ÕNNELIK 18!

Ma arvan, et minust võib nüüd ka laulu kirjutada! Ma olen 18...ja juba õnnelik! Mul pole oma maja (aga mul on selle eest kaks kodu!!! No, wait...make it four! ;D), mul pole lapsi, kellega käia loomaaias (kui on mees, kellega käia teatris...või kinos!), kuid mul on kõik muu, mida on õnneks vaja! Jah, KÕIK!
Tegelikult on meil kõigil see KÕIK, mis meid õnnelikuks teeks...ja teebki! Tuleb vaid silmad lahti teha ja see üles leida. Väike vihje on see, et see kõik on meil nina ees ja enda kõrval! Maurice Maeterlinck'i (sümbolistik) muinasjutt "Sinilind" on jube hea! Ta on igav, kuid lugemist väärt on ainult viimane peatükk. Aga sellele ei saa eriti pihta, kui pole lugenud üheksat eelnevat peatükki. Noh, igaljuhul, mulle jubedalt meeldis. Ma olengi friik, aga mulle meeldivad sellised diibid raamatud! Ja see oli jälle paganama õige. Tundub, et inimesed oli juba vanal ajal targad! ;D Ja just sellest tulebki tänase tarkusetunnikese teema - ÕNN! Ps! Ärge küsige, mis mul viga on, et ma juba teist päeva oma väikest arutlusnurgakest pean. Lihtsalt tunne on selline...ja õhkkond annab ka põhjusi, oo jaa! ;D
Nagu ma enne mainisin, siis õnn on just see meie kõige lähedsem elukaaslane. Uskuge või mitte, aga nii see on! Kui tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, siis...teate küll, mis saab! Tuleb osata olla õnnelik. Kõige raskem on teha teisi õnnelikuks, kui reegel on see, et püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks! Tuleb olla õnnelik - õnnes peitu elujõud!
Raske on öelda, et olge õnnelikud, sest õnne on just next to you! Sellest ei ole abi, sest igaüks peab siiski oma õnne ise leidma. Ja õnne peidukohta ei saa ette öelda. Ja selle ei olegi mõtet, te ei uskuks mind nagu nii, sest kogu selle katsumuse, vaeva ja kannatused peab igaüks ise läbi tegema. Suurim oskus siis ilmas on oskus olla õnnelik!
[Tsiis, see kukkus välja nagu ma mõlgutaks mõtteid juba kirjandi kirjutamisest! Toon paralleele maailma kirjandusest ja puha! :D Eiii, lugeda mulle meeldib! :)]

Aitab targutamisest ja nüüd on aeg pajatada oma veidrast elust ka vähe! Näiteks alustagem eilsest. Eile oli trenn (tegelikult oli üleeile ka, aga ega siis igapäev ei saa ju trennis käia!). Peale trenni oli üks teine trenn. Trenn, mida juhendab mu endine treener Merle Keerutaja. Paganama tähelepanelik ja hea mäluga treener ikka. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati seal saalis trennis käisin. Tema aga oskas ära märkida, et see oli väga ammmu! Jah, oli vist küll. Juttu jätkus natuke kauemaks ja elust ja olust vaja ju ka rääkida. Ja ikka ma ei mõista, et kui mul on load, siis peab auto ka olema?! Ei pea ju?! Miks kõik inimesed üheti mõtlevad!? Aga rõõm, rõõm ja ainult rõõm, et sellised tutvused ei ole ära jahtunud. Ta on endiselt hea ja soe inimene! :)
Eilse tegi veel veidraks see, et tänaseks ei jäänud mitte midagi õppida. Tõesti oli imelik tulla trennis ja mitte võtta kooli asju ja mitte õppida. Sai kohe lebosse visata ja puhata. Ja väike õlle, "Simpson movie" ja uni tuli hea. Lausa nii hea, et ma ei mäletagi kuidas ma voodisse sain ja magama jäin. Seda veel mäletan, et telefoni panin laadima. Öösel kell 2.45 (kuidas ma nii hästi tea?!?! ;D) helises telefon. Täna hommikul mõtlesin, et nägin seda unes, kuid ei - Ergo ema helistas ja (kui ma nüüd õigesti mäletan) rääkis ta sellest, kuidas ta Kanaaridele kohale jõudis. Arghhh, tahan ka päikest!
Hommikul ärkasin. Kell oli 8.45. Siis meenus, et telefoni panin küll laadima, kuid mitte helisema. Aga teate kui hea on nii koolis käia?! Oled täiesti välja puhanud ja koolipäev läheb kuidagi väga ruttu! Pluss punktiks oli veel see, et ma sain kohe sipsti kesklinna ARK'i kontorist läbi hüpata ja oma päris load sain kätte. Kõik läks ootuste päraselt - see pilt on ikka ekstra hirmus! Silmad kui rosinad, halleluuja! :/ Ps! Ma ausõna ei maganud meelega sisse...see lihsalt läks niii...hästi! :P
Peale kooli oli võrk. Seda ei kommentaatiks eriti, aga mainiks vaid seda, et ilma Joan Kristjanita ei ole ikka fun! Jube tõsine ja masendav (isegi võib öelda, et kergelt vihaleajav) mäng. Teine mäng jäi ära, kuid see oli ainult hea. Kuna kell oli veel nii vähe, siis oli mul võimalus kohtuda oma väikse Aaaduga. Ta on ikka niiiiiiii paganama ilus! Ilusam kui pildi peal! Jah, niiiii nunnu! See on siis üks nendest lubadustest, mis asjas kurjaks, kuid täna Aaadut "näost näkku" kohates sulasin. Muahh, ta on kena! :D
Ta on nüüd siis ka üks Pisi-asi, millest rõõmu tunda...vähemalt Jass väidab niii! -...tal on maja ja auto õue peal...
:D

