AA-line õpilane! :)

No, kusttt see tuli?!?! :D :D Aga nii on ju! Mitte viieline, vaid A-line. Kui alg-, põhi- ja keskkoolis oli võimalik koguda numbrilisi hindeid ja olla kas viieline või neljaline või viie-neljaline õpilane, siis ülikoolis saab alla A-line õpilane! Hihihii. Päris puhta A-line ma ei ole, aga püüdlen sinnapoole. :) Eksamid on selleks jaanuariks tehtud ja vaid üks tulemus on veel vaid "kahtluse all." Ja kõik ülejäänud tulemused on olnud niiiiii rõõmustavad. Eriti tore on saada B eksami eest, mis oli raske ja oodata oli kui-hästi-läheb-saan-läbi hinnet. Ja no, kui ainet teeb üle 200 õpilase, kellelest umbes pooled kukuvad läbi ja 20 saavad A. Siis. On ju ikka uhke olla 1 20-st tublist A-lisest?!?!? :) Ahjaa, ja siis veel minu selle sessi tippmark - 100-st punktist 108!!! :D :D Oleks siis keegigi veel üle saja saanud, aga ei. Võib vist tulemustega rahule jääda küll ju. :)

Kusjuures, kõige hämmastavam on see, et need ained, mis mulle tõesti meeldivad, milles ma ootan ja loodan head tulemust, nendeks on lihtsalt niii raske õppida. Ei oskagi õppida. Kõik on niii huvitav ja ei saa nagu hästi  aru, mida ma üldse õppima peaks või õppimata peaks jätma. Ja ainete puhul, mis väga pinget ei paku, sujub õppimine ludinal (OK, v.a filosoofia!!!). Naljakas! Aga nii oli. See sess küll oli. Tulemused kotis ja järgmiseks (loodetavasti viimaseks) semestriks on jäänud 4 ainet ja 12EAP-d. Häbi!

Üks nendest ainetest, mis mulle hirmsasti meeldis, oli mõjustamispsühholoogia. Õppimine tegelikult ei olnudki nii keeruline kui teiste meeldivate ainete puhul, aga jäi see tegevus küll vist kõige viimasemale minutile. Ja eksamile minnes olin ma kolmesajalisest raamatust läbi jõudnud töötada pool. Eksami sain A. Üks kahekümnest, you know! Aga mitte see ei ole oluline. Vaid imelik on see, et kuigi eksam on tehtud ja aine läbitud, ei viinud ma raamatut raamatukokku tagasi, vaid jätkasin selle lugemist. Sest ma olen lihtsalt pahviks löödud sellest, mis moodi see värk tegelikult toimibki! Ja see on nii tõsi. Ja nii uskumatu ja nii absurdne! Ja samas. Võimatu?! Ja toimiv...

Järjepidevuse printsiip. Andsin kirjaliku "lubaduse" ja seda oli hulka kergem täide viia kui lubadus, mis oleks pelgalt mu pähe jäänud. Kirjutasin oma märkmikusse: 16.jaanaur - HAKKAN KIRJUTAMA OMA BAKATÖÖD! Ja uskuge või mitte. Käisin eile raamatukogus ja hakkasingi asjaga tegelema. Päris päriselt ja päris tõsiselt. Kõik on küll alles VÄGA algfaasis, aga ma ole juba very exited! Wiihi.

Ma just hakkasin aastavahetusemöllust toibuma - s.t sain oma ärkamise-ja-magamamineku-ajad enamvähem normile. Ja siis tuli veel üks uueaasta-jõulupidu! Jõudsin koju kell 5. Täna ärkasin kell 12.41. Noo, ei saa lihtsalt enam normaalsel ajal magama.  Ülestõusmisest siis rääkimata! :( Tahaks hommiku-inimene olla. Tahaks olla produktiivsem ja tublim! No, aga eiiiii ole. Kui ei ole, siis ei ole. Magamine on second favourite tegevus...kohe pärast söömist! :P

Kaks. NULL. üks. Kaks.

Ooo, aasta uus! Loodetavasti uuem ja parem. Soovin seda kõigile! Ikka paremat ja paremat! ;)

Minu vana-aasta lõppes väga ilusti. Ja uus hakkas suure pauguga! Igasmõttes. Ehk Tartu! Ikka ja jälle, üha uuesti ja uuesti suudab see linn mind üllatada! Just siis, kui ma olen kindel, et enam segasemaks minna ei saa, läheb! :D Ja ma isegi ei tea, kas see "segane" on hea või paha. Aga igal juhul on see taas tõstatanud mõned aegadetagused mõtted ja tunded ja plaanid. Ja kas see on hea või paha? Ma ei tea. Ma olen lihtsalt nii suures segaduses, et ma isegi ei oska midagi arvata! Üks on kindel - ma armastan oma inimesi! Nii. Niiii, nii palju. Emotsioone. Liiga palju. Aitäh! Aitäh. Anu, Karl, Teet, Kreyt, Miku ja Liisa, Kädi, Maris, vennakesed Madis ja Andres, Eerik, õekesed Kirsi ja Virge, Philip, Messu, Elerin, Gellu, Triin ja Kerli, Kadi ja Erik, Kaia ja Andra, Elari, Harry. Ja mu kangelasi on veel. Nemad tegid mu aastavahetuse ilusaks lihtsalt! Aitäääh! :)

Jõulud olid ka ilusad. Muudmoodi ei oleks saanudki, sest ka seal olid minu inimesed. Aitäh! :)

Ja nüüd pilk tulevikku! Uus-aasta-lubadusi ma ei anna. Aga soovin küll hästi paljusid asju. Ja loodan ja pingutan, et need unistused täituksid. Ei luba, ainult soovin ja unistan! Olen uskumusel, et midagi lubades tekib pinge-olukord, mis kohe kindlasti ei saa tuua nii palju kasu, kui see suur lootuse ja ootuse ja uskumuse moment. Sest kõik läheb nagunii täpselt nii, nagu minema peab. Ja tuleb see, mis tulema peab. See, millele me mõtleme, millesse me usume ja loodame. Jep. Usun! Kohe näha, et vabakasvatus mängib mu uskumustes rolli, eks! ;)

Kuigi hirmsasti tahaks, siis ma ei saa isegi seda lubada, et hakkan nüüd ka seda väikest pelgupaika taaskord tihemini külastama. Tuleb vaid loota, et uusaasta toob seda iseenesest. Ja kui nüüd veelkord tagasivaadata selle aasta esimesele päevale, siis... kui kogu aasta tuleb sama "segane," siis on lootust mind siin päris tihti näha-kuulda! Hiiihii. :)

Aastad lähevad, mälestused jäävad! Aitäh! :)