On my own.

Jep, usu või ära usu, aga saan täitsa üksi hakkama. :) See ei peaks mingi suur uudis olema, aga samas. On ju. On suur vahe, kas sul on alati olemas sõber, kellele igal kümnel ootamatul juhul helistada, või sul ei ole mitte kedagi. Sõltuvus-suhe on selle nimi vist. Ma ei tea, kas seda, mis meil on, võib nii nimetada, aga samas on nädalakesega selgeks saanud, et midagi sinnakanti kipub olema küll. Veits imelik, et pole kellelegi helistada ja küsida (kas või igaks juhuks või igavusest), et mis ma täna sööma peaks või kas ma peaks enne trenni koju sõitma või linna jääma. Pole mitte kellelegi kurta, hilja õhtul, et trenn läks kehvasti või pole kellegagi rõõmustada, et ma sain lõppude-lõpuks omale bakatöö teema valitud ja tööd sain ka! Ja ometigi. Ma tunnen, et polegi vaja neid asju jagada, sest. Ma ju saan hakkama. Täitsa ise ja täitsa üksi. Ma kartsin, et nii pikaks ajaks üksi jäämine saab super-keeruline olema, aga see üleminek sõltuvus-mode'ist home-alone-mode'ile on vist ainult hästi mõjunud. Cheers!

Üksi on natuke lihtsam ja natuke raskem. Üksi saab vahel kõrvale heita kõik realistlikud, konservatiivsed ja kasulikud mõtted ning teha seda, mida ütleb mingi väike kratt mu sees! :D Olgu, võib-olla on asi selles, et mul on lihtsalt liiiiiiiiga igav (pole kerge, kui neljast kaks loengut ära jäävad!). Aga eelmine reede võtsin ma vastu otsuse sõita (hoolimata väga hilisest õhtutunnist) Tartusse. Ja no, god damit, kui vahva see oli. Jah, vähemalt kolm inimest jäi nägemata, aga ma isegi ei tea, kelle süü see oli. Mina olin astunud kõige suurema sammu - jõudnud Tartusse. Ülejäänu oli juba teiste kätes. :) Aga need toredikud, keda ma nägin, olid super-nunnud. Üks suhkru-saia pidu sai peetud (aka Anu-Marise-Kädi uue kodu avamise pidu) ning privaatne Kadi soola-leiva-pidu. :) Kui mina oleks mingi boss, siis kaunikodu tiitlid läheks raudselt neile neiudele. :) Ja lahedate sõprade tiitlid kuuluvad ka praeguse seisuga tartlastele. Hiihihihihi. Lisaks kaunitele kodudele oli Tartus ka kohustuslik pubi-tuur (mis jäi seekord mitte minust olenevatel põhjustel natukese lühikeseks...minu jaoks). [edit - kui nüüd ikkagi tegelikud asjad uuesti läbimõelda, siis hommikul ma veel tänasin Karli, et ta kauem minuga jaurata ei viitsinud, sest...pühapäeval oli mul ju veel Vallavolle! Ja ma kardan, et see ei oleks nii edukalt läinud, kui me kella 7ni Tartu linnas tuuritanud oleks (aga 5 on ka hea tulemus)! Ja vot, asjad läksid ise täpselt nii, nagu nad minema pidid! Hah!] Ma ei tea, mis seal Tartus on, mida Tallinnas ei ole, aga...no, Tallinnas lihtsalt ei ole nii metsikud peod. No, ei ole lihtsalt.

Vahel on ikka liiga naljakas, kuidas asjad ise paika lähevad. Kas ja või ei, jaa või eii?! Ja siis tuleb midagi kolmandast suunast ning kõik on hetkega klaar! :D Ma olen alati saaatusesse uskunud. Asjad ei juhtu ju ometigi niisama. Ehk siis. Järgmine nädalavahetus on mul taaskord ära planeeritud. Tõotab tulla ta töine...ja mitte nii töine! Pärast räägin, eks! :)

Ps! Need kaks olulist märkust, mille ma kogemata esimeses lõigus kogemata välja lobisesin on ka täitsa sulatõed, aga neist ei taha ma tegelikult ka enne rääkida, kui asjad ametliku käigu saanud on! Hiihihi. Meeldib salapära, jep! Samas, kes mind vähegi teab, siis ega ma väga kaua midagi nii vakaall hoida ei suuda. Niiet, stay tuned ja saate teada, millega ma jälle hakkama olen saanud (uhkusega)! :) 

King of second chances!

