Eile oli üks tähtis päev. Tähtis õhtu. Oluline moment. Ei, ma ei räägi Vilja Savisaare pulmadest, mis toimusid siin samas, meist paar maja tagasi. (kusjuures sellesosas oli õhtu isegi vääääga vaikne: ei mingit tuld ega pauku, isegi muusikat ei olnud kuulda). Okei, back to topic. Tegelikult oli eile see õhtu, kui ma alla vandusin ning omale Facebooki konto tegin. Ma olin sunnitud, asi ei toimunud vabatahtlikult. :D Õhtul kell pool 11 sain suhteliselt "kurjatoonilise" kõne, mis väitis, et ma olen ainuke inimene maailmas, kellel ei ole Facebooki. Andsin alla. Nüüd on Kreyt ainuke, kelle selle sotsiaalvõrgustiku kasutaja puudub. :P
Kui nüüd natuke veel ajas tagasi minna, siis...ee...on peamiseks märksõnaks kindlasti taaskord Olustvere. Ja rohkem juttu pole vajagi. :) Käisime tegime oma selle aasta must-be perepildi ära (mis muide seekord läks kuidagi "valutumalt" ja kiiremini, kui muidu...kuigi pilte tegime 4 korda rohkem kui muidu! :D). Uuuh, igal juhul saab selle "kohustuse" taha nüüd linnukese panna. Ja lisaks pilditegemisele sai Olustveres veel päikest, kohalikku "merd", UNO't, vollet, igasuguseid erinevaid aiasaadusi ja natuke "töö tegemist" muidugi ka. Mõnusmõnusmõnus! :)
Ma üldse ei tahaks midagi ära sõnada, aga ma siiski natuke paljastan oma tulevikuplaane. :P Ei midagi suurejoonelist ja vapustavat (või siiski?!), kuid kuidagi üllatavalt tihe on praeguse plaani järgi kogu mu augustikuu programm. Plaanid. Eks me näe, mida karm reaalsus minuga teeb. :P Ja eks need mõjud ole juba tunda. Sest pole nagu eriti võimalik, et kõik head asjad satuvad TÄPSELT ühele ja samale päevale. Ilus kuupäev 6. august on see neetud päev, kui teha, käia ja näha oleks niiiii palju!!! Leigo, Viru folk, RockRamp, kursapidu ja Kärdi ja Maari sünnipäev. Täiesti võimalik, et sel kuupäeval on veel miskit, aga kuna mu otsus on juba langetatud, siis ei ole enam muul tähtsustki. Otsus oli karm, aga õiglane. Kuigi see kõlab natuke imelikult, siis olen ma sunnitud mõtlema päeva ette-taha. Logistika on oluline. Ei saa oma ainsat tööotsa käest. Ja ei lase ka! ;) Ma teen, mis ma suudan, aga võib täiesti juhtuda, et selle aasta RockRamp jääb mul täiesti vahele. Uskumatu, eks?! Samas. Plaanis on ju palju muud, mis peaks selle ühe ürituse kuhjaga kompenseerima. Ühesõnaga: august-august, tule juba kiiremini! :)
P.
[edit] - Ja juba üle-üle homme ongi MIKA! Ma ei saa isegi aru, miks ma seda nii suure ärevusega ootan. See on ju kõigest...Mika. See sama tüüp, kes minust laulu kirjutas. Teate küll ju: big girls, you are beautiful! ;)
Saturday, July 31, 2010
Monday, July 26, 2010
Kui kuuuu on päike...
Iga möödunud nädal on sammuke lähemale sügisele. Või noh, nii nad rääägivad, et ega seda suve enam kauaks vist ei jätku. Ma isegi natuke kardan, et selline enneolematu kuumus lõppeb millegi enneolematuga. Eks üks suur välk ja pauk siin tule. Ja eks seda ole juba olnud ka. Aga minu töid ja tegemisi on siiani saatnud kena paike ja soojad tuuled. :P
Ja nendest töödest tegemistest nii palju, et peale pikka ootamist ja natukest nautimist (loe: rullitamist ja kuuri ehitamist) Tallinnas tuli lõppude-lõpuka kätte aega puhata ja mängida Olustveres. Nautisime aiasaadusi ja järve, volletasime natuke ja isegi tööd tegime natuke. Katlaruum on nüüd puhtam ja valgem kui kunagi varem ja korstengi särab kui...säraküünal! :D :D
Kalastamise ja ujumise vahepeal folkisin ka natuke. Kuigi esialgne plaan oli minna kontserdile, siis...noh, seda kontserti ma igal juhul ei näinudki! :D Ei näinud, kuna aeg veeres käest ja tuttavaid, kellega niiisama pläkuda, oli liiiga palju! Aga kogu mu folkimine piirdus ikkagi ühe päevaga. Kodus oli kuidagi mõnusam. Alati on! :)
Näiteks. Miks ma peaks minema folgile, kui ka Olustveres on niivõrd palju ilusaid kohti (mida ma veel näinudki ei ole). Laupäeval oli Olustveres mõisapäev. Avatud olid kõik ja igasugused erinevad kojad. Klaasi- ja keraamikakoda, leivakoda, käsitöö kojad. Pluss veel tall oma erinevate näitustega ja otseloomulikult oli avatud kogu mõis oma täies uhkuses ja sealt ära kolinud topisenäitus!!! :D Naljakas oli "tutvuda" kohaga, kus ma peaaegu kogu oma elu elanud olen. Ja rõõm on kuulda, et neid kohti, mida tasub tulevikus külastada, tekib pidevalt juurde. Saab nii mõnigi kord veel mõisapäevale minna. Hiihiii. ;)
Nädalale tõmbasime korraliku joone alla Sunfestiga. Oot-oot, kõigepealt käisime kodusvisiidil juuksuri juures, siis 100m edasi tädi juurde ja siis Sunfestile Raplasse. :D Juuksuri juures läks suuurepäraselt, tädi juures oli tore ja armas (sest üks väike kutsikake oli meile seal veel silmarõõmuks) ja Sunfestis pettusin natuke. Ei olnud seal väga festivali haisugi. Neli eraldiseisvat kontserti ja muud ei midagi. Bändid iseenesest oli ju head. Epordwerk suutis end isegi oma ära-lauldud-häälega "liigutada", Ott on ju niisama Ottland, kes väikestele tüdrukutele meeldib, Regatt oli niisama hea taustaks mängima (kuigi Uuspõllu osalus jäi minu meelest küll seal häbiväärselt väikseks) ja The Sun oli kuidagi liiiiga tavaline. Uued lood on natuke teistmoodi ja mitte sugugi nii hitimaitselised kui nende eelnevad lood. Ühesõnaga, midagi jäi puudu. Natuke liiiga tavaline selliste meeste kohta...
Nüüd on hetk Tallinnas ja siis Lõunavabariiki tagasi. Loodetavasti veel vollet ja päikest ja Olustvere merd! :D
Ja nendest töödest tegemistest nii palju, et peale pikka ootamist ja natukest nautimist (loe: rullitamist ja kuuri ehitamist) Tallinnas tuli lõppude-lõpuka kätte aega puhata ja mängida Olustveres. Nautisime aiasaadusi ja järve, volletasime natuke ja isegi tööd tegime natuke. Katlaruum on nüüd puhtam ja valgem kui kunagi varem ja korstengi särab kui...säraküünal! :D :D
Kalastamise ja ujumise vahepeal folkisin ka natuke. Kuigi esialgne plaan oli minna kontserdile, siis...noh, seda kontserti ma igal juhul ei näinudki! :D Ei näinud, kuna aeg veeres käest ja tuttavaid, kellega niiisama pläkuda, oli liiiga palju! Aga kogu mu folkimine piirdus ikkagi ühe päevaga. Kodus oli kuidagi mõnusam. Alati on! :)
Näiteks. Miks ma peaks minema folgile, kui ka Olustveres on niivõrd palju ilusaid kohti (mida ma veel näinudki ei ole). Laupäeval oli Olustveres mõisapäev. Avatud olid kõik ja igasugused erinevad kojad. Klaasi- ja keraamikakoda, leivakoda, käsitöö kojad. Pluss veel tall oma erinevate näitustega ja otseloomulikult oli avatud kogu mõis oma täies uhkuses ja sealt ära kolinud topisenäitus!!! :D Naljakas oli "tutvuda" kohaga, kus ma peaaegu kogu oma elu elanud olen. Ja rõõm on kuulda, et neid kohti, mida tasub tulevikus külastada, tekib pidevalt juurde. Saab nii mõnigi kord veel mõisapäevale minna. Hiihiii. ;)
Nädalale tõmbasime korraliku joone alla Sunfestiga. Oot-oot, kõigepealt käisime kodusvisiidil juuksuri juures, siis 100m edasi tädi juurde ja siis Sunfestile Raplasse. :D Juuksuri juures läks suuurepäraselt, tädi juures oli tore ja armas (sest üks väike kutsikake oli meile seal veel silmarõõmuks) ja Sunfestis pettusin natuke. Ei olnud seal väga festivali haisugi. Neli eraldiseisvat kontserti ja muud ei midagi. Bändid iseenesest oli ju head. Epordwerk suutis end isegi oma ära-lauldud-häälega "liigutada", Ott on ju niisama Ottland, kes väikestele tüdrukutele meeldib, Regatt oli niisama hea taustaks mängima (kuigi Uuspõllu osalus jäi minu meelest küll seal häbiväärselt väikseks) ja The Sun oli kuidagi liiiiga tavaline. Uued lood on natuke teistmoodi ja mitte sugugi nii hitimaitselised kui nende eelnevad lood. Ühesõnaga, midagi jäi puudu. Natuke liiiga tavaline selliste meeste kohta...
Nüüd on hetk Tallinnas ja siis Lõunavabariiki tagasi. Loodetavasti veel vollet ja päikest ja Olustvere merd! :D
Monday, July 19, 2010
Something gooooooooooooooood!!!
Ilma pikema jututa jätkan sealt, kus eelmine kord pooleli jäin. :P Nimel oli tookord reedene päev ja käimas oli summerdamine. Ja kuigi mingit tahtmist minna ei olnud, võtsime linna sõidu siiski ette. Suhteliselt lühikeseks jäi see käik seekord. Tunnikese olime. Peaesineja - Scissors Sisters - ei olnud just eriline lemmik. Õnneks oli vaja Ergol järgmisel päeval ju kohe eriti varakult ärgata, niiet hea ettekääne sealt lahkumiseks. Õnneks. Eiii meeldinud see bänd. Tundub, et teistele ka ei meeldinud eriti, sest rahvast oli vähe. Punkt!
Ja siis jõudiski kätte see kauaoodatud laupäev. Platsile jõudsime täpselt õigel ajal - vahetult enne Instrumenti peale minekut. Aga kuna ajakava oli juba natuke nihkes, siis saime Mairi ja Vahvaga natuke kultuurseid inimesi mängida ja veini ja jazz'i alal istudes (Marten) Kuningas Bowie't vaadata. Mõnus oli! Aga mitte Instrumenti ega Bowie pärast ei olnud see laupäevane Summer nii kauaoodatud. Põhitegijaks oli ju Terminaator. Jah, mis seal salata, ma mäletan niiiii hästi, et see oli peale eelmise aasta Õllesummerit, kui kutid peale Padari show'd ütlesid, et nüüd on vaja asi tõsiselt käsile võtta. Ma ei uskunud. Ei uskunud ka detsembris, kui juba ametlikult asjade ajamiseks läks, et neist asja saab. Selles mõttes, et ma uskusin, et nad midagi teevad, aga ma ei olnud kindel, kui suurejooneline see olema saab. Aga vot, kui võimas see oli!!! Ilma igasuguste liialdusteta täpselt selline, nagu lubatud sai - Eesti artisti kõige vägevam kontsert. See oli palju rohkem, kui ma üldse oskasin oodata! Sellised vigurid ja selline möll!!! Natuke kurb, et ma ei saanud rahulikult istuda ja nautida, vaid pidin kogu seda värki läbi objektiivi vaatama. :( Samas, my 15-minute-fame!!! Mairi küll nägi, kuidas ma laval käisin!!! :D :D :D Absoluutselt iga lugu oli nii ilusti läbi mõeldud, et koguaeg oli midagi vaadata ja kuulata ja kaasa elada...
Vinguda saaks ka, kui vaja. Näiteks ei pettusin ma siiralt video instalatsioonides. See, mis oli eelmisel aastal The Sun'il ja selle aasta Termikal, olid tehtud sama inimese poolt. Ja nende erinevus oli kilomeetrites mõõdetav. Ma ootasin enamvähem midagi sarnsast. Aga pidin pettuma. Üksteist lakkuvad märjad tüdrukud ei sobi ju mitte kuidagi "Ajateenijaga" kokku. Või purjus inimesed ja Tallinna tänavad "Carmeniga". Võinoh, teatud nurgaalt sobivad, aga pole just mitte kõige õigem lähenemine asjale. Miu-miu. Aga!!! Aga oli ka paremaid videopalasid. Mõned oli täitsa armasad ka ja väga naelapea pihta. :)
Võiks ju veel öelda, et oli inetu lasta end oodata, aga ka see ei olnud bändi süü, et kava nõksa nihkesse läks ja pealegi tasus see ootamine end ära ju! Ma ei taha vinguda tegelikult, sest see kontsert ei ole seda väärt! Hea oli ju palju suuremas ülekaalus ja kõik läks super hästi. Inimestele meeldis. Kellele ei meeldiks siis visuaalselt huvitav hiti-sadu?! Ja teisestküljest ei olnud ainult visuaalselt vaeva nähtud. Mõned lood olid ka teistmoodi "kaunistatud". Näiteks "Carmenile" eelnenud telefonikõne. :D
Kõikuv trummipoodium oli päris ägeda efektiga. Tantsutüdrukud tegid oma tööd. Iluuisutajast teab vist juba kogu maailm (kes jäi ka natuke kahvatuks, sest ma ootasin ikka piruette ja hüppeid ja pöörlemis-keerlemisi :D). Lasershow oli huvitav. ATV ära kadumist ei märganud küll keegi, aga mõte oli hea! :D Klaverilugu ja Harmo - hõulismõuk kui tuus ja "Rakett" on mulle ikka algusest peale meeldinud! Lugu toimib. Ajee.
