii, et mitte midagi tegema ei peaks!

Ps! Karl sai täna suureks! PALJU ÕNNE, persionär (kaaaaa! ...varsti! ;D) !!! :)

Inimeste üle kohut mõistes ei jää meile aega neid armastada!

Ja koguaeg õppides ei jää lihtsalt mitte millekski muuks aega! Laupäev ja mida olen ma päeva otsa teinud?! Õppinud! Lahe. Mul ei ole elu! I'm so tired of being myself! Ma käin viis päeva nädalas koolis. Peale kooli trennis. Tulen koju, hakkan õppima. Ja selleasemel, et nädalavahetusel midagi lahedat teha, passin ma ikka kodus. Magan poole päevani ja puhkan! Puhkamise kõrvale õpin jälle natuke! Lahe! Kuid samas, muud moodi ma ei saaks! Kui ma nädalavahetustel ka ei magaks, siis ei peaks ma vist üldse kaua vastu! :/
Ma kujutan ette, milliseks on muutunud mu sõprade arvamus minu kohta peale seda, kui ma Tallinnasse tulin! Miks pean ma nii kohusetundlik olema!? Ahh, miks ei võiks ma asja vähe lõdvemalt võtta?! I suck!
Ja see, et ma suunan liiga palju energiat ühte kohta, on ka selgesti näha! Psühholoogia kodutööks oli iseloomustada oma pinginaabrit. Lugedes seda, mida Inger kirjutas mu kohta...no, võttis naeratuse näole küll! Kunagi iseloomustasid kõik mind nii. Nüüd?! Ma lihtsalt ei suuda igalpool olla selline, nagu ma olen... Ühed arvavad, et ma olen muutunud. Olengi, aga ainult natukene! Ja ainult paremuse poole (minu jaoks!). Nende jaoks mitte. Ja see teine osa sõpru saab igapäevaga rohkem aru, kes ma tegelikult olen...
Paremuse poole?! Jah, selles mõttes küll, et aina kohusetundlikumaks ja enesekindlamaks ja tahtevõimelisemaks, kuid see ei ole hea minu sisemisele MINALE! See on hea mu tulevikule, aga pragusele hetkele on see pigem negatiivne! Mida ma tegin täna kaks aastat tagasi?! Kui see oli nädalavahetus, siis trippisin ringi. Kindla peale! Oeh, kõiges selles saab siiski süüdistada ainult koooli! :D
Hmmm, aga hirmus peotuju on küll! Pole niiiiii ammu midagi head saanud! :D Tahaks kasvõi lihtsalt kuskile minna ja olla ja...olla! Kuskile minna ja teha midagi täiesti hullu! Kuskil olla, lihtsalt niiisama! Jah, piduuuuuu! Varsti saaaab! ;)

[edit] -> Filmikriitika mailt ei ole midagi öelda! Jah, peaks olema - eile käisin "Kuhu põgenevad hinged?" vaatamas. Selline...mai tea. Täiesti suvaline film. Mingi sõnum või mõte jäi nagu puudu. Ainuke, mis filmi heaks tegi oli see, kuidas mõned stseenis mängitud olid...ja Lenna on ju niisama pop! :D

Power-pig!

Läbi sai, thank fuck! Hea tunne on kohe, kui SELLINE koolinädal seljataha on jäänud! Ega see järgmine eriti parem vist ei tule, aga ma katsun hakkama saada. Ma niii väga tahan hakkama saada! Ma tahaks teha teha kõike positiivselt ja lõbusalt...siis läheks kõik paremini ka...i hope! Lisaks sellele, et see järgmine nädal topelt-jube on, hakkame me järgmise nädala jooksul ju selle nädala tulemusi teada saama. Seda kardangi ma kõige rohkem - selle nahka see positiivsus mul arvatavasti kaobki! :/
Positiivsusele hoiab pöialt järgmine nädalalõpp, mis juba ammu päevikus suurelt sini-puna-rohe-kolla-roosaks on võõbatud! Siis...siis saab PIDUU! Uh-jee, natuke veeeeel! :)

