Friday, January 12, 2007

Naerge terviseks! (:

Hmm, intekas Püssirohukeldris. Päris hea! Nagu ma juba ütlesin: naerge terviseks! :D

Kohe alguses, kui Elmar meid laua taha istuma pani, kus teised Terminaatori liikmed sõid, karjus Jaagup, ise juba natukene vindisena, et baaridaam tooks veel ühe õlle. Peale enda tutvustamise ja natukese formaalse teksti rääkimist võis intervjuu alata.

Kõigepealt tahaksin öelda, et ühes intervjuus te mainisite, et enne kontserdi te ei joo.
JAAGUP KREEM : Me ei joogi ju. (võtab suure kannu õllega vastu )
ELMAR LIITMAA : Päris kuiv seadus nagu ei toimi.

Miks siis?
Elmar : Selles mõttes, et vahel on vaja nagu meeleolu tõsta, on vaja paar õlut.
Jaagup : On lõõgastumist vaja jah..
Elmar : Aga seadused on niimoodi, et neid tehakse ja muudetakse nagu Riigikoguski.
Jaagup : Jah, meil oli..
Elmar : ..hetki, kus seda oli vaja.
Jaagup : Jah, siis kui meie bändis ei olnud veel Rolli ega Hennot, vaid oli Eimel ja Svennu, siis tollel ajal olid meil alkoholi probleemid, aga näed nüüd enam ei ole..(osutab suurele õllekannule enda kõrval ja kogu bänd naerab)

Mis kooli te läksite esimesse klassi ja kas mäletate oma esimest septembrit ?
Jaagup : Hea küsimus.. Me oleme kõik erinevatest koolidest. Mina läksin näiteks Helsingisse esimesse klassi, saatkonna kooli, vene keeles käis kogu õppimine ja seda mäletan, et õudsalt tahtsin minna.
Elmar : Mina käisin Mustamäel, Tallinna 44.keskkoolis, ma ei tea, mis ta tänapäeval on. Ma mäletan küll, et hästi hirmus oli. Isa viis ja mõtlesin, et jube.

Aga kas te jätsite gümnaasiumi pooleli?
Elmar : Mis jutt see nüüd küll on?!
Jaagup : Vale info !
Elmar : Mina läksin peale põhikooli preagusesse Tehnika Ülikooli ja lõpetasin selle.

Aga TTÜ jätsite pooleli ?
Elmar : Aaa TTÜ.. TTÜ - sse ma läksin selle pärast, et ma ei tahtnud sõjaväkke minna. Ma käisin seal täpselt nii palju kui vaja oli, aga teadsin, et ma ei taha mitte kunagi sellel alal tööd teha, mul ei olnud vaja seda haridust.

Kas te ise kuulate Terminaatorit igapäevaselt ?
Jaagup : Mina olen sunnitud kahjuks, sellepärast et mul on kaks last, kes on andunud fännid. Nad käivad lihtsalt nii palju pinda, aga kui ma üksi olen, siis ei kuula.
Elmar : Ma arvan, et me saame ise kõik selle annuse piisavalt kätte, ise mängides ja esinedes ning siis ei ole vaja enam kuulata.
Jaagup : Ainuke asi, ainuke aeg, mil me Termikat kuulame, on siis kui ei ole veel plaat väljas, aga siis kui lindistatud on, siis Elmar, ma tean, kuulab koguaeg, erinevates makkides ja raadiotes
Elmar : Siis kui ta on uus ja huvitav, siis jah tuleb kuulata.

Mis muusikat te üldse kuulate ?
Jaagup : Mina näiteks ei kuula üldse.
Elmar : Mulle ka ei meeldi kuulata, ma ei salli.
Jaagup : Ma vahepeal harva, kui ma kodus olen, kuulan paari oma lemmik plaati, mis mul on. Üks on Tätte ja Matvere Olemine või Tulemine kumb ta oli ?? Olemine vist..ja siis ma kuulan Frank Sinatrat, et see kuidagi rahustab mind. Mul ei ole niimoodi, et tõttan pood ja ostan uue kuradi jahm..ma ei teagi, mis bändid tänapäeval on.
ROLAND PUUSEPP : Asi ongi selles, et kui oled koguaeg selle muusika lärmi keskel, siis on vaja vahepeal kõrvu puhata.
Jaagup : Muidugi me hoiame end asjadega kursis, aga kuna me ei ole sellised kaasajooksikud, et me iga moe vooluga, nüüd OI! , et nüüd hakkame hoopis tegema seda, teist ja kolmandat, et seda ei viitsi.