Ma ei oleks uskunud, et ma pean seda ütlema, aga ütlen ikkagi - KAHETSEGA KÕIK, KES TE EI TULNUD! :D Oii, seda ei ole ammmu juba öelda saanud. Olen õnnelik ja uhke oma poikade üle. Üks neist oli kohe vapustavalt vapper!!! Ega siis tihti ei saa ju öelda, et Termika sound oli kordades parem kui HIM'i oma. Aga oli. Kõige parem oli! :)
Vahel ikka joppab ka nupulevajutamisega! :P
Uuuh. Nüüd võib rahuliku südamega Olustverre puhkusele minna...varsti! :)
Ja siis jõudiski kätte see kauaoodatud laupäev. Platsile jõudsime täpselt õigel ajal - vahetult enne Instrumenti peale minekut. Aga kuna ajakava oli juba natuke nihkes, siis saime Mairi ja Vahvaga natuke kultuurseid inimesi mängida ja veini ja jazz'i alal istudes (Marten) Kuningas Bowie't vaadata. Mõnus oli! Aga mitte Instrumenti ega Bowie pärast ei olnud see laupäevane Summer nii kauaoodatud. Põhitegijaks oli ju Terminaator. Jah, mis seal salata, ma mäletan niiiii hästi, et see oli peale eelmise aasta Õllesummerit, kui kutid peale Padari show'd ütlesid, et nüüd on vaja asi tõsiselt käsile võtta. Ma ei uskunud. Ei uskunud ka detsembris, kui juba ametlikult asjade ajamiseks läks, et neist asja saab. Selles mõttes, et ma uskusin, et nad midagi teevad, aga ma ei olnud kindel, kui suurejooneline see olema saab. Aga vot, kui võimas see oli!!! Ilma igasuguste liialdusteta täpselt selline, nagu lubatud sai - Eesti artisti kõige vägevam kontsert. See oli palju rohkem, kui ma üldse oskasin oodata! Sellised vigurid ja selline möll!!! Natuke kurb, et ma ei saanud rahulikult istuda ja nautida, vaid pidin kogu seda värki läbi objektiivi vaatama. :( Samas, my 15-minute-fame!!! Mairi küll nägi, kuidas ma laval käisin!!! :D :D :D Absoluutselt iga lugu oli nii ilusti läbi mõeldud, et koguaeg oli midagi vaadata ja kuulata ja kaasa elada...
Vinguda saaks ka, kui vaja. Näiteks ei pettusin ma siiralt video instalatsioonides. See, mis oli eelmisel aastal The Sun'il ja selle aasta Termikal, olid tehtud sama inimese poolt. Ja nende erinevus oli kilomeetrites mõõdetav. Ma ootasin enamvähem midagi sarnsast. Aga pidin pettuma. Üksteist lakkuvad märjad tüdrukud ei sobi ju mitte kuidagi "Ajateenijaga" kokku. Või purjus inimesed ja Tallinna tänavad "Carmeniga". Võinoh, teatud nurgaalt sobivad, aga pole just mitte kõige õigem lähenemine asjale. Miu-miu. Aga!!! Aga oli ka paremaid videopalasid. Mõned oli täitsa armasad ka ja väga naelapea pihta. :)
Võiks ju veel öelda, et oli inetu lasta end oodata, aga ka see ei olnud bändi süü, et kava nõksa nihkesse läks ja pealegi tasus see ootamine end ära ju! Ma ei taha vinguda tegelikult, sest see kontsert ei ole seda väärt! Hea oli ju palju suuremas ülekaalus ja kõik läks super hästi. Inimestele meeldis. Kellele ei meeldiks siis visuaalselt huvitav hiti-sadu?! Ja teisestküljest ei olnud ainult visuaalselt vaeva nähtud. Mõned lood olid ka teistmoodi "kaunistatud". Näiteks "Carmenile" eelnenud telefonikõne. :D
Kõikuv trummipoodium oli päris ägeda efektiga. Tantsutüdrukud tegid oma tööd. Iluuisutajast teab vist juba kogu maailm (kes jäi ka natuke kahvatuks, sest ma ootasin ikka piruette ja hüppeid ja pöörlemis-keerlemisi :D). Lasershow oli huvitav. ATV ära kadumist ei märganud küll keegi, aga mõte oli hea! :D Klaverilugu ja Harmo - hõulismõuk kui tuus ja "Rakett" on mulle ikka algusest peale meeldinud! Lugu toimib. Ajee.
Ma ei oleks uskunud, et ma pean seda ütlema, aga ütlen ikkagi - KAHETSEGA KÕIK, KES TE EI TULNUD! :D Oii, seda ei ole ammmu juba öelda saanud. Olen õnnelik ja uhke oma poikade üle. Üks neist oli kohe vapustavalt vapper!!! Ega siis tihti ei saa ju öelda, et Termika sound oli kordades parem kui HIM'i oma. Aga oli. Kõige parem oli! :)
Vahel ikka joppab ka nupulevajutamisega! :P
Uuuh. Nüüd võib rahuliku südamega Olustverre puhkusele minna...varsti! :)
Friday, July 16, 2010
Summmmmmmmmmmmmmmmmmmer!
Kui ükskord oli jaani-nädal, siis nüüd on Summeri-nädal. Ikka see sama vana Õllesummer, kus kõik kohal on! Kõik on sama - nali ja naps, palju bände, erinevad meelt lahutavad atraktsioonid, purjus inimesed, laulukaar, päike ja natuke vihma! :P Lihtsalt nimi on see aasta vähe lühem. Masu on Summeri eest Õlle ära joonud! ;D Aga mulle see variant sobib väga hästi, sest ma pole kunagi seal õlle pärast käinud...
Täna on käimas juba festivali kolmas päev. Eelnevast kahest võtsin korralikult osa. Aga bände kommenteerida-kritiseerida ei viitsi. Programm on minu jaoks see aasta kuidagi hõre. Kolmapäeval vaatasime Smilersit, Calvin Harrist ja The Suni. Smilersist on mul juba enda kõigutamatu arvamus ja ega seegi kontsert minu arvamust ei muutnud. Calvin Harris oli...üllatavalt pop! :D Ma mõtlen, et üllatavalt populaarne teiste seas. Mina sellist muusikat ei kuula ja sohitegijaid ei austa. Punkt! Minu telepaatiliste võimete abil lahkusime õnneks pealava juurest õigel ajal ja TÄPSELT minu lemmik loo ajaks jõudime The Sun'ini. Neljapäeval oli SKA, Lenna ja HIM. Korralik muusika-doos. Ei saa nagu millegi üle kurta. Ville oli kena (nii eest kui tagant :P) ja teised muusikud niisama pädevad. Soundist ei räägi! ;)
Tänane summerdamine on nüüdseks suure küsimärgi alla seatud. Eelkõige tähtis on ju kuuri ehitus ja tõsine puhkus enne homset!!! Ulla-laa.
Hea oli näha inimesi kaugelt Tartust. Kallid Tallinna-inimesed on ka head. Kurb, et plaanid nurja läksid. :(
Summeri-pisike.
Täna on käimas juba festivali kolmas päev. Eelnevast kahest võtsin korralikult osa. Aga bände kommenteerida-kritiseerida ei viitsi. Programm on minu jaoks see aasta kuidagi hõre. Kolmapäeval vaatasime Smilersit, Calvin Harrist ja The Suni. Smilersist on mul juba enda kõigutamatu arvamus ja ega seegi kontsert minu arvamust ei muutnud. Calvin Harris oli...üllatavalt pop! :D Ma mõtlen, et üllatavalt populaarne teiste seas. Mina sellist muusikat ei kuula ja sohitegijaid ei austa. Punkt! Minu telepaatiliste võimete abil lahkusime õnneks pealava juurest õigel ajal ja TÄPSELT minu lemmik loo ajaks jõudime The Sun'ini. Neljapäeval oli SKA, Lenna ja HIM. Korralik muusika-doos. Ei saa nagu millegi üle kurta. Ville oli kena (nii eest kui tagant :P) ja teised muusikud niisama pädevad. Soundist ei räägi! ;)
Tänane summerdamine on nüüdseks suure küsimärgi alla seatud. Eelkõige tähtis on ju kuuri ehitus ja tõsine puhkus enne homset!!! Ulla-laa.
Hea oli näha inimesi kaugelt Tartust. Kallid Tallinna-inimesed on ka head. Kurb, et plaanid nurja läksid. :(
Summeri-pisike.
Monday, July 12, 2010
Eriti lahe olemine! :P
Uuh, vahepeal on palju päikest maapeale kiiranud. Temperatuurid on päris kõrgele küündinud ja vahepeal on isegi välku löönud. Niiiiii palju aega on mööda läinud ja see tuletab vaikselt meelde, et ega see suvi päris lõputu ka ei ole. :( Kuigi võiks. Sellised ilmad, päike ja "vabakava" sobib mulle ideaaaalselt! :P
Oma vabakava raames otsustasin näiteks minna lastelaagrisse. Siis plahvatas, et ehk-äkki saab selle mu ametliku praktika alla kuidagi sokutada. Lõpuks tuli välja, et see oli rohkem nagu töö kui praktika! :P
Oli, mis ta oli. Eelkõige oli kogu see nädal natukese nostalgilise maitsega. Nimelt oli tegemist ELO laagriga. Just see sama laager, millest minagi lapsena osa võtsin...päääris mitu aastat järjest. Mõte oli sama, mis vanasti. Koht ja laste arv oli väga erinev. ELO. Esialgu oli see edukate laste organisatsioon. Siis Eesti laste organisatsioon ja nüüdseks on see lihtsalt eriti lahe olemine! :P Olemise üle ei saanud tõesti kurta. Varemurru on ilus, looduskaunis koht! Kuigi eks Karepa on ikkagi see koht, mis minu jaoks jääb number üheks. Kõik suurlaagrid toimusid tol ajal seal ja...kõik oli hoopiski teisiti. Ja ometigi sama...
Ma olen väga kindel, et neile, kes nüüd seal laagris käisid, jääb just see koht eriliseks. Ja see koht on väga teisejärguline, kui vaadata kõiki neid tegevusi, mida seal laagris tehakse. Teha oli seal palju. Kas just sama palju, kui vanasti, aga njaa, päris korralikult. Päevad oli tegevuste järgi kenasti ära jaotatud. Toimus loovuspäev (liivakaartide, kottide ja kepihobuste valmistamine, tants ja näitlemine, näomaalingud jms), seikluspäev (ronimissein, raftiralli, GPS-seiklus jms), üllatuspäev (päev laigulistega metsas ehk staabi vabapäev) ja olümpiapäev (push-jalgpall, pioneeripall, linavõrkpall, rahvastepall ja palju muid võistlusi ajapeale). Olümpiapäev ehk spordipäev jäeti see aasta viimaseks, et kõik vigased lapsed ruttu koju ära saaks. :D Ja neid katkiseid ja lõhkiseid lapsi ikka oli. Päris mitu.
Njaah, õhtuprogrammid oli ka omamoodi vahvad. Paratamatult tekkis ikkagi see võrdlusmoment, et mis oli vanasti ja mis nüüd. Näiteks kõik need playbox'id showd ja tantsuvõistlused - phh! - nõrk värk võrreldes meie-aegadega! :D Nooh, selles ei saa muidugi kedagit süüdistada, et laste arv selles laagris on sujuvalt kolmekordselt väiksemaks jäänud ja seega on sujuvalt väiksemaks jäänud erinejate kaliiber. Kui kunagi sai seal näha Smilersit, Termikat, Meie Meest, Tanel Padarit, Soul Militia't jne, siis seekord oli esinejaks Ottland. :D Laur oli küll ka temaga, aga keegi vist ei näinud teda. :D Samas, mustkunstnik Meelis oli äärmiselt andekas ja tsirkuse-perekonda ei näinud ma üldse mitte esimest korda. :D
Laager oli tore, lapsed olid armsad ja ülejäänud seltskond oli seal lihtsalt suurepärane! Karta on, et järgmine aasta tuleb see laager mu ametlikuks praktikaks teha! :P
Lisaks toredale laagrikorralduskogemusele sain ennast ka natuke tõestada. Sest pärast kibekiiret ja töist päeva raftirallil, tehti mulle tööpakkumine. :P Niii tore! Ja laupäeval ehk järgmisel päeval pärast laagri lõppu olingi juba tööl. Heh, mis töö see ka on. Just see, mis mulle meeldib! Go 360!
Käisime mustikal. Saime metsmaasikaid ka. Näm-näm. Täna võtame veel kuuri ette ja püüame oma terrassi lõppude-lõpuks valmis saada. Päike meeldib. Kuumus meeldib ka. Mõnus, et mitte öelda suurepärane! :)
käisime mustikal ja terrass saab vasti valmis..
Oma vabakava raames otsustasin näiteks minna lastelaagrisse. Siis plahvatas, et ehk-äkki saab selle mu ametliku praktika alla kuidagi sokutada. Lõpuks tuli välja, et see oli rohkem nagu töö kui praktika! :P
Oli, mis ta oli. Eelkõige oli kogu see nädal natukese nostalgilise maitsega. Nimelt oli tegemist ELO laagriga. Just see sama laager, millest minagi lapsena osa võtsin...päääris mitu aastat järjest. Mõte oli sama, mis vanasti. Koht ja laste arv oli väga erinev. ELO. Esialgu oli see edukate laste organisatsioon. Siis Eesti laste organisatsioon ja nüüdseks on see lihtsalt eriti lahe olemine! :P Olemise üle ei saanud tõesti kurta. Varemurru on ilus, looduskaunis koht! Kuigi eks Karepa on ikkagi see koht, mis minu jaoks jääb number üheks. Kõik suurlaagrid toimusid tol ajal seal ja...kõik oli hoopiski teisiti. Ja ometigi sama...
Ma olen väga kindel, et neile, kes nüüd seal laagris käisid, jääb just see koht eriliseks. Ja see koht on väga teisejärguline, kui vaadata kõiki neid tegevusi, mida seal laagris tehakse. Teha oli seal palju. Kas just sama palju, kui vanasti, aga njaa, päris korralikult. Päevad oli tegevuste järgi kenasti ära jaotatud. Toimus loovuspäev (liivakaartide, kottide ja kepihobuste valmistamine, tants ja näitlemine, näomaalingud jms), seikluspäev (ronimissein, raftiralli, GPS-seiklus jms), üllatuspäev (päev laigulistega metsas ehk staabi vabapäev) ja olümpiapäev (push-jalgpall, pioneeripall, linavõrkpall, rahvastepall ja palju muid võistlusi ajapeale). Olümpiapäev ehk spordipäev jäeti see aasta viimaseks, et kõik vigased lapsed ruttu koju ära saaks. :D Ja neid katkiseid ja lõhkiseid lapsi ikka oli. Päris mitu.
Njaah, õhtuprogrammid oli ka omamoodi vahvad. Paratamatult tekkis ikkagi see võrdlusmoment, et mis oli vanasti ja mis nüüd. Näiteks kõik need playbox'id showd ja tantsuvõistlused - phh! - nõrk värk võrreldes meie-aegadega! :D Nooh, selles ei saa muidugi kedagit süüdistada, et laste arv selles laagris on sujuvalt kolmekordselt väiksemaks jäänud ja seega on sujuvalt väiksemaks jäänud erinejate kaliiber. Kui kunagi sai seal näha Smilersit, Termikat, Meie Meest, Tanel Padarit, Soul Militia't jne, siis seekord oli esinejaks Ottland. :D Laur oli küll ka temaga, aga keegi vist ei näinud teda. :D Samas, mustkunstnik Meelis oli äärmiselt andekas ja tsirkuse-perekonda ei näinud ma üldse mitte esimest korda. :D
Laager oli tore, lapsed olid armsad ja ülejäänud seltskond oli seal lihtsalt suurepärane! Karta on, et järgmine aasta tuleb see laager mu ametlikuks praktikaks teha! :P
Lisaks toredale laagrikorralduskogemusele sain ennast ka natuke tõestada. Sest pärast kibekiiret ja töist päeva raftirallil, tehti mulle tööpakkumine. :P Niii tore! Ja laupäeval ehk järgmisel päeval pärast laagri lõppu olingi juba tööl. Heh, mis töö see ka on. Just see, mis mulle meeldib! Go 360!
