Kurnav teadmatus!

Mis saab?! Homme. Apppii, teadmatus!
Olustveres = niiiii ilus! Messu, me saame (ja peame!!!) varsti see aasta kindasti kraavi minema. Ma lihtsalt niii väga igatsen. Tõesti on ilus! Siiin on niii lumine ja niiiii olustverelik! Kõik need ajad siin tulevad meelde. Ja vahel soovin, et selle külma asemel seal Tallinnas võiks ikkagi ka päris talv olla!
Kell on 0o.47. Just hetk tagasi lõpetasime Kaia-Pattayaga kartuli-sibula-kurgi-õuna-porgandi-vorsti hakkimise. Kas ma ikka sibulat mainisin?! Talle vist meeldib mu silmas... Nii naljakas! Homme me ju kooli ei lähe. Aga väss on. Ja selline tunne, et ma magaks vabalt esmaspäevani...kui ma vaid saaks! Enne tuleb see homne üle elada, siis võib-olla saab peaaegu magada! :D
Ma ei saa siiski mainimata jälle kooli. Täna oli üle pika aja jälle üks keemia tund. Uue õpetajaga. Ja nalja sai. Kuigi me kõik jäime igatsema seda vana suur ja karjutavat Ainot, siis nüüd mõistame mis asi on keemia! ;D Tund oli naljakas ja see pikk peenike punapäine geenius avas meile tõepoolest uued vaated keemiale! Miks Aino ei alustanud A-st ja O-st?! Tüüp tegi meil selgeks selle ühe tunniga kõik selle materjale, mida Aino õpetas meile kolm kuud! "Noh, ja äkki saame siis selle lühikese või pika aja jooksul veel targaks ka koos teiega!" Way to go, Martin! See oleks ainult lust ja rõõõm! ;D
Rohkem ei taha koolist rääkida! Ei tahagi millestki rääkida! Magada tahaks! Ja jääme siis lootma, et homme kõik super-hästi läheb, eksju-onju?! Mis meil muud ikka teha on, kui ainult loota... :)