Hm, halb, et aeg nii kiirest mööda on lipsanud. Ühelt poolt on see halb, kuna nüüd on natuke keeruline siia kirjutades meenutada, millest kirjutada. Ja suvi sai natuke kiirest otsa, kuna aeg lihtsalt lendas käest ära. Aga samas, selle eest on jällegi tegemist olnud. Ehk siia ongi see koer maetud ?! (selle aja lendamise suhtes)
Igal juhul Tätte (ja sõbrad) olid! Väga-väga ägedad olid. Suurima huviga ootan nüüd salvestist, et neid ilusaid ja ilusamaid hetki veel ja veel läbi elada. :) Njah, pärast nii kaunist kontserti otsustasime siiski oma kõrvakuulmist sinna Üüber-überisse mitte rikkuma minna. Kuigi see minu esialgne plaan oleks ka täitsa vahva olnud...hihiii. :P
Selle aasta Soome-trip sai tehtud, mis kukkus niiii paganama hästi välja! Justki kiusu pärast juhtus Helsingforsis suurepärane ilm olema. Jaa, tõsi - jalavaeva see ei vähendanud. No 11 tundi mööda suurlinna ja kaubamajasid. Ja see vahva Okseratas tegi muidugi lõpuks oma töö. No, niii ära kammis, et raske oli. Kohe päris-päris raske!!! :D :D
Päevake kosumist ja siis hakkas alles õige trall peale. Poole-klassi-kokkutulek, mis lõppes...mõne jaoks mugavalt ja koduselt, nii mõnelegi teisele suhteliselt ebalevalt?! Muud ei midagi, kui tuleb jääda ootama järgmisi kokkusaamisi, mis ehk-äkki leiavad juba aset siis, kui miskit ka natuke muutunud on. :D Praegu olid kõik niiiiii samad, et enam rohkem samad olla ei saagi! :D
Mõne jaoks puhanult ja värskena, mõne teise jaoks vägagi ebameeldivalt sai neljapäeva varahommikul alguse reisuke Hiiumaale. Jaah, eelmise aasta kihutamise rekord sai kohe kindlasti ületatud ja...üleüldse vedas sel päeval kuidagi kohe kahtlaselt palju! :) Kihutamine ja kogu muu vaev (selle all pean silmas kurja häälega tagakiirustamist) oli asja ette! No nii fantastilist koht ja seltskond annab otsida! Ei saa ju päris öelda, et ma lõppeval suvel sporti ei teinud - täies mahus olümpiamängud on nüüd mahapeetud! Medal riiulil seda tõestamaks! :)
Okei, päris täies mahus see olümpiamängul mul päris ei õnnestunud (kuid medal on mul ikka!!!), sest teised tegemised tulid vahele. Tagantjärgi tarkus räägib muidugi, et oleks võinud ju olümpia nimel muud tegevused canceldada, kuid...tagantjärgi tarkus on...kurjast!
Niisiis, Bärxi sünnipäev ja staabi afterparty. Üks üritus oli lühem kui teine. Ühed napikesed mõlemad. Kuid siiski need lõkketegemised, kella kolmeni UNO ja muud jutuajamised (kindlasti oli oma osa ka Oti olümpial) väsitasid mu nii korralikult ära, et pühapäev möödus täielikult vedelemise tähe all... Shame on me!
Ja täna! Püha Moosese mõõk! Täna selgus, et oleks vaja kohe tõsisemalt trenni hakata tegema. Ja nii ma siis läksingi TLÜ võrkpalli naiskonda. Regulaarne mitteliigutamine andis ikka magusalt tunda ja homset ei julge ma oodatagi. :D Ja ometigi ootan. Sest...isegi kui ma sinna võistkonda ei pääse, saab kaks nädalat sellist trenni teha!!! Mõnusmõnusmõnus! Uuh, on, mille poole püüelda! :)
Ps! Väikesed süütunde poisikesed krabistavad endiselt südames. Ega see sajandi vahetus nalja asi ei ole. Ja ometigi...nii paljud tallinlased arvavad vist teistmoodi. :( Super-suuured virtuaal-lillekesed ja kingitused, Elerin! :)
Monday, August 30, 2010
Thursday, August 19, 2010
See tekkimise ime...