No, on ikka uskumatu lugu! Käin koolis, aga enamus aega istun kodus. Kui lahe, eks?! Jaa, esialgu, kui loengud 

ära jäävad, tuleb see tuhin - ohjee, jääb ära, väga lahe, ongi kergem! Ja siis kui vähe tõsisemalt mõtlema hakata, siis...mõni loeng võiks ju ikkagi olla ka?! Sest. Niigi on kuidagi väga hõre mul see tunniplaan. Pidin ikka palju punnima, et oma 22EAP see semester kätte saama. :D Ok, neid EAPsid ei ole mul vaja enam kõrghariduse saamiseks, vaid ajasisustamiseks. Masendav, kui masendav see kolmas aasta ikka on. :D Ok, oletame, et see peabki ju nii olema, et loengute-vaba aega on palju. See peab nii olema selleks, et oleks aega tegeleda oma bakatööga. Ok, sounds real. Aga. Mida rohkem on seda vaba aega, seda suuremaks läheb mu ahastus, sest ma ikka ja endiselt ei tea, millest ma oma uurimuse kirjutan?!?!?! Mõtteid?! Kõik mõttevälgatused on oodatud. :) Ja kui nüüd tagasi algse teema juurde tulla, siis sellel nädalal on mul olnud KAKS loengut. Ja tundub, et see number ei plaanigi suureneda. Jep, mina olegi vaba-aja-kunn! Oleks siis nüüd tööd teha, aga eiiiiiiiiiiiiiiiii. :D
Hm, ja lisaks kõigele olen ma nüüd järgmised kolm nädalat ihuüksi ju. :S Ja olgem ausad, ma enda pärast ei muretse üldse niipalju, kui selle maailmaränduri pärast. Sest mina olen ju kodus. Minu väike ja vaikne eluke veereb edasi. Aga see vend seal teisel pool suurt lompi...jumal seda teab, millega ta tegeleb. Tegelegu millega tahes, oluline, et tal oleks time of his life. :) Sest mina kavatsen küll üksinda kodus olemist nautida. Ma saan süüa teha täpselt seda, mida MINA tahan. Ja ma saan minna täpselt nii vara, kui MINA tahan. Ja üle-üldsegi. Teen ma seda, mida MINA tahan! Fun! Aga Ergo pärast muretsen ma ka natuke. Natuke ikka võib ju?! 

Ja kui nüüd tegelikult päris aus olla, siis ma muretsen ikkagi tegelikult natuke enda pärast ka. Algustagem kasvõi kõige lihtsamate asjadega, milles Ergo mulle alati abiks on olnud - mu arvuti. Ja juba ta viperdab. :S Miks ta nii teeb? Otseloomulikult püüan ma ise nende probleemidega siin tegeleda, aga. Arvuti kuidagi üldse ei taha minuga koostööd teha. :S Okoou, ma lihtsalt tõesti loodan, et ta selle kolm nädalat siiski minuga kuidagi vastu peab. :D

Hahahah! Beat that! Leidsin vea siiski üles. Tulin restardilt just tagasi ning...kõik toimub taaskord kui kellavärk. :) Natuke vist ikka nutti on...?!

Ja teistest tulemustest ka natuke?! Sügisjooks on TEHTUD! Seekord siis mitte vabatahtlikuna joogipunktis vaid olin täitsa jooksja rollis! Wuuhuu, 10km nagu naksti. Sellest, me muidugi üldse ei räägi, et mu ema minust kiiremini jooksis (ok, ta oli tegelt 4000 inimest eespool ning kõikide kiibid aktiveerusid samal ajal). :D Ja samas, just tänu oma emale oli see jooks niii lihtne minu jaoks. Eelmise õhtu sissesöödud süsivesikute hulk oli meeletu! Ja samas läks kogu see mökerdamine AfterEight-šokolaadikoogiga jumalast asja ette. Jooks oli nii lihtne, et isegi lihased ei valutanud...väga... :) Igal juhul läks see päev asjaette. Ilm oli ilus, inimesi on palju ja nüüd ootab ees reisuke Rootsi! :)