Mul mõte mitte ei jookse. Kirjutasin ennast mõtetest tühjaks eile! :D Kaks tundi kirjutada sellist juttu, millest lõpuks enam ise ka aru ei saa on raske juhus...kuid samas, niiiii mina! :)

Ps! Kolmapärvane autokool oli...teistmoodi kui see esimene! Ei tea, kas see jutt seal oligi natuke huvitav või mul lihtsalt ei olnud und?! :D Ja selle eksonju mehega harjusin selle kolme ja poole tunni lõpuks ka ära. Naljakas! :D
Mis aga mitte nii naljakas ei ole, on see, et minu need-samad suurepärased autokooli plaanid kukkusid läbi! I guess. Vähemalt praegu küll eriti midagi rõõmustavat ei ole. Ma sain omale esimesed sõidutunnid alles kuu aja pärast. Halloo, kui see sõidu-õpetaja-tädi (pangetähele - TÄDIIIIII! :D) koguaeg nii busy on, siis teen ma neid lube ikka järgmise jaanipäevani! Krr.

PPS! See 3o. novembri värks on nüüd ka kindel, niiet, musid, ärge siis ennast väga mujale ära planeerige kui ainult MULLE! :)

Ohtlik lend...

...lausa liigagi ohtlik! Kui ma nii jätkan, siis oma 18dat ma küll see aasta ei näe! :S
Jah, jube lahe! Eile oli ju hambaarst. Ülepika ajal on mul jälle sahtel lühi...metallist vähemalt! Halleluuuja! Ise asi kui kauaks, kuid eks näis. Kui nüüd veel mingi shit peaks olema, siis SINNA arsti juurde ma küll tagasi ei lähe! Sada häda...
Näiteks oli mul eile hoopis koolis lugemiskontroll, aga mina puudusin ju! Noh, ega see mul veel eilseks läbi ka ei olnud. Kuid samas, kui seda oleks vaja olnud eilseks (ehk kui ma oleks kooli läinud, siis oleks see läbi ka olnud! :P). Noh, anyway, ma teadsin, et tänaseks pean selle ma nii või naa läbi lugema. Muidugi olen ma oma laiskusega alati viimasel minutil ja eilseks pidin ju ka veel õppima...ja tänaseks...ja raamat! Tasa ja targu! Selle öise õppimisega mul probleeme pole, see on mul juba Olustvere aegadest selge. Kui ma lõpuks kell üks oma raamatut lugema sain hakata, siis eriti hea ei olnud küll. Mõnimees ütles kohe, et ma peaks magama minema ja homme lihtsalt midagi peale sokkima. Aga tuleb tõdeda, et kui ega sellest peatükist mitte shitagi meelde küll ei jäänud. Kui ma lõpuks selle peatüki lõpetasin, avastasin, et olin seda poolteist tundi lugenud vist! ;D Päris hea tehnika...läbi une lugeda!
Siis polnud enam midagi teha - RedBull läks käiku! Aitas kah, kuramus! Noh, kui mitte meeli erksana, siis põit ikka, niiet und peale ei tulnud! :D Kui ma lõpuks kell pool kuus oma raamatu lõpetasin, otsustasin extreem varianti proovida. Võinoh, kui aus olla, siis ainukest mõistlikku varianti, sest tunni pärast poleks ma kohe kindlasti ärganud! Ühesõnaga, harrastasin ma täna koolis kohe erit hard-style! ;D Mitte tundigi maganud ja kooli...
Algul oli päris hea olla. Võinoh, mis hea...ega paha just ei olnud! Kuni...jah, kuni mind mingi vastik-värdjas kõhuvalu tüütama tuli! Aga see oli ikka selline kõhuvalu, et oiiii. Igaksjuhuks käisin mööda seinaääri. Ja siia maani ei mõista millest?! Peale sööki paremaks ei läinud...jõudsin koju, viskasin pikali ja alles nüüd hakkab valu alla andma ja kõht vajub vist vaikselt omale kohale tagasi...! Värdjas, rsk! :D
Teine päeva Värdjas on vaieldamatult mu kirjanduse õpetaja! Halloo, jah, ma valetan, et ma käin hambaarstil...või õigelimi ei valeta, vaid lihtsalt käingi siis hambaarstil, kui meil kirjanudse töö on... Minu hambaarsti aeg oli juba kaks ja pool kuud kinni, palun vabandust! Eks ma siis nii muuseas mainin, et uus aeg on mul 3. jaanuaril, siis peaks vaheaeg olema, kuid äkki teile siiski ei kõlba?! Ausõna, selline reaktsioon?! No, idi...! Sai ikka mõnusa tünga küll, kui ma ütlesin, et olen nõus töö kohe ära tegema, daun! :)