Väga vastutahtmist panin praegu raamatu käest, et võtta kätte arvuti ja kribada siia natuke mu töödest-tegemistest! Neid on viimasel ajal täitsa üks jagu olnud. Jep, sõnade kõige otsesemas mõttes olen ma teinud tööd...ja muid tegemisi ka. :D Eelmine nädalavahetus oli kaks päeva järjest 360 kraadi ja nalja kui palju. Nii võrratult vahva, et mul on võimalus juba praegu väikest viisi praktiseerida oma eriala ja õppida-õppida-õppida järjest rohkem seda värki, mis moodi need asjad reaalselt kulgevad. Ja kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, siis saan ühe "teadmise" võrra jälle rikkamaks, mis tõotab tulevikus tuua veelgi rohkem tegevusi 360ga! Wihii. :)
Pärast rasket (töö-) nädalalõppu sõitsime Olustverre, et tähistada...kohe päris mitut sünnipäeva! Kirsi ja Anu ja väike Martha-Marii! Ja viimsel kui ühel oli juuuuubel ju! Vanused äärmusest-äärmusesse! :D Uuh, raske "pidutsemise" kõrvalt noppisime veel viimased marjad põõsa otsast ära ja võtsime "varajase" kartuli üles! Hahahahhahahahahaaa.
Üks hetk saabus rahu ja vaikus. Liigne rahu ja vaikus, millele otseloomulikult järgnes vihm. Just selline vihm, mis ei ajanud mitte tuppa, vaid kutsus õue. Värkendav ja virgutav. Raske, tihe ja karge vihm. Keset õue, kõige lagedama platsi peal lendas koos minuga ilus kirju liblikas. Oi, kui hästi ma sain aru, mida ta tunneb. Ta oli jäänud keset lagendikku. Sellise vihmaga. Mitte kuskile ei olnud varju pugeda. Täiest fucked up tunne. Aga ta sai hakkama. Leidis oma tee läbi tuule ja vee. Ma tean seda tunnet.
Nüüd. Tallinn. Ootan. Oodata on paljut. Täna õhtul juba Tätte ja Co. Mis sellest Üüüberbling-blingenist saab, mai tea. :D
Tädi-Pisike. :)
Ps! Järgmisel nädalal vajan Teie abi! Be aware! :P
Pärast rasket (töö-) nädalalõppu sõitsime Olustverre, et tähistada...kohe päris mitut sünnipäeva! Kirsi ja Anu ja väike Martha-Marii! Ja viimsel kui ühel oli juuuuubel ju! Vanused äärmusest-äärmusesse! :D Uuh, raske "pidutsemise" kõrvalt noppisime veel viimased marjad põõsa otsast ära ja võtsime "varajase" kartuli üles! Hahahahhahahahahaaa.
Üks hetk saabus rahu ja vaikus. Liigne rahu ja vaikus, millele otseloomulikult järgnes vihm. Just selline vihm, mis ei ajanud mitte tuppa, vaid kutsus õue. Värkendav ja virgutav. Raske, tihe ja karge vihm. Keset õue, kõige lagedama platsi peal lendas koos minuga ilus kirju liblikas. Oi, kui hästi ma sain aru, mida ta tunneb. Ta oli jäänud keset lagendikku. Sellise vihmaga. Mitte kuskile ei olnud varju pugeda. Täiest fucked up tunne. Aga ta sai hakkama. Leidis oma tee läbi tuule ja vee. Ma tean seda tunnet.
Nüüd. Tallinn. Ootan. Oodata on paljut. Täna õhtul juba Tätte ja Co. Mis sellest Üüüberbling-blingenist saab, mai tea. :D
Tädi-Pisike. :)
Ps! Järgmisel nädalal vajan Teie abi! Be aware! :P
Wednesday, August 11, 2010
Sweet sugar in my latte!