HARMO KALLASTE : (tuleb lauda)Keegi on mulle kooki jätnud või??
Jaagup : See on nii magus, et Ilgelt magus.
Elmar : Jäta pool mulle ka.
HENNO KELP : Kuule, Elmar, söö sina moosi.
Elmar : Ma ei taha moosi, ma tahan kooki ja kondentspiima
Jaagup : Kondentspiima sõin ma kahjuks ära, niiet Jah ?

Kas te arvate, et Paradise Crew on Terminaatori teisik, nagu räägitakse ?
Jaagup : Ei ole ! Ei,ei Ei ole ! ! (üleüldine naer bändis)
Elmar : Küsi parem järgmine küsimus.

Mitu kitarri teil bändis üldse kokku on ?
Elmar : Laval on viis tükki.
Jaagup : Bändi peale kokku on meil umbes sada kitarri kokku. Harmo on meil kitarride maaletooja, tal on ladu täis neid. Ei, tegelikult, minul on kolm tükki neid.
Henno : Minul on ka kolm.
Jaagup : Ja Harmo sinul on?
Harmo : Ma ei tea, ma pean lao inventuuri tegema.
Elmar : Minul on kuus.
Roland : Mina kui maksuametnik tahaksin teada, mis moodi te kõiki neid kolme kitarri korraga mängite ?

Kas te võtate südamesse seda, mida teist meedias räägitakse ?
Jaagup : Jaa, mina võtan. Räigelt läheb hinge ! Tavaliselt Termikas saab teenimatult, ikka sitasti öeldakse. Head sõna nagu kuskilt ei tule, aga sellised ilalõuad nagu Heimar Lenk ja Sven Lõhmus ning kuradi suvad mehed, kes ise ei ole mitte keegi, võtavad suu vett täis ja hakkavad ütlema. See luuletaja see Kontra. Nii mõttetud inimesed.
Elmar : Mis mõttes mõttetud inimesed ?
Jaagup : No onju, sinu meelest on hullult mõttekad inimesed või ?
Elmar : Ma nagu ei lahterdaks inimesi selle järgi, et kes kuulavad Termikat ja kes mitte.
Jaagup : Ei, ei, Elmar ! Vaata
Elmar : mõttetuid inimesi ei ole olemas !
Jaagup : On, on, kõik on, ei mitte kõik
Henno : Kõik on mõttetud ! !
Jaagup : Ei vaata asi on selles, et minu jaoks on mõttetu inimene see, kes ütleb niisama selle pärast, et öelda sitasti, näiteks nagu viimati see saade, kus Sven Lõhmus ütles targasti. Aga kas ta näiteks on kuulanud meie viimaseid lugusi ?
Elmar : Aga Heimar Lenk ei öelnud ju midagi.
Jaagup : Ta on niisama mõtetu mees.
Elmar : Ei, ilma naljata, muidugi läheb hinge.
Jaagup : Jah, ikka läheb südamesse.

Mille või kelle peale te veel närvi lähete, peale mõtetute meeste ?
Elmar : Mõttetute naiste !
Jaagup : Jah !
Elmar : Lolluse peale. Lauslolluse peale.

(Vahepeal on Jaagup juba teise suitsu lõpetanud ning nüüd mängib oma suitsupaki ja taskunoaga.)

Te jätsite Ole tubakavaba kontserttuuri ajal suitsetamise maha. Miks te uuesti alustasite ?
Jaagup : Elu on nihuke pask ei tegelikult, ma ei tea, kogemata. Oli pingeline ja närviline aeg . Ma katsun uuesti nüüd.

