Crazzzzzzzzzzzy! Viimastel aegadel on kõik nii kreisi olnud, et...õu mai gaad! :D Ja uskuge või mitte, ma kavatsen sellest kõigest rääkida. Üksikasjalikult. Sest. Liiga hull, kui hea see kõik on olnud... :)
Alustame sellega, et täpselt nii nagu lubatud, sain ma oma laagripraktika paika!!! Helistasin (ise samal ajal pöidlaid pigistades) ja SAIN! Sain end Naba laagrisse kirja panna. Kuna tegu on linnalaagriga, siis on lootust, et ma ei peagi end töölt täitsa vabaks võtma. :) Saan end jaotada ehk äkki võib-olla kahe asja vahel nii, et kõik tehtud saaks. I'm a superman, i know! :D
Lisaks tööle ja praktika bronnismisele jõudsime 21.juuni õhtul veel isegi kontserdile. Thirty seconds to Mars! Ma fänn ja ole ja minu teada Ergo ka ei ole?!?! Aga läksime ikka. Ja nautisime täiega. Nagu ikka läksin ma arvamusega, et ma-ei-näe-ju-nagunii-midagi ja aaah-mõttetu-bänd ja mõttetu-raha-raiskamine. :D Agaaaa. Raisk, kuidas mulle meeldis. No, selline power ja SELLINE mees! :D Mine hulluks. Ja vahelduva eduga ikka nägi ka midagi. Tuleb valida ÕIGE koht. Esialgu oli meil väga vahe koht, siis meenus mulle Mika ja õige koha asukoht tuli meelde. :D Toimis. Meeldis. Super. Emotsioonid said eelseisvaks kontsertiks selle keikka abil kindlalt üles krutitud!!! :)
22.juuni võttis Suuzie sel suvel esimest korda suuna Pärnusse. Ok, Pärnus käik jäi lühikeseks, aga seda viga me kindlasti parandame!!! Päeva esimene ÕIGE peatuspaik oli Kilingi-Nõmme, Käbiküla. Mängisin meestega (tegelikult vist ikka poistega) vollet. SUPER KAOS! Nimi õigustas end, sest. Isegi kui me olime pikapuuga juhtimas, suutsime seisu end vastu keerata! :D Noo, lihtsalt SUPER! Kaos. Ajame vist kõik selle süüks, et ma olin TEIST korda sel suvel volleväljakul, poiskad tarbisid liigapalju õlut ja...kringililõhnad olid häirivad?!?! :D :D :D Tubli kaose-koha eest sain ikkagi ROOSA särgi, mis enam minu garderoobi ei kuulu. :) Õnneks on mul ju õde, kes armastab roosat - jeee! Õhtu PIDIN lõpetama vaikselt ja varakult oma Olustvere-kodus. Peaaegu nii läkski. Selle erinevusega, et enne sai Teedu juurest läbi käidud, ta kassi piinatud ja (tol hetkel veel minu jaoks maailma parimat) vesikat teha. :) Toredad poisid, mis ma muud öelda oskan. ;)
Ja 23.juunil sai alguse meie vahva jaanipäev! Kell 13 tegime Anuga Olustverest minekut ja juba tol hetkel ma teadsin, et nalja hakkab saama! Sai. Rohkem kui kopika eest! :D Sest kuna Anu oli põhiline orgunnivend, siis kogu ühissöök-jook-liha ja muu mant oli meie käes. Viljandist korjasime peale veel sööki ja kaks peovenda. :D Käisime Selveris, Maksimarketis, CoMarketis, Rimis, Maximas ja isegi Statoilis ja veendusime selles, et minu siidrit ei olnud MITTE KUSKIL!!! :( Edasime kimasime Mustlasse ja sealt juba saja kolmekümnega Kakulaane poole! Fakkjee, kui äge koht! Mängisime vollet, jalkat, paintballi. Tegime sauna ja tiiki. Ja. JA MAAILMA PARIMAT VESSARIT! :D No, mine hulluks, kui hea. Õnneks on mul nüüd käpp uksevahel ja on lootust, et ma saan ehk ka kunagi head tubakat maitsta ja naturaalset sütt lõkkes soojaks ajada! :)