Kui tavaline, et kõik head asjad on alati ühel ajal. Või siis väga-väga järjest, niiet kõigist eraldi on ikka raske rõõmu tunda. Selline nagu oli mu eelmine nädalavahetus - no, tule taevas appi!!! :D
Kõik algas reede õhtul Kärdi ja Maari sünnipäevaga, mis leidis aset ühes päris omapärases kohas vanalinnas. Noh, kogu see vanalinna melu andis asjale sellise tõuke, et pidu oleks võinud kesta või pühapäeva hommikuni! Njah, minu jaoks lõppes see limonaadi-pidu muidugi eriti varakult, kuna ma pidin arvestama järgmise päeva töökohustustega, mis viisid mu peaaegu Lätti!!! Kell 3 sain magama ja täpselt kell 8.20 istusin autosse. Lätist jäi tõesti väga vähe puudu, aga siiski toimus kogu Suur Aardejaht Eestimaa pinnal. Ilm oli soe ja vabalt oleks võinud Lemme randa kauemaks nautima jääda, aga eiiiiiiiiiii. Järgmine sihtpunkt - Viljandi ja RockRamp - ootasid mind juba.
Tõuuu Täääg, HND ja Termikas. Need kolm (super-super-super!), keda sai vähe kauem ja põhjalikumalt vaadatud enne mu järgmist peatust. Nimelt ei saanud ka seda üritust täiel rinnal nautida, kuna järgmisel varahommikul oli vaja TAASKORD olla vormis ja valmis ründama. :D Sõna kõige otsesemas mõttes muidugi, ei mingit nalja. Lehola-Lemitu mängude naiste rannavolle. Viimati käisime seal Virgega üle-eelmisel aasta, eelmine aasta jäi vahele ja see oli suur viga...mis sai see kord parandatud! :D Natuke naljakas, et osad naiskonnad meid juba eoses kartsid, nõme, et osad meie vastu mängides üldse ei pingutanud ja tore, et see aasta meile natuke ka konkurentsi oli!!! :D Uuuh, üritasid, mis nad üritasid, ikkagi napsasid nende eest kulla ära! Hihihiii.
Mis siis, et Ergo mu päikseprillid katki astus ja siis ruttu ära sõitis. Ikkagi me võitsime! Ja ma sain veel rongiga ka sõita! Kiire-kiiire oli Raplasse, et lõppude-lõpuks Tätte ja tema tuulevaikne (t)öö ära näha. Njah, lisaks kõigele muule, mis tol päeval kõigil valesti läks, ei näinud ma mitte mingit kontserti. Välku ja pauku oli liialt palju ja mitte midagi peale selle me ei näinud. Ainult minuga saab selliseid asju juhtuda, ainult minuga!!! Oli siis vaja plaanida, eks?! Nüüd on vaja homme uuele katsele minna. Ja enne ma oma jonni ei jäta, kui ma selle tuulevaikuse ära näen. Vot!
Kuur on ka (peaaegu) valmis saanud ja pruuuniks sain ka pühapäeval!!! Jee. Pärast näeme! ;)
Kõik algas reede õhtul Kärdi ja Maari sünnipäevaga, mis leidis aset ühes päris omapärases kohas vanalinnas. Noh, kogu see vanalinna melu andis asjale sellise tõuke, et pidu oleks võinud kesta või pühapäeva hommikuni! Njah, minu jaoks lõppes see limonaadi-pidu muidugi eriti varakult, kuna ma pidin arvestama järgmise päeva töökohustustega, mis viisid mu peaaegu Lätti!!! Kell 3 sain magama ja täpselt kell 8.20 istusin autosse. Lätist jäi tõesti väga vähe puudu, aga siiski toimus kogu Suur Aardejaht Eestimaa pinnal. Ilm oli soe ja vabalt oleks võinud Lemme randa kauemaks nautima jääda, aga eiiiiiiiiiii. Järgmine sihtpunkt - Viljandi ja RockRamp - ootasid mind juba.
Tõuuu Täääg, HND ja Termikas. Need kolm (super-super-super!), keda sai vähe kauem ja põhjalikumalt vaadatud enne mu järgmist peatust. Nimelt ei saanud ka seda üritust täiel rinnal nautida, kuna järgmisel varahommikul oli vaja TAASKORD olla vormis ja valmis ründama. :D Sõna kõige otsesemas mõttes muidugi, ei mingit nalja. Lehola-Lemitu mängude naiste rannavolle. Viimati käisime seal Virgega üle-eelmisel aasta, eelmine aasta jäi vahele ja see oli suur viga...mis sai see kord parandatud! :D Natuke naljakas, et osad naiskonnad meid juba eoses kartsid, nõme, et osad meie vastu mängides üldse ei pingutanud ja tore, et see aasta meile natuke ka konkurentsi oli!!! :D Uuuh, üritasid, mis nad üritasid, ikkagi napsasid nende eest kulla ära! Hihihiii.
