Let it shine!

Heihoo ja palju õnne meile kõigile minu poolt...ja mulle teie kõigi poolt! Vahepeal on palju sünnipäevi olnud. Osad on juba tähistatud, teised õnneseened võtan alates homsest ette! :P Sünnipäevade vahepeal käisin Kõrvemaal suusatajaid lugemas ja üllatus ja rõõm oli seda suurem, et 377 suusataja seas oli üks äge ja tuttav tegelisnski ja kokkuloetud 5070-st kilomeetrist oli kolm minu suusatatud! Hehee! :) Võib-olla oleks ehk rohkemgi suusatanud, aga ausalt öeldes olid rajad juba niii pudruks sõidetud, et ma rohkem nagu jalutasin suuskadel, mitte ei liuelnud ühelt jalalt teisele. :D Ilm oli ju ka super, aga eks Inkeri sünnipäeva "järelnähud" andsid ka tublisti väsimuse näol tunda. Ühesõnaga, i did my best ja kui maailmale ringi peale ei tule, siis oli Kõrvemaal palju neid, kes lubasid seda viga parandada. :D Loogiliselt võttes peaks tulemused juba teada olema, aga kuna mina tegin oma töö ära, siis see üldkokkuvõttev statistika mind eriti ei huvitagi, sest ma elusees ei suuda neid asju ette kujutada, kui palju siis terve Eesti peale kokku suusatati ühel päeval! :D
Mis siis veel?! Ahjaa, käisime eelmisel pühapäeval vastla-liugu tegemas. Mäletate neid sõpru, kellest ma eelmises postituses rääkisin?! Neid, keda ma polnud sada aastat näinud ja ega teadnud, kas lähima saja aasta jooksul jälle kohtume!? Anyway juhtus nii, et kui meie Laulukale jõudsime, olid need samad sõbrakesed juba üleni lumised ja rõõmsad! :D Eii, me ausalt ei leppinud mitte midagi kokku! Kokkusattumus?! Või siis lihtsalt hr Saatus... :P
Eile jagati mingisuguseid muusikaauhindu. Ja see on see sama üritus, mida me kunagi lollipeaga Pärnusse vaatama sõitsime. Kuigi aastad on mööda läinud, on see "suursugune" sündmus ikka natuke tossikese-mõõtu. Kui parim artist sellisel üritusel on kolm nunnut pandat, kes laulavad päästevesti asukohast, siis ilmselgelt ei saa see midagi head tähendada! Eii, ärge saage valesti aru: Instrumenti meeldib mulle väga, ma armusin neisse esimesest silmapilgust (kui nad kunagi "Ringvaates" esinesid). Kõik muu lausa kahvatus nende kõrval ju!!! Tegelikult ei olnud asi üldse nii hull. Osad auhinnad läksid õigesse kohta ka, aga nuriseda saab ju ikka! :P
Jess, täna on reede ja seega ka viimane päev nädalas, kus peab vara ärkama. Lähen nüüd üle nädalavahetuse ajaarvestusse ja kui kõik need sünnipäevalapsed õnnitletud saavad, siis ehk räägime jälle! ;)

Trouble in paradise! :P

Väljas on kole! Hommikul kui ärkasin, oli väga kindel, et täna tuleb tegus päev, sest maha sadanud lumi oli vaja ära rookida, suusatada oli vaja ja lihtsalt värsket õhku hingata. Kui aga end juba päris püsti olin ajanud ja nägin, mis väljas toimub, siis kadusid osad neist mõtetest väga kiirelt. Samas ei tahtnud ma jonni jätta ja olin kindel, et lume ikka suudan ära rookida. Jah, kauaks seda õues olemise rõõmu ikka ei jätkunud, sest tuul tõusis iga hetkega ja peagi oli mul selge, et teen täiesti mõttetut tööd. :/
Ja mida ma siis päev läbi toas peaks tegema?! Pesin pesu. Kõik pesud pesin nii ära, et enam ei mahu enam mitte kuskile mitte midagi kuivama. Õppisin. Kõik asjad, mis vähegi vajalikud on, õppisin ära. Vaatasin "Meeleheitel koduperenaiste" kordust. See oli nähtud, aga ikkagi vaatasin. Ergo pidi linna minema. Vaeseke! Ilm on kohe niii-nii kohutavaks muutunud, et prrr. Poes käigu-kohustuse veeretasin ka tema kaela, niiet nüüd on hea ja vaikne ning hakkan suurejooneliselt lugemise-aastat tähistama, sest sellise ilmaga ei ole lihtsalt mitte midagi muud paremat teha, kui voodis teki all passida, teed juua ja lugeda! Mmm. ;)

Kui ei oleks olnud samasugune ilm nagu täna, siis ei oleks ma vist praegu siin, kus ma olen. :D Niii palju oli eile teha, et tatsasin rõõmsalt mööda linna ringi ja kui ilm oleks olnud selline nagu praegu, ei oleks see kuidagi niii rõõmus olla. Hommikul käisin koolis, siis vahepeal tegin saapaid otsides aega parajaks, käisin brexi-arstil (kus oli nii tore-tore-tore, kuni jõudis kätte arve kirjutamise aeg :D), siis jälle natuke koolis ja siis kihutasime Inkeriga kinno. "Valentine's day" käisime vaatamas. Film oli pikk. Palju pikem, kui tundus. :D Aga hea. Natuke kurb vahepeal, kuid lõpp oli ikka happy big love nagu ikka selliste filmide puhul. :P

Aitab tühjast jutust! Suur ja kõrge raamatukuhi juba ootab! Hihiihi! ;)

Paus on hea!

No, tervist! Tegin jah, väikese pausi. Sest paus on hea ju?! :P Tegelikult ei ole mitte mingisugust pausi olemasgi, valetan teile! Nii kiire on lihtsalt olnud, et oi-oi-oi. Käisin ju esimest nädalat koolis, nüüd juba on see lõpuks lõppemas. Noh, tegelikult ei ole see esimene nädal, sest teised korralikud ja tublid lõpetavad juba kolmandat nädalat. Meie kursus lihtsalt õppis vahepeal suusatama. Hihii. :)
Jah, talvelaagrist jõudsid kõik ilusti ja tervestükis tagasi. Kuigi reedel oli niiiiiiiiiiiiiii kohutav ilm Tallinna ligiduses, et vahepeal oli nägemine null ja hirm neiudel tagaistmel küll suur! :D Ühesõnaga laagrist: käidud, tehtud (A kätte saadud...peaaegu! :P), naerdud ja palju-palju targemaks saadud. Naljakas on see, et ma olen ju alates põhikoolist. Ja veel keskkoolis ka ju "õppisime" innukalt preili Liiva käe all...ja ometigi oli nii palju õppida nagu selgus! Jah, nüüd siis oskan...vist. :P
Tormisele reedeõhtule pani punkti Viidingu-õhtu Viimsi keskkoolis, mis oli ühteaegu niii nunnu, naljakas, kohutav ja unine üheaegselt. Võib öelda, et õnn ja rõõm oli õhtul voodisse kukkudes suuuuuur. Väsimus oli vist ikkagi veel suuurem! :D
Pärast pikka und saabus laupäev oma uute küsimuste ja vastustega. Küsimusi oli küll rohkem, aga pärast pikka mõtlemist ja põdemist võtsin kätte ja sõidutasin autotäie beibesid Jänedale! :P Võib öelda, et seal olid KÕIK kohal: mõned kauakadunudolnud fännid, mitte-kadunud-fännid, modellid ja kaunitarid oma täies hiilguses, mu ema ja isegi Reporter! :D Mis seal ikka. Käidud (Jänedal), nähtud (Termikas ja Co), tehtud (lumesõda Taavile)! Hiihiii. ;)
Pühapäeval käisime messil, tähistasime väiksest viisi sõbrapäeva ja kostitasime kadunud sõpru! Messil me endiselt käia ei oska(sealt n.ö Eesti-saalist pressiti mulle kätte ainult üks lendleheke ja see oli - ülla-ülla - Olustvere mõisa tutvustav voldik :D) ja ega need sõbrad enam nad nii kadunud ei olegi. Tuleb lihtsalt loota, et järgmine kohtumine saab ikka toimuma veel see aasta. :D Jah, niii kadunud olid perekord Kallasted, et nägime neid ju viimati eelmisel aastal! Jube! :D
Nii-nii, nüüd saan alustada oma jutu magusama osaga...ehk siis koolist! :D Jep, esmaspäeval käisin esimest korda sellises aines nagu trampoliin. Ja see oli lihtsalt üüratult vahva! Õppejõud on ju viimase peal ja ega ei usu, et batuudil hüppamisest kunagi küllalt saab või?! Hah! Ega teisipäevgi tõsisem ei olnud: mängu teooria ja metoodika. Ehk mängisime tätsu (!!!), rahvastepall, veel veits tätsu ja kivi-paber-käärid füüsilisemat versiooni. Kuna minu mäng on korraldatud, siis nüüd ei jää muud üle, kui aeg-ajalt enda nägu sinna "tundi" näidata ja ongi ainepunktid käes! Vägev ju! :D Aga tegelikult olen natuke õppimist ikka ka teinud: esmaspäeval oli veel füsioloogia, mis on väga huvitav, ja teisipäeviti hakkav olema rekreatsiooni ürituste korraldamine, mis vähemalt esimese loengu põhjal otsustades niiii huvitav ei tundunud. Ja teate mis veel?! Ma võtsin endale sellise toreda aine nagu võrkpall. :D :D :D Õppisime ülevalt söötu ja alt servi ja...nii tore oli! :D
Ma ei viitsi rohkem ei end ega teid oma igava jutuga tüüdata ja ütlen vaid veel seda, et jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa, ma olen rahul! Tunniplaan on see semester kuidagi väga mõnsa (väikeste eranditega, nagu näiteks inglise keel! :D) ja juba ootan-ootan-ootan, kuni ma saaks soome keelt õppima hakata! Kuigi enne tuleb veel kevad (mis võiks juba vaikselt tulema hakata!!!), kevadine eksamisess (mis võiks üldse ära jääda :D), suvi ja alles siis, kui sügisel kooli minek on, saan ehk end kuskile kirja panna. Aga mis siis. Ikkagi ootan! :)