Käisime mustikal. Saime metsmaasikaid ka. Näm-näm. Täna võtame veel kuuri ette ja püüame oma terrassi lõppude-lõpuks valmis saada. Päike meeldib. Kuumus meeldib ka. Mõnus, et mitte öelda suurepärane! :)
käisime mustikal ja terrass saab vasti valmis..
Thursday, July 01, 2010
(pealkirja pole)
Naine ehitusmaterjalide poes on kohutav, kuid nais kassapidaja ehitusmaterjalide poes on lausa katastroofiline ju!!! Nii aeglase taibu, ebaviisaka käitumise, ükskõikse ja samas üleoleva suhtumisega töötajad tuleks kohapeal maha lasta!!! Kurb, et mul nii kiire hambaarstile oli ja ma selle asjaga midagi ette ei saanud võtta...
Aga ma ei viitsi eriti oma närve raisata ka selliste inimeste peale. Mul on paremaidki muresid, mille pärast närvitseda. Näiteks on mul ilge tahtmine juba teine breketiarst kohtusse kaevata! :/ Pole nagu üldse naljaasi, et mu hambad nii põikpäised on. Ma ei jõua enam. Kui mitu aastat ma olen nendega maadelnud. Ja kasu on endiselt nullilähedane...erinevalt nendest summadest, mis mu miljoni-dollari-naeratuse alla kadunud on. Ma ei jõua enam, aga ega ma alla ka ei anna. Ja kui vaja, siis kaebangi kellegi kohtusse! :P
Kui nüüd veel natuke jonni-juttu rääkida, siis...eee...sääsed on vastikud vereimejad ja täna tutvusin lähemalt lilledega, mis on hullemad parasiidid kui võililled. Sääsed tegid liigselt tüli eile, kui ma ehitusjärgus olevale kuurile elektrit sisse viisin. :P Kõlab päris uskumatult, aga ma kohe täitsa ise kaevasin umbes 25m kaablit maasse. Kaabeldasin. Lampide panemise ja ühendamise jätan siiski Ergo hooleks. ;D Sääskede kohapeal läks asi veel hullemaks, kui ma kuuske pügama hakkasin. :S Täna sääski õnneks peaaegu üldse ei olnud. Polnud muud teha ja maadlesin samblase muru ja Marie lilledega (või Margarita lilled vms - kuidas keegi). Täiesti hullumaja, kui palju jama võib neist kahest olla. Esialgu oli muru ju tänu samblale mõnus ja pehme. Nüüd kohati enam muru ei olegi, sammal on võimust võtnud. Pole nagu ka eriti ilus. Niisiis ma mürgitasin ja korjasin seda parasiiti muru seest. Õõõh. Nende lillekestega on muidugi palju koledam kui samblaga. Sellemõttes, et kui kellegi palju vaba aega on, siis võib vabalt meile aiatöid tulla tegema. TÄIESTI TASUTA!!! :D Hea seltskond ja päikesepaise minu poolt. :P
Siia ving-ving jutu lõppu on paslik väikenegi headusekilluke kirja panna. Kaks päeva "rasket tööd ja vaeva" on ennast kenasti ära tasunud ja päike on mulle halastanud - ma hakkan juba ka inimesetooni minema! :)
Kaabli-Pisike. :P
Ps! KRISTI JÕUAB VARSTI KODUMAALE TAGASIIIIIII!!! Ajee.
Aga ma ei viitsi eriti oma närve raisata ka selliste inimeste peale. Mul on paremaidki muresid, mille pärast närvitseda. Näiteks on mul ilge tahtmine juba teine breketiarst kohtusse kaevata! :/ Pole nagu üldse naljaasi, et mu hambad nii põikpäised on. Ma ei jõua enam. Kui mitu aastat ma olen nendega maadelnud. Ja kasu on endiselt nullilähedane...erinevalt nendest summadest, mis mu miljoni-dollari-naeratuse alla kadunud on. Ma ei jõua enam, aga ega ma alla ka ei anna. Ja kui vaja, siis kaebangi kellegi kohtusse! :P
Kui nüüd veel natuke jonni-juttu rääkida, siis...eee...sääsed on vastikud vereimejad ja täna tutvusin lähemalt lilledega, mis on hullemad parasiidid kui võililled. Sääsed tegid liigselt tüli eile, kui ma ehitusjärgus olevale kuurile elektrit sisse viisin. :P Kõlab päris uskumatult, aga ma kohe täitsa ise kaevasin umbes 25m kaablit maasse. Kaabeldasin. Lampide panemise ja ühendamise jätan siiski Ergo hooleks. ;D Sääskede kohapeal läks asi veel hullemaks, kui ma kuuske pügama hakkasin. :S Täna sääski õnneks peaaegu üldse ei olnud. Polnud muud teha ja maadlesin samblase muru ja Marie lilledega (või Margarita lilled vms - kuidas keegi). Täiesti hullumaja, kui palju jama võib neist kahest olla. Esialgu oli muru ju tänu samblale mõnus ja pehme. Nüüd kohati enam muru ei olegi, sammal on võimust võtnud. Pole nagu ka eriti ilus. Niisiis ma mürgitasin ja korjasin seda parasiiti muru seest. Õõõh. Nende lillekestega on muidugi palju koledam kui samblaga. Sellemõttes, et kui kellegi palju vaba aega on, siis võib vabalt meile aiatöid tulla tegema. TÄIESTI TASUTA!!! :D Hea seltskond ja päikesepaise minu poolt. :P
Siia ving-ving jutu lõppu on paslik väikenegi headusekilluke kirja panna. Kaks päeva "rasket tööd ja vaeva" on ennast kenasti ära tasunud ja päike on mulle halastanud - ma hakkan juba ka inimesetooni minema! :)
Kaabli-Pisike. :P
Ps! KRISTI JÕUAB VARSTI KODUMAALE TAGASIIIIIII!!! Ajee.
Tuesday, June 29, 2010
Great (loe: Kreyt) jaanipäev, suvine Saaremaa, vapustav Vilsandi ja viis kutsikat! :P
Memuaaride kirjutamisse on jällegi väike paus tekkinud, kuid pealkiri peaks juba suhteliselt suure vihje anda, miks see nii on. Oli ju pikk-pikk jaaninädala. Üllataval kombel oli järsku tegemisi ja käimisi nii palju, et uskumatu. Veel teisipäeval - ehk päev enne päris õiget jaanipüha - polnud mul õrna aimugi, mis ma teen, kus ma olen või kes ma olen. Õnnnnnnnnneks päästis Kreyt päeva! Tegelikult lausa kaks päeva. Jaani-reedet pidasime Vastemõisa taga. Kuskil. Lemmakõnnu?! Väike jaanilõke ja vägivaldne kass. Mida muud tahtagi, onju? :D Great!
Jaani laupäeval päevitasin, niitsin muru, grillisime, mängisime natuke palli...ja õhtu lõpetasin ühel õigel külasimmanil. Kuna Olustveres see aasta lõket ei tehtud, Suure-Jaani oleks olnud liiga lihtne ja kuna mu ainus sõber Kreyt oli Vastemõisas, siis just sinnapoole ma oma autonina keerasingi. Jaanipäevamängud, lõke ja väga purjus kohalikud pillimehed. Suhteliselt kole oli ja uni tuli peale. Ja teades, et ma PEAN kella 4-5ni üleval passima, oli see uni nagu kiusu pärast peale tulemas. Õnneks või kahjuks koju väiksele nap'ile mind ei lastud. Metsküla oli selle koha nimi, kuhu me edasi suundusime. Erinevalt Vastemõisast oli sealsed pillimehed (veel!) täiesti adekvaatsed ja inimesigi oli seal tunduvalt rohkem. Väike tants ja trall, mõned tuttavad näod ja ootamatult oligi kell nii palju, et minu jaoks oli pidu läbi. Selge grupijuhina olin kohustatud Ergole vastu minema Imavere risti. Siin kohal huvitav fakt ühe rohelise Picnic'u kohta (missiis, et arvatavasti on asi kummide rõhus, mitte üldse autos): 120-130km/h hakkab rool vappuma. Päris korralikult ja ebameeldivalt. Hea uudis on aga see, et 140km/h juures jääb rappumine jälle järgi! :)
Ahjaa, kitarri unustasin enne mainida. See oli ka meie jaanireede oluline komponent. Eriline tänu selle punase mütsi omanikule sellise private party eest! ;)
Edasi tuli "päris" jaanipäev Olustveres (mille me praktiliselt maha magasime) ja iga-aastane "bändi jaanipäev" Saaremaal. Saaremaal ei olnud midagi uut: pool bändi, mõned üldsusele tuttavad näod, päike, tuulik, natuke töötegemist ja palju alkoholi (loe: õlut!). Uudse asjana käisime kalal. Esialgu pidime Robiniga kahekesi minema, sest nii pidavat rohkem kalu meile jääma, aga kui minekuks läks, siis olid kõik ikka ilusti-kenasti tulemas. Kuigi ma sain ühe kala isegi kätte, pean tunnistama, et kalameest minust ei saa. Vähe sellest, et mul väiksest ja vaesest kalast kahju hakkas, tunnen ma veel ka vihmausside "mõrvamise" ja "odava ärakasutamise" pärast süüd. :( Kogu see jama on ju nende suhtes nii ülekohtune. Miu-miu. /:
Lisaks Saaremaale käisime veel ühel saarel - Vilsandil. Kunagi, kui ma veel väike, ilus ja noor olin - siis käisin seal ka. Tähendab, ma läksin ja tulin, aga saare peale ei jõudnud. Lugu oli selles, et me läksime jala, aga ilmselgelt oli selline ettevõtmine väiksele 10aastasele tirtsule natuke liiga palju. Niisiis sinnajõudes pandi mind pärast pikka värisemist auto peale ja saadeti tagasi. Seekord tahtsin oma viga parandada ja saarel ikka jalgsi ära käia. Jäi jälle järgmiseks korraks see ettevõtmine. Tellisime omale ühe väikse paadikese vastu ja läksime seekord kergemat teedpidi. Njaa, nägime saar ja majakat, loodust, palju vett ja ohtralt päikest (Tättet ei näinud), aga kuidagi liiga lihtne oli see reisuke. Me käisime maha natuke üle 15 kilomeetri. Ikkagi ei olnud õige see käik. Vilsandi saare võlu peitubki selles minekus. Jalgsi minekus. Meie kapteni-härra oli ka väga tore ja kohe näha, et õige meremees, aga...oleks ikka jala selle tee ette võtnud, oleks kohe palju õigem olnud. Aga ilm oli super ja oma lühkarid suutsin omale jalga päevitada. Mõnus looduselähedane kogemus. Ajee! Siia üks pilt, mis peaks Vilsandit üpriski hästi iseloomustama! ;)
Saaremaalt tagasi tulles ei saanud ju sellise ilmaga otse linna sõita. Käisime ikka tädi juurest läbi ja vaatasime vanaema ja kutsikad üle. :D No niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii armsad, et mine hulluks. Inkeri oleks kindlasti lolliks läinud, kui ta kuulnud oleks, mis häälega ma neid nunnutasin. Hahahaha! :P
Nüüd olen linnas tagasi ja ootan uusi seiklusi ja väljakutseid. Õnneks ei pea kaua ootama, sest hiljemalt pühapäevaks olen jälle linnast läinud. Lähen kohe päris kaugele ja päris pikaks ajaks. Lähen ja tegelen lastega, sest augustiks on vaja asi käppa saada! Hihihihihi! :P
Ole tublid!
Loodusesõber123 :P
[edit] - Jaanipäevadest peaks veel ära mainima selle, et mõlemalt päeval (nii jaanireedel kui -laupäeval) suutis ema mind üle pidutseda!!! Mina jõudsin kell 4, tema kell 5. Kui meie jõudsime kell 5, siis tema alles 6. Cool mammi! :D
Jaani laupäeval päevitasin, niitsin muru, grillisime, mängisime natuke palli...ja õhtu lõpetasin ühel õigel külasimmanil. Kuna Olustveres see aasta lõket ei tehtud, Suure-Jaani oleks olnud liiga lihtne ja kuna mu ainus sõber Kreyt oli Vastemõisas, siis just sinnapoole ma oma autonina keerasingi. Jaanipäevamängud, lõke ja väga purjus kohalikud pillimehed. Suhteliselt kole oli ja uni tuli peale. Ja teades, et ma PEAN kella 4-5ni üleval passima, oli see uni nagu kiusu pärast peale tulemas. Õnneks või kahjuks koju väiksele nap'ile mind ei lastud. Metsküla oli selle koha nimi, kuhu me edasi suundusime. Erinevalt Vastemõisast oli sealsed pillimehed (veel!) täiesti adekvaatsed ja inimesigi oli seal tunduvalt rohkem. Väike tants ja trall, mõned tuttavad näod ja ootamatult oligi kell nii palju, et minu jaoks oli pidu läbi. Selge grupijuhina olin kohustatud Ergole vastu minema Imavere risti. Siin kohal huvitav fakt ühe rohelise Picnic'u kohta (missiis, et arvatavasti on asi kummide rõhus, mitte üldse autos): 120-130km/h hakkab rool vappuma. Päris korralikult ja ebameeldivalt. Hea uudis on aga see, et 140km/h juures jääb rappumine jälle järgi! :)
Ahjaa, kitarri unustasin enne mainida. See oli ka meie jaanireede oluline komponent. Eriline tänu selle punase mütsi omanikule sellise private party eest! ;)
Edasi tuli "päris" jaanipäev Olustveres (mille me praktiliselt maha magasime) ja iga-aastane "bändi jaanipäev" Saaremaal. Saaremaal ei olnud midagi uut: pool bändi, mõned üldsusele tuttavad näod, päike, tuulik, natuke töötegemist ja palju alkoholi (loe: õlut!). Uudse asjana käisime kalal. Esialgu pidime Robiniga kahekesi minema, sest nii pidavat rohkem kalu meile jääma, aga kui minekuks läks, siis olid kõik ikka ilusti-kenasti tulemas. Kuigi ma sain ühe kala isegi kätte, pean tunnistama, et kalameest minust ei saa. Vähe sellest, et mul väiksest ja vaesest kalast kahju hakkas, tunnen ma veel ka vihmausside "mõrvamise" ja "odava ärakasutamise" pärast süüd. :( Kogu see jama on ju nende suhtes nii ülekohtune. Miu-miu. /:
Lisaks Saaremaale käisime veel ühel saarel - Vilsandil. Kunagi, kui ma veel väike, ilus ja noor olin - siis käisin seal ka. Tähendab, ma läksin ja tulin, aga saare peale ei jõudnud. Lugu oli selles, et me läksime jala, aga ilmselgelt oli selline ettevõtmine väiksele 10aastasele tirtsule natuke liiga palju. Niisiis sinnajõudes pandi mind pärast pikka värisemist auto peale ja saadeti tagasi. Seekord tahtsin oma viga parandada ja saarel ikka jalgsi ära käia. Jäi jälle järgmiseks korraks see ettevõtmine. Tellisime omale ühe väikse paadikese vastu ja läksime seekord kergemat teedpidi. Njaa, nägime saar ja majakat, loodust, palju vett ja ohtralt päikest (Tättet ei näinud), aga kuidagi liiga lihtne oli see reisuke. Me käisime maha natuke üle 15 kilomeetri. Ikkagi ei olnud õige see käik. Vilsandi saare võlu peitubki selles minekus. Jalgsi minekus. Meie kapteni-härra oli ka väga tore ja kohe näha, et õige meremees, aga...oleks ikka jala selle tee ette võtnud, oleks kohe palju õigem olnud. Aga ilm oli super ja oma lühkarid suutsin omale jalga päevitada. Mõnus looduselähedane kogemus. Ajee! Siia üks pilt, mis peaks Vilsandit üpriski hästi iseloomustama! ;)
Saaremaalt tagasi tulles ei saanud ju sellise ilmaga otse linna sõita. Käisime ikka tädi juurest läbi ja vaatasime vanaema ja kutsikad üle. :D No niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii armsad, et mine hulluks. Inkeri oleks kindlasti lolliks läinud, kui ta kuulnud oleks, mis häälega ma neid nunnutasin. Hahahaha! :P
Nüüd olen linnas tagasi ja ootan uusi seiklusi ja väljakutseid. Õnneks ei pea kaua ootama, sest hiljemalt pühapäevaks olen jälle linnast läinud. Lähen kohe päris kaugele ja päris pikaks ajaks. Lähen ja tegelen lastega, sest augustiks on vaja asi käppa saada! Hihihihihi! :P
Ole tublid!