Mis siis, et Ergo mu päikseprillid katki astus ja siis ruttu ära sõitis. Ikkagi me võitsime! Ja ma sain veel rongiga ka sõita! Kiire-kiiire oli Raplasse, et lõppude-lõpuks Tätte ja tema tuulevaikne (t)öö ära näha. Njah, lisaks kõigele muule, mis tol päeval kõigil valesti läks, ei näinud ma mitte mingit kontserti. Välku ja pauku oli liialt palju ja mitte midagi peale selle me ei näinud. Ainult minuga saab selliseid asju juhtuda, ainult minuga!!! Oli siis vaja plaanida, eks?! Nüüd on vaja homme uuele katsele minna. Ja enne ma oma jonni ei jäta, kui ma selle tuulevaikuse ära näen. Vot!
Kuur on ka (peaaegu) valmis saanud ja pruuuniks sain ka pühapäeval!!! Jee. Pärast näeme! ;)
Friday, August 06, 2010
Raamatu-juttu...ja natuke muud juttu ka! ;)
Natuke naljakas, et see august, mis pidi olema mul puupüsti üritusi ja äktsionit täis (ja tegelikult nagu ongi!), on siiani möödunud nii, et ma rohkem nagu ootan, kui tegutsen. Samas ei saa kurta, kui päevad mööduvad ainult vedeledes ja raamatut lugedes. Eriti veel siis, kui tegu on HEA raamatuga. :)
Sutsu aega tagasi lõpetasin raamatu nimega "Robbie Williams - ühel päeval keegi". Nii imelik või naljakas või hale, kui see ka ei oleks, ei leidnud ma selle raamatu autori nime. Ja teisest küljest saan ma aru, miks see autori nimi suurelt kuskil kirjas ei ole - ma ei julgeks ka sellist raamatut oma nime alla avaldada! :S Julm, väga julm minust. Raamat ei ole üdini halb! Mõte on väga hea, kuid teostus jätab natuke soovida. Mitte teostus, vaid kirjaviis. Võib-olla, peaks selle kivi hoopis tõlkija kapsaaeda viskama, aga võta sa kinni...
Nagu ma juba ütlesin, siis mõte on raamatul hea! Nimelt räägib see raamat ülevaatlikult paarist aastast laulja Robbie Williamsi elust ja natuke põhjalikumalt on räägitud nende kunagisest Euroopa turneest. Sellesmõttes, et äge on ju ometigi lugeda kuidas maailma mastaabis tuntud vendadel see asi käib. Tore oli lugeda huvitavatest juhtumistest, sest isegi neil ei õnnestu alati kõik sajaprotsendiliselt õigesti. Cool, et neil on trummitehnik Mick ja et Robbie lemmik ajaviide enne-pärast kontserti on just UNO!!! :D :D Mida see suur staar endast tegelikult arvab, mida ta kontseritide ajal mõtleb ja kuidas Robbie end kõikidest meelemürkidest puhtaks pesi. Väga-väga lahe, et seda kõike saab raamatust lugeda, eks!? Njah, saan aru, miks see raamat 49kr maksis... :D :D
Järgmiseks võtsin ette natuke teises stiilis raamatu - Liza Marklund "Pommuudis". Tavaliselt mulle sellised juturaamatud ei meeldi, kuna ma leian, et need ei saa mulle pakkuda sellist sügavamat rahulolu. Selliseid raamatuid võib lugeda puhtalt ajaviiteks, kuid mulle meeldib midagi õppida. Ja kuigi see on puhtalt mingi dektektiivikas, meeldib see raamat mulle super-väga! Nii huvitavalt kirjutatud ja...tegelikult ikkagi natuke diiip ka! :P Raske oli seda üldse käest ära panna ning oma tavatoimetusi teha, kuid lohtutan end sellega, et kui mitte varem, siis hiljemalt esmaspäeval saan juba jälle sellesse põnevasse jutukesse sukelduda. :)
Nüüdseks on suurem ootamine vist tehtud ja sündmused hakkavad jälle riduradapidi kulgema. Täna sünnipäevale, homme varahommikul tööle, õhtuks loodetavasti siiski natukeseks RockRampima, pühapäeval natuke sporti ja taaskord käputäis muusikat! :)
[edit] - Põhimõtteliselt peaks kogu tekst sinine olema, aga ma mõtlesin, et ei hakka tinti raiskama! Hihihiiii. :P
Sutsu aega tagasi lõpetasin raamatu nimega "Robbie Williams - ühel päeval keegi". Nii imelik või naljakas või hale, kui see ka ei oleks, ei leidnud ma selle raamatu autori nime. Ja teisest küljest saan ma aru, miks see autori nimi suurelt kuskil kirjas ei ole - ma ei julgeks ka sellist raamatut oma nime alla avaldada! :S Julm, väga julm minust. Raamat ei ole üdini halb! Mõte on väga hea, kuid teostus jätab natuke soovida. Mitte teostus, vaid kirjaviis. Võib-olla, peaks selle kivi hoopis tõlkija kapsaaeda viskama, aga võta sa kinni...