Viimased kaks päeva on päris tuulised olnud. Paharet Katja möllab ringi. :D Eile tuli mul näiteks jälle meelde, miks ma vihmavarjusid niiiii väga vihkan! Võimatu. :D Ja samas, see vihmavarjuga mööda linna möllamine tasus end ära - Pisi-Shop'i esimene "ametlik" tehing on tehtud ning üle sajamiljoni aasta veeresid bowlingus taas kuulid ning kurikad kukkusid (ok, tegelikult ma nendest tulemustest küll rääkida ei taha :D). Peaks vist vähe tihedamini seda harjutamas käima. Ja PS, NB, NOTE ja muud tähelepanu tõmbavad märkused: alati enne bowlingusse minekut teha endale maniküür - küüned nulli!!! :D

Ma rohkem ei viitsi, rohkem ei jõua. Lähen...ja...??? CiaOooO! ;)

Hooaja lõpp on ajavõit?! Eii, kõigest teise hooaja algus...

Uhh, vahepeal on taaskord palju vett merre voolanud. Ja lisaks vee voolamisele on nii mõndagi muud juhtunud. Näiteks sai töö-hooajast kooli-hooaeg. Ok, ma ei tee seda nalja, et mind vallandati, sest kõik jäid seda uskuma. Järelikult ei ole hea nali. Umbes vähemalt sama hea nali on see kooliaasta (algus). Noh, sellest, et kolme päeva jooksul on mul kaks loengut olnud, ma üldse ei taha rääkida (sest paistab, et umbes nii see olema hakkabki! :S).

Millest rääkida tasub, on see, mis mind kevadel ees ootab. Ma juba ammu-ammu kardan (suve algusest peale mõtlen, et peaks mingi teema ette võtma ja ausalt ka, bakat tegema hakkama). Ja nüüd, kui on vaja valida aine vastavalt uurimistöö teemale, on minul ikka pääääääris jamps lugu. Sest ma ju mõtlesin välja mingi umbkaudse teema, siis mõtlesin juba isegi natukese kitsama teema ja siis - sah! - kogu mu "tööle" vesi peale. :D Ehk saan homme aimu, kas ma peaks ka seda umbkaudset teemat vahetama hakkama?!??! :S

Ükskõik, kuidas see aasta lõppeb, vähemalt algas see eriliselt - ma jõudsin esimest korda mare-maja aatriumi peole! Wuuhuu, eks. :D Või noh, kui nüüd ikkagi kõik päris ausalt ära rääkida, siis algas see ikkagi veits "naljakalt" ning lõppes väga imelikult. Nimelt jäin ma muidugi õigest marsast maha, siis käisin shoppamas ning passisin niiiiiiisama. Ja peo lõppedes olid mõned vennad juba korralikud kännukad, niiet. Jumal tänatud, et ma marsast maha jäin! :D Aga Outloudzil oli vägeva mikrid. Ja teinekordki võiks neid vaadata, kui "kontsertsaal" kuulatavat heli lubaks... :)

(Miks on nii, et kui tundub, et niiiiiiiiiiiii palju oleks kirjutada, siis lihtsalt ei saa kuidagi siia ligi ja kui ma siis ükskord kirjutama hakkan, polegi nagu midagi öelda?!)

Õhh, üldjuhul on siis nii, et mu super-kiire elu asendus "super-kiire" koolieluga (jutumärgid on vajalikud juhul, kui see ükskord muutma peaks). Ei muud midagi, tuleb ise oma elu huvitavaks elada. Täna lähen trenni ja hoian pöidlaid ja varbaid, et Ermo meid elama jätaks. Teine trenn ning kokkuvõttes kolmandat korda see hooaeg saalis. JAAAAAAAAAAAAA! Kolmandat korda, jep. Ühed võistlusedki maha peetud ja kolmas koht koju toodud. P-Jaagupis. Ükskord veel suvelõpul. 27.august. See sama päev, mil ma oma suve ESIMESE töö-mängu ära jätsin. Shame! :)

Katsun teinekord kiirem olla ja oma asjad siis kirja saada, kui need veel meeles mõlguvad. Head teed! :)