Loodusesõber123 :P
[edit] - Jaanipäevadest peaks veel ära mainima selle, et mõlemalt päeval (nii jaanireedel kui -laupäeval) suutis ema mind üle pidutseda!!! Mina jõudsin kell 4, tema kell 5. Kui meie jõudsime kell 5, siis tema alles 6. Cool mammi! :D
Monday, June 21, 2010
Õrnuse hetked...
AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH?! Lähen lolliks. Nägemist! Kuidas saab kahepäevaga kõik niiviisi...olla?!?! Inimsuhted on üks niii keeruline teema, et hirm tuleb peale.
Näiteks tuli välja, et see aiapidu, kuhu me siis Olustvere asemel läksime, ostus hoopis pulmapeoks!!! Ja, oi, milliseks spekuleerimiseks seal läks. Jah, teoreetiliselt ei tasu ju selliste asjadega oodata, AGA inimeste suhtumine abielusse on nii erinev, et selle üle ei saa vaielda. Tubli poiss, Elmar! Armsad olete! ;)
Aga samas. Üks teine paarike sel peol tõestas täiesti vastupidist. Appi, kui halb. Ja kohutav ja kole. Seda, et purjus inimesed on koledad, teavad vist kõik. Aga et need kaks üksteise vastu kohe nii jubedaks muutuvad...see on juba absurd. Vaesed lapsed! Ma olen nende pärast juba nii palju muretsenud, et ma ei oska enam. Ei oska mitte midagi enam teha. Vastutustundetud lapsevanemad. Ma tahaks, aga ma ei suuda seda asja mitte mingusuguse rõõmsama nurga alt vaadata. See on võimatu! Get real!!!
Et oma pead veelgi rohkem selliste keeruliste täiskasvanuteasjadega vaevata, vaatasime eile filmi, mille nimi on "The Notebook". KUI HEA FILM! Ja samas ka maailma kõige-kõige kurvem film. Natuke ettearvatav, aga sellevõrra hullem, sest ma nutsin juba enne seda, kui need kurvad kohad kätte jõudsid. Sellised filmid peaksid olema ära keelatud! Mina enam filme ei vali, selle leppisime juba kokku. Lihtsalt niii-niiii masendav. Ja tsiiiisõs, kui halvasti see mind tunda pani. Pani mõtlema kõikide nende hetkede üle, mil ma olen käitunud niii valesti ja pahasti. Tõeline armastus on nii ilus ja igavene!!! Tuleb osata seda hoida ja kaitsta!
Tsiteerides väikest viieaastast poissi, kes ütles kord oma emale nii: "Emme. Ma armastan sind niiiiiii palju. Niiiii palju kui kõrge see puu on!"
Just selliseid hetki tuleb osata hinnata! ;)
[edit] - ma olen väga koba SELLISTE asjade seletamisel. Ma tahaks öelda nii palju ja nii, et kõik oleks selge ja arusaadav, aga paratamatult lõpetan ma sellistest teemadest rääkimise nii, et kogu see jutt tundub täielik häma! :S Ei oska kirjeldada seda, mis on seespool. Keegi ei mõistaks nagunii...
Näiteks tuli välja, et see aiapidu, kuhu me siis Olustvere asemel läksime, ostus hoopis pulmapeoks!!! Ja, oi, milliseks spekuleerimiseks seal läks. Jah, teoreetiliselt ei tasu ju selliste asjadega oodata, AGA inimeste suhtumine abielusse on nii erinev, et selle üle ei saa vaielda. Tubli poiss, Elmar! Armsad olete! ;)
Aga samas. Üks teine paarike sel peol tõestas täiesti vastupidist. Appi, kui halb. Ja kohutav ja kole. Seda, et purjus inimesed on koledad, teavad vist kõik. Aga et need kaks üksteise vastu kohe nii jubedaks muutuvad...see on juba absurd. Vaesed lapsed! Ma olen nende pärast juba nii palju muretsenud, et ma ei oska enam. Ei oska mitte midagi enam teha. Vastutustundetud lapsevanemad. Ma tahaks, aga ma ei suuda seda asja mitte mingusuguse rõõmsama nurga alt vaadata. See on võimatu! Get real!!!
Et oma pead veelgi rohkem selliste keeruliste täiskasvanuteasjadega vaevata, vaatasime eile filmi, mille nimi on "The Notebook". KUI HEA FILM! Ja samas ka maailma kõige-kõige kurvem film. Natuke ettearvatav, aga sellevõrra hullem, sest ma nutsin juba enne seda, kui need kurvad kohad kätte jõudsid. Sellised filmid peaksid olema ära keelatud! Mina enam filme ei vali, selle leppisime juba kokku. Lihtsalt niii-niiii masendav. Ja tsiiiisõs, kui halvasti see mind tunda pani. Pani mõtlema kõikide nende hetkede üle, mil ma olen käitunud niii valesti ja pahasti. Tõeline armastus on nii ilus ja igavene!!! Tuleb osata seda hoida ja kaitsta!
Tsiteerides väikest viieaastast poissi, kes ütles kord oma emale nii: "Emme. Ma armastan sind niiiiiii palju. Niiiii palju kui kõrge see puu on!"
Just selliseid hetki tuleb osata hinnata! ;)
[edit] - ma olen väga koba SELLISTE asjade seletamisel. Ma tahaks öelda nii palju ja nii, et kõik oleks selge ja arusaadav, aga paratamatult lõpetan ma sellistest teemadest rääkimise nii, et kogu see jutt tundub täielik häma! :S Ei oska kirjeldada seda, mis on seespool. Keegi ei mõistaks nagunii...
Saturday, June 19, 2010
Endiselt väike ja õel. :/
Wuhuuuu ja hip-hip-hurraa! Kuremaal oli küll super äge, aga mitte miski ei saa olla parem kui 11 tundi magusat und. Kusjuures, ma olen ikka ja endiselt väga väsinud. Vana inimene lihtsalt EI JÕUA nii palju järjest pidutseda...eriti veel siis, kui pidutsemiste vahepeal peab sporti tegema! :P
Issssssand, kui äge see parvsaun oli! Meie ennustus selle suuruse kohta oli vääääga skeptiline ning see pidas ka paika. Aga häid lambaid ei takista miski ja 6-kohalisest tünnisaunast sai 18-kohaline vann ja kolmekohalisest leilisaunast sai 19-kohaline põrgu! :D Aga nooo nii ilus oli. Ilm ja olemus. Järvevesi oli minujaoks seekord liiiiga külm ja ma ei saa ikka veel aru, kuidas ma üldse sinna vabatahtlikult minna sain...?! :D
Parvsaunale järgnes aftekas rannas. Esialgsete plaanide järgi pidi see toimuma neljandakorruse apartmentides või ida-blokis, aga plaanid muutusid kui välja ilmus unine ja vihane õppejõud. :D Kesköine tantsupidu rannas - hmm, ka huvitav ju!
Neljapäeval oli huvitavad asjad kavas - PESAPALL (ainult, et natuke palju nõmedamate reeglitega kui meie kunagi mängisime), lendavataldrikuvõistlus ja sulgpalli turniir. Ma arvan, et üks õekestest võib mu üle nüüd küll väga palju uhkust tunda, sest ma panin kinni nii tüdrukutevahelised üksikmängud kui ka segapaaride turniiri!!! Ajee-ajee. Rääkimata siis veel nendest "soojendavatest vahevõistlustest", kus pidi omaette võimalikult kaua sulge õhus hoidma. Ei tea, kes jälle bossas koguaeg?! :D
Neljapäeva õhtu oli äravahetamiseni sarnane kolmapäevaõhtuse programmiga. Tehti sauna, sai jälle rannas lauldud ja tantsitud...ja Mario lohistati koju! :D
Njah, kuigi õppejõududele see pidutsemise osa laagri juures kohe üldse ei meeldinud, läbisid kõik kenasti-ja-korralikult aine ning 3 ainepunkti on jällegi käes nagu naksti! :P Tagasisõit oli küll unine, kuid omamoodi ka naljakalt nostalgiline. Sinna läksime minule juba liiga tuttavat teed pidi Tartu mnt Tallinn-Põltsamaa-Jõgeva- Kuremaa. Tagasi tulime hooopis teistkaudu. Seda nimetatakse vist Piibe maanteeks ja erinevaid kohti sõitsime läbi väääga palju. Näiteks jäi tee peale Kärde (no kui palju on võimalik üksi naerda sellise asja peale?!), Rakke, Koeru ja meie hääletamisseiklused, Aravete rist ja Jäneda. Päris naerurikas marsuut! ;)
Laager viis pluss. Inimesed viis pluss. Ja mina võitsin laagri-kõige-imelikuma-tüdruku-tiitli! Mis seal imelikku on? :D
Ma siiralt lootsin, et pikk uni paneb mu asjad paika, sest eile õhtul ei suutnud ma mitte midagi asjalikku oma lähitulevikuga peale hakata. Suhteliselt keeruline on nii, kui ühelt poolt ja teiselt poolt koguaeg sikutatakse. Tänaseks dilemmaks on: kas minna Olustverre või Elmari aiapeole?! Üleüldiselt on praegu erinevaid lõpetamisi erinevates Eesti otstes on nii palju, et ma ei saa aru, kus ja mis ja kes ma olema pean?! Päris mitu head kontserti on ka ühel päeval...no, MIKS?!
Imelikkuse-printsess-Pisike! ;)
PS! Lisaks imelikkusele pidin ma veel ka väike ja õel ja vägivaldne olema. :( Nii mulle laagris öeldi. Päris mitu korda. Päris jube. :/
Issssssand, kui äge see parvsaun oli! Meie ennustus selle suuruse kohta oli vääääga skeptiline ning see pidas ka paika. Aga häid lambaid ei takista miski ja 6-kohalisest tünnisaunast sai 18-kohaline vann ja kolmekohalisest leilisaunast sai 19-kohaline põrgu! :D Aga nooo nii ilus oli. Ilm ja olemus. Järvevesi oli minujaoks seekord liiiiga külm ja ma ei saa ikka veel aru, kuidas ma üldse sinna vabatahtlikult minna sain...?! :D
Parvsaunale järgnes aftekas rannas. Esialgsete plaanide järgi pidi see toimuma neljandakorruse apartmentides või ida-blokis, aga plaanid muutusid kui välja ilmus unine ja vihane õppejõud. :D Kesköine tantsupidu rannas - hmm, ka huvitav ju!
Neljapäeval oli huvitavad asjad kavas - PESAPALL (ainult, et natuke palju nõmedamate reeglitega kui meie kunagi mängisime), lendavataldrikuvõistlus ja sulgpalli turniir. Ma arvan, et üks õekestest võib mu üle nüüd küll väga palju uhkust tunda, sest ma panin kinni nii tüdrukutevahelised üksikmängud kui ka segapaaride turniiri!!! Ajee-ajee. Rääkimata siis veel nendest "soojendavatest vahevõistlustest", kus pidi omaette võimalikult kaua sulge õhus hoidma. Ei tea, kes jälle bossas koguaeg?! :D
Neljapäeva õhtu oli äravahetamiseni sarnane kolmapäevaõhtuse programmiga. Tehti sauna, sai jälle rannas lauldud ja tantsitud...ja Mario lohistati koju! :D
Njah, kuigi õppejõududele see pidutsemise osa laagri juures kohe üldse ei meeldinud, läbisid kõik kenasti-ja-korralikult aine ning 3 ainepunkti on jällegi käes nagu naksti! :P Tagasisõit oli küll unine, kuid omamoodi ka naljakalt nostalgiline. Sinna läksime minule juba liiga tuttavat teed pidi Tartu mnt Tallinn-Põltsamaa-Jõgeva- Kuremaa. Tagasi tulime hooopis teistkaudu. Seda nimetatakse vist Piibe maanteeks ja erinevaid kohti sõitsime läbi väääga palju. Näiteks jäi tee peale Kärde (no kui palju on võimalik üksi naerda sellise asja peale?!), Rakke, Koeru ja meie hääletamisseiklused, Aravete rist ja Jäneda. Päris naerurikas marsuut! ;)
Laager viis pluss. Inimesed viis pluss. Ja mina võitsin laagri-kõige-imelikuma-tüdruku-tiitli! Mis seal imelikku on? :D
Ma siiralt lootsin, et pikk uni paneb mu asjad paika, sest eile õhtul ei suutnud ma mitte midagi asjalikku oma lähitulevikuga peale hakata. Suhteliselt keeruline on nii, kui ühelt poolt ja teiselt poolt koguaeg sikutatakse. Tänaseks dilemmaks on: kas minna Olustverre või Elmari aiapeole?! Üleüldiselt on praegu erinevaid lõpetamisi erinevates Eesti otstes on nii palju, et ma ei saa aru, kus ja mis ja kes ma olema pean?! Päris mitu head kontserti on ka ühel päeval...no, MIKS?!
Imelikkuse-printsess-Pisike! ;)
PS! Lisaks imelikkusele pidin ma veel ka väike ja õel ja vägivaldne olema. :( Nii mulle laagris öeldi. Päris mitu korda. Päris jube. :/
Wednesday, June 16, 2010
Pean viskama korvi, muidu suren 2010 - reportaaž Kuremaalt!