Nagu ma juba ütlesin, siis mõte on raamatul hea! Nimelt räägib see raamat ülevaatlikult paarist aastast laulja Robbie Williamsi elust ja natuke põhjalikumalt on räägitud nende kunagisest Euroopa turneest. Sellesmõttes, et äge on ju ometigi lugeda kuidas maailma mastaabis tuntud vendadel see asi käib. Tore oli lugeda huvitavatest juhtumistest, sest isegi neil ei õnnestu alati kõik sajaprotsendiliselt õigesti. Cool, et neil on trummitehnik Mick ja et Robbie lemmik ajaviide enne-pärast kontserti on just UNO!!! :D :D Mida see suur staar endast tegelikult arvab, mida ta kontseritide ajal mõtleb ja kuidas Robbie end kõikidest meelemürkidest puhtaks pesi. Väga-väga lahe, et seda kõike saab raamatust lugeda, eks!? Njah, saan aru, miks see raamat 49kr maksis... :D :D
Järgmiseks võtsin ette natuke teises stiilis raamatu - Liza Marklund "Pommuudis". Tavaliselt mulle sellised juturaamatud ei meeldi, kuna ma leian, et need ei saa mulle pakkuda sellist sügavamat rahulolu. Selliseid raamatuid võib lugeda puhtalt ajaviiteks, kuid mulle meeldib midagi õppida. Ja kuigi see on puhtalt mingi dektektiivikas, meeldib see raamat mulle super-väga! Nii huvitavalt kirjutatud ja...tegelikult ikkagi natuke diiip ka! :P Raske oli seda üldse käest ära panna ning oma tavatoimetusi teha, kuid lohtutan end sellega, et kui mitte varem, siis hiljemalt esmaspäeval saan juba jälle sellesse põnevasse jutukesse sukelduda. :)
Nüüdseks on suurem ootamine vist tehtud ja sündmused hakkavad jälle riduradapidi kulgema. Täna sünnipäevale, homme varahommikul tööle, õhtuks loodetavasti siiski natukeseks RockRampima, pühapäeval natuke sporti ja taaskord käputäis muusikat! :)
[edit] - Põhimõtteliselt peaks kogu tekst sinine olema, aga ma mõtlesin, et ei hakka tinti raiskama! Hihihiiii. :P
Wednesday, August 04, 2010
We are GOLDEN!