Teen nüüd väikese pausi...ja olen võib-olla kunagi jälle tagasi! :P

Suusa-leenud! :P

Mõtlesin, et teen une peletamiseks väikse ülevaate ja otse reportaaži Otepäält, Tehvandilt. Niisiis, lund on palju, ilm on külm ja mäed on siin niiiiiii pika tõusuga ja kõrged! :D Esimene päev on edukalt seljataha jäänud ja nüüd laseme leiba luusse, et siis 10.30 triksis-traksis suuskadel valmis olla. :P
Üllatavalt kiiresti jõudsime eile kohale. Ma kartsin, et see sõit saab olema ikka palju pikem ja koledam, aga kõik sujus liiigagi hästi. :D Kell pool 12 olime kenasti siin ja saime kahese toa (need, kes hiljem jõudsid, pidid leppima üheste tubadega). Ja siis hakkas peale...passimine. :D Naljakas ju! Öeldakse, et olge see ja see kellaaeg kohal ja kui me siis kohale jõuame, selgub, et ma peame lihtsalt tund aega tühja panema, siis suusa-supp sööma ja siis veel kaks tundi passima! Ma oleks heameelega selle suusa-supikese söömata jätnud ja kolm tundi kauem maganud! Krr. :D
Aga kui passimised olid passitud, siis hakkas "tõsine" suusatamine peale. Tegelikult ei teinud me palju, aga kuidagi üllatavalt väsitav oli. Mäest üles, mäest üles ja siis mäest alla. Ja siis jälle üles. Ühesõnaga oli mäest üles vantsimist palju rohkem kui allasõitu. :D Ja üleüldse avastasin ma, et mulle ei ikkagi ei meeldi suusatamine. Kõikidel teistel sujub see kuidagi niii vaevatult, mina näen suurt vaeva, aga edasi ikka ei liigu. :S :/
Õnneks oli eile suusamäärdetund ja sain mingi uhke kihi "libistajat" (ehk parafiini :D) oma suuskade alla mökerdatud ja on loota, et ehk täna on libisemist ja edasiminekut rohkem. :P


