Mjäuuh!

Täna oli NordeCentrumis mjäuguv laps! Naljas oli! Homme on proovikirjand! Ei ole naljakas! Siis on kaks puhkepäeva! See on hea! Varsti tuleb mateproovieksam ka! See ei ole hea! Niiet, kui kellelgi vähegi aega, huvi, tahtmist ja tarkust ühte mate-vähikut aidata on, siis oleks see väga teretulnud, tore, hea ja rõõmustav! Hetkel on ka hea...ja rahulik! Ei teagi, miks. Vahel vist võib ka ju! ;)

Vastlad-pastlad!

Opaa! Kurdan siin just Bärxile, et väss on ja kopsud tahaks endiselt välja köhida ja trenni peaks roomama ja õppima peaks...noh, väga ving-ving igaljuhul! Aga vot, iga asi omal ajal. Trenn jääb ära. Päike paistab, ilus ilm. Keeegi võiks mu Aaadu-Muksu puhtaks pesta. Keegi võiks minu eest ära õppida. Ving-ving! :D
Aga kui nüüd vasta-meeleollu tagasi minna, siis tuleks alustada lausa pühapäevast vist!? Olustverre sõit ja palju lund!!! Jaa, siis tuli jälle see tunne, et ei tahagi enam mitte kunagi Tallinnasse tagasi. Asi läks veel paremaks esmaspäeval, kuid suund võeti Otepää poole. Kuigi mu super-hea plaan haledalt läbi kukkus, oli siiski tore. :D Kõigile mitte teadjatele tuleks siis vist rääkida seda, et emaspäev oli pühadeeelne päev ja mina leidsin, et just see oleks ideaalne päev Kuutsekale minekuks. Kohalejõudes selgus aga, et väga mitu inimest oli sama mõelnud mis mina! :D Rahvast oli umbes samapalju kui taarat Ida-Virumaal. Niisiis, tegime väiksed muudatused oma plaanidesse ja sõitsime edasi Munakale. Njaa, inimesi oli vähem ja õhkkond rahulikum, hoolimata sellest, et mägi on seal ju järsem ja nõlvi vähem! :D Meile Anuga ei olnud see eriti mõjutavaks teguriks, kuid Katrel hakkasid küll ainuüksi mäe nägemisest jalad võdisema! :D :D Endal pole 13-aastast pausi sisse jäänud, niiet ei oska seda situatsiooni subjektiivselt hinnata! Aga natuke naljakas oli ikkagi, hihiiii! :)
Kes viimasena naerab, naerab rohkem?! Nojaa, oleks ma teadnud, et odav varustus = sitt varustus, siis poleks üldse Viljandi peale mõelnudki. Niiet, kui mina Katre olin välja naernud, sai tema minu pihta naerma hakata - saapad olid (mitte seestpoolt) väljast nii suured ja kobakad, et raske oli oma lauda juhtida! Siit ka loo moraal: sõbrad, kinkige mulle isiklik ja hästi-istuv (soovitavalt ROOOSA! :D :D) laud ja saapad! ;) Kokkuvõtteks võin kurvastusega öelda, et see oli siiani minu kõige halvem lauatamise kogemus üldse!!! Seltskond oli hea, mägi oli (alguses) perfektne, aga varustusega läksin seekord alt! Ja pealekauba oli see laud ka välimuselt kõige koledam ever!!! :D :D
Eile oli plaan oma paistes jalgu minna ravima Kalevisse (jaaa, Aguri raha kulutama!!! :D), kuid ega ma siis üksi ujuda ei oska ju. Hiljem aga avastasin, et päääääris kole oleks olnud minna sinna oma siniste põlvedega! Niisiis tuli oma haavu ravida kodus, vannis! :)
Ja et vastlad liiga lühikeseks ei jääks, käisin täna veel Nõmmel suusatamas! Eiiii, mitte vabatahtlikult! Eile, kui ma teada sain, et oleks vaja minna GAG'i esindama, oli esimeseks reaktsiooniks kindel eiiii! Siis aga hakkasin mõtisklema asja positiivsete külgede üle: täna sai mõttetutest tundidest ära ja mitte elusees ei pea ma enam sinna suusatama minema (kui ma just ise ei taha! :D). Niisiis, andisin eile õhtul lolli-peaga oma jah-sõna. Täna sinna kohale jõudes sai aru, kui valesti ma teinud olin! ;D Ma ei oska suusatada ja seal olid ainult mingid väga-üli-mega-suusatajad. Haige! Pärast kahte kilomeetrit, kui ma parasjagu oma kopse hakkasin välja oksendama, sain aru, et enam lollem olla ei saa! :D :D Paistes jalgade ja valusate lihastega ei ole mõtet ju selliste ettevõtsmiste peale üldse mõelda! /: Aga nüüd on see tehtud ja hoolimata sellest, et laupäeval tuleb täispikk koolipäev, tuleb ka täispikk nädalavahetus, mis esialgu ähvardas lühemaks jääda! :)
Väljas on üliilus ikka! Ma ei saa! Pean midagi tegema! Lähen teen midagi. Jalutan kevadele vastu vms. Kusjuures oli täna üle väga pika aja jälle temperatuur plussis! Positiivne! Kevad, ruttttta!!!! :)

