Konnad kuival!

Wuhuuu! See lubatud nädalalõpp läks mööda nagu vupsti! Ja teha ja näha saigi peaaegu täpselt nii palju, kui lubatud oli! :)
Tervise- ja spordiinstituudi rebasteretk oli. Mis on niiiiiiiii vahva! Öises Tallinnas igasugu lollusi ja püramiide teha, abielluda ja kõvahäälega laulda - tore!!! :D Pärast sai veel pooleööni tantsulüüa ja...hommikul kell 8 oli ujumine. Mis ei olnud enam üldsegi nii vahva. Aga samas, kuna mina oli jonn-punn ja lahkusin peolt juba suhteliselt vara (ja võtsin Kaia ka endaga kaasa), siis minul oli veel teistega võrreldes otsen harasoo! :D Njah, ma olin ju öösel roolis...ja nii mõnedki neiud olid veel hommikul ujudes prommilli all! Hahaha! :)
Kui neljapäev möödus uimates, siis reedel oli elu juba täiesti tagasi tulnud ja tegin pattu!!! Kaheksandat surmapattu! :D Mhm, meenus mõne aasta tagune skandaal (kus mina tookord rolli ei mänginud). Aga seekord lõppes see vist veits leebemalt kui tookord. Njah, vähemalt üks neist on leplikumaks muutunud... :P Imelik on aga see, et mul pole õrna aimugi, miks meil üldse tuli mõte Tannule minna. Lihtsalt tuli tuju...ja tahtmist! Aga tagantjärgi oskan öelda küll, miks me Termika asemel Tannu valisime...või õigemini, miks MINA selle valisin (sest teiste eest ma rääkida ei oska). Huvitav ja uudne oli! Ja lollitada sai. Ja kõik oli nagu vanasti...termika-aegadel! Naljakas! Ma arvan, et Sun'i asemel oleks võinud olla ka näiteks...keegi muu...ikka oleks teistmoodi ja tore õhtu olnud! Ps! Tänase sotsioloogia loengub teema: ROLLIKONFLIKTID!!! Jah, võta kuidas tahad...ikka on naljakas! :D :D
Ühesõnaga, käisime Rockcafes. Amigos ei käinud. Tannut nägime, puna-valgeid mehi ei näinud. Ja ei ole kahju ka, sest Tannu änd the biiig bänd suutis õhtu võimalikult meeldejäävaks muuta. Ja pealegi, ma ei olnud ainuke patustaja...neid oli seal veel, kes tegelikult oleks pidanud ühes A-tähega kohas olema! :)
Laupäeval oli plaanis lõpuks Revolver ära kaeda, aga päev veeres käest ära. Tegelesime asjalike asjadega õues ja aias ja enne kui ma arugi sain, oli kell juba liiiiga palju. Ma ei tea, ma olen ikka maailma suurim unekott...sest see pole ammugi mitte esimene kord, kui ma midagi (sõna kõige otsesemas mõttes) maha magan...pealtnäijate sõnul ei jäänud ma mitte millestki ilma...ja ma ei kahtlegi selles! ;)
Pühapäeval oli terrassi- ja albumi-tuhin. Ja siiiiiamaani on! Kui terrassi tegemist ei sega hetkel mitte miski (vaid mine ja võta...ja lähmegi kohe varsti!!!!!!!!), siis albumiga on keerulisemad lood. Album sai täis ja tint sai otsa! Ressursside puudumise tõttu on meie albumi edasiarendamine peatatud. Hahhahaha! Kurb! :(

Anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia-anatoomia! Tahaks selle ainega juba ühelepoole saada...kuid pole lootustki...vist! :/

Jungle drum!

