"Ei ole kuulnud lugu kurvemat, kui lugu Romeost & Juliast..."

"Oo, Romeo, miks oled Romeo?! Kas armastad sa mind?! Tean, ütled JAH...ja mina usun sind, kuid petta võib ka vandudes..." ja bla-bla-bla. :D Romeo & Julia esietendus nüüd siis käidud-nähtud-tehtud! Julia rollis oli siis seekord Hele Kõre (kaks esimest korda, kui mina nägin, siis oli Liisi juu...). Ei noh, ega siis ÜKSKI kord ei saa ju ilma äpardusteta!? Esimeseks apsuks oli see, et Jass unustas oma mikri sisse lülitada ja "Rikkad vaesed" tuli just nii nagu ta tuli (vähemalt vedas välja...tubli poiss, Jass! ;D)! Teiseks lõhuti ära see AKEN, mis sinna vasakule poole jäi lavast. Jube naljakas oli, kui Romeo pärast sealt tuli (ärasaatmis teenistuse aeg)...ta tuli ikka jube vaikselt, eksole! *KLIRR-KLÕRR!* ;D Ja kolmas üllatavalt naljakas koht oli see, kus Julia vend surma sai. (Elerinul oli päris raske mind vaos hoida... :P) No ma teadsin, et ta ära sureb ja kõik peaks jube kurb olema, aga ega mina süüdi pole, kui nad 22. ja 23.-dal neid verekapsleid ei kasutanud. Esimesest reast nägi ju liiiga hästi, kuidas see tomati ketsup tal suust välja voolas! Aga oli ju HULLULT naljakas?! :D "Sõbrad nii ei tee" ja "Head ööd" on ikka liiga-liiga ilusad lood (muidu ma ju ei nutaks kolmandat korda?!). Kohutavalt hästi sobivad need lood sinna, kus nad on! Muidu oli kõik õuki-tÕuki vist. Haha, ja see...kui Dvinjaninov pärast seal eesruumis sõna võttis, siis oli ka muidugi naljakas. Ärge küsige, mis oli naljakas, aga miski igaljuhul oli! Häbi oli kaa, sest liiga naljakas oli! :$ Õhh. Ja ega sellest ei piisanud...ma suutsin seal samas veel KAKS korda oma margi täiesti täis teha! :D Hip-hip-huraaaa! (Seda on liiga palju, seda ON liiiga palju!!! Ja ma tean! Millest jutt käib?! Eee. Elmari vanusest! wooooops, tüüp oli nurga taga! :S)
Eile hommik möödus "mai-tea-ok-tüübi" seltsis... :D Mina ei tea, miks tal selline nimi on, Ergo pani! :P Njah, sealt ei saanud me midagi kasulikku teada. :/ Väiksed jäätisekokteilid Kompressoris ja siiis oli Triin ka linnas. Käisime ostsime Elerinule kingi (jah, meie olemegi RIKKAD sõbrad! ;D) ja hakkasime Põltsamaa poole liikuma. Enne oli ju veel Ülemistes Bärx'i kingi shoppamine, mis algas mitte millestki ja lõppes meie kenjaalsete mõttete ja naeruga! Aitäh!
Põltsu saime kergelt (3 minutiga :P). Tiigi ääres tegime "kooki" ja olimegi valmis pidnsisse minema. :P Palju õnne, palju õnne! Palju õnne Bärx ja Ellu! (Meie sünnipäeva hümn! :P)
Õhtu kujunes väga vahvaks vesipiibu, elm'n'rolli kommide, "mustika kisselli" ja sõprade keskel (kusjuures see "mustika kisell" ei hakanud pähe ja seetõttu me ju hr.Viski juurde ei jõudnudki...olime terve õhtu PUHTAD POISID!). Puhtad poisid kuni kohukese tordini?! Tegelikult on meie arust täiesti normaalne öösel kell 2 kohukese sõda teha! Hiljem on jube mõnus ennast maja ette märja muru sisse veeretama minna! Hästi nummi taevas oli ka! ;) Väike dushi-tiir ja tuttttu (juba kell 4 olime pestud-kustud-kammitud ja teki all. :P).
Hommik algas kell 12. Tiksusime kella 2-ni, siis jõudsid mõned piffid linnast tagasi ja jäätise-ja-coca-läbu võis alata! :) Järsku oli Coca asemel hoopis kaks poolikult pudelit mingeid kahtlaseid vedelikke - üks oli sinine ja teine kollane! Suhteliselt lõbus oli kaks liitrit alkot kolme peale ära lahendada...SEITSME MINUTIGA muidugi! :P Ega aega pole raisata. Kella 4 paiku saime juba tulema ja kell 5 olin rõõmsalt kodus!
Naljakas. Lausa uskumatu! Tädi Leila oli siin. Jube rõõmus, aga see jutt, mis ta rääkis...öäk! No, andke andeks! Poleks ma matsu kohe ära tabanud, oleks siin siia maani selline sõda! Õhh, kuidas ma oleks tahtnud midagi öelda! Fak, kui see sinu asi ei ole, siis PALUN, ära torgi! Pole mõtet ju mingit täiesti tähtsusetut jama mulle ajada! Ma ei ole enam NII noor, natuke ma siiski oskan mõelda! Õhh, tagant järgi ajab lausa naerma, kui lolli juttu ta mulle ajas! Aga jah, ei läinud läbiiiiiiii! Muhahahaa...ma kaon! Leppiga sellega, säästate oma närve! ;) Samas on tore, kui keegi muretseb, hoiatab, hoolitseb, kardab...aga pole vaja! Ma saan ju hakkama! (:

Niitisin muru täna. Õunapuud on järsku NII suureks kasvanud! Tundub, nagu poleks ma kaks aastat aias käinud ja alles nüüd märkan...ja siis ma kuulsin veel naabritädi Milvit väikeste Pakasaare poistega õiendamas. Kõik tundus nii...nii nagu see oleks kõik juba olnud! Nagu ma oleks seda kõike juba näinud, kuid kellegi teise rollis?! (Äkki olin mina see, kes õiendada sai?! :P) Või kõik tundus kuidagi...kuidagi tavaline! Selline kodu tunne oli. Niidad muru ja kõik teevad oma tava toimetusi. On selles midagi imelikku või hakkan ma lolliks minema?! :D Ja tegelikult ma tean milles asi on... :/ Ma lähen ära ju! Siis on nagu selline tunne, et ma nagu JUBA igatseks! Õudne! Viimased suured toimetused-abistamised maja juures...järgmine suvi näeme?! :P Tegelikult ma LUBAN, et tulen ikka varem ka siia...igal võimalusel tulen!!! Õh, ja igatsengi juba...või siis lihtsalt kardan seda suur-linna elu?! Eks näeb mis saab. Jätkan oma optimisti teemaga ja ongi kõik supper! ;)

Me saame hakkama! (: