Kas aeg on tõesti omale tiivad muretsenud!? Kuidas niiii ruttu need nädalad mööduvad?! Ma hakkan vist ikka tõeliselt vanaks jääma. Või siis lihtsalt suureks saama, sest tegemisi on ikka ka...oma jagu! :D Või siiski?! Kolmapäev oli päev, kus ei olnud midagi teha...uskumatu! :D Uskumatusest veel nii palju, et meie laululind Mari on siis 30ne superstaariks põrgija hulgas. Nüüd ei jää muud üle, kui et pöidlad pihkuuuuuuuuuu! :D
Neljapäeval sai mulle selgeks, et ma pean oma võrkpalluri "ameti" maha panema! Või siis lihtsalt rohkem kõhulihaseid ja külmanärvi treenima-säilitama. Lihtsalt liiiga kohutav oli mängida, kui mingi tüüpid platsi peal...mitte midagi ei tee. Suuvärgiga on neil selle eest kõik korras ja nalja oli palju-palju ja rohkemgi veel. Huvitav, kas Naily vihkab nüüd palju...või väga palju?! :)
Neljapäeval leidis aset ka minu viimane ametlik sõit Plekk-Liisu liikluskoolis. Ja kui ausamast ausam olla, siis ei olnud see isegi enam ametlik. See lihtsalt minu enda jaoks, et mul oleks mingigi kogemus ja teadmine pimedas sõitmisest. Kõige parem oli muidugi selle juures see, et hea kordamine eksamiks...ja meeldetuletus käigukastiga sõitmisest! :D
Reede hommikul kimasin uniselt hommikuse rongiga Viljandi poole. Kerge jala sirutus veel Katre juures ja tipa-tapa ARK'i poole. Oligi vist parem, et Toivo oma plaane muutis, sest selle 20ne minutilise jalutuskäiguga suutsin end rahulikult kokkuvõtta ja mõtted õigesse kohta suunata. Sellest me muidugi ei räägigi, et ma arvasin, et kõnnin sinna vähemalt 45 minutit...ja kohale jõudes oli mul veel pool tundi aega, niiet need õigesse kohta suunatud mõtted ja enesekindlus hakkas jälle vaikselt laiali valguma...
Mingi aja pärast ilmus sinna ooteruumi ka üks onku, kes mu kohe millegi pärast ära tundis ja andis teada, et me alustame eksamiga täpselt kell 12.30. Jah, tal oli veel aega 20 minutit mu üle naerda...sõna otses mõttes! On see siis naljakas, kui keegi hirmunud näoga näeb, mis teda ees ootab?! Kuigi enda meelest ei kartunudki ma...nii väga...palju! :D
Eksam algas juba kuidagi väga...minule omaselt. Ei olegi normaalne, et ma puutun kokku normaalsete inimestega. Onku ütles mulle, et võin oma asjad taha panna ja riidest lahti võtta, lisades, et midagi võib ikka selga ka jääda! :)
Reeglid-keelud-käsud peale loetud hakkasime siis peale. Järgimiseks pakkus tüüp lihtsalt kuskilt välja, et kas Virge on mu õde?! Jah, ta olevat ka kunagi tema juures eksamit teinud. :D
Väike tutvumis ring, plats ja linnasõit. Kõik läks lausa nii sujuvalt (kui välja arvata see, et ma ei tea kumb on parem, kumb vasak käsi! :D), et ta ütles, et mitte millegi kallal ei ole isegi norida mitte. Lisaks sujuvale sõidule sujus ka jutt. Tore, kui ma suudan mõnelegi inimesele sümpaatse mulje jätta! :D Elu pikim tund selja taga teatati mulle, et olen täieõiguslik esmasejuhtimisõigusega autojuht! Sjuuuuper! :)
Kõige selle jama peale oli Vahva end Viljandisse sõidutanud ning meie teekond Tartu poole võis alata. Algus ei läinud küll eriti sujuvalt (täpsemalt öeldes ei läinud see kohe mitte üldse hästi!), kuid sellevõrra oli Tartusse jõudmise rõõm suurem. Püssirohukeldes ja Terminaator. Tõesti midagi, mida ei oleks saanud vahele jätta. Ahjaa, ja Harmo sünnipäev ju ka (ma unustasin preagu juba teist korda! :D)!!! Oli tore, oli lahe, oli armas ja oli ülimalt naljakas (vähemalt kohati, eks Vahva! You know what i mean!!! ;D ;D). Ühesõnaga, kõik oli väga hea! :)
Asjale pani muidugi punkti see, et ma sain koju teki alla magama (kuigi seal bussis oli ka väga hea ja soe, siis oli ikka hirmuäravav olla küll ainule tsiks..."Ja peale lubadega tsiks!!!"). :D Tom vist märkas, et ma magasin terve tee ja oskas jube osavalt ära märkida, et ma olen ennast välja maganud...oli küll jah! ;D
Ps! Info lekib mõlematpidi (eelnev väide mulle endale, niiet palun seda mitte lugeda!!!).
Et nädalavahetusele enne suurt riigi aastapäeva kena punkt panna...mängisin eile koduperenaist. Aga mitte nii meeleheitlikku kui filmides, sest ausalt öeldes oli mul väga tore! :D Käisin juba täna täiesti üksi sõitmas...ja pean mainima, et mulle kohutavalt meeldis. Uhke ja rahulik tunne. Ja mitte üksi on ka vahva sõita. Sellepärast käisimegi koos Vahvaga rallimas! :D Käisime Arukülas. Sinna minnes oli kõik peaaegu päris tore kui välja arvata see, et me punase tulega üle raudtee kihutasime. Tagasi tulek oli juba päris pime ja kerge paanika tekkis ka, kui mingid ilma helkutita parmaadid teeääres tuigerdasid nii, et ma neid alles siis märkasin, kui nad meit 3m kaugusel olin! Muretsege rohkem oma ohutuse pärast, for god shake! :D
Peale poes käiku tulin koju ja hakkasin viineripirkse tegema. Nagu tõeline pereema, noh! :D
Pirrukid valmis ja peole minek. Korjasime kõik Viimsis elavad joodikutest bändimehed peale ja asusime Amigo poole teele. Sealt edasi jätkasin sõitu üksi ja Rock Cafe ning Cancel Case! :D Suht cancel oli seal küll. Kui sinna jõudes mängis Sullivan ja inimesi veel natukenegi oli (pean märkima, et publiku keskmine vanus on kergelt üle 40ne kindlasti! ;D), siis Caceli ajaks läksid enamus minema. Kõik oli selline...algajalik siiski! :D Aga bändi repertuaarsti sai koheselt lemmikuks "Singapuri Lu", kahtlemata! Ainuke lugu, mida ma siis kaasa oskasin pomiseda! ;D
Plaan oli see, et ootan Rock Cafes Ergo märguannet, et neil on Amigos läbi ja vaja nad peale korjata, kuid läks vähe teisiti. Kui peale Cancel Case'i lõppu sain sõnumi, et Amigos käib värk veel pool tundi, panime Jan'iga jooksu. :D Noh, alguses ta blokkis ka pisut, jope kätte saamisega läks suts aega (sest rahvast oli ju NIIIII PALJU! ;D) ja auto oli ka ju Prisma parklas, seega jõudime Amigo juurde ikkagi suht hilja (+ veel parkimine HessBurgeri juures! ;D). Parem natuke kui mitte midagi! Sööstsime Amigo uksest sisse, küsisime hingeldades kas bänd mängib veel, mainsime, et me peaks listis olema ja tormasime alla! :D Järgi ei joostud, niiet õnnestus! Viimast kolme lugu isegi kuulsime ja siis kihutasime kohe tagasi RC'sse, sest CC manageril oli ju ka vaja bändiga tähistama hakata! Reeeetur! ;D
Paganama kihvt nädalavahetus oli! Isegi täna, kui ma mitte midagi ei teinud, oli kuidagi väga hea! Vot, järgmiseni siis! ;)
Ps! Termika poiskadele siis veelkord suuured ja uhked õnnitlused ja kallistused 21. sünnipäeva puhul! :)
No comments:
Post a Comment