Rakatungtungrakatungonburubummbummbumm! See on niiiiiiiiii lõputult vahva lugu! Inimesed on ikka nii ilusad ja head ja andekad! Uuh, tõeline positiivsuse laks! Eriti hästi kõlab see lugu autoroolis olles! ;) Kahju ainult, et raadiost seda nii vähe lastakse. Ja veel kahjum, et mul endal seda lugu ei ole...ja sellest ei oleks ka kasu, sest ma saingi oma iPodiga hakkama! Jah, lase veel Termikat sinna peale, eks! Krr! :D
Aga autoroolis olen ma kuidagi väga palju viimasel ajal...see on see edasi-tagasi sõitmine...ja sinna ei ole midagi parata! Ja harjutamine teeb tubliks...või siis laisaks! Ükskord (tegelikult on neid kordi kindlasti rohkem olnud, aga praegu räägime kõige hilisemast intsidendist! :P) oleks see laiskus ja mitte-tähelepanemine kurjalt kätte maksnud. See oli just paar päeva tagasi, siinsamas kodu lähedal. Ja see ei olnud äge! Õnneks mu üli-mega-turbo-kiirusel-töötavad avarii-refleksid (WTF!?) suutsid hullema ära hoida. Eii, nad suutsid kõik ära hoida. Ainule käed värisesid pärast veits! :P
Muidu veereb eluke ikka sama rada pidi. Kool ja kodu ja köök! Imelik jah, et kui kuni siiani oli Ergo meie pere perenaine, siis nüüd on kuidagi nii juhtunud, et ma olen selle rolli ülevõtnud. Ei tea, kust see kokkamise-pisik nüüd järsku tuli! Naljakas! Ma loodan, et asjad võtavad varsti oma algsekuju tagasi...või siis mitte?! Oleks ju viimane aeg nüüd lõpuks pudrukeetmine ka ära õppida! Moosikeetmine ja kompottimine on mul juba suht käpas! :P Hah, aga mida muud siis oma üleliigse ajaga teha, kui mitte süüa teha...ja süüa! Öäääk!
Ning taaskord...söömisega on tihedalt seotud Olustvere, Järve 11 mansion! :D Õh, on küll tore, et emme väga emalikult hoolitseb ja ette-taha kõik ära teeb, kui me seal käime, aga natuke võiks ju säästa ja mitttttte niii hea sööki teha! Hullllllumaja! Aga pole midagi teha, tulebki tõdeda, et kodune-toit on parim! :) Ja üleüldse on seal parim! Ja tagasi ei oleks tahtnudki tulla! Nii vaikne, nii rahulik...ja uus lasteaed on valmis! Rohkem kui kuldaväärt hetked on KÕIK seal veedetud aeg! Ausalt, tagasitulek Tallinnasse lõi kuidagi eriti rivistvälja seekord...aga mis seal ikka...olen tubli, pean vastu ja saan hakkama oma asjadega...võib-olla! :P

Pssst, nädalalõpp algab juba homme! Teha ja näha on oi-oi-oi kui palju! ;)

Päeva, nädala ja aasta looks on hetkel ei miski muu kui Emiliana Torrini - Jungle Drum!

Get-get-get-get over it! HEI!

Hõulis-mõulish! Ma olengi nüüd täielik tudeng! Üliõpilane! Ja ei peagi igal hommikul kell pool seitse ärkama...ainult kaks korda nädalas ja mitte pool seitse, vaid seitse!!! Hahaha! Tore, mulle see ülikool ikka täitsa juba meeldib. Võib olla kui välja arvata sotsioloogia. See ei ole üldse igav, aga see on lihtsalt mõttetu! Mai tea, (siiani) ainuke loeng, kus ma tõesti kohe üldse kuulata ei suuda. Ma kardan, et asi on selle õppejõu monotoonses hääles ja suuures saalis, kus kõik lihtsalt laiali ujub! Ja ujumisest rääkides, siis see on tõesti vahva! Olen ju varemgi käinud ujumistrennis, aga nüüd on vähemalt tunda, et see ikka on trenn! Aga sellest ei piiisa...veel tahaks! Loodame, et teine semester jääb juba rohkem aega sellega tegeleda. Ja tegelikult võiks ma nii tubli olla, et see võrkpalli asi nüüd lõpuks kätte võtta...sest see üle püksiääre rippuv pekikõht hakkab juba väga ära tüütama! Peaks liigutama end...tõsiselt! :/
Aga kui nüüd tõsist juttu rääkida, siis on nalja saanud ikka sabani ja rohkemgi veel! Hoolimata sellest koolialgusepaanikast oli Tartu-trip mõnus. Ja kuna seal kõigil juba kõik korras nagu Norras, siis läks see hullumaja ka minust suht valutult mööda. Ja Mairil oli õigus: asjadel tõesti on komme iseenesest paika loksuda! :D
Nagu näiteks loksus paika ka minu meeletu püüdlus tööle minna. Polnudki nagu palju minna, sest kõik tuli mulle sülle...ja ometigi olen ma senimaani töötu! Ja see on hea, sest kuigi töö oli kerge ja tore ja kompanjonid olid toredad, poleks ma seal üle kuu aja vastupidanud...sest see oleks eeldanud lisaks kahele korrale veel kolme hommikust ärakamist! :D Next time better luck! Pealegi oleks olnud jaburdus end reede hommikuks tööle lubada, sest teadupärast on neljapäev ju tudengite pidupäev! ;)
Jah, seljataha on jäänud esimene ülikoolinädal, esimesed töö-proovi-päevad, esimene tudengipõlve pubiralli ja elu esimene moosikeetmine (ilma emata! :D). Sügisjooksul käisin...ja see polnud esimene kord, kuid midagi erakordset seal siiski juhtus: meil said topsid otsa!!! Ja see oli jube. Vastik, halb, nõme! Sest paha oli neid jooksjaid ja keppijaid vaadata, kes esimesse joogipunkti jõudes pidid pettuma. Niu-niu!
Ühesõnaga võib öelda, et elu on siiamaani lill! Ilmad on ka viimastel päevadel üllatavalt ilusad olnud ja see teeb kohe tuju heaks. Ja kooli on tore...vähemalt siiamaani. Jaanuarit ma üldse ei oota, sest see, et mul siin väga tore on, ei tähenda üldse mitte seda, et ma midagi või kuidagi õpiks! Hahahahhaahahhaaaa! Eii, ma pingutan! Ausalt! ;)