Kas te kooli ajal narkootikume proovisite ?
Jaagup : Siis kui meie koolis käisime polnud sellist asja olemaski.
Henno : (tuleb uuesti lauda) Mis küsimus oli ?
Jaagup : Ukrainast tuli mingit. Kas me narkootikume panime kooli ajal ?
Henno : Bensiini
Jaagup : Mina pole bensiini, liimi ja sellist asja pannud.
Harmo : (samuti liitub meiega uuesti) Mis küsimus oli ?
Jaagup : Kas me kooli ajal narkootikume proovisime ?
Henno : Mina maitsesin pärast kooli.
Jaagup : Kõik teised läksid trenni, sina läksid süstima. Ei , me oleme sellest asjast ennast õnneks eemal hoidnud.
Harmo : Mina oskan nii palju öelda, et minu ajal ei teatudki narkootikumidest midagi.
Jaagup : Jah.
Henno : Selles mõttes oleme me ikka natukene vanem põlvkond. Me teadsime õllest ja viinast ikka.
Jaagup : Õlut ja viina ikka.
Harmo : Siis viskit ei olnud veel.
Jaagup : Jah , täpselt.
Harmo : Ja õlu oli ka poole lahjem.
Jaagup : Ja vein oli jubeda maitsega.

Kas te joote palju ?
Henno : Nii palju kui mahub.
Jaagup : Mis asi on palju ?

Kas iga päev, ükskord nädalas või korra kuus ?
Harmo : See on hea, et me palju ei joo. Aga kui me joome, siis me joome palju ja see on paha.
Elmar : Ega seal ei olegi sellist reeglit. Näiteks mina jõin eile ka, aga üleeile ei joonud niiet ei saa öelda , et ma igapäev joon.
Jaagup : Mina jõin üleeile ka !
Henno : Aga ega see ei tähenda, et me pooldame seda, et viieteist- kuueteist aastased on purjus, absoluutselt mitte seda. (vaatab tungivalt silma)
Jaagup : Ikka täisealiseks tuleb saada.
Elmar : Jah, üks asi on see kui sa oled täisealine ja sa tead, mida sa teed. See joomine on tegelikult nagu energia raiskamine, pigem kasutada energiat kasulike asjade peale.
Jaagup : Me käisime täna näiteks Aura veekeskuses, pool päeva vedelesime seal, jube mõnus oli. Kõik saunad ja värgid olid. Rollile õudsalt meeldis.
Lukin : Ujusime mitu kilomeetrit.
Elmar : Olime mitu tundi saunas ja ujusime mitu kilomeetrit.
Jaagup : Mina päris mitu kilomeetrit ei ujunud, ma ujusin mitu meetrit.

Ole tubakavaba kontserttuuri ajal käisite Tartu Decardes´i Lütseumis. Kas mäletate seda ?
Jaagup : Jaa. Muidugi mäletame ! Vaata tuur on selline asi, et nalja võib teha, kui ütled Raplas : Tere, Paide ! See on tegelikult muusikute nali, sellepärast et see juhtub vaid suurtel staaridel. Näiteks Axl Rose ütles Helsingis : Hello, Stockholm ja nii edasi,aga tegelikult lähevad need asjad segi küll. Ole tubakavaba tuuri ajal oli meil 20 kontserti ja lõpuks oli küll juba niiviisi, et ei saanud üldse aru, kus sa oled.
Elmar : Kohad küll on erinevad, aga...
Roland : Kooli aulad on kõik ikkagi ühesugused.
Jaagup : Jah, kooli aulad on kõik ühesugused.

Kas te mäletate paljusid oma kontserte ?
Jaagup : No eks me ikka mäletame, aga samas kuna meil on nii palju neid, siis nagu lähevad need ikka sassi. No näiteks Tartus juba Püssirohus käime me aastas mingi viis korda.
Lukin : Nii palju ei käi.
Harmo : On ehedamaid kontserde, mis meelde jäävad.
Jaagup : See sõltub palju publikust.
Elmar : Tavaliselt jäävad meelde need hästi head ja mitte nii head kontserdid.
Henno : Väga halvad, need jäävad ka meelde.

Kas te olete enne kontserte närvis ka ?
Elmar : Üldiselt mitte.
Lukin : Saab öelda, et väike selline närv on ikka sees.
Jaagup : Noh, jah , kuule
Roland : Mina mäletan viimane kontsert, mil närvis olin, oli see Go Live, kui DVD plaati salvestati. Siis oli küll närv ikka sees, et kõik peab ju korralikult olema.
Lukin : Seal ajas närvi see, et kõik pidi kindla kella ajal ära ka lõppema.
Jaagup : Aga üldiselt oleme ikkagi karastunud sellel alal, et publiku suurus enam ei heiduta meid. Teinekord on 20 - inimesele palju raskem mängida, kui 20 000 - le.
Roland : Ma mäletan kui ma pidin Elleri koolis tegema eksamit, siis pidin Tartu Ülikooli aulas vibrafoni tegema. Kõik oli selge ja läksin lavale, hakkasin mängima ja käed hakkasid värisema(teeb naljakaid liigutusi ning häälitseb trummi moodi)mul lõpuks värisesid käed ja jalad.
Elmar : Õudne kui jalg hakkab värisema ja tudisema niimoodi.
Jaagup : Jah, mitte midagi ei saa teha. Ma käisin mingil lauluvõistlusel teadvustamas, enne lavale minekut oli kõik OK, aga lavale minnes(näitab paberilehel, kui kõvasti käed värisesid ja kuidas paberile kirjutatud tekstist aru ei saa) ei saanud midagi aru.

Terminaatoril tuleb varsti 20 sünnipäev. Mida te teete selle puhul?
Jaagup : Meil on igasuguseid plaane ,et kogu see järgmine aasta saab olema meie sünnipäeva aasta ja tõenäoliselt lasme välja ühe kontsertplaadi.
Lukin : Mingi plaadi laseme kindlasti järgmine aasta välja.
Elmar : Teeme mingil kontserdil mingi plaadi.
Jaagup : Ühesõnaga me tähistame vääriliselt, terve järgmise aasta vältel. Me näiteks bändi sünnipäeval , 24. Veebruaril, oleme me muideks Tartus.

Kus ?
Jaagup : Illusioonis ?
Lukin : Illusioonis jah..
Harmo : Minu sünnipäeva tähistame ka.
Jaagup : Eesti Vabariigi sünnipäeva ka.
Henno : Siis tähistame minu sünnipäeva ikka ka.

(diktofon kinni pandud, tahtsime me viisakusest juba intervjuud ära lõpetada ning lasta neil enne kontserdi natukene puhata, aga)
Jaagup : Mhh me alles läksime soojaks.
Elmar : Jah alles hakkab minema, räägiks nüüd asjast kah.


Kas teil on esinemiste ajal naljakaid juhtumeid ka olnud ?
Jaagup : Ainult naljakaid asju juhtubki.
Roland : Kogu aeg saab nalja
Elmar : Esinemine on tõsine asi tegelikult ega
Jaagup : Ega naljalt jah mingeid äpardusi ei ole juhtunud ?
Elmar : Enne ja pärast võib nalja saada, aga laval sellist asja ei ole. Laval, et mis seal ikka nii naljakat.
Jaagup : Anname endast parima ja üritame ikka.
Elmar : Juhtumisi ei ole jah selliseid.
Jaagup : No, need ei ole naljakad ütleme.
Elmar : Nad on ikka naljakad, aga nad on ainult meile naljakad
Jaagup : Ükskord oli selline asi - meil on kõvaketta masin ja seal tulevad mõnikord sellised kilinad-kolinad lugude algul, kliki järgi käib kõik, et backtrack käib. Ja ükskord läks siis masin puruks keset lugu ja hangus ära, tempo jäi aeglaseks. Mõtlesin, et mis toimub. Roll mängib ja mängib seda klippi järgi ning järsku hakkas üha vaiksemalt mängima, aga siis vaatas, et ai see ei kõlba! ja läks ise edasi. Aga muidu me võtame jah enda üleshakkamisi päris tõsiselt, niisama mingit lollust ei tee. Ega me meie Meie Mees ei ole. Naljabänd. Me tahame ikka inimestele pakkuda kvaliteeti ja oleme siiamaani sellega ikka auga välja tulnud.