[edit]-> Mu juhilubade viimane number on ÜHEKSA! Niiet, et 9 esimesed 9 sõpra on oodatud viina võtma! ;D

Messu tuletas meelde! Kahjuks või õnneks, aga nüüd tuleb veel tarkust! :D
Meil on kolmapäeviti see üks ja ainulaadne psühholoogia tund. See tõesti on ainulaadne ja ma juba kuu aega pärast kooli algust kahetsesin, et ma seda omale valikaineks ei võtnud! :/ Njah, aga selle nädalasest tunnist siis nii palju, et ega me oma tavaliste teemadega kaugele ei jõudnud. Õps rääkis midagi meie tehtud töödest ja peale seda rääkis meie kui tavalise kooli tavalistest kooliprobleemidest - alkoholist, tubakast ja kõigest muust, mis on saatanast! :D Ma võin vanduda, et kui mõni suitsetaja oleks seda jutlust kuulnud, siis ei oleks ta enam pikka aega (või ehk mitte kunagi enam?!) suitsetanud. Ma isegi polnud seda teemat sellise külja alt kuulnud või teadnud. Tõesti, rõve! Kujutage ette, kuidas elukogenud pedagoog, kes räägib nagu nii, et kutsub kuulama, räägib veel sellisel teemal, mis on huvitav teada ja mõjutab (ja meie klassiski kindlasti mõjutas) paljusid! Teemaks oligi konkreetsemalt mokatubakas, snuff, suits ja alkohol! Kuidas need asja meid päriselt (ja ma ikka mõtlen, et PÄRISLELT, mitte ainult see kopsu-nuss! :D) mõjutavad...ja inimesi meie ümber. Päris julm! Vot, olge terved, tehke sporti! (:

Tarkusetunnike!

Minu tänase tarkusetera mõtliskluseks oli mehed ja nednde lubadused. See ei olegi enam mingi mõtisklus, sest selles võib saada hirm.
Paljud mehed võivad lubada palju asju...ja enamasti lubavadki, mõeldes tagajärgedele. See on justkui valju häälega unistamine. Mis saab aga siis, kui nad tõesti hakkavad neid lubadusi täitma?!
Oma enda kogemustest tean (ja just lähi mineviku järgi vaadates), et sellest võib saada tõesti üks hirmus asi. Või pigem siiski "hirmus", sest kõik unistused on ju siiski head. Aga hirmutav just sellesmõttes, et kui selle "unistamise" ja praeguse ajahetke vahele on jäänud juba tükike aega, siis tasub oma plaanid uuesti läbi mõelda, sest see, mis oli võib-olla aasta tagasi unistus, on nüüd minu-jaoks-mitte-midagi. Äärmisel juhul võib see ajapikku muutuda ju ka vastumeelseks.
Millest ma räägin?! Oma väiksest Uudust. Ja äkki ehk ka Aadust?! Mine tea. Selline asi ajab hirmu nahka ning paneb sunniviisiliselt mõtlema ju tulevikule...ja sinna seatud lubadustest! Äkki skipiks selle kevad vaheaja seekord ja laseks ühe lauluga suveni?! Äkki skipiks suve, sest suve-lubadustele vaadates võib see liiga ulme tulla! Ja mis saab aasta pärast?! Oh, neid lubadusi...
Selle topicuga meenub lihtsalt iseenesest see sümpaatne vana härra, kellega me üks kord Tarust Tallinnasse sõitsime. Tal oli terve tee jagu juttu...ja tundus, et ajast jäi veel vähekski! Ta oleks nagu kõik oma jutu punkt haaval enne valmis mõelnud ja pähe õppinud, sest nii elutarka inimest annab vist otsida! Ja mis kõige hullem?! Tal oli paganama õigus! Absoluutselt kõik, mis ta rääkis, oli tõsi. Kui teeme nii, et mina seda veel ei tea, sest nagu ta ütles, on elu kõige parem õpetaja! Eks ma siis õpin...elult!
Aga paika pidas ka see jutt, kui ta ütles, et kõige õigemad inimesed (olgu nad siis vaesed või rikkad, ilusad või inetud, eestlased või venelased) on need, kes peavad oma lubadusi. Kas või kaks kuud hiljem, kuid kui on lubatud, siis see asi tuleb ära teha! Kas või kaks aastat hiljem, kuid kui inimene saab oma teo lõpuks öelda: "Aga ma lubasin ju!", siis just tema ongi kõige õigem inimene! Ausus ja truudus on need, mis panevad põhja alla ühele korralikule suhtele - olgu seegi kas paarsuhe või sõbrasuhe või sugulussuhe.
Kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin?! Ikka ja jälle sinnani, et päev-päevalt veendun üha enam, et just minu ümber on need maailma kõige heamad, ilusamad, kallimad ja kõige õigemad inimesed! :)