[edit] -> Et teil kulruurist puudu ei tuleks, siis ma avaldan teile saladuse, et Camus' "Katk" on väga-väga hea raamat! Keeruline, aga üli-hea! Või samas, kuidas kellele! Keda huvitab rohkem ajalugu, siis pole vist jah, parim valik. Aga inimsuhteid ja tundeid on seal romaanis rohkem kui küll! Kui ma vist kunagi nimetasin Camus' "Võõrast" heaks, siis "Katku" ei oska ma kirjeldadagi! Võtke või jätke, aga armastus on ilus ja inimesed on keerulised! :) Jah, soooooovitan! :P :P

[edit] ÕUMAIGAAD! KES EI TEAKS MICHAEL'it??!?!?! Tsiiiis, ma pean ikka ise sinna Bingot minema mängima!!!! Wentworth, nooooooh! Härra Millllllllller!!! Jobud, ei teadnud!!!

Head lapsed!

Hm! Vahel ei lähe asjad nii, nagu päris täpselt planeeritud, right? Ikka juhtub ju?! No, ütleme nii, et minuga juhtub vist liiiiiga tihti! :D
Raske koolinädal (mis tegelikult ei olnudki mitte raske, vaid pigem mõttetu (nagu ka kõik ülejäänud asjad, mis on seotud kooliga!)) seljataga, otsustasime sõbrannadega hoo maha võtta ja reedel elu nautida. Plaan oli minna Tapperisse House of Games'i ja Eimel'it vaatama, aga kuna me oleme siiski naised ja väljaminekuks sättimine võtab kaua aega, ei jõudnud me õigeks ajaks linna ning ka kalli piletihinna ja paljude miinuskraadide tõttu otsustasime lõpuks, et me ei lähegi üldse sinna. Käisime poest läbi, võtsime väikesed dringid ja suundusime edasi Vahva juurde, et meiki kohendada ja natuke soojendada enne Parlamenti, The Suni. Täpsed (loe: aeglased) nagu me oleme, jõudsime Parlameni juurde kell 23.58. Rahvast oli muidugi ropult ja see tähendas seda, et tasuta pileteid me endale krabada ei jõudnud ning nüüd oli ainuke variant osta pilet. Kuna me rikkad ei ole, siis otsustasime, et ka Padar jääb seekord vaatamata. Läksime siis natukesed Vahva juurde tagasi, et edasisi plaane paika panna. Kahjuks ei saanud me sellega hakkama ning ainukeseks variandiks jäi Terminaator ja Amigo. :D Noh, vähemalt üks asi meil õnnestus: me saime TASUTA peole! :D :D :D Aga üks või kaks, vahet pole ju! :D
Ühesõnaga läks jälle nii nagu läks. Suured plaanid kukkusid kõik kokku ja lõpetasime ikka Termikal! Masendav! ;D Või siiski?! Nalja sai kurguni ja rohkemgi veel! Ma ei tea, Kaia ja tema vägiteod! :D Võimas!
Järgmise nädalakohta võin niipalju saladuskatet kergitada, et nädalavahetus algab juba esmaspäeval! :D Või oleks õigem öelda, et see praegune nädalavahetus lõppeb teisipäeval ja kolmapäeval algab uus nädal, mis kestab laupäevani! Kammib! Ma tean! Aga hea et ma isegi aru saan, mida ma sokin, eks! :D
Kaksteist päeva ja kaks proovieksamit! Siis saab puhata...i hope! :)

Ps! Ahajaa, ja pealkiri!? Kust väljendub see, et me oleme head lapsed?! Khm, Amigo barman võib teile öelda... ;)