Nagu mul Viljandi-sellidega kombeks on, ei läinud me enne kuut magama. Ja ega väga palju magada ei saanud ka. Teatud asjaoludel! :D Hommikuks oli mulle üks ilus üllatus juustesse jäetud! Hahaha. Õnneks ei pidurdanud meeleolu. Volletasime ja chillisime veel veits ja lõpetasime jaanipäeva väärikalt. Mina lõpetasin selle pead šokolaadiga pestes ja Olustveres üksindust kartes! :D :D
Edasi kulges jaanipäev Põltsamaal volletades (ja SUPER KAOS teenis taaskord end nimele vastama tulemuse! :D). Ja kui nüüd ikka üdini aus olla, siis oli see esimene kord, kui selsuvel sai tõsiselt mängitud. Võrk oli esimest korda õige kõrgusega ja inimeste arv platsil oli ka ÕIGE! :D Järgmine kord on kokkumäng juba parem ja...loodetavasti saab parem olema ka tulemus! Suvi on ju veel suuremalt osalt ees! Jeeeeeeeeeee!
Pärast väsitavalt vollepäeva ja pikka sõitu tagasi Tallinna-taha, tuli veel hakata Soomesõidu asju kokku pakkima. :S Õnneks otsustasin ma seekord realist olla (sest kõike kaasavõetud stuffi pidi ju ise seljaskandma!) ja pakkisin kaasa minimaalses koguses manti. Jeap, ei midagi üleliigset! Ja hommikul kell 6 hakkasidki meie FF-seiklused pihta! Kell hommikul-ma-ei-tea-kui-vara olime juba Helsingis ja oli vaja aega parajaks teha. Kell 15 saime hotelli, kus meie broneerinut EI OLNUD. Ok, kõik lahenes õnneks hästi. Saatus, yes i know. Enne nelja, täpselt nagu planeeritud, olime juba Kalasatamas (?! suomi, ma ütlen ?!). Inimesi oli seal juba niiiiiiii palju, et hirm tuli peale. :D Õnneks päästsid mu kiired jalad ja trügimisoskus päeva. Saime kenasti hea vaatekoha. Ja mis oli küige faking professionaalsem!??!?!?! Noh, Suomi, ma ütlen! Koht, kus osatakse kontserte korraldada! SEAL OLI FAKING GOLDEN CIRCLE!!! Ja erinevalt Bon Jovi kontsertist ei maksnud see tavapiletist rohkem!!! Reegel oli lihtsalt see, et kes ees, see...suurem fänn ja kogumoos. Ja ofc, me saime sinna rõngasse! RÕÕMURÕNGAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :D Neli ja pool tundi oli ootamist. Ja soojendusbändide vaatamist. Von Hertzen Brothers oli selline...normaalne. Ei midagi erilist. Üks lugu tundus isegi tuttav! :D Aga sound oli kehvake. Saan aru, miks turvameeskond kõrvatroppe jagas! :D
Järgmisena astus lavale Micheal Monroe. Ja noooo, mida meest! :D Ma enne ei teadnud, nüüd tean. Ma vaatasin seda show'd suu lahti ja ei suutnu ära uskuda. Selline (naiselik?!?!??!) mees, selline power ja SELLINE muusika?!?! Superäge. Silmad kinni oleks kannatanud kuulata. Hihiihii, igaljuhul oli positiivselt meeldiv üllatus. :) Erinevalt Biffyst. :D Ma ei tea, kas väsimus või tüdimus või midagi muud oli oma töö teinud, aga. Biffy ei olnud üldse selline, nagu ma oleks oodanud. Ootused äkki rikkusidki tõelise pale?! Ei tea, viimasemad kolm lugu olid head. Ja sellega asi piirduski. Aga sellest ei tasu Biffy-fännidele rääkida, saavad pahaseks äkki. :P