Järjekordne "lühike" ja "kokkuvõtlik" lühiessee minust ja minu tegemistest! :D

Kas aeg on tõesti omale tiivad muretsenud!? Kuidas niiii ruttu need nädalad mööduvad?! Ma hakkan vist ikka tõeliselt vanaks jääma. Või siis lihtsalt suureks saama, sest tegemisi on ikka ka...oma jagu! :D Või siiski?! Kolmapäev oli päev, kus ei olnud midagi teha...uskumatu! :D Uskumatusest veel nii palju, et meie laululind Mari on siis 30ne superstaariks põrgija hulgas. Nüüd ei jää muud üle, kui et pöidlad pihkuuuuuuuuuu! :D
Neljapäeval sai mulle selgeks, et ma pean oma võrkpalluri "ameti" maha panema! Või siis lihtsalt rohkem kõhulihaseid ja külmanärvi treenima-säilitama. Lihtsalt liiiga kohutav oli mängida, kui mingi tüüpid platsi peal...mitte midagi ei tee. Suuvärgiga on neil selle eest kõik korras ja nalja oli palju-palju ja rohkemgi veel. Huvitav, kas Naily vihkab nüüd palju...või väga palju?! :)
Neljapäeval leidis aset ka minu viimane ametlik sõit Plekk-Liisu liikluskoolis. Ja kui ausamast ausam olla, siis ei olnud see isegi enam ametlik. See lihtsalt minu enda jaoks, et mul oleks mingigi kogemus ja teadmine pimedas sõitmisest. Kõige parem oli muidugi selle juures see, et hea kordamine eksamiks...ja meeldetuletus käigukastiga sõitmisest! :D
Reede hommikul kimasin uniselt hommikuse rongiga Viljandi poole. Kerge jala sirutus veel Katre juures ja tipa-tapa ARK'i poole. Oligi vist parem, et Toivo oma plaane muutis, sest selle 20ne minutilise jalutuskäiguga suutsin end rahulikult kokkuvõtta ja mõtted õigesse kohta suunata. Sellest me muidugi ei räägigi, et ma arvasin, et kõnnin sinna vähemalt 45 minutit...ja kohale jõudes oli mul veel pool tundi aega, niiet need õigesse kohta suunatud mõtted ja enesekindlus hakkas jälle vaikselt laiali valguma...
Mingi aja pärast ilmus sinna ooteruumi ka üks onku, kes mu kohe millegi pärast ära tundis ja andis teada, et me alustame eksamiga täpselt kell 12.30. Jah, tal oli veel aega 20 minutit mu üle naerda...sõna otses mõttes! On see siis naljakas, kui keegi hirmunud näoga näeb, mis teda ees ootab?! Kuigi enda meelest ei kartunudki ma...nii väga...palju! :D
Eksam algas juba kuidagi väga...minule omaselt. Ei olegi normaalne, et ma puutun kokku normaalsete inimestega. Onku ütles mulle, et võin oma asjad taha panna ja riidest lahti võtta, lisades, et midagi võib ikka selga ka jääda! :)
Reeglid-keelud-käsud peale loetud hakkasime siis peale. Järgimiseks pakkus tüüp lihtsalt kuskilt välja, et kas Virge on mu õde?! Jah, ta olevat ka kunagi tema juures eksamit teinud. :D
Väike tutvumis ring, plats ja linnasõit. Kõik läks lausa nii sujuvalt (kui välja arvata see, et ma ei tea kumb on parem, kumb vasak käsi! :D), et ta ütles, et mitte millegi kallal ei ole isegi norida mitte. Lisaks sujuvale sõidule sujus ka jutt. Tore, kui ma suudan mõnelegi inimesele sümpaatse mulje jätta! :D Elu pikim tund selja taga teatati mulle, et olen täieõiguslik esmasejuhtimisõigusega autojuht! Sjuuuuper! :)
Kõige selle jama peale oli Vahva end Viljandisse sõidutanud ning meie teekond Tartu poole võis alata. Algus ei läinud küll eriti sujuvalt (täpsemalt öeldes ei läinud see kohe mitte üldse hästi!), kuid sellevõrra oli Tartusse jõudmise rõõm suurem. Püssirohukeldes ja Terminaator. Tõesti midagi, mida ei oleks saanud vahele jätta. Ahjaa, ja Harmo sünnipäev ju ka (ma unustasin preagu juba teist korda! :D)!!! Oli tore, oli lahe, oli armas ja oli ülimalt naljakas (vähemalt kohati, eks Vahva! You know what i mean!!! ;D ;D). Ühesõnaga, kõik oli väga hea! :)
Asjale pani muidugi punkti see, et ma sain koju teki alla magama (kuigi seal bussis oli ka väga hea ja soe, siis oli ikka hirmuäravav olla küll ainule tsiks..."Ja peale lubadega tsiks!!!"). :D Tom vist märkas, et ma magasin terve tee ja oskas jube osavalt ära märkida, et ma olen ennast välja maganud...oli küll jah! ;D
Ps! Info lekib mõlematpidi (eelnev väide mulle endale, niiet palun seda mitte lugeda!!!).
Et nädalavahetusele enne suurt riigi aastapäeva kena punkt panna...mängisin eile koduperenaist. Aga mitte nii meeleheitlikku kui filmides, sest ausalt öeldes oli mul väga tore! :D Käisin juba täna täiesti üksi sõitmas...ja pean mainima, et mulle kohutavalt meeldis. Uhke ja rahulik tunne. Ja mitte üksi on ka vahva sõita. Sellepärast käisimegi koos Vahvaga rallimas! :D Käisime Arukülas. Sinna minnes oli kõik peaaegu päris tore kui välja arvata see, et me punase tulega üle raudtee kihutasime. Tagasi tulek oli juba päris pime ja kerge paanika tekkis ka, kui mingid ilma helkutita parmaadid teeääres tuigerdasid nii, et ma neid alles siis märkasin, kui nad meit 3m kaugusel olin! Muretsege rohkem oma ohutuse pärast, for god shake! :D
Peale poes käiku tulin koju ja hakkasin viineripirkse tegema. Nagu tõeline pereema, noh! :D
Pirrukid valmis ja peole minek. Korjasime kõik Viimsis elavad joodikutest bändimehed peale ja asusime Amigo poole teele. Sealt edasi jätkasin sõitu üksi ja Rock Cafe ning Cancel Case! :D Suht cancel oli seal küll. Kui sinna jõudes mängis Sullivan ja inimesi veel natukenegi oli (pean märkima, et publiku keskmine vanus on kergelt üle 40ne kindlasti! ;D), siis Caceli ajaks läksid enamus minema. Kõik oli selline...algajalik siiski! :D Aga bändi repertuaarsti sai koheselt lemmikuks "Singapuri Lu", kahtlemata! Ainuke lugu, mida ma siis kaasa oskasin pomiseda! ;D
Plaan oli see, et ootan Rock Cafes Ergo märguannet, et neil on Amigos läbi ja vaja nad peale korjata, kuid läks vähe teisiti. Kui peale Cancel Case'i lõppu sain sõnumi, et Amigos käib värk veel pool tundi, panime Jan'iga jooksu. :D Noh, alguses ta blokkis ka pisut, jope kätte saamisega läks suts aega (sest rahvast oli ju NIIIII PALJU! ;D) ja auto oli ka ju Prisma parklas, seega jõudime Amigo juurde ikkagi suht hilja (+ veel parkimine HessBurgeri juures! ;D). Parem natuke kui mitte midagi! Sööstsime Amigo uksest sisse, küsisime hingeldades kas bänd mängib veel, mainsime, et me peaks listis olema ja tormasime alla! :D Järgi ei joostud, niiet õnnestus! Viimast kolme lugu isegi kuulsime ja siis kihutasime kohe tagasi RC'sse, sest CC manageril oli ju ka vaja bändiga tähistama hakata! Reeeetur! ;D

Paganama kihvt nädalavahetus oli! Isegi täna, kui ma mitte midagi ei teinud, oli kuidagi väga hea! Vot, järgmiseni siis! ;)

Ps! Termika poiskadele siis veelkord suuured ja uhked õnnitlused ja kallistused 21. sünnipäeva puhul! :)

"Ai-fucking-täh!!!"

Ma teen hästi kiirelt ja hästi lühidalt, sest peavalu piinab ja homme on kirjandus, my love! :)
Ükskord oli siis see kaua-oodatud-kaua-kardetud ARK. Jah, reede õhtul jõudis mulle pärale, et ma ei ole veel midagi õppinud ja laupäeva hommikul oli vaja vara ärgata. Põdesin ja põdesin ja selle eksami ajal isegi veel põdesin nii, et ma mõtlesin, et ma annan alla, kuid kae - ära tegin! Ikka ja jälle vaid üks viga (seekord suureks üllatuseks isegi mulle!!!)! Tüübid pakkusid mulle kohe sõidueksamit ka teha, kuid vuss, nagu ma olen, tahtsin ikka enne naabrionuga sõtita! Niisiiis oligi - paar tundi Viljandi peal ja reedel siis eksamile! :)
Laupäeval oli Kolumbus! Ma juba ühe musukese blogist lugesin...ja pean ütlema, et ma olen täiesti sada % nõus! Hea, kuid oleks võinud ju parem olla! Ja selles veendusin ka, et ma olen vist juba nii vanaks saanud ja neist ikka nii välja kasvanud, et ilma Hr.Alkoholita nendega enam niiiiii lõbus ei ole, kui võiks! Aga rõõm oli näha, et ma siiski suutsin paar-kolm klassiõde kaasa meelitada (kuigi neil oli nende hittide kohapealt suht karm pettumus! :D). Fun-fun!
Pühapäeval oli miljon! Närvid olid rohkem läbi kui eelmine kord, kuid oli ka põhjust! Ma pidin ju teiste eest ka närvitsema!!! :D Aga õnneks (või siiski kahjuks?!) ei juhtunudki seda, mida ma kartsin! Hea, kuid samas kahju! Eks teinekord jälle! :D
Täna pidi olema vene keel, ei olnud! Täna pidi olema füüsika, ei olnud! Täna pidid olema superstaarid Nukukas, olid! :D Käisime vaatamas ja Marit ahistamas! Iirist ahistasime ka! Õnneks või kahjuks pidin ma sealt nii vara lahkuma, et midagi olulist ma ei näinud. Nüüd jääb siis üle vaid loota...ja oodata, kuni Mari helistab! Õudne! :D PS! Need kõik superstaarid olid seal õudsad, sest õhus võis vabalt haista elektrit. Vahel mingid kahtlased töömehed oma tunkedega seal ringi liikusid küll, ju siis nemad haistsid ka! :D

Terminaator - Superstaar! :)