Kaua te kavatsete veel bändi teha ?
Jaagup : Surmani ! Surmani Ei tea, selles mõttes, et viimased kümme aastat, viimased kaksteist aastat on see bänd toiminud, nii nagu ta on hea olnud. Me loeme seda 20 sünnipäeva selle järgi, et Terminaator andis esimese etenduse 1987. Te polnud vist veel sündinudki siis?

Ei olnud jah.
Elmar : Me üritame Guinessi rekordite raamatusse pääseda vanima bändina.
Roland : Ma arvan, et see bänd kestab täpselt nii kaua kuni kellegil seda vaja on, aga kui kellegil seda vaja ei ole
Elmar : Seni kuni viimane liige elus on.
Jaagup : Praegu isegi ei mõtle selliseid mõtteid, selles mõttes, et meile meeldib seda teha.
Elmar : See on see, mida meile meeldib teha ja mida me tahame teha.

Kas te juba teismelistena teadsite, et tahate bändi teha ?
Jaagup : Mis on teismelise iga ?

13 - 17.
Elmar : Mina hakkasingi 13 aastaselt bändi tegema.
Jaagup : Termikas hakkaski siis bändi tegema. Mina olingi kolmteist, kui me esimene ülesastumine oli. See oli Marguse Suusabaasis Õtepääl.
Elmar : Selle peale keegi ju siis ei mõelnud, et mis edasi saab.
Jaagup : Mina olen kogu elu lavale tahtnud, koolis olin näiteringi ja olen Pedagoogika Ülikoolis näitlemist õppinud. Kui Henno narkootikume tarbis, siis mina käisin näitlemas.
Henno : Minu arust tüüp, kes juba võtab pilli kätte, kes natukene on pilli harjutanud, tal ainuke mõte ongi bändi teha. Üldjuhul ei hakka keegi selle pärast pilli mängima, et nüüd natuke mängin ja siis panen ära. Unistus on üldjuhul kõigil, nii palju kui mina tean. Idee on ikka see, et nüüd saaks bändi teha.
Jaagup : Koguda feimi, respekti ja sulli.
Roland : Võibolla liikuma panevaks jõuks on kõigil erinevad asjad, et kes tahab saada
Jaagup : maailma parimaks aldimeheks ?!
Roland : Täpselt, aga teine tahab lihtsalt kuulsaks saada.
Henno : No ongi.
Lukin : Mõnel inimesel on nii, et lihtsalt ei tule välja ja jätab pooleli, hakkab midagi muud tegema.
Henno : Üldjuhul ikka tahetakse bändi teha.
Jaagup : Ma olen näinud mingisugust Tele 2 või Tele 1 reklaami, kus ärimees Loit Linnupõld räägib. Sa mäletad Loit Linnupõldu ?
Lukin : Muidugi mäletan.
Jaagup : et vend räägib, kuradi lips kaelas, et kuidas ta õõõöööää. (jätab teksti pooleli ja vaatab küsivalt otsa : P )