Ei tea, kas naerda või nutta, aga kui see võimalik on, siis sain ma külma! Suvel - üle pika aja väga soojal suvel - sai mina külma. :D Käisime üks õhtu rullitamas ja järgmine päev olin rivist täiesti väljas! Ma ei mäleta, millal ma viimati end niii kehvalt ja nõrgalt tundsin. Aga ma usun, et see päev, mis peamiselt möödus horisontaalses asendis olles, oli vajalik. Nüüd olen järgmise viisaastaku jälle terve kui purikas! :)
Ühe mõnusa energialaengu sain veel eile lisaks, et ma kohe veel tervem ja tublim oleks. MIKA ja tema meeletu show! Niii-nii ägge! Täiesti õige on seda kontserti tituleerida üheks kõige elavamaks ja huvitavama vaatemänguga kontsertiks. Njah, vaadata oli nii palju, et kael oli kella 11ks juba korralikult kange. Päkad ka muidugi. See on pika-inimesega-kontserdile-minemise-miinus! :D Aga kõik need 799021034750335020396 mulli olid seda ülessevaatamisevalu väga vääärt!!! Natuke kurb, et lõpus kõik ära surid, aga...loodetavasti on nad kõik järgmiseks kontsertiks korralikult uuestisündinud! :D
Seda, mis pärast kontserti juhtus, teavad juba kõik (vihje: delfi.ee)! :D Mika oma kontserti ametlikule afterpartyle Venus clubi ei jõudnud, kuid selle eest oli seal vähemalt kolm talle väga sarnast tüüpi. Hmm. Mitte, et see väga suure üllatusena tuleks, aga 50% seal olnud meestest olid kohe kindlasti omasooiharad! Pole just tavapärane lugu, et mitte mind ei tulnud "kinni hoida", vaid mina pidin hoopis oma meessoost kaaslast "kaitsma". Hah! Vahetult enne seda, kui me end hingetuks jõudsime tantsida, (tsiteerin Kasparit) "tõmbas Mairi kõne peale" ja Levist Väljas me olimegi. Kaspar natuke rohkem kui kõik teised, aga...god damn, kui lahe see oli!!! KÕIK! See õhtu. Need inimesed. Need juhtumised. Kokkusattumused. :P
...
Kosutuseks võtab Mika jookide kõrvale ka paki krõpse ning jagab neid ka lahkelt juurde astuva noormehe ja neiuga, kes tasahilju Mikalt fotosüüdistust stiilis “Mina ja kuulsus” küsima tulevad. Noored kihistavad naerda ning eemalduvad krõpse süües. Mika vist toobki tõelise päikesepoisina kõikide näole naeratuse…
...
.
Do not fear going forward slowly; fear only to stand still.
Ühe mõnusa energialaengu sain veel eile lisaks, et ma kohe veel tervem ja tublim oleks. MIKA ja tema meeletu show! Niii-nii ägge! Täiesti õige on seda kontserti tituleerida üheks kõige elavamaks ja huvitavama vaatemänguga kontsertiks. Njah, vaadata oli nii palju, et kael oli kella 11ks juba korralikult kange. Päkad ka muidugi. See on pika-inimesega-kontserdile-minemise-miinus! :D Aga kõik need 799021034750335020396 mulli olid seda ülessevaatamisevalu väga vääärt!!! Natuke kurb, et lõpus kõik ära surid, aga...loodetavasti on nad kõik järgmiseks kontsertiks korralikult uuestisündinud! :D
Seda, mis pärast kontserti juhtus, teavad juba kõik (vihje: delfi.ee)! :D Mika oma kontserti ametlikule afterpartyle Venus clubi ei jõudnud, kuid selle eest oli seal vähemalt kolm talle väga sarnast tüüpi. Hmm. Mitte, et see väga suure üllatusena tuleks, aga 50% seal olnud meestest olid kohe kindlasti omasooiharad! Pole just tavapärane lugu, et mitte mind ei tulnud "kinni hoida", vaid mina pidin hoopis oma meessoost kaaslast "kaitsma". Hah! Vahetult enne seda, kui me end hingetuks jõudsime tantsida, (tsiteerin Kasparit) "tõmbas Mairi kõne peale" ja Levist Väljas me olimegi. Kaspar natuke rohkem kui kõik teised, aga...god damn, kui lahe see oli!!! KÕIK! See õhtu. Need inimesed. Need juhtumised. Kokkusattumused. :P
...
Kosutuseks võtab Mika jookide kõrvale ka paki krõpse ning jagab neid ka lahkelt juurde astuva noormehe ja neiuga, kes tasahilju Mikalt fotosüüdistust stiilis “Mina ja kuulsus” küsima tulevad. Noored kihistavad naerda ning eemalduvad krõpse süües. Mika vist toobki tõelise päikesepoisina kõikide näole naeratuse…
...
.
Do not fear going forward slowly; fear only to stand still.
Subscribe to:
Posts (Atom)