Sleeping mode.

Kaks päeva veel ja algabki viimane suvekuu. Viimane töökuu. Septembris saab puhata ja mängida. No, wait! Siis peab kooli minema ju?! Noooooo! :D Nali. Pole asjad üldse nii hullud. Sest kõike saab, kui väga tahta. Näiteks. Pole ju see suvi üldse piisavalt palju Olustveres olnud. Et seda viga parandada, sõitisin täna siia. Enne olin nädal aega režiimis 9-17 lasteaed, 17-21 töö. Täna käisin lasteaias korraks, tegin kaks mängu ja kell 23.03 saingi juba Olustvere poole sõitma hakata! Noovot. Ja siin ma nüüd siis olen. Pidin folgile minema, aga uni tuli peale. Küll homme jõuab.

Lasteaias tegin oma praktikat. Naba kokakunstilaager. Superhea mõte, superhead lapsed, superhea koht, aga minu üllatuseks kukkus kõik kuidagi plaaniväliselt välja. Õhh, jätan oma mõtted, mured ja ettepanekud praktika päeviku jaoks. Nõmmar, ma tean.

Nii uni on. Üldse ei jaksa. Jää või poole sõnapealt magama. Zzzzz!

Hämmastav.

Hämmastav, kuidas üks nii halb päev võib lõppeda niiiiiiiii hästi. Ja kuidas siis heale õhtule järgnevale heale hommikule järgneb kohutav pärastlõuna?! :D Ehk siis lugu sellest, kuidas Eestis oli taaskord kaks päeva suve. Ja mina otsustasin töö tegemise asemel neid nautida. Shame on me, jep! :D

On ikka hea, kuid üks suur tükk tööd saab valmis. (Ja siis sa avastad, et neid suuri tükke on veel ja veel ja veel! :D ok, ei kassi!) Saabub rammestus ja laiskus. Eriti selliste ilmadega. Niisiis ma otsustasingi ÜHE päeva oma töisest suvest lihtsalt maha lebotada. Lebotamine läks õnneks ja kui aus olla, siis nimetasin ma seda just enne selleks "halvemaks osaks päevast". :S Mulle ei meeldi passida, pole midagi teha. Asjalood võtsid parema pöörde, kui Sandra otsustas mu majast välja rebida. Õhtul kella üheksaks jõudsimegi Vääna-Jõesuu randa, tegime vollet ja "suplesime" jäises merevees. :D Reeglite järgi pidi meie õhtu saama kiire lõpu (töönarkomaanide perekond nagu me oleme). Aga taaskord võtsid asjad ootamatu pöörde, kui seltskonda imbus mohjito-meister. Oot, või oli põhjuseks Ungari maruhea vein?! Eiii, see ploomiviin oli ikka kõigile kohustuslik. Ehk siis. Mind lihtsalt võrgutati igasuguste võõrapäraste jookidega, et ma ei saaks enam autorooli istuda. :D Ehk siis vaikne volletamine lõppes suurepärase saunatamisega. :)

Saunatamine lõppes hommikul kell pool kümme, kui ma lihtsalt enam ei suutnud magada. Saunas on keeruline magada, do not try this at home! Lennutasime veel taldrikut ja pakkusime naabrimehele silmarõõmu ja ootamatult oligi kell juba sada-palju. Linna ja tööle. Ja siis hakkaski asi jälle sinna metsapoole kiskuma. Ma suutsin oma salongi aja ära unustada, kontori alarmi suutsin tööle panna ja...auto aknakerimisekangi suutsin ära lõhkuda. Sellest järeldasin, et on kõige viimane aeg koju pöörduda ja oma unevõlg tasuda. Siin ma nüüd siis olen! :)

Ma ei taha küll ära sõnada, aga...kui nüüd midagi veel muutuks, siis oleks see lihtsalt...ebareaalne?! Niiet. Homme tööle veel korraks ja siis...MAALE! Love.

* Hämmastav. Kui erinevalt inimeste rikkus väljendub. Hämmastav. *

Elu õpetab.

Veel eelmine suvi (või oli see ikkagi üle-eelmine?!) ajasin ma rabarbereid taga nagu hull. Tõin kottide kaupa Olustverest, käisin naabrite juures "vargil", isegi poest ostsin kõige suurema hädaga rabarbereid. Ja kõik need rabarbsid läksid käiku. No, selline koogiaeg oli. Eelmise suve lõpul otsustasin selle pulli lõpetada ja tõin Olustverest rabarberivarte asemel ühe õige ja korraliku juurika ja panin selle meile siia kuuse alla kasvama. Sel kevadel tundus, et operatsioon ei õnnestunud, sest Olustveres olid juba meetrised varred, kui mu kuuse all oli tühi maa. Aja ja kannatuse möödudes rabarberid siiski tärkasid. Ja nüüd vohavad need siin kui...mets?! :D Aga kurb tõde on see, et mitte ainsamatki vart ei ole sealt lõigatud. Mitte ainamatki koogitainast ei ole see suvi mitte keegi kokku keeranud...

Punkt.

Teen tööd ja näen vaeva. Ja mille nimel?!

Punkt.

Üldse ei saa asjadest vahepeal aru. Üldse! Segadus sada.

Punkt.

Viimane vaba nädalavahetus oli 1.-3.juuli. Võtsin päikest.

Punkt.

Lastega laagris käisin. Nii vahva. Nii vahvad lapsed, nii vahva staap. Nii vahvad varbad!

Nii palju pilte. Liiga palju pilte.

punkt

Hiiumaal käisin ka. Mu maaailma kõige lühem Hiiumaal käik. Maailma kõige napim praamipeale jõudmine. Maailma kõige raskem tööots. Maailma kõige sürrim...olemine. Ja see kõik jõudsin mulle kohale alles esmaspäeval. Kahjuks! Sest sinnapaika need asjad nüüd siis jälle jäävad...maailma kõige tähtsamad asjad...

punkt

Ja see vähenegi vabaaeg, mis mul see suvi on, on...kahtluse alla?! Jumal küll, mina olengi otsustusvõimetus. Ausalt. :( Kes küll ütleks, mis on see õige tee?!

punk punk punk

punk

Juuli on kohevarsti läbi. Palun, peatage aeg!

punk