Tudengi-Pisike! ;)

[edit] Moosijutt on jummelitõsi ja peale pubirallit olid sääremarjad valusad...ikka korralikult! :D

Ps! Ja kiilakas olen ka! Elusees pole nii vähe juukseid peas olnud...and it's killin' me!!!!!!!!!!!!!!!!!

Esimene-faking-september!

Tuut-tuut, koolilapsed! Kena kooliaasta algust teile! Ma loodan, et teie esimene september oli tegusam, asjalikum ja esimeseseptembrilikum kui mul. Kohe üldse ei istu mulle selline asi...asi nimega passimine! Lugu nimelt järgmine, et kogu mu septembri esimene nädal pidi tulema töine, uudne ja huvitav. Eile õhtul aga selgus, et töine see kohe üldse ei tule.
Ärkasin täna juuuuube vara (mhm, kell 10!), et aktusele jõuda. Jõudsin! Aga see polnud üldse aktuse moodi. Kõik oli nii...laialivalguv ja segane...ja muidugi ka mõttetu. Aktus algas kell 12 ja kodus tagasi olin juba natuke peale 13st. Ja...alates kojujõudmisest kuni praeguseni olingi lihtsalt passinud! Ja mitte midagi teha ei ole. Läheks kuskile, aga ei saa! Sest homme hommikul on jälle vaja varakult platsis olla ja asjalikku nägu teha natuke aega. Ja ülejäänud aja päevast jällegi passin arvatavasti. Hurraa, et kõik ikka jälle nii pidi minema, nagu ta läks!
Aga need inimesed ja see hommikune õhkkond ja need jutud panid mind juba mõtle möödunud kaheteistkümnele aastale. Nüüd ei ole enam kõik nii lihtne ja ette-taha ära tehtud...ise peab endaga hakkama saama ja oma programmid paika panema. Õudne, sest ma endiselt ei saa mitte midagi aru! tuleb vaid loota, et homne infotund on piisavalt informeeriv! :)

Aga selline huvitav asi juhtus täna küll, et ma muutsin natuke oma iTunes'i playlisti. Eelkõige Robini ja Ronnu initsatiivil, aga kindlasti mängis oma rolli ka Saaremaa bandcamp ja üleüldse uuuuuus kollektiiv. Tõmbasin sisse kõik vanad Termika plaadid ja, no, deeem, kui hea! Kes need üldse kunagi sealt ära kustutas?! Mõnus annus nostalgiat ja head tuju. Mehed ei peaks mitte Foo Fightersilt ega GNR'ilt õppima, vaid just vana Termikas on see, mis neid motiveerima peaks. Iseenda vigadest on kõige parem õppida...järrelikult on ka omaenda saavutustest alati midagi õppida! ;)


Terminaator - Hall maailm