13 ja reede, 14 ja sõbrapäev! :P

Olen siin, et üle pikaaja endast märku anda. Miks? Sest üle pikaaja ja üle paljude nädalate oli eile päev, kus oli midagi teisiti. Võib lausa öelda, et sel aastal esimest korda suutis mu tahe, väsimus, igatsus ja lihtsalt lollus (vist!?) võitu saada mu südametunnistusest. Aga oli ka põhjust! Sest selline nädal, nagu seda oli lõppev nädala, ei ole tore! :D Alustades katastroofilise esmaspäevaga, kui kõik lihtsalt konreetselt per*e kukkus! Õnnestunud õppetöö ega ka lahe teatriskäik ei suutnud vist siiski neid halbu asju nullistada. Kui päev juba niiiii hirmasti algab, siis ei ole lihtsalt mõtet üldse midagi paremat oodata ega soovidagi! Jah, sellest esmaspäevast algas sõda, kus osapoolteks on: paremas nurgas MINA ja vasakusnurgas herr Agur! This is war! Jah, põhimõtete sõda! (666)
Ühesõnaga, kogu see eelnev ja segane tekst peaks sissejuhatama minu järgneva jutu sellest, kuidas kulges minu sõbrapäeva-eelne Tartus-käik. :P
Jah, lasin kooli üle ja magasin end rahulikult välja. Ja kahjuks peab tõdema, et sellest abi ikka midagi ei olnud, sest ikka nägi välja nagu saja aastane magamata pensinär ja ikka ei olnud mul piisavalt aega! :D Väga-väga napilt jõudsin marsale ja veel napimalt jõudsin rongile! :D :D Aga siiski jõudsin. Niisiis või seiklus alata! :P Võinoh, alanud oleks ta vist nii või naa, sest kui ma isegi rongi peale ei oleks jõudnud, oleks mingi võimalus ikka Tartsse saamiseks olnud... :P
Tartus oli tore, kena ja KÜLM! :D Hea oli näha NEID, keda juba ammu ei olnud näinud. :) Nagu alati. Keikka oli ka chill! Nagu alati! ...NOT! :D
Kurb ainult, et ma nii rumal olen! Alati ei tasu ju tegutseda esimese mõtte ajel! Selle asemel, et pärast kahetseda, oleks võinud asjad korralikult läbi mõelda. Aga ju selle hetkel ma seda omaarust tegingi. Ja ei läinud palju aega, kui ma aru sain, et lihtsama variandi ära kasutamine oli VIGA! Jah, mitte millegagi ei oska end enam õigustada! Muidugi oleks pidanud kauemaks Tartusse jääma... :/
Ohooo! Meelde tuli! Kui ma veel kauemaks oleks Tartusse jäänud, siis täna ei oleks ma enam üldse kõndida saanud! :D :D Niiigi on olukord kriitiline! Teinekord tean, et soojad sokid ja SELLISED saapad kokku ei sobi! :D Päkad annavad valu! ;D
Ei, fun oli ikka! Ja loodan, et tulevikus selliseid inimesi ja üritusi rohkem saab olema! :)
Täna on sõbrapäev! Ilusat ja lahedat sõbrapäeva, sõpsid! Need vähesed, kes te mul veel alles olete! Love you! Uskuge või mitte! Tänu teile olen ometigi see, kes olen. Olgu see siis halb või kohutav! :D
Jajaaa! Sõpradest rääkides, siis meenus mulle jällegi eilne. Sain Tiigri käest oma sõbrapäeviku tagasi. See oli umbes-täpselt NELI AASTAT tema käes! :D :D Seda lugedes on nalja kui palju. Kurb ainult, et need neli aastat nüüd selle nahka läksid, et paljude profiil on sealt selletõttu puudu! Aga parem hilja kui mitte kunagi - raamat läheb jälle ringlusesse! :P Ps! Loodetavasti ei jää see seekord kellegi kapipeale neljaks aastaks vedelema! ;P
Kui natuke ajas tagasi vaadata ja veel natuke sõpru meenutada, siis pean rääkima loo, kuidas mul eelmine nädalavahetus jälle nädalavahetust ei olnud! :D Magada ei saanud, kuid seeeest sai natuke palka ja nostalgitseda ka veel pealekauba! Käisin Viljandi maakonna MV kossu lauas kohtunikuks. :D Kolm mängu oli ja nende mängude jooksul nägin peaaegu kõiki neid...erilisi! :D Vennad-Riivesed, Suure-Jaani noortekoondis, Triinu ja otseloomulikult koba nr üks - minu isa kohtuniku rollis! :D ;D Mõned asjad ikka ei muuutu...ja mõned just vastupidiselt on kaotanud oma sära! :D Näiteks pealtpanekud! Kui kunagi olid need ahhetama-panevad, siis nüüd on need muutnud täiesti igamänguliseks - isegi Puna pani pealt!!!! :D :D :D Jah, nalja kui palju! :)
Et mitte nüüd pikalt lobisema jääda, teen kiire lõpu: LÕPP! :)

101!

Ei, mitte dalmaatsia koera! Päeva! Sada üks päeva veel, siis on läbi! Sada ja üks! Nii palju! :/
Olen väsinud. Tahan puhata! Kõik kisub kuidagi kahtselt suure hooga mäest alla. Jah, justnimelt, KÕIK! Tuleb vastupidada, natuke veel. Või siis palju! Sada üks päeva mind ei ole. Ei ole olemas, ei ole elu! Olen oma isiklikus hullumajas. Poolsurnud!
Tahaks hästi palju kirjutada! Kohe väga palju. Aga ei jõua. Väsinud olen. Aega ei ole. Sada üks päeva jookseb tänasest lähemale nullile. Mis peale seda saab, ei tea keegi. Mina ka ei tea. Aga pean vastu, siis näen.
Tahaks näha. Paljusid, keda ei ole sel aastal veel üldse näinudki. Tahaks elada! Tahaks olla. Samas, mida ma ikka unistan. Ise ma olen omale olukorra nii raskeks teinud. Või kas ikka olen ainult mina selles süüdi? Ju vist. Möku!
Sada üks veel! Pean vastupidama. Äkki isegi pean. Külm on...

"Nüüd kirjutan: Surm. Punkt. Bulgakov."

[edit] -> See tähendab seda, et etendus Draamateatris oli hea! Raamat, "Meister ja Margarita", mitte just minu teetassike!