Kas te olete kunagi ka väljaspool Eestit tahtnud kuulsaks saada ?
Jaagup : Kas ei ole ?! Muidugi tahaks igast asju. Me oleme piisavalt laisad, et mitte tõmmelda niimoodi.
Elmar : Asi ei ole selles. Väljas pool Eestit kuulsaks saamisega on selline asi, et üks asi on kuulsus ja teine asi on reaalne elu. Selle kuulsusega ei pruugi kaasas käija mingisugune väga suur majanduslik edu. Me oleme käind ja näinud, mismoodi need asjad käivad ja sellesmõttes, et see Eesti jaoks tegemine võtab meil palju energiat ära, et siis peaks tegema täieliku panuse selle peale, et väljapoole saada, aga seal on hoopis teistsugused reeglid.
Roland : Alustama peaks juba sellega, et tegema teisekeelsed sõnad.
Elmar : Absoluutselt, kuna on koguaeg tehtud nii ja see toimib, siis me soome keeles proovisime teha, aga tal ei ole enam seda maiku juures.
Henno : See ongi niimoodi, et Eestis peab ka bände olema.
Jaagup : Ja mis seal salata, Eestis me teenime Termikaga tunduvalt rohkem kui basskitarrist maailmatuuril.
Henno : Ja see on ka juba piisavalt ära tõestatud, et kui sa Eestis tahad olla kuulus või tööd saada, siis sa pead laulma eesti keeles, sest eestlased kuulavad eesti keelset musa.
Jaagup : Jah, ma mäletan seda kui tagusid vastu rinda Ines ja hästi paljud veel, see samune ka Maria Rahula, et siin on hästi paljud, et meie küll siin Eestis midagi tegema ei hakka, et me lähme inglise keelega välismaale.
Henno : Et õnneks on selles mõttes eesti keelel veel mingi mõju ja võlu olemas.
Jaagup : Eesti keel on tegelikult nii võimas keel, et mulle ise meeldib. Ja kui sai kirjutatud Romeo ja Julia muusikal, et seal jäi nii palju asju ütlemata, lauluks kirjutamata.

Mida te arvate erinevatest Eesti noortest bändidest ? Kellel on potensiaali ?
Elmar : Mina pole kahjuks sellega kursis.
Roland : Ma arvan, et see võib olla mõni noorte bänd, mida ei ole olemaski veel.
Jaagup : Slide fifty on üks selline.
Elmar : Ei, nemad on lahedad jah.
Jaagup : Aga kahjuks ma pole kuulnud ühtegi lugu peale selle noh selle jah(lööb käega) Ega siin jalgratast keegi küll leiutama ei hakka. Väljamaal on oi-oi-oi millised reeglid.
Henno : Mina arvan muidugi niimoodi, et annaks Jumal, et neid bände oleks ja tuleks ikka.
Jaagup : Soomest on tulnud viimasel ajal näiteks Rasmus ja Him jne. Soome on nagu ehe näide, varem oli nagu Rootsi see maa, kust neid bände tuli nagu rahet, siis praegu on Soome metalrocki bändid need, kes seal Hispaanias ja mujal, kus inimestele meeldib depresioone tapmine, laineid löövad.
Roland : Et kui rääkida sellest, kuhu Termikal on väljapoole minna, siis olekski ainuke koht Soome.
Elmar : Äärmisel juhul Läti.
Henno : Aga kui rääkida nüüd seda bändi ja potensiaali värki, siis on niimoodi, et enamus sõltub ikka teist, publikust. Teist sõltub hästi palju. Et kui kultuuriline tase tõuseb nagu Soomes. Soomes on see rokiline tase ikka tohutult suur, mitte tase, vaid see põhi, mille pealt see tuleb. Ma ei tea noh, mitu õpilast teie klassis näiteks on ?

72.
Henno : 72 ?!
Jaagup : Klassis ?!
:O

Henno : Okei, klassis on 72 õpilast, paljud neist kuulavad rokkmuusikat niimoodi, et vot! mulle meeldib rokkmuusika ?

Suht paljud ikka.
Henno : Noh on hea, kui suht paljud ikka.

Meil on mingi 10 inimest, kes kuulavad karmi rokki ja siis kuskil 20 veel, kes kuulavad sellist soft-rokki või nii.
Henno : Noh aga see on 70 -st, ma saan aru kui 70 -st 60 kuulaks rokki, et siis me saaks hakata rääkima rokkbändide tulekust.
Roland : Hiljuti me käisime Soomes rokkfestivalil, mis toimus kolm päeva ja vot seal oli inimesi.
Henno : Jah, ja see oli mitmest ? Mingi 40 -st rokkfestivalist. Eestis on hea kui Raba Rocki saaks publiku täis, üks festival. See näitab kui au sees rokkmuusika Eestis ikkagi on. Tegelikult võiks Termika kontserditel ka 300 inimese asemel 3000 olla.