Ma ei viitsi mõeldagi sellele koolile! SöööÖÖöööÖÖÖöööge kõik sitttttta! :)

Ps! Kuid samas väga huvitav kogemus... ;D Sellist asja polnud veel varem teinud...nüüd saan täieõiguslikult öeda, et TEHTUD! :)

PPS! Bärx ütles, et ma hakkan varsti hallukaid nägema...yhaaa! :D

FUNKY - MONKEY!

Juba pühapäev?! Kuidassssssss?! Ei ole olnudki seda nädalavahetust ju! Mida ma teinud olen?! Mitttte midagi. Mida oleks vaja teha?! Kõikeeeee! Õppida on palju ja lugeda on palju. Palju asju, mida veel kooli kõrvalt tegema peaks! Ja siis arstid soovitavad rohkem magada...jee, right!
Reedel oli trenn, laupäeval oli trenn, peale trenni tulin siiia (yeah, koduž again! :P), täna oli bänd ja nüüd ootan Viljandisse minekut. Prr. Eile oli natuke naljakas ka. Kell läks niiii kiiresi ja öösel kaks joodikut, kes ei saaanud vist seda mida nad tahtsid, sadasid sisse! :D Ma pakkusin neile viisakusest vanaks läinud munalikööri, kuid ka see ei rahuldanud neid! :D Lõpuks, kui ma kella kolme ajal magama läksin, ei olnudki enam erilist und. Mõtlesin, et ongi parem, saan raamatut lugeda, kui jah, eks ma pärast siis mängin mõistatus mängu ja vaatan, kuhu maale ma eile jõudsin ja millest ma lugesin! ;D
Njah, täna oli bändikas ilma meie võimsa Basseuseta! :D Mängisime kaks tundi ühte lugu (peaaegu)! :D Uskumatu, et meil võtab ühe loo tegemine aega kuid, kuid täna soojendasime uues-kuues üles ühe vana loo. Kakskümmend minutit ja lugu selge! Voh, siis tuli õige "muusiku" tunne! Funky-funky! :P
Ei-eii, aega pole raisata! Lähen, loen raamatut ja oma viimaseid tunde, sest homme on hambaarst ehk sahtel tühjaks (loodetavasti rauast, mitte hammastest! :P).

Ps! Ma ei saa mainimata jätte oma hea-halb-positiivne-negatiivne sündroomi! Sest alati on nii, et kui kõik peaks hästi olema ja minul nagu ongi hästi, siis absoluutselt kõik mu ümber variseb kokku! Ükskõik, kuidas ma ei püüa positiivseks jääda, muutub kõik mu ümber halvemaks! Ja siis vastupidi: kui üldiselt hakkavad murepilved peakohalt kaduma ja kõik oleks nagu hea, on minul kõik valesti. Kõik oleks just kui katki, paha ja allamäge... :/
Mulle tundubki, et kui enne oli kõik pahasti ja halvasti (kuid mina hoidsin kinni oma positiivsusest), siis nüüd on kõik juba parem...kuid kas ikka on?!