Või siis pean saama üle võrgu. Või lööma värava. Muidu ikkagi suren. Selline see laagrielu on! :D Kõik juba murduvad karmi võistluspinge all - kellel jalad katki, kellel nina verine. Mul on veel kõik enamvähem okas. Varvas on natuke jalgpallist rullis (paanitsedes ei ole ju aega mõelda sellele, milline võib olla jala ninaga löömise tagajärg), ranna jalgpallist on jalg natuke marraskil ja võrkpalli servi-seeriast ka natuke nagu nõrk. Ahjaa, ja hääl on ära. Võta nüüd kinni, kas see on UNO mängimisest (loe: karjumisest), vägedejuhatamisest või hoopis sellest, et me käisime JÄRVES ujumas (noo, umbes 11 kraadi vesi). Aga faking fun on siin ikka ka. Alates esmaspäevast oleme tegelenud mitmete erinevate pallimängudega (jalka, ranna-jalka, sulgpall, võrk ja volle jne), seltkonnamängudega ja isegi isegi võistlused on juba maha peetud. Pole üldsegi mitte üllatav, et meie SINISED kõik ära on võitnud, eks? :)
Tänane õhtune "õppetöö" või "treening" või ma ei tea, kuidas seda nüüd nimetadagi...?! Igaljuhul oli seekordne õhtu teistest erinev, kuna me ei võistelnud omavahel ega õppinud uusi mänge, vaid läbisime hoopis huvitava seiklusraja. Jah, enamus elemente olid juba niimõnelgi (khmm!) nähtud ja tehtud, kuid tore ja lõbus oli ikkagi!!! Võib lausa öelda, et kõige toredam siiamaani üldse! Kohe-kohe varsti (peale supermodelle :P) lähme parvsaunaga seiklema. Ja kosutame end natuke "piinarikkast" õppetööst. Lauril on sünnipäev ja kaks kasti õlle, mis vajavad lahendamist! :P
Tänane õhtune "õppetöö" või "treening" või ma ei tea, kuidas seda nüüd nimetadagi...?! Igaljuhul oli seekordne õhtu teistest erinev, kuna me ei võistelnud omavahel ega õppinud uusi mänge, vaid läbisime hoopis huvitava seiklusraja. Jah, enamus elemente olid juba niimõnelgi (khmm!) nähtud ja tehtud, kuid tore ja lõbus oli ikkagi!!! Võib lausa öelda, et kõige toredam siiamaani üldse! Kohe-kohe varsti (peale supermodelle :P) lähme parvsaunaga seiklema. Ja kosutame end natuke "piinarikkast" õppetööst. Lauril on sünnipäev ja kaks kasti õlle, mis vajavad lahendamist! :P
Sunday, June 13, 2010
Päike, rand, pall - sõidame!
Oiiii, kui palju on juhtunud! FRIIKIN' SCHOOL sai läbi ja selleläbi jõudis kätte teoreetiline suvi. See tähendab, et peaaegu suvi. Ilmataat veel päris ei nõustu, aga põhimõtteliselt on juba ju...suvi. Homme hakkab laager veel, aga seda on raske kooli alla liigitada. Ja kui esimesed ringid rannavollet on tehtud, tennise hooaeg on avatud ning esimene välikontsertki nähtud, siis ei ole kohe mitte mingit koolitunnet enam. Käin laagris ära ja siis hakkangi vaikselt lõpetamisi "külastama". :P
Nii naljakas (loe: imelik), et esimene kursus on juba läbi (teoreetiliselt, nagu eespool mainitud). Nii ruttu. Ja nii muretult! :P Isegi viimane eksam oli selline...pingevaba?! No worries! :D Ja need vähesedki pinged sai õhtupoole palliplatsil maha surutud! Hihiii.
Ja asjalik olen ka olnud vahepeal. Vanalinna päevade korraldus-diimi vabatahtlik olin. Midagi suurt ja kontimurdvat tegema ei pidanud. Natuke siit ja natuke sealt, seda, mida vaja oli. Kõige keerulisemaks ostus suure praega võitlemine Beerhouse'is. Ja vene Katjuuuškadest on nüüd küll pikaks ajaks vääääga kõrini. :D
Et rahvuskultuuride-šokki leevendada, võtsime ette reisukese Pärnusse. Reiu Rock ja palju head muusikat. Kui nüüd ikka päris aus olla, siis esialgu reede hommikul ei olnud mitte mingit tahtmist sellise ilmaga kodust välja ronida. Pärnu on ikkagi Pärnu - ilm oli peaaegu lõpuni välja täiesti ideaaaalne. Ja kui nüüd bändide kallale asuda, siis...olge valmis nii kriitikaks kui kiiduks! :P
Kohale jõudsime just selleks hetkeks, kui lavale läks Jana Kask. Ja ma soovin, et me poleks sinna nii vara jõudnud, sest see oli pääääris jube. Superstaarist oli asi kaugel ja kogu see värks seal laval oli nii ebalev. Ja veel õhtupoole tekkis ju võrdlusmoment Ottiga...oeh, vaene neiu.
Bedwetters võttis otsajärje Janalt üle ja sai oma esinemisega palju, no ikka palju-palju paremini hakkama. Sünkroniseeritud hüppajad...ja vaene trummar, kes seda kepslemist ainult vaadata saab! ;D
Aides (loe: Aiiiiides :D :D :D :D) täitis oma ülesande samuti ülimalt suurepäraselt. Ja nende uue plaadi lood kuulsin ka ära...ei olnud eriti uued lood ju?! ;D Shanon pole mind kunagi eriti liigutanud ning HND kõlas paremini kui kunagi varem! Ei tea, miks küll?! :P
Ott Lepland (edasipidi: Ottland ;D) oli üllatavalt kepsakas, kuigi isegi see esinemine ei suutnud muuta minu arusaama tema üldisest isiksusest. Kuiv. Kõik. Tarvi ja Mairi. Kuum. :D
Ja Tõuuuu Täääääääg - kammmooon, noh! Ilmselgelt ei saa see midagi halba olla!!! Bänd ja puha - nagu õige asi ikka. Ja alates 2006. aastast (???), on nii mõndagi muutunud ja arenenud. Tublid poisid! ;)
Oeh. Lahe väike mini-rabarock ja suurepärased inimesed mu ümber. Kaunis! ;)
Hetkel käivad viimased ettevalmistused ja viimistlused laagrisse sõiduks. NOT! :D Ma pole veel midagi teinud. Ei viitsi. Üldse ei viitsi. Ma hakkan vist ära surema, sest mul on terve see nädal mingi nõrkus kallal olnud. Mitte üldse mitte midagi ei viitsi. Ph.
Nädala pärast näeme...võib-olla! :D
P.
Nii naljakas (loe: imelik), et esimene kursus on juba läbi (teoreetiliselt, nagu eespool mainitud). Nii ruttu. Ja nii muretult! :P Isegi viimane eksam oli selline...pingevaba?! No worries! :D Ja need vähesedki pinged sai õhtupoole palliplatsil maha surutud! Hihiii.
Ja asjalik olen ka olnud vahepeal. Vanalinna päevade korraldus-diimi vabatahtlik olin. Midagi suurt ja kontimurdvat tegema ei pidanud. Natuke siit ja natuke sealt, seda, mida vaja oli. Kõige keerulisemaks ostus suure praega võitlemine Beerhouse'is. Ja vene Katjuuuškadest on nüüd küll pikaks ajaks vääääga kõrini. :D
Et rahvuskultuuride-šokki leevendada, võtsime ette reisukese Pärnusse. Reiu Rock ja palju head muusikat. Kui nüüd ikka päris aus olla, siis esialgu reede hommikul ei olnud mitte mingit tahtmist sellise ilmaga kodust välja ronida. Pärnu on ikkagi Pärnu - ilm oli peaaegu lõpuni välja täiesti ideaaaalne. Ja kui nüüd bändide kallale asuda, siis...olge valmis nii kriitikaks kui kiiduks! :P
Kohale jõudsime just selleks hetkeks, kui lavale läks Jana Kask. Ja ma soovin, et me poleks sinna nii vara jõudnud, sest see oli pääääris jube. Superstaarist oli asi kaugel ja kogu see värks seal laval oli nii ebalev. Ja veel õhtupoole tekkis ju võrdlusmoment Ottiga...oeh, vaene neiu.
Bedwetters võttis otsajärje Janalt üle ja sai oma esinemisega palju, no ikka palju-palju paremini hakkama. Sünkroniseeritud hüppajad...ja vaene trummar, kes seda kepslemist ainult vaadata saab! ;D
Aides (loe: Aiiiiides :D :D :D :D) täitis oma ülesande samuti ülimalt suurepäraselt. Ja nende uue plaadi lood kuulsin ka ära...ei olnud eriti uued lood ju?! ;D Shanon pole mind kunagi eriti liigutanud ning HND kõlas paremini kui kunagi varem! Ei tea, miks küll?! :P
Ott Lepland (edasipidi: Ottland ;D) oli üllatavalt kepsakas, kuigi isegi see esinemine ei suutnud muuta minu arusaama tema üldisest isiksusest. Kuiv. Kõik. Tarvi ja Mairi. Kuum. :D
Ja Tõuuuu Täääääääg - kammmooon, noh! Ilmselgelt ei saa see midagi halba olla!!! Bänd ja puha - nagu õige asi ikka. Ja alates 2006. aastast (???), on nii mõndagi muutunud ja arenenud. Tublid poisid! ;)
Oeh. Lahe väike mini-rabarock ja suurepärased inimesed mu ümber. Kaunis! ;)
Hetkel käivad viimased ettevalmistused ja viimistlused laagrisse sõiduks. NOT! :D Ma pole veel midagi teinud. Ei viitsi. Üldse ei viitsi. Ma hakkan vist ära surema, sest mul on terve see nädal mingi nõrkus kallal olnud. Mitte üldse mitte midagi ei viitsi. Ph.
Nädala pärast näeme...võib-olla! :D
P.
Saturday, June 05, 2010
Vegetatsioon.
Kui mul oleks keskmine nimi, siis oleks selleks kindlasti Troublemaker. Või Sussapussa või lihtsalt Devil. Ma seletaks, aga ma olen lihtsalt niii surmani väsinud, et ei. Ilmselgelt olen ma selline susserdis, et need "asjad" ei kannataks mitte grammigi trükivalgust. Ma olen rumal. Vahel olen lihtsalt Rumal. Ja vahel üllatan ma iseennastki.
--
Kui nüüd taaskord kõik ausalt ära rääkida, siis sai see meeletu lugu alguse juba kolmapäeval kui aset leidis rekreatiivne rekreatsioonilaste rekreatsiooniüritus. :D Teoorias juba teist korda, minu jaoks esimesti korda. Riiaküla Jaani talus ehk Johanna pool, Haapsalu maantee ääres. Sai kiigutud, grillitud, batuudidatud, võrkupallitud, saunatatud, tiigitatud, tünnisaunatatud, naerdud, naerdud, naerdud. Pole lihtsalt võimalik tõsiseks jääda, kui käid samal kursusel selliste humoristidega. Njah, ja samas, oli ka tõsisemaid hetki, kus tuli tunnistada, et kõikidega ei ole siiski kõik päris korras. And yet again - et mitte mõista ülekohtuselt hukka süütuid inimesi, siis tuleb tõdeda, et inimeste arusaam REKREATSIOONIST on väga erinev. Liiga erinev. Palju õnne neile, kes üldse ei taju piire ja aitäh neile, kes ei pea kandma maske.
Ma ei viitsi filosofeerida. Lühidalt öeldes oli lugu nii, et "ägedamad pidutsejad" kukkusid varakult ära ja õiged "vampiirid" püsisid (oludesunnil! :D) vastu kella 6ni. Kui katuseall enam magada ei saanud, siis kolisid kaks "vampiiri" autosse. Kell 8 olid mõlemad nagu naksti üleval, sest oma tööd hakkasid tegema esialgu päike...ja siis sääsed. :P
Oli kui hea oli päeval kell üks omas voodis magama vajuda. Ja oli kui halb oli kell seitse tõusta. Sest siis saabus ju arusaam, et ilus päev on maha magatud ja unepohmakas oli ikka pääääääris valus. Pingutasin (loe: väsitasin) end tegelema millegagi, et siis mõne tunnipärast jälle tuttu vajuda. Mu elu sisutihedaimad hetked, indeed! :D
--
Vahel ma taban end käitumast...mittesobivalt. Ma taban end mõtlemast sellele, et "küll kunagi". Ja nii, kui ma taban end nii mõtlemast (ja ka käitumast), asun tegutsema vastupidiselt. Ei ole olemas ju homset. Tuleb elada täna. Ei ole mingit peaproovi, enam ei saa midagi uuesti või teisiti teha. Ma nagu saan sellest aru, aga ei saa ka. Paratamatus. Tuleb meeles pidada, et iga tegu kujundab pilti. On tükike tervikust.
Ma tean, et ei ole just kõige õigem tegu võrrelda enda tegemisi kellegi teiste omadega, aga muud moodi teiste vigadest ei õpita ju?! Vahel vaatan, mõtlen ja saan aru, et mina olen niigi piisavalt down-to-earth. Reaalsuse piires ja kaine mõistusega. Ometigi täiel kiirusel, mõnuga. Jah, nii, et mitte midagi kahetseda ei oleks.
--
Üks teine lugu on sellele esimesele päris sarnane. See lugu sisaldab ka sauna ja tiiki, kiike ja grilli, sõpru-tuttavaid ja võõraid, mõistlikke joodikuid ja mitte nii mõistlikke tinutajaid. Tünnisauna ei olnud. Ja võrkpallitamist ei olnud ka, sest kuigi pall oli ju olemas...isegi mängijad olid ja väljak...aga üks post oli puudu! :D Palju ühiseid jooni, ent ometigi nii erinevad peod. Üks inimene võib muuta kõike. Või kaks inimest. Aga üks vähemalt. Aga pidu oli sigavinge ja lausa nii kõva, et me unustasime Karli ja Madise lahkumise-šampust juua. :D Ja pidu kestis ilma selletagi hommikuni. Jep, pidu kestis täpselt nii kaua, kuni ka viimased jutupaunikud (mina ja Kreyt) ära kukkusime. Peohinged, mis teha. :D
--
Jah, siin ongi see järelemõtlemise koht.
--
Oeh, ma oleks olnud väga õnnelik, kui mul oleks olnud võimalus pärast Anu bussipeale panemist ja Kreydi teeäärde viimist koju magama tulla. Selle asemel aga pidin minema Suure-Jaani isaga vaidlema. Talle lihtsalt kuskil tuli pähe, et ma võiks joosta. Palju ja kiiresti. Kohalike võistluste raames. Üritasin, mis ma üritasin, aga see talle pähe ei mahtunud, et ma olin ainult 4 tundi maganud ja väsimusest nõrkemas. Oma touchi andis asjale muidugi Mati, kes kohe julgelt minu osavõtust üle staadioni kuulutas. :D Ja mille kuradima pärast mul mu jooksu jalanõud kaasas on?! Asjaolude kokkulangemise tagajärjel ei jäänudki mul siiski muud üle, kui oma värvilised rannalühkarid (mis ei ole kohe mitte kuidagi jooksu-lühkarid) jalga tõmmata ja võistlustulle asuda. Tee oli raske ja pikk. 1,5 km. Ja raisk, ma ei jõudnud. Üleüldse ei saanud ma midagi aru, sest omaarust jäin ma 5-daks, aga siis selgus, et ma olen juba ju puhta naiste alagrupis ja - ohoo - võit oligi kotis! :D Absurd. Nüüd olen sõna kõige otsesemas mõttes surmväsinud ja nõrkemas.