[edit]-> Kõigele vaatama, oli ju kunagi vahepeal ka sõbrapäev! Mhm, väga südamlik ja roosa, indeed! Eks see üldjuhul üks imelik päev ole, kuid ei saa kurta, sest vähemalt on hea põhjus jälle sõpru näha! Jah, ühe sõbra sain endale juurde ka - mul on nüüd üks väike, päris enda Uuuudu! Ta on niiii armas...ja kasulik! Sellise sõbra üle võib vabalt uhkust tunda...ja kõikide teiste üle otseloomulikult ka! :)

Dr.Hellus - it works! :)

Kuidas saab üks päev nii hästi minna!? Mina küll usun, et kõiges on süüdi Dr.Hellus! Ei ole ju normaalne, et kohe esimeses tunnis joppab. Õps andis mingi täieliku pähkli lahendamiseks. Kolm esimest pidid viie saama. Inger kõrval istudes ja nähes, kuidas ta seda kohe viiehimulise pilguga lahendama asus, sain kohe aru, et mul pole lootustki. Tegin targa näe ja paar krippsu-kraapsu vihikuse, korrutasin-jagasin...ja avastasin, et mul tuli vastus välja. Ega ma ise ka eriti ei uskunud, aga kaotada polnud ju midagi. Läksin siis oma sodi-laoga õpetajale teatama, et mul midagi tuli. Oih, õige vastus tuli. Ja ma olin teine. Sain viie vist. Tore iseenesest!
Peale kooli ja enne geograafiat oli väike paus. Käisime siis Ergoga mu unistuste autot vaatamas, Rock'al Mares pekipõletusjooki ja krepp-paberit otsimas ja mu unistuste Käsna-Kalle rösterit käisime Novaluksis ka paitamas. Bershka's (?!) käisime ka. Kadi-Kaia kurikuulsas lemmik-poes! Peab tõdema, et tõesti on tore pood. Arvestades sellega, et see Rotermannis asub, siis suht odav ka. Sellel peab vist silma peal hoidma, mhm! :)
Geograafia läks peaaegu sama libedalt kui eelmine kord. Seekord lihtsalt võib-olla oli see hirm, et varsti enam seal niiii lahe ei ole. Nojah, eks me näe. Iga elatud päev on samm lähemale geograafia riigi eksamile! So diiiiip! :D
Koolist marsa peale minnes oli mul suts aega. Alustasin ma oma vabaaja sisustamist Lennale otsa jooksmisega. Pilgud olid pikad ja naljakas oli ka natuke. Haige! :D
Viru tänaval otsustasin ABC-kinga-AG-st läbi astuda. See oli SUUUR viga. Nii palju odavaid ja ühte moodi asju pani mõtlema vaid ühele - Katrele! :D Aga ega sellega ma veel kõike oma kahtekümment minutit ära ei kulutanud. Muidugi oli mul vaja ju Seppälä üle tsekata. Tahes-Tahtmata (ausõna, kogemata!) jäi mulle silma suuuur meigi kott kirjaga "WILD THING!". Mhm, ütleme nii, et meigi kott oli ilus, aga mulle kõlbab siiski natuke mugavama suurusega ja pealuudega ka. Ütleme nii, et minu puhul on shoppamine haiguseks saanud! :D Aga vastik on poes käia, kui kõik asjad on niiiiii odavad. Ja siis kui neid vaja on, siis on kõik asjad niii kallid. Ah, järjekordne Murphy seadus! Ps! Wirxi saadetud Wild Thingid on siiiiiiiski pulllimad! ;P
...ja energiat jätkub kauemaks! Ja tervislik toitumine hakkas ka mul see nädal! Päris päriselt! Hea ja kerge on olla! Hellllllllllllllll! (h)

I miss her so much! :(

Mu süda hakkas umbes kaheksa korda kiiremini lööma, kui eile akna alt mingi hele kass mööda jooksis. Eiiii, mitte minu oma! See oli mingi lumivalge kõuts, kuid kus on minu tibu?! Ma ei saa temast mitte kunagi üle! Ta oli liiga eriline!!! :( Igapäev tunnen, et maja on tühi ilma temata, koguaeg tunnen end üksildaselt. Tunnen vaid kurbust, kui koju tulles ei ole kedagi koos endaga uksest sisse lasta või keegi ei tule mulle nurrudes vastu. :( Ei möödu päevagi, kui ma tema peale ei mõtle! Ta on koguaeg nii lähedal, kuid samas nähtamatu...ja kauge! Koos tulime me siia Tallinnasse. Ja nüüd on ta läinud...ma olen jälle üksi! Ma tõesti niii-niii väga igatsen teda tagasi! Asendamatu väike vigurivänt! Põhjatu kurbus valitseb südames... Miks!? :( :(

K-3!