Aga kas Eestis on viimasel ajal rokkmuusika populaarsemaks läinud ?
Jaagup : On küll, aga siis tulevad jälle mingid kuradima rahutud tuhkatriinud.
Henno : Jah, kes löövad mingi aastahiti tiitli kinni.
Jaagup : Jah, nutu lööb kurku kinni.
Henno : Tegelikult on see ka vana rokilugu.
Jaagup : Jah, vana Dingo lugu, aga kui see nüüd küll aastahitiks saab. Tõenäoliselt saab küll Padari suusatajatelugu, aga parem ikka Padar kui mingi rahutu tuhkatriinu või mis see nüüd on ? See kuradi suure linna inglid ?
Roland : Tegelikult teevad raadiod kogu selle lobitöö ära.
Jaagup : Jah, selle pärast on nagu Raadio 2 jumala õige raadio, et see annab kõigile võimalusi. Seal lastakse ka lugusi, mida ei kuula kõik. Muidu on niimoodi, et üks mees paneb listi kokku mingi kuradi Euroopa topi järgi, kus on need kuradima la negrad ja muud värgid ning siis on DJ - le ja palun, nüüd ei tohigi midagi muud lasta.
Henno : Kuidas see oligi nüüd - mitu raadiojaama ütlesid , et meie lood ei vasta nõutele.
Jaagup : Jah, kui me näiteks viisime Nagu esimese korra raadiotesse, siis nad ütlesid, et see on liiga käre, et see ei lähe meie formaadiga kokku. Õnneks on jälle olemas rahvas, kes hakkab erinevatesse soovisaadetesse helistama ja paluvad seda lugu. Ning alles siis on neil niimoodi, et okei, laseme seda lugu siis ka.
Roland : See on nagu see Raadiomaania, mis ikka ei taha seda Termikat.
Henno : See on nüüd kuradima kurb näide, sest see on ainuke rokiraadio.
Jaagup : Ainuke rokiraadio Eestis Termikat ei lase, sest kuradi kümme aastat tagasi juhtus selline loll lugu, et olin kuradima baaris ja keegi tuli tõmblema, läks kakluseks ning lõin ühe venna ära. Tuli aga välja, et see oli Raadiomaania mingi programmi direktor ja peale seda oligi perses, et see on see väikse maailma värk.

Mis te arvate, kas tänapäeval on noortel muusikutel kergem või raskem alustada ?
Jaagup : Kergem , vähemalt pille on olemas.
Henno : Vähemalt pille on, stuudioid on, internet on.
Jaagup : Internet on jah hea, saab tõmmata, kuulata ja igasugu värke teha.

Kas teid ajab väga närvi, kui teie muusikat internetist alla lastakse ?
Henno : Loomulikult !
Jaagup : (vahepeal räägib taga kellegi teisega ja meiega liitudes) Mis asja ?
Henno : Kui internetist meie muusikat tõmmatakse, kas see ajab närvi ?
Jaagup : Muidugi ajab .
Roland : Asi on selles, et see on meie raha varastamine.
Jaagup : Esiteks on see vargus ja teiseks plaat kui selline on kunstiteos. Lõhkusid ära või ? ( küsib oma taskunoa kohta , mida Harmo näppis) See ei tööta enam.
Harmo : Seda ma vaatasingi, et ei tööta.
Jaagup : Mhhh..mis tegid sellega? et meie jaoks plaat kui selline on kunstiteos.
Lukin : Sul on arve makstud ?
Jaagup : Ei ole, mul on pannkoogid maksmata.
Henno : Mul on ka pannkoogid maksmata.
Jaagup : Üks õlle on ka. et seal on ju kunstnik teinud kujunduse, seal on laulusõnad, seal on oluline info seal trükise peal. Mina näiteks ei tõmba internetist midagi.

Aga paljusid teie plaate ei saagi ju kuskilt mujalt.
Jaagup : Aaa, et ei saa ksukilt mujalt kui internetist ?