Mul on sõbrad, kes mulle jõudu annavad. Vähemalt üks. Praegu. Ei kahetse. Nii tore oli.
Never let your sense of morals get in the way of doing what's right.
Karli-ja-Kreydi-poolt-nimetatud,
Minipihv-piffar-Pisike. :)
--
Kui nüüd taaskord kõik ausalt ära rääkida, siis sai see meeletu lugu alguse juba kolmapäeval kui aset leidis rekreatiivne rekreatsioonilaste rekreatsiooniüritus. :D Teoorias juba teist korda, minu jaoks esimesti korda. Riiaküla Jaani talus ehk Johanna pool, Haapsalu maantee ääres. Sai kiigutud, grillitud, batuudidatud, võrkupallitud, saunatatud, tiigitatud, tünnisaunatatud, naerdud, naerdud, naerdud. Pole lihtsalt võimalik tõsiseks jääda, kui käid samal kursusel selliste humoristidega. Njah, ja samas, oli ka tõsisemaid hetki, kus tuli tunnistada, et kõikidega ei ole siiski kõik päris korras. And yet again - et mitte mõista ülekohtuselt hukka süütuid inimesi, siis tuleb tõdeda, et inimeste arusaam REKREATSIOONIST on väga erinev. Liiga erinev. Palju õnne neile, kes üldse ei taju piire ja aitäh neile, kes ei pea kandma maske.
Ma ei viitsi filosofeerida. Lühidalt öeldes oli lugu nii, et "ägedamad pidutsejad" kukkusid varakult ära ja õiged "vampiirid" püsisid (oludesunnil! :D) vastu kella 6ni. Kui katuseall enam magada ei saanud, siis kolisid kaks "vampiiri" autosse. Kell 8 olid mõlemad nagu naksti üleval, sest oma tööd hakkasid tegema esialgu päike...ja siis sääsed. :P
Oli kui hea oli päeval kell üks omas voodis magama vajuda. Ja oli kui halb oli kell seitse tõusta. Sest siis saabus ju arusaam, et ilus päev on maha magatud ja unepohmakas oli ikka pääääääris valus. Pingutasin (loe: väsitasin) end tegelema millegagi, et siis mõne tunnipärast jälle tuttu vajuda. Mu elu sisutihedaimad hetked, indeed! :D
--
Vahel ma taban end käitumast...mittesobivalt. Ma taban end mõtlemast sellele, et "küll kunagi". Ja nii, kui ma taban end nii mõtlemast (ja ka käitumast), asun tegutsema vastupidiselt. Ei ole olemas ju homset. Tuleb elada täna. Ei ole mingit peaproovi, enam ei saa midagi uuesti või teisiti teha. Ma nagu saan sellest aru, aga ei saa ka. Paratamatus. Tuleb meeles pidada, et iga tegu kujundab pilti. On tükike tervikust.
Ma tean, et ei ole just kõige õigem tegu võrrelda enda tegemisi kellegi teiste omadega, aga muud moodi teiste vigadest ei õpita ju?! Vahel vaatan, mõtlen ja saan aru, et mina olen niigi piisavalt down-to-earth. Reaalsuse piires ja kaine mõistusega. Ometigi täiel kiirusel, mõnuga. Jah, nii, et mitte midagi kahetseda ei oleks.
--
Üks teine lugu on sellele esimesele päris sarnane. See lugu sisaldab ka sauna ja tiiki, kiike ja grilli, sõpru-tuttavaid ja võõraid, mõistlikke joodikuid ja mitte nii mõistlikke tinutajaid. Tünnisauna ei olnud. Ja võrkpallitamist ei olnud ka, sest kuigi pall oli ju olemas...isegi mängijad olid ja väljak...aga üks post oli puudu! :D Palju ühiseid jooni, ent ometigi nii erinevad peod. Üks inimene võib muuta kõike. Või kaks inimest. Aga üks vähemalt. Aga pidu oli sigavinge ja lausa nii kõva, et me unustasime Karli ja Madise lahkumise-šampust juua. :D Ja pidu kestis ilma selletagi hommikuni. Jep, pidu kestis täpselt nii kaua, kuni ka viimased jutupaunikud (mina ja Kreyt) ära kukkusime. Peohinged, mis teha. :D
--
Jah, siin ongi see järelemõtlemise koht.
--
Oeh, ma oleks olnud väga õnnelik, kui mul oleks olnud võimalus pärast Anu bussipeale panemist ja Kreydi teeäärde viimist koju magama tulla. Selle asemel aga pidin minema Suure-Jaani isaga vaidlema. Talle lihtsalt kuskil tuli pähe, et ma võiks joosta. Palju ja kiiresti. Kohalike võistluste raames. Üritasin, mis ma üritasin, aga see talle pähe ei mahtunud, et ma olin ainult 4 tundi maganud ja väsimusest nõrkemas. Oma touchi andis asjale muidugi Mati, kes kohe julgelt minu osavõtust üle staadioni kuulutas. :D Ja mille kuradima pärast mul mu jooksu jalanõud kaasas on?! Asjaolude kokkulangemise tagajärjel ei jäänudki mul siiski muud üle, kui oma värvilised rannalühkarid (mis ei ole kohe mitte kuidagi jooksu-lühkarid) jalga tõmmata ja võistlustulle asuda. Tee oli raske ja pikk. 1,5 km. Ja raisk, ma ei jõudnud. Üleüldse ei saanud ma midagi aru, sest omaarust jäin ma 5-daks, aga siis selgus, et ma olen juba ju puhta naiste alagrupis ja - ohoo - võit oligi kotis! :D Absurd. Nüüd olen sõna kõige otsesemas mõttes surmväsinud ja nõrkemas.
Mul on sõbrad, kes mulle jõudu annavad. Vähemalt üks. Praegu. Ei kahetse. Nii tore oli.
Never let your sense of morals get in the way of doing what's right.
Karli-ja-Kreydi-poolt-nimetatud,
Minipihv-piffar-Pisike. :)
Tuesday, June 01, 2010
A2 !!!
Tallinn on imelik. Siin on inimesed teistmoodi kui mujal. Ja ma ei oska öelda, kas see on hea või halb. Inimesed ei ole halvad, aga...nad on teistmoodi. Kõik asjad on siin teistmoodi, mitte ainult inimesed. Siin on teistmoodi aeg, siis on teistmoodi õhk, siis on teistmoodi suhtumine ja loodust siin peaaegu ei olegi. :P Viimastel päevadel olen ma sellest aru saanud ja miski nagu kogu aeg saadaks selle kaudu mulle signaali, et "jou-jou, mine ära siit!" Kohe, kohe-kohe varsti lähen! ;)
Näiteks. Lasteaia lõpp on suur asi. (Eriti, kui see tähendab lisaks kõigele ka väljamineku vähenemist umbes 5000 krooni võrra. :D) Mina lõpetasin lasteaia oma sinises printsessikleidis, möllu ja sebimist selle sündmuse ümber oli küll ja rohkem. Tallinnas käivad asjad vist teistmoodi. Selliseid "pisiasju" ei väärtustata. Mitte, et see kurb oleks (ainuke kurb asi on see, et nüüd jääb NABAsse minekuid palju vähemaks arvatavasti) või ma kedagi halvustada tahaks. Selles mõttes, et eks igaüks ise teab, mismoodi ta oma perekonda suhtub ja mida ta kalliks peab. Asi ei ole hull ega halb. Lihtsalt teistmoodi. Mina teen hoopis omamoodi! :)
Suurele lastepildistamisel järgnes mõnus veiniõhtu Ergo ja Hurmiga. :D Teised külalised oli muidugi ka Krissu sünnipäeval, aga nad olid kõik teisejärgulised. As always...
Teine koht, kus filosofeerisime Ergoga inimeste üle, oli tema puhkus. Ei, meie puhkus, tema sünnipäev! :P Ja rääkisime, mis me rääkisime, ikka ei saanud aru, miks inimesed nii imelikud on. :D Aga see polegi oluline. Hoopis olulisem on see, et nüüd on kinkekaart "kulutatud" ja Toilas käidud ja nähtud. Käsmu on kaunis, mandri-Eesti kõige põhjapoolsem ots on (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, söemägi (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, peaaegu (taaskord :D) Moldovas käidud ja Jägala juga ülevaadatud. Valaste juga oli kahjuks "kinni". Aga me peame ükskord kõik need kohad uuesti ülevaatama, sest FOTOKAS jäi ju koju. Atlas ka! Kummipead!!! Üks eriline nädalavahetus ühe erilise inimesega - mida veel tahta?! Mina tean mida veel tahta. Selliseid asju ja aegu tihemini!!! Love.
Ja nüüd see uudis, mida ma salamisi juba nii mõne kuu oodanud olen. Noh, vaevalt, et Audi minu palvekirja väga tõena oleks võtnud ja nii on nüüd näide sellest, et ka mõttejõul on võimalik asju liigutada. Uskuge või mitte, nad hakkavad A2-sid jälle tootma!!! Yhha! :D :D :D :D
[edit] - "The Secret" - läbi loetud ja läbi mõeldud. Ma ei tahaks öelda, et see on eneseabi raamat, kuna ma ei ole veel nii meeleheitel, et sellist abi peaks otsima. :D Ma lugesin seda raamatut vaid selleks, et mulle soovitati seda. Ja ega see mööda külge alla ei voolanud. Ma tean, et need asjad on täpselt nii seatud nagu seal raamatus kirjas (vaadake kas või seda "kokkusattumust" A2-tega! :D). Üks asi on uskumine ja arusaamine, teine on selle Saladuse rakendamine. Minu jaoks on siiski selles mõned kitsaskohad, millest on raske mööda minna. Aga ma püüan. Püüan mõelda, uskuda ja tänada!
Film olevat veel parem, niiet asun DVD otsinguile! :P
Ps! Kinos pole ka sada aastat käinud. Tahaks!
[edit] - Suht raske juhus, kui elad küünarnukki pidi klahvide peal ja siis hiir ära sureb. Ergo tuli koju ja äratas mu hiirekese ellu. Fn + F9 ! I'm a genius! :D
Näiteks. Lasteaia lõpp on suur asi. (Eriti, kui see tähendab lisaks kõigele ka väljamineku vähenemist umbes 5000 krooni võrra. :D) Mina lõpetasin lasteaia oma sinises printsessikleidis, möllu ja sebimist selle sündmuse ümber oli küll ja rohkem. Tallinnas käivad asjad vist teistmoodi. Selliseid "pisiasju" ei väärtustata. Mitte, et see kurb oleks (ainuke kurb asi on see, et nüüd jääb NABAsse minekuid palju vähemaks arvatavasti) või ma kedagi halvustada tahaks. Selles mõttes, et eks igaüks ise teab, mismoodi ta oma perekonda suhtub ja mida ta kalliks peab. Asi ei ole hull ega halb. Lihtsalt teistmoodi. Mina teen hoopis omamoodi! :)
Suurele lastepildistamisel järgnes mõnus veiniõhtu Ergo ja Hurmiga. :D Teised külalised oli muidugi ka Krissu sünnipäeval, aga nad olid kõik teisejärgulised. As always...
Teine koht, kus filosofeerisime Ergoga inimeste üle, oli tema puhkus. Ei, meie puhkus, tema sünnipäev! :P Ja rääkisime, mis me rääkisime, ikka ei saanud aru, miks inimesed nii imelikud on. :D Aga see polegi oluline. Hoopis olulisem on see, et nüüd on kinkekaart "kulutatud" ja Toilas käidud ja nähtud. Käsmu on kaunis, mandri-Eesti kõige põhjapoolsem ots on (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, söemägi (minul taaskord, Ergol esmakordselt) vallutatud, peaaegu (taaskord :D) Moldovas käidud ja Jägala juga ülevaadatud. Valaste juga oli kahjuks "kinni". Aga me peame ükskord kõik need kohad uuesti ülevaatama, sest FOTOKAS jäi ju koju. Atlas ka! Kummipead!!! Üks eriline nädalavahetus ühe erilise inimesega - mida veel tahta?! Mina tean mida veel tahta. Selliseid asju ja aegu tihemini!!! Love.
Ja nüüd see uudis, mida ma salamisi juba nii mõne kuu oodanud olen. Noh, vaevalt, et Audi minu palvekirja väga tõena oleks võtnud ja nii on nüüd näide sellest, et ka mõttejõul on võimalik asju liigutada. Uskuge või mitte, nad hakkavad A2-sid jälle tootma!!! Yhha! :D :D :D :D
[edit] - "The Secret" - läbi loetud ja läbi mõeldud. Ma ei tahaks öelda, et see on eneseabi raamat, kuna ma ei ole veel nii meeleheitel, et sellist abi peaks otsima. :D Ma lugesin seda raamatut vaid selleks, et mulle soovitati seda. Ja ega see mööda külge alla ei voolanud. Ma tean, et need asjad on täpselt nii seatud nagu seal raamatus kirjas (vaadake kas või seda "kokkusattumust" A2-tega! :D). Üks asi on uskumine ja arusaamine, teine on selle Saladuse rakendamine. Minu jaoks on siiski selles mõned kitsaskohad, millest on raske mööda minna. Aga ma püüan. Püüan mõelda, uskuda ja tänada!
Film olevat veel parem, niiet asun DVD otsinguile! :P
Ps! Kinos pole ka sada aastat käinud. Tahaks!
Pps! Ma ei mäleta enam, mis värvi mu kultuuri-nurk oli?!?!?!?! :D
Mu arvuti läks katki: hiirepoiss suri ära! :/
[edit] - Suht raske juhus, kui elad küünarnukki pidi klahvide peal ja siis hiir ära sureb. Ergo tuli koju ja äratas mu hiirekese ellu. Fn + F9 ! I'm a genius! :D
Thursday, May 27, 2010
Wednesday, May 26, 2010
Üks kahest!