Üleühe olid bändid kuulatavad. Pärast Biffy Clyrot oligi minu meeste kord!!! No, unreal! Nutt tuli peale, kui vennad lavale tulid. :D Ja me olime ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lähedal! :D Ja Dave. MM. Ja Taylor. MmMMm! :D :D Ja need lood. Kõik kõlas nagu päris!!!!! :D Ja veelkord kaks peamist põhjust, miks ma PEAN lava ees olema: 1) muidu ma ei näe ju mitte midagi, 2) mul on endal ka kahju neist inimestest, kes minust ette poole jäävad! :S Sorry, aga. Kõik oli seda väärt!!! Dave ei ropendanud, see üllatas natuke. Samas, oli ropenduspidur oli lastenäol peal ka ju?!?! :D Ja Finnish'i nalju ta ei teinud. See väga ei üllatanudki, sest ta tegi kõiki muidu nalju! :D Näiteks. Taylor Hawkins is good for two things: 1) he looks good naked ("I knew it!!!") and 2) he sings "Cold day in the sun". Yeap! :D Niin on. Ja noo, karva-naljad olid ikka suht-veits-liig. :D :D Justttt love-love-love those guys! :)
Ja mis oli kõige parem?!??!?! MA SAIN JÄLLLLLLE PLAYLISTI!!!! Fakk jeee, noh! Ja mis veel?!??! Faking saatus tegi ikka korralikku tööd! :D Lugu läks siis nii, et ma käisin jälllle helimeest "ründamas" (jeap, helimehed meeldivad, for sure!). Sain setlisti ja sellest ei piisanud. Pinnisin autogrammi välja, sest muidu ju mitte keegi ei usu, et see ÕIGE list on. Aga me oli ikka veits VIP'id ka või ja?! Sest "kuldse-ringi" ala juba tühjendati. Ja meie olime seal sees. Okoouu. Õnneks olime, jep, VIPid ja meil lubati sinna jääda kuni helimees Bryan meile aega leidis!!! Ja saimegi autoka ja muud vajalikud jutud! I won't tell Dave about it!!! :D Hahahahhaha, superrrrrrr! Tee koju (ehk antud juhul hotelli) oli päris pikk, aga vahetud kogemused hoidsin emotsiooni üleval. Jeeesh!
Järgmisel hommikul seiklused jätkusid, sest Ergo oli selllline unekott, et hotelli hommikusöögile me ei jõudnud. Hotelli vastas oli McDonalds (?!?!?! :D), millest mina absoluutselt keeldusin. Otsustasime siis lattede kasuks kõrval asuvas Robertsis. Ja MIS JUHTUS???!?! Ofc, Bryan jalutas mööda!!!!! :D Puhusime veel juttu. Ja veel ja veits veel. Ja siis. Oli ikka päris naljakas, mismoodi sellised asjad juhtuda saavad?!?!? Järgmine kord vaatame kontseri juba helipuldist, jep! :D :D :D :D :D Üheksa tundi tatsasime veel mööda Helsingit ja öösel kell 2 saime vist magama. Uni oli magus. :)
VOT TAK! Beat that! :)
Kahju on ainult sellest, et ma normaalset fotokat kaasa ei võtnud. :( Kontserti jäävad meenutama vaid suuured udukogud. :( Aga mälestused ja kogemused ja emotsioon jäävad. Jeo.
