Mina mõnitan saatust ja elu mõnitab mind! :)

Ja täpselt nii ongi! Kõik tuleb sulle endale ringiga tagasi. Nii hea kui halb! Ja ega üksi heategu ju karistamata jää! ;)

APPPPPPIIIIIII! Vastik, imelik, tühi ja piinlik tunne on. Miks?! Vahel lihtalt on nii! Diiip.

VanGogh oli ükskord! Amigos. Kes käis?! Mina. Milko oli ka! Meie kahekesi olimegi! Jah, mitte keegi teine ei tulnud! :( (Näed, jälle on kurb ja imelik ja tühi!) Noh, aga vähemalt oli Võimsus ja Ägedus ja Legendaarsus kohal. Tõesti, ülimalt sheff! ;) Mulle meeldis trummar! Yhaa. Ja lava dekoratsioonid! :D Ja kõik muu indeeed! Seda PEAB kordama! :)

---
(Ma ei saa seda mainimata jätta!)
Seisan teise seti aeg rahulikult kuskil kaugemal plati ääres ja naudin bändi. Tuleb kutt (edasiselt: A). Seisab mu kõrvale ja hakkab pead rütmis kõigutama!
A: "Hea bänd, onju?!"
P: "On! Ülimalt hea!"
Väike paus!
A: "Tulidki bändi pärast või tulid rohkem niisama tantsu lööma?!"
P: "Eiii, bändi pärast ikka! Parim bänd, noh!"
Väike paus!
A: "On siis mõni lemmik ka seal orkestris tekkinud või?!" (ja vot nii küsiski!!!)
P: "Jah! Trummar on ülekõige! No, vaata teda...!"
A: "On ta su mees väää?!" (ja tüüp itsitas omaette oodates kindlasti EI vastust! ;D)
P: "JAH!"
Natuke pikem kui väike paus!
A: "Oota, aga ongi su mees vä?! Nagu päriselt...?!"
P: "Jah."
A: "Aa, aga siis ei ole mul ju midagi teha sinuga...?!"
P: "Tundub nii jah..."
A: "Aga head õhtut siis..." ;)

JAH! Vot nii saigi tüüp korvi! Ta oli juba kolmas sel õhtul... ;D

---
(Ja veel üks liiga hea killuke VanGogh'i õhtust...)
Seisin seal sama kohapeal ja järsku märkasin SIIIIIMUSTIT seal lava kõrval.
P: (omaette mõttes!) "Thank fuck, ma ei pea enam üksi siin neid perverte taluma..."
Läksin siis rõõmsalt Siimu juurde!
P: "CiaOoo!"
Siiim: "Ohh, jumala hea, et ma nägin sind praegu!!! Anna need ja need ja need ja need asjad pärast Ergole! Mul on auto maja ette pargitud, ei saa seal kaua seista..."
P: "Ähh, päriselt lähed ära või?! Kus Mikkusti on?! Miks sa üksi oled?!"
Siim: "Mikk on väljas. Ta kardab, et ta ei saa sisse!"
P: "Hahaaa!" (vaikselt ja omaette!)
Siim: "Minek! Ütle siis teistele, et väga vinge värk oli..."

...ja jäingi jälle Milkoga kahekesi! :)

---
VANGOGH'ILE AINULT KIIDUSÕNAD! :)
Jah, ma tulen teinekordki teile stilistiks! :P
---

Ja natuke juttu ka depresiivsemast muusikast ja depresiivsemast päevast ja depresiivsemast Pisikesest?! Tegelikult ma ei viitsi. Laupäeva meenutades tuleb pähe ainult hea (mmmm, Jim Beam!!!!) kuid mõeldes pühapäevale...noh, oli ju ka natuke head! Tegelikult oli palju head...until! Ja ajalugu vaikib taas, eks!? Muffinid olid söödavad, Annika oli tore, Minntu oli (loe: tegi) sulla-mulla, Vahva oli vahva, Munamägi on kõrge, torn oli veel kõrgem, keikka oli...DEPRESIIVNE (...ja pikk ja naljakas ja mittenaljakas ja...las ta jääb!), turvamehed olid (või vähemalt ÜKS küll oli...) ilge *#&%+/&%%&*''*$¤!!!, tagasi sõit oli naljakas (me saime jälle nii-nii palju sõpru!!!) ja see Andrus pole mulle siiamaani helistanud (õnneks!!!)! :D Tallinnasse jõudes oli südames üks suur auk. Ma tõesti ei teadnud, mida ma tegema pean...õnneks laabus kõik hästi...vist?! Või vähemalt ei pidanud ma jala koju minema... Ainult, et see kõne Mairile oli vist seekord tõesti natuke liiga valel ajal... :P Oeh, kõik meenub naeratusega...kuigi peaks häbi olema! Vist ongi...natuke! :P

Õudne. Kunagi, kui ma neid postitusi lugema siin hakkan, siis on kaks varianti: a) kõik on veel naljakam! Või b) some mistakes are too good to be made just once! ;)