Talvest on saanud kevad. Lumi on jäädavalt sulanud ja isegi puud on vahepeal lehte läinud (mitte ainult punga, vaid juba lehte!!!). :D Aga eii, ma ei käinud ootamatult reisil, minuga ei ole midagi juhtunud ja ma ei ole suuremaks kasvanud. Põhjus, miks ma siia midagi kribanud ei ole, on lihtne: olen laisk ja äärmiselt hõivatud olnud. Rohkem nagu vastupidi. Üllatavalt kiire on olnud viimasel ajal ja isegi kui tekib väike ajahetk puhkuseks, siis ei ole ma lihtsalt raatsinud seda hetke kulutada selleks, et end kättevõtta. :P
Lisaks sellele, et vahepeal kevad on tulnud, käis korraks ka suvi! Raske oli endalgi uskuda kui ilmajaam näitas Viljandis kõrgemaid kraade kui Hispaanais! :P Natuke sain isegi päikest piiluda kui midagi muud teha ei olnud. Ega siis eksamisess kahe eksamiga naljaasi ei ole! See ju tähendab seda, et kõik need teised ained, mis ei lõppe eksamiga, tuleb ka kuidagi ära lõpetada. Oma esimese reisipaketiga sain hakkama. Ja mängudekaust on ilusti kapipeal köidetult olemas. Ja ega mu tegevused kooliga ei piirdu, oo ei.
Karikaturniiri lõpetasime ilusti ja väärikalt basseinipeoga, mis oli niiiiiiiiiiii omamoodi, niiiiiiiiiiiii äge ja suhtelist rõveda lõpuga. Vaesed inimesed, kes järgmisel päeval Keila tervisekeskusesse ujuma pidid minema! :D Ja neetud olgu see inimene, kes mu rätiku julges rotti lasta, rsk! :D
Sujuvalt basseinipeolt ujusin samas stiilis Heleni sünnipäevale, mis oli ka nii naljakas. Sünnipäevale minnes ei olnud mul seal mitte ainsamatki sõpra, kuid peo lõpuks selgus, et kohapeal tekkinud sõbrad ei tahtnud mind üldse minna lasta. :D Aga ega nii midagi imestada ei ole. Ma lihtsalt olen nii kuum kaup noorte poiste seas, sest ega Ronnu sünnipäevalt minema saamine lihtsam ei olnud. :P
Oh, ma ei viiiitsi enam trükkida. Niii palju on juhtunud vahepeal, et kõik korraga tahaks - plärts! - siia kirja panna. No, ülilahe Uno-õhtu Inkeri juures, Rockcafe oli kunagi tore, juuksuri-jutud, "viimane" Viidingu-õhtu (mis oli senini kõikidest eelnevatest PARIM! - kindlalt!!!) ja Leonardo da Vinci näitusel käisime lõppude-lõpuks ära. Lugematul hulgal grillõhtuid oleme vist juba teinud ja esimene murugi on niidetud.
Suuremat tähelepanu vajab muidugi meie rebasteretk, mis ka lõpuks ikkagi toimus. Oktoober või mai - ega eriti vahet ei ole ju!? :D Noo, käisime Kallaste talus talgutel. Või õigemini teised kõik tegid tööd ja mina arendasin oma laste pildistamise oskusi, võtsin päikest ja tapsin sääski! :P Kurb ainult, et kursus meil selline...nõrgavõitu on... :/ Eii, ma ei vingu. Ja ei tunne enam nende pärast häbi, sest nemad oli ju need, kes jätsid tulemata!!!
Kogu eelnevat kokkuvõttes: eile tegin eelviimase eksami ja täna käisin eriala lõputööde kaitsmisi kuulamas - suvi on juba käega katsuda. Muidu on kõik tore!
Lisaks sellele, et vahepeal kevad on tulnud, käis korraks ka suvi! Raske oli endalgi uskuda kui ilmajaam näitas Viljandis kõrgemaid kraade kui Hispaanais! :P Natuke sain isegi päikest piiluda kui midagi muud teha ei olnud. Ega siis eksamisess kahe eksamiga naljaasi ei ole! See ju tähendab seda, et kõik need teised ained, mis ei lõppe eksamiga, tuleb ka kuidagi ära lõpetada. Oma esimese reisipaketiga sain hakkama. Ja mängudekaust on ilusti kapipeal köidetult olemas. Ja ega mu tegevused kooliga ei piirdu, oo ei.
Karikaturniiri lõpetasime ilusti ja väärikalt basseinipeoga, mis oli niiiiiiiiiiii omamoodi, niiiiiiiiiiiii äge ja suhtelist rõveda lõpuga. Vaesed inimesed, kes järgmisel päeval Keila tervisekeskusesse ujuma pidid minema! :D Ja neetud olgu see inimene, kes mu rätiku julges rotti lasta, rsk! :D
Sujuvalt basseinipeolt ujusin samas stiilis Heleni sünnipäevale, mis oli ka nii naljakas. Sünnipäevale minnes ei olnud mul seal mitte ainsamatki sõpra, kuid peo lõpuks selgus, et kohapeal tekkinud sõbrad ei tahtnud mind üldse minna lasta. :D Aga ega nii midagi imestada ei ole. Ma lihtsalt olen nii kuum kaup noorte poiste seas, sest ega Ronnu sünnipäevalt minema saamine lihtsam ei olnud. :P
Oh, ma ei viiiitsi enam trükkida. Niii palju on juhtunud vahepeal, et kõik korraga tahaks - plärts! - siia kirja panna. No, ülilahe Uno-õhtu Inkeri juures, Rockcafe oli kunagi tore, juuksuri-jutud, "viimane" Viidingu-õhtu (mis oli senini kõikidest eelnevatest PARIM! - kindlalt!!!) ja Leonardo da Vinci näitusel käisime lõppude-lõpuks ära. Lugematul hulgal grillõhtuid oleme vist juba teinud ja esimene murugi on niidetud.
Suuremat tähelepanu vajab muidugi meie rebasteretk, mis ka lõpuks ikkagi toimus. Oktoober või mai - ega eriti vahet ei ole ju!? :D Noo, käisime Kallaste talus talgutel. Või õigemini teised kõik tegid tööd ja mina arendasin oma laste pildistamise oskusi, võtsin päikest ja tapsin sääski! :P Kurb ainult, et kursus meil selline...nõrgavõitu on... :/ Eii, ma ei vingu. Ja ei tunne enam nende pärast häbi, sest nemad oli ju need, kes jätsid tulemata!!!
Kogu eelnevat kokkuvõttes: eile tegin eelviimase eksami ja täna käisin eriala lõputööde kaitsmisi kuulamas - suvi on juba käega katsuda. Muidu on kõik tore!
Wednesday, May 05, 2010
Kas võrkpall on ikka nii võrratu?!
Aii. Ma olen kuri! Ma olen enda peale nii kuri, et ma ei oska vahepeal piisavalt kuri olla. Väike, kuri ja vägivaldne?! Ilmaselgelt mitte piisavalt! :D No, tule taevas appi, milline päev täna oli! Hommikul kella poole seitsmest olen jalul. Esialgu tegin endale ise liiga (just nimelt selle varajase ärkamisega! :D) ja pärast tegid kõik teised mulle liiga.
Õppimisest ei tulnud mitte midagi välja, koogist ei olnud mitte midagi välja, magada ka vahepeal ei saanud ja siis tuli minna kõige otsustavamale võrkpalli mängule sel turniiril (so far). Seal läksid asjad veel hullemaks, sest Holger ikka ja endiselt kiusab mind, mitte keegi ei kuulanud ega uskunud mind ja meie võistkonna kapten ja hing mängis täna vastaste poolel (nii sõna otseses mõttes kui vähegi võimalik). Jah, pähe saime selle otsustava mängu, nii ausalt kui ka ebaausalt. Ma kohe mitte kuidagi ei oska seda seletada, sest...kogu see lugu on lihtsalt nii uskumatu. Kuidas saab suur mees nii plikalikult nõrk olla? Kuhu jäi võistlushimu ja võidutahe?! Aga nagu ma juba ütlesin, siis ei saa ma sinna mitte midagi isegi teha, sest ma ei suuda piisavalt kuri olla kogu selle olukorra peale. Mina andsin endast kõik...ausalt.
Lihtsalt nii kurb, et vahva turniir nüüd niiviisi lõppes. Ei vea nende tiimikaaslastega, ei vea lihtsalt...
Pettunud-Pisike.
[edit] - JAH, VÕRKPALL ON VÕRRATU!!! :)
Õppimisest ei tulnud mitte midagi välja, koogist ei olnud mitte midagi välja, magada ka vahepeal ei saanud ja siis tuli minna kõige otsustavamale võrkpalli mängule sel turniiril (so far). Seal läksid asjad veel hullemaks, sest Holger ikka ja endiselt kiusab mind, mitte keegi ei kuulanud ega uskunud mind ja meie võistkonna kapten ja hing mängis täna vastaste poolel (nii sõna otseses mõttes kui vähegi võimalik). Jah, pähe saime selle otsustava mängu, nii ausalt kui ka ebaausalt. Ma kohe mitte kuidagi ei oska seda seletada, sest...kogu see lugu on lihtsalt nii uskumatu. Kuidas saab suur mees nii plikalikult nõrk olla? Kuhu jäi võistlushimu ja võidutahe?! Aga nagu ma juba ütlesin, siis ei saa ma sinna mitte midagi isegi teha, sest ma ei suuda piisavalt kuri olla kogu selle olukorra peale. Mina andsin endast kõik...ausalt.
Lihtsalt nii kurb, et vahva turniir nüüd niiviisi lõppes. Ei vea nende tiimikaaslastega, ei vea lihtsalt...
Pettunud-Pisike.
[edit] - JAH, VÕRKPALL ON VÕRRATU!!! :)
Tuesday, May 04, 2010
Moments like this!
Mõtlesin, et olen hea ja äge ja ei jäta seekord kuuajalist pausi sisse...ja lükkan selle abil ka koolitöid edasi! Hihiii! :) Aga kui nüüd tegelikult ja ausalt rääkida, siis on peamiseks põhjuseks siia sissekande kirjutamiseks ikka pääääris hea põhjus. Ei ole eriti tavaline, et mul on niiiiiii äge nädalavahetus, kui eelmine oli. Novot, kohe niii hea, et väärib eraldi äramärkimist.
Niisiis hakkas mu pöörane seiklus reedel, kui mul mitte midagi teha ei olnud. Nagu üks korralik koolilapst ikka, käisin hommikul natuke koolis ja sain isegi oma ettekandega üllatavalt hästi hakkama (kui arvestada fakti, et taaskord alustasin selle koostamist viimasel õhtul). Peale kooli-hommikut hakkasingi kohe plaane paika panema. Jõudsin paar kõnet teha, kui ma ootamatult magama kukkusin. Üles ärgates oli mõte palju selgem ja plaan juba justkui iseenesest paigas. Niisiis võtsin suuna Olustvere poole...
Eks ikka selleks, et terve nädalavahetus vaikselt seal passida...NOT! :D Vaikne rahulik õhtu maaõhus ja laupäeval oli autorool Tartu poole keeratud. Püha mooses, ma ei mäletanudki enam, millal ma viimati Anu nägin. Aga viga sai parandatud. Mida me siis tegime?! Seda, mida alati! Kooki tegime, filmi vaatasime, rääkisime maast ja ilmast ja natuke tudengipäevi nägime ka. Ja mitte ainult ei näinud, vaid ikka võtsime täie raha eest osa ka: tantsisime ja puha! :D Pärast tantsupidu seadsime sammud Illukasse, et natuke veel tantsida. Ja, oipläääääääääää, kui tore, et me ikka listis olime (sest muidu oleks kogu see toredus nägemata jäänud). Kui ma reedel Olustvere poole sõites raadiost kuulsin, et Sunnikud on Tartus, siis arvasin, et see on vaid mingi nõme apillinali. Aga tuli välja, et see ei olnudki nii ja TP & S olidki maailma ägedaimas klubis kontserti andmas. Rahvast ei olnud palju ja üleüldse oli "etendus" palju-palju parem, kui viimane kord Überblingenis. Kõik! Punkt. Vähemalt lahkumine oli kiire ja efektiivne!
Lahkusime ka põhjusega, et üks super-korter kohe Illuka vastas juba ootas! Saun oli soe ja puha! Sauna ma küll ise isiklikult ei jõudnud, kui aeg kadus seal sellegipoolest kuidagi liiiiga kiiresti. Poole kaheksast magama minnes oli päike juba kõrgel taevas ja ega see uni sellise suure naljaga tulla ei tahtnud. Ja kui me siis ükskord jälle jalule saime, möödus aeg paadirallitajaid ja Emajõkke-lendajaid vaadates. Ja niii kurb kui see ka ei olnud, tuli vaadata tõele näkku...ehk sammud tagasi pealinna poole seada.
Füsioloogilised nõudmised tegid oma töö ja esmaspäeval ma enam nii tubli koolilapst ei olnud. Aga niiii viimased nädalad on jäänud, et tuleks vist viisakalt kõik ära kannatada. Üheks suureks motivatsiooni-allikaks on muidugi SUVELAAAAAAAGER! Hõhõhõhõ! Juuuni-juuuni, tule rutttu! :)
Ps! Kui kõik kalduv kuidagi ühepoolseks, siis on ju loogiline, et olukord vajab tasakaalustamist?! Minu puhul see töötab...nii kaua, kui tasakaalustamine liialt kaalukaks ei lähe. Ära muretse, et lähe! ;)
P.
Pps! Ema helistas ja ütles, et juu ei jää siis muud üle, kui Tartu ülikooli üle kolida. Kui seal midagi õppida oleks, siis kolikski! :D :D :D :D
[edit] - Super-super-super-super nädalavahetus. Super inimesed! :)
Niisiis hakkas mu pöörane seiklus reedel, kui mul mitte midagi teha ei olnud. Nagu üks korralik koolilapst ikka, käisin hommikul natuke koolis ja sain isegi oma ettekandega üllatavalt hästi hakkama (kui arvestada fakti, et taaskord alustasin selle koostamist viimasel õhtul). Peale kooli-hommikut hakkasingi kohe plaane paika panema. Jõudsin paar kõnet teha, kui ma ootamatult magama kukkusin. Üles ärgates oli mõte palju selgem ja plaan juba justkui iseenesest paigas. Niisiis võtsin suuna Olustvere poole...
Eks ikka selleks, et terve nädalavahetus vaikselt seal passida...NOT! :D Vaikne rahulik õhtu maaõhus ja laupäeval oli autorool Tartu poole keeratud. Püha mooses, ma ei mäletanudki enam, millal ma viimati Anu nägin. Aga viga sai parandatud. Mida me siis tegime?! Seda, mida alati! Kooki tegime, filmi vaatasime, rääkisime maast ja ilmast ja natuke tudengipäevi nägime ka. Ja mitte ainult ei näinud, vaid ikka võtsime täie raha eest osa ka: tantsisime ja puha! :D Pärast tantsupidu seadsime sammud Illukasse, et natuke veel tantsida. Ja, oipläääääääääää, kui tore, et me ikka listis olime (sest muidu oleks kogu see toredus nägemata jäänud). Kui ma reedel Olustvere poole sõites raadiost kuulsin, et Sunnikud on Tartus, siis arvasin, et see on vaid mingi nõme apillinali. Aga tuli välja, et see ei olnudki nii ja TP & S olidki maailma ägedaimas klubis kontserti andmas. Rahvast ei olnud palju ja üleüldse oli "etendus" palju-palju parem, kui viimane kord Überblingenis. Kõik! Punkt. Vähemalt lahkumine oli kiire ja efektiivne!