huIHiohseiofklnczxkLNnk! Wäää! Yhaa, see HULL nädal on läbi! Jah, see oli ikka puhta HULL! :)
Neljapäeval käisime Tartus - ERROR! Enne seda muidugi oli keemia kontrolltöö. Helleluuja, kas ma oskasin?! Eiii. See õpetaja on niii * , et * *. Mismõttes me teeme kontrolltöö eksami ülesannete peale?! MÕNED ei tee ju eksamit!? Huii, pläääd! :/ Igaljuhul nii sitatujuga saigi siis Tartu poole sõitma hakatud. Või noh, õigemini Viljandi poole. Miks minna otse, kui saab ka ringiga?! ARK'is käidud ja eksami aeg kokku lepitud - täpselt nädala pärast peaks mul juba sõidueksami aeg ka kirjas olema...kui kõik hästi läheb! :)
Anyways, jõudime tunniajalise hilinemisega Tartusse. So what!? See on ikka ja alati nii, et kiire-kiire ja siis tuleb välja, et meil on veel tund-kaks aega! Suurest näljast inspireeitud hakkasime Treffnerist Plekk-Pange poole astuma. Ütleme nii, et kui see oleks veel lähedamal olnud, või me oleks minuti võrra sinna kiiremini jõudnud, siis oleks suht kaka olnud! :D Me just hakkasime tellimust andma, kui Liis helistas ja teatas: "Õu, kus olete?! Meil on vaja 7 minuti pärast laval olla!" . Nice! :D Mina jõudsin sinna tagasi, aga Kats ja Anu oli juba oma tellimuse sisse andnud ja keeldusid sellest loobuma! ;D Treffnerisse tagasi jõudes oli Liis ja Mari juba esinemis valmis. Oligi nii, tsikid läksid kahekesi sinna jämmima! Hahaaa, oli naljakas, jah! :)
Peale õhtukleidi vooru läksime siis terve bändiga veel uuesti. Ütleme nii, et ülishit oli! :) Väga mõttetu ja ülikehv! Asi tehtud, istusin veel shitema tujuga kui enne autosse ja hakkasin tagasi sõitma. Kas oli siis sellisel asjal mõtet?! Not really! :/ Kuigi tagasisõidu üle ei saa kurta, sest just TEMAGA ongi kuskile kõige parem sõita, minna, olla. No matter what! :) Ma lihtsalt niiiiiiiiii-niiiiii väga ootan suve!
Reede, the greatest day in week!? Väga võimas, indeed! Ei ole normaalne, et kuidagi iseenesest tõused üles ja lähed kooli...kuigi oleks ju võinud ka lihtsalt mitteminna. Peale kooli jooksed nagu hull kuskile alko-poodi oma sõbrannat aitama, sealt otse edasi panka. Pangas passid 4o minutit ja siis saad ka kõige lollima teenindaja juurde ever! Kuidas saab üks neiu töötada sellise kohapeal, kus ta ise ka ei tea, mida ta inimestele pähe määrib!? Ütled üht, tema teeb risti vastu. Ütled, et sa ei tea ega saa aru, mis see või teine asi tähendab...ja tema teatab, et ega tema ka ei tea! TORE! K-3 sullegi! :)
Pärast väsitavalt ja mitte nii pikka päeva passid kodus...ja tahes-tahtmata tekivad süümepiinad + igavus. Mõtlesin, et olen tubli tüdruk ja lähen jooksma. Õnneks või kahjuks oli väljas juba nii pime, et ma otsustasin ikka suve oodata! Aga ega siis liigutamata olla ei saa. Sada-miljon hüppenööri hüpet koos raskustega ja säärelihaste kramp on garanteeritud! :D Kuid hoolimata kõigest oli jube mõnus kohe peale "suurt" trenni ujuma minna. Tund aega sulistamist ja aurusaun! Mmmm.
Koju jõudes avastasin, et minu lemmik õudukas on kavas. Jeesh, otsustatud - minu reedene õhtu jälle kodus. Kuid millegi pärast kell pool 12, kui film oli juba poole peal, otsustasin, et ma ikka ei taha ÜKSI koju jäääda! Ei tea, kas selles võis süüdi olla Brenda?! :D
Igaljuhul olin ma jälle SEAL! Kuidas on see võimalik, et ikka ja jälle, isegi kui ma ei taha sinna minna, lõpetan ma ikka seal!? Uskumatu, aga eile ma tõesti tundsin, et elu lihtsalt mõnitab mind...julmalt! :D
Kuid ega ma vist kodus magada ka ei oleks saanud...ju!? Ja kui mõni lihtsalt peab rääkima, mis neil plaanis on, siis on natuke raske öelda, et ma ei TAHTNUD sinna minna. Kuigi tegelikult ei tahtnud ju vist?! :D
Aga keikka oli hea, poikad oli roostes ja uus lugu oli ka! Väiksed "näpukad" tegid küll keikka omakorda natike naljakamaks, kuid sellest suutsime me järeldada vaid üht - Jass oli liiga (s.t täiesti) kaine! :D "Suudlused", "Shaakali päev", "15 november", "Inetu", "Carmen", "Lõputu päev", "Raudteejaam" ja "Viski" (Bräääd, jeee!!!!) olid tõelised tegijad! Igaüks siis vastavalt kas kogemata või päriselt! ;D
Ja mingi Termika keikkade kiiks on see, et mulle hakkab kohale jõudma mingi sõnum...mingist loost...ja see on so-fucking-true! Diip-diip!
Ps! Sorry, kes öösel sõnumeid said, aga ma ei saanud sinna midagi parata, sest just nende lugude ajal meenusite TEIE! Need ongi vist MEIE lood! Musud! :)

Terminaator - Inetu ! :)

[edit] -> Panoka kohapealt jäi mul rääkimata see õudusjutt! See, et keegi kuskil täiesti suvaliselt laskis kuskil mingile täiesti suvakale naisele pipragaasi näkku. Asja tegi traagiliseks see, et ohvril oli läätsed silmas, mis reageerisid vist kuidagi millegagi (keemia-keemia!). Igaljuhul päris hirmus oli vaadata ja mõelda, et lähed öökluppi lõbutsema ja lahkud sealt kiirabi autos...ja võib olla ilma silmanägemiseta?! :)
Aru ma ei saa, kuidas keegi üldse pipragaasiga kluppi sisse lastakse?! :S