Nüüd teen tööd ja näen vaeva. Et siis sügisel USA'sse sõita. Ok, see sügis vist veel ei lähe, aga järgmisel aastal pole miski välistatud! ;)
Mmmmuah! :)
Ja 23.juunil sai alguse meie vahva jaanipäev! Kell 13 tegime Anuga Olustverest minekut ja juba tol hetkel ma teadsin, et nalja hakkab saama! Sai. Rohkem kui kopika eest! :D Sest kuna Anu oli põhiline orgunnivend, siis kogu ühissöök-jook-liha ja muu mant oli meie käes. Viljandist korjasime peale veel sööki ja kaks peovenda. :D Käisime Selveris, Maksimarketis, CoMarketis, Rimis, Maximas ja isegi Statoilis ja veendusime selles, et minu siidrit ei olnud MITTE KUSKIL!!! :( Edasime kimasime Mustlasse ja sealt juba saja kolmekümnega Kakulaane poole! Fakkjee, kui äge koht! Mängisime vollet, jalkat, paintballi. Tegime sauna ja tiiki. Ja. JA MAAILMA PARIMAT VESSARIT! :D No, mine hulluks, kui hea. Õnneks on mul nüüd käpp uksevahel ja on lootust, et ma saan ehk ka kunagi head tubakat maitsta ja naturaalset sütt lõkkes soojaks ajada! :)
Nagu mul Viljandi-sellidega kombeks on, ei läinud me enne kuut magama. Ja ega väga palju magada ei saanud ka. Teatud asjaoludel! :D Hommikuks oli mulle üks ilus üllatus juustesse jäetud! Hahaha. Õnneks ei pidurdanud meeleolu. Volletasime ja chillisime veel veits ja lõpetasime jaanipäeva väärikalt. Mina lõpetasin selle pead šokolaadiga pestes ja Olustveres üksindust kartes! :D :D
Edasi kulges jaanipäev Põltsamaal volletades (ja SUPER KAOS teenis taaskord end nimele vastama tulemuse! :D). Ja kui nüüd ikka üdini aus olla, siis oli see esimene kord, kui selsuvel sai tõsiselt mängitud. Võrk oli esimest korda õige kõrgusega ja inimeste arv platsil oli ka ÕIGE! :D Järgmine kord on kokkumäng juba parem ja...loodetavasti saab parem olema ka tulemus! Suvi on ju veel suuremalt osalt ees! Jeeeeeeeeeee!
Pärast väsitavalt vollepäeva ja pikka sõitu tagasi Tallinna-taha, tuli veel hakata Soomesõidu asju kokku pakkima. :S Õnneks otsustasin ma seekord realist olla (sest kõike kaasavõetud stuffi pidi ju ise seljaskandma!) ja pakkisin kaasa minimaalses koguses manti. Jeap, ei midagi üleliigset! Ja hommikul kell 6 hakkasidki meie FF-seiklused pihta! Kell hommikul-ma-ei-tea-kui-vara olime juba Helsingis ja oli vaja aega parajaks teha. Kell 15 saime hotelli, kus meie broneerinut EI OLNUD. Ok, kõik lahenes õnneks hästi. Saatus, yes i know. Enne nelja, täpselt nagu planeeritud, olime juba Kalasatamas (?! suomi, ma ütlen ?!). Inimesi oli seal juba niiiiiiii palju, et hirm tuli peale. :D Õnneks päästsid mu kiired jalad ja trügimisoskus päeva. Saime kenasti hea vaatekoha. Ja mis oli küige faking professionaalsem!??!?!?! Noh, Suomi, ma ütlen! Koht, kus osatakse kontserte korraldada! SEAL OLI FAKING GOLDEN CIRCLE!!! Ja erinevalt Bon Jovi kontsertist ei maksnud see tavapiletist rohkem!!! Reegel oli lihtsalt see, et kes ees, see...suurem fänn ja kogumoos. Ja ofc, me saime sinna rõngasse! RÕÕMURÕNGAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :D Neli ja pool tundi oli ootamist. Ja soojendusbändide vaatamist. Von Hertzen Brothers oli selline...normaalne. Ei midagi erilist. Üks lugu tundus isegi tuttav! :D Aga sound oli kehvake. Saan aru, miks turvameeskond kõrvatroppe jagas! :D