Lahkusime ka põhjusega, et üks super-korter kohe Illuka vastas juba ootas! Saun oli soe ja puha! Sauna ma küll ise isiklikult ei jõudnud, kui aeg kadus seal sellegipoolest kuidagi liiiiga kiiresti. Poole kaheksast magama minnes oli päike juba kõrgel taevas ja ega see uni sellise suure naljaga tulla ei tahtnud. Ja kui me siis ükskord jälle jalule saime, möödus aeg paadirallitajaid ja Emajõkke-lendajaid vaadates. Ja niii kurb kui see ka ei olnud, tuli vaadata tõele näkku...ehk sammud tagasi pealinna poole seada.
Füsioloogilised nõudmised tegid oma töö ja esmaspäeval ma enam nii tubli koolilapst ei olnud. Aga niiii viimased nädalad on jäänud, et tuleks vist viisakalt kõik ära kannatada. Üheks suureks motivatsiooni-allikaks on muidugi SUVELAAAAAAAGER! Hõhõhõhõ! Juuuni-juuuni, tule rutttu! :)
Ps! Kui kõik kalduv kuidagi ühepoolseks, siis on ju loogiline, et olukord vajab tasakaalustamist?! Minu puhul see töötab...nii kaua, kui tasakaalustamine liialt kaalukaks ei lähe. Ära muretse, et lähe! ;)
P.
Pps! Ema helistas ja ütles, et juu ei jää siis muud üle, kui Tartu ülikooli üle kolida. Kui seal midagi õppida oleks, siis kolikski! :D :D :D :D
[edit] - Super-super-super-super nädalavahetus. Super inimesed! :)
Thursday, April 29, 2010
Laisk nagu lohe!
Vedelen. Ja ei tee absoluuuuuuuuuuuuuuuuutselt mitte midagi. Kuigi peaks, sest homme olen sunnitud inkas ettekannet tegema. Ma tean seda juba päris-päris selle semestri algusest peale...ja kas mul on üks ridagi (viiest leheküljest) kirja pandud?! EIIII! :D Kui täna oleks ilus ilm, siis ma kindlasti sõidaks ratta või rullikatega või niisama jalutaks. Vähemalt eile ja üleeile ja päev enne üleeilset sain ma tänu ilmale seda ebameeldivat ülesannet edasi lükata, aga täna hakkas isegi ilmataat mulle vastu ja tõesti ei jää vist mitte midagi muud teha, kui end kokku tirida ja asi ära teha. Kole! :D
Tegelikult ma tavaliselt ja ole nii laisk. Ainult need asjad, mis ei paku erilist pinget või...ma ei isegi ei tea, milles asi on. Puudub motivatsioon ja kõik.
Vahepeal on juba täielik kevad olnud!!! Ei, mitte Tallinnas, aga Olustveres. Seal on puudel pungad ja kevadelõhn. Tallinnas on ainult külm tuul ja tolmused tänavad. Ja sellegi poolest on selle aasta esimesed päevitus "jäljed" peal! Hihiii! :)
Olustveres käigul oli muidugi suurejooneline põhjus: meie pere kõige suurem laps sai veel suuremaks ja vanemaks! :P Ja kuna istutamiseks on praegu parim aeg, siis viisime üheskoos läbi suurejoonelisi kevadtalguis. Tegime oma esimese mai kohe ette ära, nüüd on tehtud ja valmis! Sel suvel võib meie hoovis tikreid ja mustsõstraid otsa põõsalt süüa ning ka värsket raberberikooki võib kasvõi igapäev teha! Aga tilli ja muude maitseainetega peab veel tegelema! :P
Täna on eriline päev! Ronnu kutsus mind juba ammu kinno ja täna oli siis see päev, kui meie "date" sai tõeks! :D "Kuidas taltsutada lohet" - ilus ja hea ja armas lastekas, kuid mitte üks nendest, mida kindlasti DVDna endale koju soetada! Ronnu on ikka niiiiiiiiiiiiii armas! Tõeline džentelmen! :D
Ahjaaaa! Ja grillihooaeg on nüüd kohe päris-päris ausalt avatud, kuna uus grillmasin on käima joostud. Ja tegelikult ei tahtnud ma seda selle "ahjaaga" õelda...sest palju olulisem on see, et lõppude-lõpuks saime selle Tarantino uue (või õigemini "uue") filmi vaadatud! On, on ikka täiesti haigelt geniaalne ja geniaalselt haige see mees! "Inglourious Basterds" fak yeah! :)
Blogi kirjutamine oli nüüd viimane võimalus oma õppimisi edasi lükata ja ega ei jäägi nüüd muud üle, kui tuleb oma motivatsiooni-mehed blue-ray'l mängima panna, end kokku tõmmata ja asi ära teha! Bullshiiiiiiiiiiiiiiiit!
Istutaja-Pisike. :)
Ps! Nädalavahetus. Appi! Mitte kuskile minna ei saa, sest enda autoga ei lubata sõita ja suurte autodega ei taha sõita. Ja nii ongi APPPII, sest mida ma siis siin teen, ah?!
Tegelikult ma tavaliselt ja ole nii laisk. Ainult need asjad, mis ei paku erilist pinget või...ma ei isegi ei tea, milles asi on. Puudub motivatsioon ja kõik.
Vahepeal on juba täielik kevad olnud!!! Ei, mitte Tallinnas, aga Olustveres. Seal on puudel pungad ja kevadelõhn. Tallinnas on ainult külm tuul ja tolmused tänavad. Ja sellegi poolest on selle aasta esimesed päevitus "jäljed" peal! Hihiii! :)
Olustveres käigul oli muidugi suurejooneline põhjus: meie pere kõige suurem laps sai veel suuremaks ja vanemaks! :P Ja kuna istutamiseks on praegu parim aeg, siis viisime üheskoos läbi suurejoonelisi kevadtalguis. Tegime oma esimese mai kohe ette ära, nüüd on tehtud ja valmis! Sel suvel võib meie hoovis tikreid ja mustsõstraid otsa põõsalt süüa ning ka värsket raberberikooki võib kasvõi igapäev teha! Aga tilli ja muude maitseainetega peab veel tegelema! :P
Täna on eriline päev! Ronnu kutsus mind juba ammu kinno ja täna oli siis see päev, kui meie "date" sai tõeks! :D "Kuidas taltsutada lohet" - ilus ja hea ja armas lastekas, kuid mitte üks nendest, mida kindlasti DVDna endale koju soetada! Ronnu on ikka niiiiiiiiiiiiii armas! Tõeline džentelmen! :D
Ahjaaaa! Ja grillihooaeg on nüüd kohe päris-päris ausalt avatud, kuna uus grillmasin on käima joostud. Ja tegelikult ei tahtnud ma seda selle "ahjaaga" õelda...sest palju olulisem on see, et lõppude-lõpuks saime selle Tarantino uue (või õigemini "uue") filmi vaadatud! On, on ikka täiesti haigelt geniaalne ja geniaalselt haige see mees! "Inglourious Basterds" fak yeah! :)
Blogi kirjutamine oli nüüd viimane võimalus oma õppimisi edasi lükata ja ega ei jäägi nüüd muud üle, kui tuleb oma motivatsiooni-mehed blue-ray'l mängima panna, end kokku tõmmata ja asi ära teha! Bullshiiiiiiiiiiiiiiiit!
Istutaja-Pisike. :)
Ps! Nädalavahetus. Appi! Mitte kuskile minna ei saa, sest enda autoga ei lubata sõita ja suurte autodega ei taha sõita. Ja nii ongi APPPII, sest mida ma siis siin teen, ah?!
Friday, April 23, 2010
Only you can love me that way...
Plitrs-plärts, käes on märts! Eee, aprill siiski, aga noh. Nagu ma olen unustanud, mis kuu täna on, olen juba pikemat aega ka unustanud...ennast. Töid ja tegemisi ja kevadisi sebimisi on vist nii palju olnud, et pole aegagi pisut tagantjärgi analüüsida ja targutada oma elu üle. Mitte et ma seda nüüd hirmsasti viitsiks või vajaks, aga kiirelt ja kokkuvõtlikult võib ju asjad ritta seada küll! ;)
Naba pidu oli. Kuigi see pildistamise osa küll eriti hästi ei õnnstunud seekord, siis väga nunnu oli ikkagi! Uskumatu, kuidas lapsed võivad ära väsitada...lihtsalt oma olemusega. Ja muidugi ka oma kriiskava ja valju häälega. Aga Nabanaator rokkis ikka ja jälle täiega, nalja ja naeru ja kõike muud, mida ühel õigel juubeli-peol olema peab, oli! :)
Täpselt nagu soovitult, on vahepeal veel mõnusat trenni ja tipp-tasemel võrkpalli saadud tehtud, Tartus käidud ja palju toredaid inimesi nähtud ning üllatuslikult on mõned ained koolis juba sootus ära lõppenud. Uisutamisega sain ühelepoole, vesiaeroobika saab tuleval kolmapäeval otsa pluss veel kõik need ained, mis juba esimese semestri perioodiga otsa said. Eksamisess tõotab tulle taaskord meeletud - lausa kaks eksamit!!! :D Aasta loodusfotosid käisime vaatamas ja, damn, kuidas ma juba tahaks, et see fotograafia kuidagi mu tunniplaani sobituks! Mis siis, et meie miljoni-kroonise fotoka objektiiv on katki (juba algusest peale, väidavad professionaalid). Siit tulenevalt ka põhjus, miks kõik mu pildid siiski ei õnnestu: süüdi ei ole mitte fotograaf, vaid aparaat! Aga oma "oskusi" lihvida ei ole ju kunagi paha! :D
Tervisega on kõik korras (kevad ei ole mind suutnud murda...veel), rahaga on tuuga (nagu alati...peaks vist ikka suveks endale töö otsima?!), pere on viimasel ajal üllatavalt tihe nähtus, vulkaanipurse ja -tuhk mind mitte grammigi ei häiri (erinevalt Annikast!!!) ja armastus põleb endiselt tugeva leegiga! Sellega täna lõpetame ning soovime kõigile kõike ja kõige paremat! :P
[edit] - horoskoobi rubriik "sõbrad" on hetkel küll ebameeldivas ja segases seisus, sest kuidas on mul võimalik siduda suhteid just selliste inimestega, kes - nagu hiljem selgub - ei olegi üldse nii sõbrad, kui nad algul näivad?! Kellega on tegu?! Täiskasvanud inimestega, kes käituvad äärmiselt lapsikult. Kasva suureks, kallike! No hard feelings, just dissapointment!
Naba pidu oli. Kuigi see pildistamise osa küll eriti hästi ei õnnstunud seekord, siis väga nunnu oli ikkagi! Uskumatu, kuidas lapsed võivad ära väsitada...lihtsalt oma olemusega. Ja muidugi ka oma kriiskava ja valju häälega. Aga Nabanaator rokkis ikka ja jälle täiega, nalja ja naeru ja kõike muud, mida ühel õigel juubeli-peol olema peab, oli! :)
Täpselt nagu soovitult, on vahepeal veel mõnusat trenni ja tipp-tasemel võrkpalli saadud tehtud, Tartus käidud ja palju toredaid inimesi nähtud ning üllatuslikult on mõned ained koolis juba sootus ära lõppenud. Uisutamisega sain ühelepoole, vesiaeroobika saab tuleval kolmapäeval otsa pluss veel kõik need ained, mis juba esimese semestri perioodiga otsa said. Eksamisess tõotab tulle taaskord meeletud - lausa kaks eksamit!!! :D Aasta loodusfotosid käisime vaatamas ja, damn, kuidas ma juba tahaks, et see fotograafia kuidagi mu tunniplaani sobituks! Mis siis, et meie miljoni-kroonise fotoka objektiiv on katki (juba algusest peale, väidavad professionaalid). Siit tulenevalt ka põhjus, miks kõik mu pildid siiski ei õnnestu: süüdi ei ole mitte fotograaf, vaid aparaat! Aga oma "oskusi" lihvida ei ole ju kunagi paha! :D
Tervisega on kõik korras (kevad ei ole mind suutnud murda...veel), rahaga on tuuga (nagu alati...peaks vist ikka suveks endale töö otsima?!), pere on viimasel ajal üllatavalt tihe nähtus, vulkaanipurse ja -tuhk mind mitte grammigi ei häiri (erinevalt Annikast!!!) ja armastus põleb endiselt tugeva leegiga! Sellega täna lõpetame ning soovime kõigile kõike ja kõige paremat! :P
[edit] - horoskoobi rubriik "sõbrad" on hetkel küll ebameeldivas ja segases seisus, sest kuidas on mul võimalik siduda suhteid just selliste inimestega, kes - nagu hiljem selgub - ei olegi üldse nii sõbrad, kui nad algul näivad?! Kellega on tegu?! Täiskasvanud inimestega, kes käituvad äärmiselt lapsikult. Kasva suureks, kallike! No hard feelings, just dissapointment!
Wednesday, April 07, 2010
Meri keeb!!!
Ja kogu Tallinn on aurusaunas. Udupasunad...iga natukese aja tagant (eee, ikka päris tihti kui aus olla). See on see mere ääres elamise rõõm. Maagiline! Pirita tee oli küll nagu üks suur muinasjutt. Ja samas pole eriti turvaline, kui nähtavus on 10 meetrit. Ja, god damn, miks mul kunagi fotokat kaasas ei ole, kui seda vaja on?! Reedel võtan kaasa...ja kohe kindlasti pildistan palju...lapsi! :P Kutse Nabasse jõudis täna meie postkasti. Ja kui ei oleks jõudnudki, oleks ma ikkagi sinna peole läinud, sest lapsed mulle meeldivad! :D
Üldjuhul on läänderindel muutuseta, homme on vaba päev (TÄIESTI VABA!!!) ja reedel lähevad asjad huvitavaks. Nagu juba lubatud, olen tubli (ehk käin koolis) ja õhtul "teen tööd". Laste pildistamine on mulle juba hobiks saanud. Ja ma ei nurise! Laupäeval saan endale veel ühe lapse ja pool Pesti perekonda vallutab Tallinna. Wuhuu! :)
Tahaks jälle seda "tipp-võrkpalli" mängida, vesiaeroobika on täitsa tore ja teiste kooliasjadega olen nüüd jälle järjepeal! :)
Endiselt teie,
Nohikust-Pisike.
Üldjuhul on läänderindel muutuseta, homme on vaba päev (TÄIESTI VABA!!!) ja reedel lähevad asjad huvitavaks. Nagu juba lubatud, olen tubli (ehk käin koolis) ja õhtul "teen tööd". Laste pildistamine on mulle juba hobiks saanud. Ja ma ei nurise! Laupäeval saan endale veel ühe lapse ja pool Pesti perekonda vallutab Tallinna. Wuhuu! :)
Tahaks jälle seda "tipp-võrkpalli" mängida, vesiaeroobika on täitsa tore ja teiste kooliasjadega olen nüüd jälle järjepeal! :)
Endiselt teie,
Nohikust-Pisike.
Subscribe to:
Posts (Atom)