DONE! :)

Jah, ära tegin! Nüüd on veel paar asja ajada ja kui need ka homme aetud saab, siis varsti oskan ma paberite järgi autoga sõita! :D Päris naljakas. Ma ei saanud ise arugi vist, et eksam oli. Oli ja kõik! Nüüd on kõik. Kahekuine rutiin on läbi, enam ei pea õhtuti (loe: peale kooli) uniselt sõitmas käima. Vist ikka uskumatult ruttu läks see aeg. Novembris alustasin teooriaga, jaanuar kaks tegin eksami. Detsembri alguses alustasin sõitudega, viies veebruar tegin koolieksami! Isegi see meie-esmaabi tädi ütles mulle tunnistust kirjutades, et ma olen ikka ERITI kärme! :D Tegelikult ei ole. See annab ainult tunnistust sellele, et kui väga tahta, siis saan isegi mina millegagi hakkama. Ma tahtsin selle lubade asja kähku kaelast ära saada...peaaegu saangi! (Sülitan kolm korda üle õla!!!) Läheks see teine kool ka nii kiirest kui autokool läks. Siis oleks...yhaa! :)
Homme on Tartu ja Error. Homme on keemia kontrolltöö ka, mida ma ei oska! Ja ülehomme on juba reede! Seeee teeeeeb rõõõõõõõmu! (:
Hakkasin täna mõtlema, et nüüd on juba veebruar ju! Suveni on jäänud neli kuud! Vaheajani peale seda nädalat, viis nädalat! Õudne, kuidas aeg lendab! :D
Seega, aega pole raisata, Anna Karenina ootab! ;)

JOKKER!

Täna hommikul ärgates meenus mulle esimese asjana - ESMASPÄEV, nooooooooooo! Teisena meenus mulle see jutt, mida Jass üleeile rääkis. Ja siis ma mõistsin, et ma vist ei olegi kõige suurem esmaspäevade vihkaja...kuid samas, ma ei ela kooli kõrval ja mulle vist isa snaipri püssi ei kingi, või mis!?
Mul ei ole midagi muud öelda kui et:
1) üks hea otsus oli ikka geograafiat õppima minna! Tore on kuulata, kui õpetaja saab aru, millest ta räägib. Pluss veel see, et ta räägib seda nii huvitavalt ja selgelt, et minagi saan aru ja pakub huvi! On lootust eksamile! ;)
2) kõik jalakäiad, püsige homme kodus! Ma hakkan eksamit tegema. Jeps, päris kooli sõidueksam. Päris spooky-creepy on ja närvid on ka juba peaaegu läbi! Aga kui kõik plaanipäraselt ja hästi läheb, siis saab kogu selle auto-asjaga ühele poole! Rõõõõm. :)