PPS! Head ja paremat isadepäeva, issi! :) Mitte, et see isadepäev parem oleks olnud, kui eelmise aasta oma, kuid nii need asjad juba on...

What da flurrrrr...vol.2!?

Või enam hullemaks ei saa?! Or else...?! See ei ole enam naljakas. Kaugel sellest! Ma usun, et kõik juba on teadlikud eile Soomes aset leidnud sündmusest, mis oli täpne koopia meie "Kassi" filmist. Need jutud peale filmi nägemist, et selline asi on Ameerikas reaalne, olid tõesed, kuid mina sellele suurt tähelepanu ei pööranud. Kauge maa, võõrad inimesed jms. Kuid nüüd, kui selline asi leids aset Tallinnast umbes 13okm kaugusel (mis on lähemal kui Tartu), siis ei ole enam külmaksjättev uudis. Asi on reaalne, lähedal ja ohtlik! Hirmutav ja mõtlemapanev värk. 18aastane poiss, sellise mõttemaailmaga?! Selliste mõtete ja selliste tegudega?! Mis siin ilmas lahti on?! Tunnen sügavalt kaasa kõigile hukkunute lähedastele ja Jokela külarahvale! :(

[ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=17364535 ]

Ja peale selle, et täna extra-õudne oli, oli täna veel imelikum! Sama keiss, mis ma eile füüsika kohta seletasin, oli täna musas. Ingeriga täpselt samad vead (mis põhimõtteliselt ei olnudki vead...) - tema saab viie ja mina nelja. Miks?! Mhm, sest ma lihtsalt olen vist mingi tühikoht, kes lihtsalt ei vääri ausust ega õiglust! Liiga hull, ma ei viitsigi enam pingutada... :/

What da flurrrrrrr?!