Jah.
Jaagup : See läheb küll nüüd meie kapsaaeda.
Elmar : Milliseid plaate ?
Jaagup : Näiteks Väikest paradiisi pole kuskilt võtta, lõputut päeva pole kuskilt võtta.

Pühertooniat.
Jaagup : Pühertooniat ei ole kuskilt võtta, singapuri vist on veel.

Häid uudiseid ka ei ole
Jaagup : Selles mõttes on häid uudiseid, et järgmine nädal läheb trükki ja teeme head uudised uue tiraaži, et me oleme ise laisad olnud - teinud, maha müünud ja rohkem ei midagi. Aja jooksul ikka uued inimesed kasvavad peale. Näiteks ma ennem rääkisin, just seda, et kui oli küsimus, kas me kuulame ise ka Termikat, siis minu lapsed kuulavad Romeo ja Julia plaati ja siis ka nagu esimest korda.. Ja ja kuutõbist kuulasid ka. Aga nüüd ma leidsin kuskilt kasti seest heade uudiste plaadi ja algul nad vaatasid imelikult, aga nüüd nad on seda ka hakanud kuulama.

Teil endal ei ole lõputu päeva kassetti ?
Jaagup : Me tahame sellest lõputu päeva kassetist teha tegelikult CD plaadi, me tahame ta võtta arvutisse ja seal teda natuke restaureerida ja renoveerida, sest see emalint on tegelikult kadund, aga me tahame jah vaadata, et äkki saab selle ka välja anda. Vot selline värk, aga see on nüüd tulevik.

Milline album teile endale kõige hingelähedasem on ?
Jaagup : Eks nad ole kõik omamoodi armsad. Elmar ?
Elmar : Ma ei oska niimoodi öelda. Mõtled jälle kui teed uut plaati, et vot see tuleb kõige parem. Läheb nats aega mööda on ta samasugune nagu need eelmisedki.
Jaagup : Ühte moodi armsad, aga ma just kuulasin seda heade uudiste plaati mingi aega tagasi
Lukin : Jaagup sinu pannkoogid on maksmata.
Jaagup : Ma ei tahaks maksta teile tegelikult
Baaridaam : Õhtul saate tasuta
Jaagup : Pannkooke saame tasuta ?
Lukin : Mitte pannkooke, kondentspiima.
Jaagup : ..et seal oli selline lugu nagu just nagu mustlased tipp-topp lugu ju..(ise püsti tõustes)
Roland : Ma võin öelda oma lemmikloo.
Jaagup : (kohe hooga toolile tagasi prantsatades) Noh, Roll võib öelda oma lemmikloo.
Roland : Ma ei teagi ,mis selle asja nimi on?
Jaagup : Preerituul on selle asja nimi ! ! ! Me tahaks minema hakata, on teil veel mõni tähtis küsimus ?

Kas fännid on teile mõnikord erilisi kingitusi toonud ?
Elmar : Jaaa.. Fännide kingitused on alati hästi vahvad, et mõned fännid teevad ise oma kätega mingisuguseid meeneid. Need on kõige lahedamad ja südamelähedasemad. Mina vähemalt hoian need kõik alles.
Harmo : Muidugi, need on mälestused, need on memoryd.
Roland : Mina näiteks mäletan, kuidas mulle kingiti mingi lapsepõlve kaisunuku selline pisike. Fänn tegi ise väikese Termika nuku.
Jaagup : Mul on terve kast neid igasugu karvaseid nukukesi ja värke.


Eiii, nii hea! Päris palju tuli ikka selliseid tuttavaid ja armsaid kohti ette! :) Nad ikka oskavad - nagu alati!!! (L)

2 comments:

Anonymous said...

eh.. kas lihtsam ei oleks olnud siia mingit linki panna..:P:P:D

irw.. nii tore kui elmile meeldivad isetehtud kingid.. :D

m.

Anonymous said...

mhm, ja kõige lahedam on see, et te need KÕIK alles ka hoiab! ;)

ps! ma meelega tegin kopi-peist, sest mingi aeg võetakse see äkki netist maha ja siis pole seda enam kuskil...nüüd ON! :)