KULTURG õu-eit! :P

Ja läbi ta ongi! See keisi nädalavahetus! Läks vist isegi kiiremini, kui ma oodata oskasin. Ja tagant järgi mõeldes, et olnudki nii hull...kuigi eks see kõige vastikum osa alles nüüd hakkabki! Vene keel ja joonestamine lausa kutsuvad juba ju! ;)
See nädalavahetus oli täis emotsioone. Absoluutselt igasuguseid! Oli üllatusi, oli ootusi, oli pettumust, oli rõõmu ja suure ülekaaluga oli muidugi NAERU! Koss oli üks suur igavus näiteks! Kaia ja Kadi olid ju muidugi nii head mehed, et lasid jalga kohe - shoppama. Ma pidin seal terve mängu üksi kuivama...koos Triinuga! ;D
Igavusele järgnes ärevus ja väike ootus, mida rohkem kell lõi, seda suuremaks kasvas ka ärveus. Ja seda kuni härra Uneni muidugi! Katre-väike-bede, keeras meile ju väike kaka kokku. Tuleb ja tuleb ja et me ta ikka ära ootaks...ja siis ta otsustab, et ta ikka ei tule. Well! Hakkasime siis liikuma ja sinna jõudes teatati mulle muidugi kohe, et Jass juba mängib ju! Piletitega oli ka väike kepp, sest keegi selle asjaga seal tõsiselt ei tegelenud ju. Njah, kui alla jõudsime, siis "Saladus" käis veel. Või õigemini lõppes. Ühte Viidingu sulest sündinud lugu kuulsime ka ja oligi vsjoo. Siis saabus see väike pettumus ja kerge pahameel, sest...oleks ikka näha tahtnud ju! :/
Õnneks mul on sõbrad, õnneks mul on publik! Täiesti uskumatu! See pahameel oli läinud, sest oleks ma teadnud, et minu väike poja ka seal on, siis poleks ma seda musikaalset osa üldse oodanudki! :D Okei-okei, nii hull see asi ei olnud, aga Robin on ju endiselt maailma kõige nunnum MEES! :D
Kuigi ma arvan, et ka üksi poleks Robin seda suutnud! Siis ma mõistsin, et selliseid üritusi PEAB korraldama. Ja siis ma mõistsin, et jälle tegin ma natuke valesti, et ma Kadi-Kaia kaasa võtsin. Noh, eks ma siis lohutan end jälle sellega, et nad ise tahtsid tulla. Mis mina teha saan, et ma end seal pooleks pidin jooksma ja rääkima ja naerma ja olema. Nii palju tuttavaid ühel üritusel on...LAHE! :D Eriti lahe on see, kui omad joped seda korraldavad. Ärge kellelegi öelge, aga Mart andis mulle ühe tiimi-särgi, sest ainult kollast S'i oli alles! Anname Mardile andeks, sest hullemal juhul ta ei mäletagi, et ta mulle selle üldse andis! :D
Malena oli omapärane! Rockhouse oli üllatavalt üksluine! Kuid mida sa veel tahad bändilt, kelle keskmiseks vanuseks on 37?! :D Slipdog või Snopdog või Pinkdog vms oli...oli ta üldse?! :D Ahjaa, me olime sellelajal all! Kolumbus Kris oli...naljakas! :D Eii, nemad oli normaalsed roki-peerud, aga üks tantsida oli naljakas...kui seda tantsimiseks nimetada saab! ;D Brides in Bloom oli HEA! Ainult et mu kõhuvalu sellega hästi kokku ei läinud, niiet lõpuni me ei jäänudki. Aga mis teha?! Nüüd lihtsalt tean, et Dynaminti enam MITTE KUNAGI ei joo! :) Ps! Ja oma lemmikloo kuulsin ka ära, niiet minu KULTURG läks asja ette! NEED sõbrad ja NEED sõbrad ja nemad ka veel! Supper!!! Hirm lausa mõelda, et ÄKKI me lähme veel sellise seltskonnaga Saksa see suvi!? Woaah. Tuleb ainult pöialt hoida ja Mardi peale loota! :)
Meeletused jätkusid pühapäeva hommikul kell kuus, kui Kadi otsustas, et tema ei viisti meid oodata ja tahab enne meid Tallinnasse minna. Ärkasin siis 6.2o üles, saatsin ta rongi peale, JOOKSIN tagasi /sest jube hirmus on öine Viljandi/ ja läksin magama tagasi. Kell 1o.1o oli järgmine äratus. Seekord oli vaja üles ärgata ja nii jäädagi. Koss..again! Kaia sain 24-ja selgeks ja jube tsill oli! :D Lihtsalt parem on, kui keeegi istub kõrval, kellega lollusi ajada. Raina või Margitiga nii rääkida ei saaks ja Virget-väikest-junni ka pole ju! :P
Väike nukruse ussike hakkas jälle sees sööma, kui ma sain teada, et peale minu mänge mängivad Olustvere/Suure-Jaani/Sürgavere noortekoondis ja võistkond Mix (ehk üks Riivestest! :P). Ja eks see ussike pures ja pures veel kaua, sest maalt lahkumine andis talle ainult hoogu juurde! :/
Nüüd on juba nii shit olla, et kõigest on täitsa pohhuii. Õppida, õppida, õppida! Öäk! :/

Lihtne ja loogiline! :)

Niii, mul on nüüd üks hästi imelik ettepanek, kuid uskuge või mitte, ma mõtlen seda täiesti tõsiselt - NÄDALAVEHTUS, SAA JUBA LÄBI! Ausalt, see nädalavahetus ei ole üldse lahe. Natuke on ka, aga kui ma mõtlen, et ma pean homme hommikul kell 1o.oo Viljandis töövõimeline olema + õhtul veel peovõimeline, siis ajab ikka hirmu nahka küll! Veel toredam on see, et pühapäeva hommik (õigemini vist pool päeva) möödub mul jälle kossulauas istudes. Mulle ei meeldi korvpalli mängida, meeldib vaadata, kuidas suured ja pikad onud mängivad, kuid üle kõige vihkan ma lauas olemist! Ma isegi imestan, et see aasta jälle neile Viljandi meistrivõistlustele ütlesin: JAH, MA VAATAN! Oleks ma kindla ei öelnud, oleks vsjoo olnud. Minu "ma-vaataniga" on natuke teistmoodi kui Hannes Võrno oma reklaamis räägib. Kui mina ütlen: "no, eks me vaatame", siis see tähendab juba seda, et see on mu hingele kirjutatud ja see hakkab seal iseenest kripeldama tuletades end aeg-ajalt meelde. Niisiis, saab see asi varem või hiljem ikka tehtud! Kuid samas, kes tahaks ära öelda tööle, kus saab kahepäeva eest peaaegu 1ooo krooni?! :D Dead circle, or what?! Ajaraiskamine, kuid samas aeg on raha! :P
Lisaks siis Kulturgile ja kossule on veel vaja õppida ka see nädalavahetus, sest teadupärast on peale puhekepäevi minu poolt ekstra-vihatud MONDAY tulemas jälle. Ja miks ma tahan, et see juba läbi saaks?! Seks, et ma olen realist ja tean, et ma pean seda kõike nagunii tegema. Teeks siis hästi kähku ära ja ongi moos! Peale kõike seda võib asuda järgmist nädalavahetust ootama, mis paisatab hoooooooopis teistsugune tulema (i hope!) !!! :)
Kõige tagatipuks on veel peale õppimise tegeleda natuke koolivälise õppimisega - mu sõiduõpetaja ähvardas mind täna eksamiga ja tuletas mulle meelde, et enne eksamit tahab ta minult seda nn kodutööd! Lahe! Kusjuures, ma juba alustasin sellega, kuid leidsin, et mul on rohkem selliseid mõtteid, mida peaks enne siia kirjutama. Kirjutan end tühjaks ja siis hakkan...jälle kirjutama! Great! :)