Järgmisena astus lavale Micheal Monroe. Ja noooo, mida meest! :D Ma enne ei teadnud, nüüd tean. Ma vaatasin seda show'd suu lahti ja ei suutnu ära uskuda. Selline (naiselik?!?!??!) mees, selline power ja SELLINE muusika?!?! Superäge. Silmad kinni oleks kannatanud kuulata. Hihiihii, igaljuhul oli positiivselt meeldiv üllatus. :) Erinevalt Biffyst. :D Ma ei tea, kas väsimus või tüdimus või midagi muud oli oma töö teinud, aga. Biffy ei olnud üldse selline, nagu ma oleks oodanud. Ootused äkki rikkusidki tõelise pale?! Ei tea, viimasemad kolm lugu olid head. Ja sellega asi piirduski. Aga sellest ei tasu Biffy-fännidele rääkida, saavad pahaseks äkki. :P
Üleühe olid bändid kuulatavad. Pärast Biffy Clyrot oligi minu meeste kord!!! No, unreal! Nutt tuli peale, kui vennad lavale tulid. :D Ja me olime ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lähedal! :D Ja Dave. MM. Ja Taylor. MmMMm! :D :D Ja need lood. Kõik kõlas nagu päris!!!!! :D Ja veelkord kaks peamist põhjust, miks ma PEAN lava ees olema: 1) muidu ma ei näe ju mitte midagi, 2) mul on endal ka kahju neist inimestest, kes minust ette poole jäävad! :S Sorry, aga. Kõik oli seda väärt!!! Dave ei ropendanud, see üllatas natuke. Samas, oli ropenduspidur oli lastenäol peal ka ju?!?! :D Ja Finnish'i nalju ta ei teinud. See väga ei üllatanudki, sest ta tegi kõiki muidu nalju! :D Näiteks. Taylor Hawkins is good for two things: 1) he looks good naked ("I knew it!!!") and 2) he sings "Cold day in the sun". Yeap! :D Niin on. Ja noo, karva-naljad olid ikka suht-veits-liig. :D :D Justttt love-love-love those guys! :)
Ja mis oli kõige parem?!??!?! MA SAIN JÄLLLLLLE PLAYLISTI!!!! Fakk jeee, noh! Ja mis veel?!??! Faking saatus tegi ikka korralikku tööd! :D Lugu läks siis nii, et ma käisin jälllle helimeest "ründamas" (jeap, helimehed meeldivad, for sure!). Sain setlisti ja sellest ei piisanud. Pinnisin autogrammi välja, sest muidu ju mitte keegi ei usu, et see ÕIGE list on. Aga me oli ikka veits VIP'id ka või ja?! Sest "kuldse-ringi" ala juba tühjendati. Ja meie olime seal sees. Okoouu. Õnneks olime, jep, VIPid ja meil lubati sinna jääda kuni helimees Bryan meile aega leidis!!! Ja saimegi autoka ja muud vajalikud jutud! I won't tell Dave about it!!! :D Hahahahhaha, superrrrrrr! Tee koju (ehk antud juhul hotelli) oli päris pikk, aga vahetud kogemused hoidsin emotsiooni üleval. Jeeesh!
Järgmisel hommikul seiklused jätkusid, sest Ergo oli selllline unekott, et hotelli hommikusöögile me ei jõudnud. Hotelli vastas oli McDonalds (?!?!?! :D), millest mina absoluutselt keeldusin. Otsustasime siis lattede kasuks kõrval asuvas Robertsis. Ja MIS JUHTUS???!?! Ofc, Bryan jalutas mööda!!!!! :D Puhusime veel juttu. Ja veel ja veits veel. Ja siis. Oli ikka päris naljakas, mismoodi sellised asjad juhtuda saavad?!?!? Järgmine kord vaatame kontseri juba helipuldist, jep! :D :D :D :D :D Üheksa tundi tatsasime veel mööda Helsingit ja öösel kell 2 saime vist magama. Uni oli magus. :)
VOT TAK! Beat that! :)
Kahju on ainult sellest, et ma normaalset fotokat kaasa ei võtnud. :( Kontserti jäävad meenutama vaid suuured udukogud. :( Aga mälestused ja kogemused ja emotsioon jäävad. Jeo.
Nüüd teen tööd ja näen vaeva. Et siis sügisel USA'sse sõita. Ok, see sügis vist veel ei lähe, aga järgmisel aastal pole miski välistatud! ;)
Mmmmuah! :)