Imelikust imelikumaks! Ikka kohe väga-väga imelikuks! Ja siis natuke veel imelikumaks...kõik! Kõik oli imelik täna...lausa niii sürr, et...ma ei tea...kohe ikka täitsa sürr noh! Ma arvan, et enam imelikumaks ei saagi...
Ma ei oskagi seda kirjeldada, aga kogu see päev oli lihtslt niiii veider. Piret ütles mulle eile trennis, et äkki-võib-olla saan ma täna spordiarsti juurde. Mhm, kolmapäev on see päev, kus esimene tund vaba on...oleks ta siis mulle teatanud 2o minutit varem, et mul on see arst, siis oleks saanud ma tund aega rohkem magada...ei, ma olin juba marsa peal! Käisin siis selle ühe tunni koolis ära, mis oli ülimalt mõttetu (mate-arvuti, daaaaa!) ja hakkasin Audentese poole minema. Ei eksinudki ära ja ilusti-kenasti õigeks ajaks jõudsin! Ainult, et vahepeal nägin kohe extra imelikke inimesi (kes enamalt jaolt olid purjus. Halloo, täna on kolmapäev, inimesed...?! :D).
Arsti juures läks vist üle üldiselt hästi...kui välja arvata mu paistes veen! Mhm, esimest korda elus (minu mälu järgi) võeti mul veenist verd. Noh, arvestades seda, et ma olen näinud, kuidas kunagi Virgelt nii palju võeti, et ta sekundi peale näost siniseks läks ja kokku hakkas kukkuma, siis kartsin ma seda kohe eriliselt, aga õnneks asjata - mul piiruti kuus korda väiksema kogusega kui Virgel too kord.
Kopsumahtu mõõdeti. Seda kartsin ma ka. Mhm, mina ja mu suur vesika armastus! :P Norm minu suuruse, pikkuse, kaalu ja laiuse kohta on 3,2...mul oli 3,3. Yhaaa, suur-kops! :D Pikkusest ja kaalust rääkida üldse ei taha! Ma olen lühemaks jäänud...kahe sendimeetri võrra, jeps! Ja üle öö võtsin ma kaks koli juurde...ja kui ma õhtul koju jõudsin, oli see kaks kilo jälle läinud! :D
Koormus test oli ka. Suht jube! Alguses tundus, et ma jäängi sinna väntama...lõpuks tädi käskis ära lõpetada - ta ütles, et teised tahavad ka vändata ja ta olevat mu vajaliku pulsi ka kätte saanud! :D
Rõõm oli üle pika aja kuulda, et KÕIK on peaaegu hästi. Ja veel nii kindlad ja ülistavad sõnad minu kohta?! Huvitav, kas seda räägivad nad ka kõigile?! :D Igaljuhul sain soovituse: Jätka planeeritud treeningutega. Püüa leida rohkem aega magamiseks! Ohh, oleks siis seda aega kuskilt leida...puu otsas seda ju ei kasva ja maast pole ka veel leidnud. Ebaõnn vist!?
Tagasi kooli jõudes jätkus see imelikkuste paraad. On see siis normaalne, et meil on Maarjaga täpselt ühte moodi füüsika kontroll tööd ja tema saab viie ja mina nelja! Mismõttes?! Fakit, ma ei viitsi mõelda. Oleks minu perekonna nimi Ilves või Oviir või Savisaar, huvitav, kas oleks ka koolis kergem või jaa?! Faking ebaõigalne or what?!
Lisaks imelikkusele on tänane päev natuke tähtis ka! Kaia-kullake sai 18 ju! Mhm, täitsa täi-sea-line nüüd! Palju õnnnnnnnnnnnnnne, Kaiake-saiake! :)
Teine tähtis sündmus, mida ma kuu aega ootasin, oli ju autokool! Yhaa...NOT! Täna oli sissejuhatav tund...ainult tund. Muidu hakkavad need tunnis kolm ja pool tundi kestma. Kui mul juba ühest tunnist niiiiiii siiiber sai, siis see kolm ja pool on ikka...liiga liig! Eriti veel siis, kui see onku seal klassi ees absoluutselt iga lause lõppu "eksonju" ütleb! Ja kui ma ütlen, et IGA lause lõpus, siis nii ongi...absoluutselt iga lause lõpus! See kammis. Juba 2odal minutil tundus mulle ta jutt selline: "Bla-bla-bla, eksonju?! Bla, eks. Bla-bla-bla-bla isegi, eks. Eks-eks-eks-eks! Aaaaaaaah, võimatu! Ja mis ma seal tunnis õppisin...?! Mitte midagi...eksonju! :S

PS! Ma pole oma ahelkirjade vihkamis-huvi maha jätnud, niiet leave me alone! Need lihtsalt on niiii mõttetud, imelikud ja haiged! Ajaviiteks ja Katre rõõmuks "lahendasin" ühe. Juhuu, kaks punkti ühe teistkümnsest läks täppi - mu armastus ja mu iseloomule iseloomulik laul! Mhm, wild thing! :)

:(

Kuidas saab üks asi nii palju haiget teha?! Kuidas saab üks asi nii palju viha tekitada kellegi vastu, keda ma arvatasti ei tea, ei tunne, ei ole kunagi näinud ja loodetavasti ei saagi nägema!!! Kuidas saavad inimesed olla nii vastutustundetud, vastikud ja kurjad...?!
See ei olnud kaua aega tagasi, kui koju tulles oli Merivälja teel väike ummik. Kellaaeg oli hiline ja selline situatsioon tundus imelik. Natuke edasi sõites oli tee ääres helkur-kolmnurk, millest natuke eemal lamas üks koer...ta oli autolt surmava löögi saanud. Autojuht, kes koerale otsa oli sõitnud, oli see, kes oli pannud selle kolmnurga teele ja ootas. Ta ootas kedagi, kes teaks kuidas edasi toimetada! Sel mehel oli vähemalt selline asi nagu südametunnistus! Vaest koera, kes oli teepervele lamama jäänud, oli niii valus vaadata. Ma ei suutnud mõelda selle koera omaniku peale...vaeseke! Ja ometigi nüüd olen ma ise samas olukorras... :(
Just hetk tagasi tuli Ergo tuppa ja lausus niii kurvad ja vastikud sõnad, mida ma algul üldse uskuda ei suutnud! Need sõnad, need kõlavad veel siiani mu kõrvus! See valu, eii, ei kao veel nii pea! See lihtsalt ei ole võimalik! Miks?! Miks peab nii olema?! Ta oli juba nii kodu lähedal! Oleks siis see süüdlasest autojuht olnud hea ja hoolas, äkki oleks õnnestunud veel päästa selle vaese kassi hing! Äkki kui ma oleks läinud õue vaatama, ei oleks seda juhtunud?! Miks nii?! Miks Kiti?! Niiii valus on mõelda, et ta ei tule enam kunagi koju. Ei ole kedagi, kes Carmenile vastu uriseks. Ei ole kedagi, kes kardaks palli. Ei ole enam kedagi, kes hommikuti salaja Ergo võileibu sööks. Ei ole enam seda head ilusat ja armast Kitit! Ma loodan, et sa said paremasse paika! Paika, kus kõik on võrdsed ja kõik armastavad sind nii, nagu meie armastasime sind siin! Jääme igatsema! R.I.P ! :(

No pain, no gain!

Ahoii, huraa ja halleluuja! Isegi mul on veel sõpru, kuigi nad ise ei tunnista seda! Ühesõnaga, ma ei pidanudki terve vaheaja kodus istuma. Ei, mitte et see paha oleks olnud, aga vahel lihtsalt peab...teistmoodi ka olema! Ja kui väga aus olla, siis tuli pakkumisi palju. Tuli kohe umbes-peaaegu sama palju kui..Ida-Virumaalt taarat! Aga kõike lihtsalt ei jõua. Ja niisiis valisingi ma seekord kõige "sujuvama" trajektori. Viljandi - Olustvere - Põltsamaa - Tartu - Pärnu - Tallinn.
Ega siin vist midagi märkimisväärset polnud, unless...
Jah, ma sõidsin Olustverest Põltsamaale bussiga! Yha. Haige! Ei taha enam...mitte kunagi! Pilet oli kallis, sõit oli pikk, igav, tüütu ja ei-hea! Bussis oli piletikontrolör. Pange tähele...OLI! Ei, ta ei tulnud ega läinud, vaid ta oli! Herr-pikk-ja-peenike-paanika-kahavtu oli ikka eriline keenjus! Ta istus esimeses pingis. Ta ju nägi, kes bussi tuli ja pileti ostis. Niipea, kui buss sõitma hakkas, hakkas ta pileteid kontrollima! Hallo! Hea, et ta iga ringiga kõigilt uuesti piletit ei küsinud...kuigi, ma poleks imestanud! :)
Põltsamaal ootasid mind Blond, Bräxel ja väike-ja-katkine Elmar! Juttu oli ka nendest voodi-alustest meestest, kuid taaskord ei õnnestunud mul neid oma silmaga näha. Kuulda oli küll! Voodi tegi imelikku häält...meeste kõhud korisesid vist! :D
Õhtu-öö möödus meil Orksi refreshimise, Elmari imemise, isetehtud muffinite, sushi keeramise ja joonistamise saatel. Jeps, joodikud olid kuival seekord! :D
Reedene päev tõi kaasa Tartu (millegi pärast on Tartu lühiajaline külastamine mul juba eriti tihedaks saanud! ;D). Seekord oli see siis eriti kiire käik. Sõpru (vihje Annikale! Sorrry! :() ma seal ei näinud, juurde sain aga küll! Üks väike varblane jäi meid nüüd sinna Mäki juurde ootama. Jaa, Jussu, oota-oota, me tuleme varsti tagasi! Uskumatu, kui julge ja sihikindel linnuke! :)
Tartu-Pärnu oleks võinud sama hästi olla Tartu-Tallinn. Või siis mitte?! Terve Tartu-Pärnu marsuudi hoidsin pöidlaid pihus, et ma saaaaaaks selle Enrikuuu pileti! Ei saanud! Darn! :/
Aga Pärnu pärast on mul nüüd vähemalt täiesti enda nitice-board. Nice! Ergol on ka. Ta sai suurema! Ta on tubli poiss, jõudis enda oma juba dekoreerida ka! Siin laiutavad nüüd ilusad piletid, paelad, meened aastast '89 kuni 2oo7 (RockSummerist Õllesummerini! ;D)! :)
Nüüd on Tallinn ja tüüpiline-mina! Kes on nii geniaalne, et jätab oma vaheaja-kooliasjad viimasele minutile?! Minaaaa. Tüüpiline! Eks ma siis ootan seda veel viimasemat minutit ja väikest inspiratsiooni. Kellelgi laenata ei ole?! :)

