Jeesus. Ma olen nii rõõmus, kuid samas on kurb. Ma olen puhanud, kuid endiselt on väsimus. Õudne! Ma ikka otsustasin, et selline linnast-linna, ürituselt-üritusele teema ei ole my cup of tea. Ei, kõik oli lahe ja värki, aga nüüd annab tunda...
Esiteks, tegime me ju Erroriga ajalugu! :D Me vist ei olegi kunagi nii hilja mänginud...ja sellises kohas...võimas! :D Nii mõnus oli olla Püssikas. Lihtsalt olla, istuda, rääkida, naerda, naerda ja naerda! Majabänd oli rõõmus ja oleks veel kaua-kaua tantsu vihunud, kuid...aeg tegi oma töö!
Esinemine läks vist enamvähem normaalselt. Selline suva, pubi keiss! Vastuvõtt oli vähemalt soe! :) Kuidagi üllatavalt soe. Juba enne mängu saime kõik punased salvrätikutest roosid näppu! Ja pärast tegi keegi salajane Errori-austaja meile veel siidrid ka välja! Ujeee. ;D
Esialgne plaan oli jääda Tartusse ja mitte kooli minna, kuid teades neid minu planeeringuid...! :D Sõitsin koju, pärispäris koju, sain kell kaks-kolm magama ja magasin...sügavalt ja kaua! Niiii lõpmata mõnus! :) Ärkasin üles ja esimene mõte mis pähe lõi oli koool. Teine mõte oli juba - ooooh, vaikus! :) Ega seda rõõmu kauaks ei jätkunud. Nüüd juba olengi tagasi Tallinnas. Kiisu-miisudele söök ees, kuid neid endid veel ei ole! :( Krrr, niii spoooky on üksi olla. Õnneks varst saab seltsi...ma loodan! :)
No comments:
Post a Comment