Kui nüüd natuke kaugemale minevikku vaadata, siis peaks vist ära märkima, et oli ju Püssikas...ja oli "vana" Term! :D Ja god damn, kui äge see oli! Tõesti oli kõik niii tore ja vahva ja naljakas ja...naljakas! Vähemalt ma oskan nüüd sendi-põhkamis-mängu mängida! :D Mis oli aga eriti tore, oli see, et meid (noh, nagu ikka MEID!) oli seal niiiiiii palju ju tegelikult. Imeline! :D
Ainuke kurb lugu on see, et Jan ei suuda ikka ja endiselt pahandustest hoiduda ja et see lugu tema jaoks nüüd lausa niii kurvalt lõppes...jube! Mingi halb mõju on sellel bändil Jani jaoks! :/

Nüüd aga unelen edasi! Over and out! ;)

[edit] - Mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin välja, et tuleb see nali siia ikka üles kirjutada. Kunagi on ju hea lugeda Inkeri maailma blondimaid hetki. See käis siis umbes nii.
// Järgenev dialoog leidis aset peale õhtust treeningut...või õigemini sealt tagasi lonkimise ajal (mis ideaalis peaks pehmendama Inkeri mitte-selget-mõtlemist). :P //
I: Anneli ütles mulle, et suusakepid peaks ulatuma lõuani.
E: Eee, ühel juhul peaks olema õlanukini, teine kõrvanibuni...
I: Oota, üks peab pikem olema kui teine või?!

Jaa, Inkeri, jaa!!! :D :D :D

I'm a smoker, i'm a joker!

Oh, üllatust! Jaanuarist on märkamatult veebruar saanud ja isegi kool on peale hakanud! Eks ikka natuke tore on ka kõiki üle pika aja näha ja see semester tuleb vist natuke tihedam ja töökam, kui eelmine. Ja samas tuleb see kohe kindlasti palju huvitavam, kuna erialaseid ained on seekord rohkem kui mõttetud ja vastikuid sissejuhatavaid aineid. Noh, näiteks iga teisipäev mängime...mänge! :D Ja järgmine nädal lähme Otepääle suusatama. Heh, natuke hirmutav on ainult see, et kolm korda nädalas on vaja ärgata peaaegu et varem kui kunagi varem! Hihii! :P Jah, kokkuvõtteks võib öelda, et selleks korraks on elu kuni kevadeni suures plaanis planeeritud! :D
Aga jaanuar oli ju täiesti planeerimata! Ja niisiis võtsimegi "plaaniväliselt" kätte ja käisime vanaema vaatamas. Ja tädi Marjet. Ja Otut ja Totut, kes on niiiiiiiiiiiii suuureks kasvanud! :D Tegime neid nüüd-on-selleks-aastaks-jälle-nähtud-nalju, sõime super head vanaema tehtud Napoleoni kooki ja isegi suusatasime natuke! Hihiiii! Olustveres käisime ka, sest jumal teab nüüd, millal sinna jälle aega minna on. Ma just hakkasin nende pühapäevahommikuste pannkookidega ära harjuma! :(
Ja lisaks kõikidele nendele eelnevatele seiklustele juhtus see, et mul sai villand, kopp, siiber, viimne piir ja dai poh! Kui kas või natukenegi veel lund sajab, siis ma luban, et panen puhuri õue ja hakkan seda kasvõi üksi seda suuurt ja vastikut ila ära sulatama!!! AITAB! On olnud ilus ja tore ja kena ja külm ja lumine talv juba küll, aga ausalt öeldes on seda sadet juba niiiiiiii palju, et see tõsiselt häirib! Oota! Miks ma ilma kirun?! Kõiges on süüdi (taaskord) need vennad, kes selle valge pasa õigel ajal ja korralikult ära peaks elimineerima! Raisk! Mina enam autoga ei sõida! Sõitke ise! Ja kui sõidangi, siis sõidan ilma vahtralehtedeta! Hah!
Ma hakkan nüüd korralikuks (loe: meeleheitel :D) koduperenaiseks ja hakkan kokkama. Ja on nüüd alles tegevus, millega oma vaba aega sisustada, eks?! Võiks ju end kokku tirida ja end kuskile trenni kirja panna või vähemalt natukenegi aktiivsemalt midagi otsida. Aga eii! Selle asemel olen võtnud oma "uueks hobiks" küpsetamise. Jah, lihtsalt söön ennast paksemaks. Täiesti tavaline! Novembriks kingiks saadud raamatust, mis sisaldab 500 šokolaadi retsepti, on ära proovitud neli. Jee, 496 veel! Hihiihii! :)