Kool - kodu - kool - kodu...

Õõ, raske! Ei, pigem igav! Juba hakkab ära tüütama selline värk. (ei, ma ei vingu...ma räägin nii nagu asi on!) Ärkad hommikul kell pool seitse. Jõuad vaevaliselt kooli. Venitad selle päeva seal lõbusalt kolmeni...ja siis koju! Siin ma siis olen. Õppida ka ei viitsi hetkel...selline väsimus on. Samas, kui magama läheks, siiis magaks hommikuni välja...mõttetu! Ja nii viis päeva nädalas?! :D Või teglt...ega mai tea ka! Ma pole siin veel poolt nädalatki olnud... :P
Dadaaa, kui kõik HÄSTI läheb, siis saan omale oktoobri algusest omale päris oma kodu...(mitte, et ma seda tahaks, aga äkki siis ei pea NII vara ärkama...ja õhtud oleks linnas ka vast huvitavamad?! :P) Kõh-kõh!
Aga nädalavahetusel on (kõigest) PLAAN koju minna...aga ma ju lubada ei saa. Need on vaid minu plaanid...teades, kuidas minu geniaalsed plaanid tavaliselt töötavad?! :P
KÕIK! Ma ei jõua enam...ma ei jõua enam niisama passida...lähen rullikatega sõitma hoopis! Vot!Head öööd!