PS! ESIMENE LUMIIIIIIIIIIIIIIII! :)

PPS! Bedwetters'i poiskad oli niiiii tublid! Nad oleks veel tublimad olnud, kui ma neid näinud ka oleks! Aga jah, ma endiselt usun, et nad poleks ilma minu kahe hääleta nii kaugele jõudnud! Palju õnne, nöpsud! :P
SkyPlus küsis, kes on järgmine. Mina tean... :)

[edit]-> Natuke Viljandi seiklusi ka ikka?! Mhm! Me rääägime poeskäigust! Katrega poes käigust! Mhm, tema ongi maailma suurim blond. Ta on juba nii blond, et juuksed paistavad suurest heledusest läbi...
Esimene päev: pidime minema Katre maja kõrval asuvasse Säästu marketisse, et Toikole kiirnuudleid tööle kaasa osta. Käisime ära! Muidugi ei saanud siis ainult kiirnuudlitega piirduda, korv oli asju täis ikka! Jõudsime tagasi tuppa (neljandale korrusele, ilma liftita!!!) ja Katre avastab, et kiirnuudlid jäid ostmata! :)
Teine päev: oleme juba 5 tundi linna peal käinud ja igasugu asju ostunud, viinud, ajanud. Hakkame koju minema ja Katre viimaseks ostuks on planeeritud plokk suitsu (jälle Toikole! ;D). Viljandi Alkoreti müüa-tädi ütleb, et neil puudub kaardimakse terminal, ainult sulas saab maksta.
Katre: "Aaa, fakk, mul ainult kaarti peal raha ju. Õu, sul pole vää?!"
Mina: "Sula ei ole, ka ainult kaardi peal..."
Katre: "Noh, aga maksa ära...ma annan sulle pärast tagasi..."
Kui ma kolm sekundit juba naerda olin jõudnud, suutsin Katrele ka meelde tuletada, mida müüa-tädi just 2o sekundit tagasi oli ütelnud...blondddddd! ;D
Kolmas päev: Õhtu. Katrel on plaan suppi teha. Vaja liha osta. Ainuke probleem selles, et Säästumarketis SEDA supiliha ei ole, Selveris (mis on kauguselt järgmine) ka ei ole, Jaani lihapoes ka pole ning tuleb välja, et ainuke pood, kust SEDA liha saab on A&O, teises Männimäe otsas. Kel janu, sel jalad! (Kuigi ega need jalad enam eriti kepsakad ei olnud...päeval sai ju 6 tundi ringi tampida...). Muidugi käisime me siis sinna kaugele-kaugele poodi (Toiko oli õlut joonud, selle pärast oli vaja neid JALGU! :D). Samamoodi, kui juba ostmiseks läks, siis ikka korv täis! Isegi liha oli meeles! Aga kui see maksmise aeg kätte jõudis, siis avastas Katre, et ta on võtnud vale rahakoti! Ei sula, ei pangakaarti! Muidugi käisime me siis veel kord kõige kaugemasse pooodi edasi-tagasi! :)
Täielik Blondiiiiiiiiiiin ikka! :D