Õhus on jõulu hõngu!

Lapsena ma alati lootsin, et lumi tuleb enne mu sünnipäeva maha, sest mis õige sünnipäev see oleks, kui lund ei ole?! Jah, vanasti oligi nii, et lumi tuli novembris maha ja ma olin jumala raudpoltkindel, et mu sünnipäev on talvel! Kui küsiti, mis aastajal sinu sünnipäev on, siis oli vastus selge ja konkreetne - talvel! Ja nüüd kujutage ette mu nördimust, kui ma sain teada, et november on sügiskuu!!! Aaaah, kogu mu maailm varises hetkeks kokku, sest... "aga mu sünnipäev on ju koguaeg talvel olnud...!?"

Mitte, et nüüd midagi muutunud oleks - ma ikka ootan, et lumi enne mu sünnipäeva maha tuleks. Mõnikord ootused täituvad, teine aasta tuleb sünnipäeva mustal maal pidada. Aga kes oleks osanud arvata, et see lumi see aasta niiiiiiiiiiiiiiii vara tuleb?! :D Vastus eelmisele küsimusele: mitte keegi. Seda oli tänavapildilt väga hästi näha. :D

Koos lumega ei saabunud jõulutunnet. Jõulutunne saabus koos kellakeeramisega. Õhtud on nüüd niii pimedad ja nii jäiselt külmad, et tõesti on tunda seda jõulu-kargust. Õõh, külmavärinad tulevad peale. Mõelda vaid, et tegelikult ei ole veel külmaks läinudki... :/

Koos külmade ja lumega tuli ka mu töö. Tegelikult pidi ta ju oktoobri algusest juba tulema, aga tuli nüüd. Eelmise nädala algusest. Või oli see juba üle-eelmise nädala algusest?! Oeh, küll see aeg tõttab. Kiiresti tõtates tuleb ka kevad rutemini (mis on ju rõõmus), aga praegusel momendil ei saa ma sellest rõõmu tunda, sest aeg tiksub paratamatult minu kahjuks... Tuleb vaid pöidlad pihus hoida, enam pole palju jäänud! ;)

Kui need ärevad hetked välja jätta, siis on kõik normalna. Nädalake möödus Katre ja Martha seltsis Tallinnas, nädalake kodus tegutsedes, kolmas sporti tehes. Aa, ja päris mitu õhtut nendest nädalatest möödusid "Meeleheitel koduperenaiste" seltsis! Uujee, vaid üks hooaeg on veel jäänud... ja siis tuleb midagi uut ja huvitavat välja mõelda (House, Friends vms). :D

Ahjaa, ja üks mure veel selle saabuva sünnipäevaga. See igaaastane jama - kas pidada või mitte?!??! Esialgne mõte on alati sama, et eiiiiiiiiiiiiiiiiiii, teeskleme see kord, et seda pole olemaski, keegi ei tea midagi ja päev möödub rahulikult. Mõeldud, tehtud! Ja mida lähemale see kuupäev tuleb, hakkab tekkima tunne, et oleks võinud olla midagigigiig teha! Kasvõi oma kahe sõbraga. Ja siis tuleb välk-kiire ringi-organiseerimine, mis ei õnnestu üldse nii hästi kui võiks! Jep, lähen vist see aasta jälle seda sama rada pidi... :)

Teede ehituse spetsialiteetika! :P

Üks väga-väga-väga oluline sündmus jäi mul sellest suvest kirjutamata. Datda-daa! Kaua, no ikka väga-väga kaua oodatud tee remont Merivälja teel hakkas suvel pihta! Jeee! Okei, see oli pigem suve lõpp. Või noh, augusti lõpp niiet juba vägagi sügise algus tegelikult ju. :D Siit ka teede ehituse loogika number üks - alustame teetöödega siis, kui lumi juba peaaegu maas on, et need võimalikult kaua veniks?!!??!?! Aa, eii, me alustasime ehitusega just vahetult enne kooliaasta algust, et ummikud suuremad, pikemad ja uhkemad oleks! ;)

Bla-bla-bla, et varem ei saanud, kuna polnud veel rahaasjus kokkuleppeid jms. Tegelikult MINA ei vingugi selle ajastuse üle, sest MIND see kooliaasta ju ei mõjutanud - mina populaarsetel kellaaegadel ummikustes istuma ei pea! :D + lumi tuleb nagunii. Ja pikaks venib see ehitus neil nagunii... Aga tegelikult on kõige huvitavam see tee-ehituse-protsess ise... vähemalt selle protsessi esimene osa, mida süütu kõrvaltvaatajana nägin umbes-täpselt nii, nagu järgnevas lõigus kirjeldatud. :P

Noh, seda ei ole mõtet mainidagi, et ehituse ametlik algusaeg pidi olema 20.august, aga kuna see on meil teadupärast punane, siis alustati tegutsemist teisipäeval. Esimese päeva suutsid ehitusmehed oma masinad kohale ajada ja liiklusmärgid üles upitada. Well done! Selleks kulus tervelt üks päev!!! Okei, võib-olla tehti ümbruskonna tutvust vms. Seega arusaadav, et tasa ja targu. Mis mõttega üldse teetööd teha, kui ilm liiga ilus  on?! Nagu ma ütlesin, enne lume tulekut on aega ju küllaga...

Aga järgmised kolm päeva olid mu lemmikud! Nimelt ilmusid objektile esimesed kaks töömeest! Üks neist tegi roosa spreivärviga asfaldile ringikesi. Teine oli talle käed taskus seltsiks. :) Ja selline tegevus kestis KAKS PÄEVA! Kaks päeva võttis aega, et ringitada kogu tee roosaks. Väga täpsete vahede ja sümeetriliste ringikestega. No, mida mina ka teede ehitusest tean, aga see tundus tõesti üks "väga mõistlik" tegevus olevat. Ringikesed teele, jee!

Ja siis. Jaa siiis. Jõudis kätte neljas päev ning... kogu tee freesiti üles!!!!!! :D Kõik ringikesed olid kadunud, õu nõu! :D Hahaha, jep. Selline see esimeste päevade progress oli. Küllaltki mõistlik, ütleks ma oma suurte teede-ehituse-teadmiste-hunniku otsast vaadatuna :)

Tegelikult on ainut rõõm, et lõppude-lõpuks leiti lahendus ja vahendid ja aeg, et see kuumaastik ettevõtta. Ja ära teha. Praeguseks on igal juhul juba ringitamisest kaugemale jõutud ning ehitus käib jõudsalt. Ilma naljata, ma rohkem ei iroonitse! :)