ÕNNELIK 18!

Ma arvan, et minust võib nüüd ka laulu kirjutada! Ma olen 18...ja juba õnnelik! Mul pole oma maja (aga mul on selle eest kaks kodu!!! No, wait...make it four! ;D), mul pole lapsi, kellega käia loomaaias (kui on mees, kellega käia teatris...või kinos!), kuid mul on kõik muu, mida on õnneks vaja! Jah, KÕIK!
Tegelikult on meil kõigil see KÕIK, mis meid õnnelikuks teeks...ja teebki! Tuleb vaid silmad lahti teha ja see üles leida. Väike vihje on see, et see kõik on meil nina ees ja enda kõrval! Maurice Maeterlinck'i (sümbolistik) muinasjutt "Sinilind" on jube hea! Ta on igav, kuid lugemist väärt on ainult viimane peatükk. Aga sellele ei saa eriti pihta, kui pole lugenud üheksat eelnevat peatükki. Noh, igaljuhul, mulle jubedalt meeldis. Ma olengi friik, aga mulle meeldivad sellised diibid raamatud! Ja see oli jälle paganama õige. Tundub, et inimesed oli juba vanal ajal targad! ;D Ja just sellest tulebki tänase tarkusetunnikese teema - ÕNN! Ps! Ärge küsige, mis mul viga on, et ma juba teist päeva oma väikest arutlusnurgakest pean. Lihtsalt tunne on selline...ja õhkkond annab ka põhjusi, oo jaa! ;D
Nagu ma enne mainisin, siis õnn on just see meie kõige lähedsem elukaaslane. Uskuge või mitte, aga nii see on! Kui tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, siis...teate küll, mis saab! Tuleb osata olla õnnelik. Kõige raskem on teha teisi õnnelikuks, kui reegel on see, et püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks! Tuleb olla õnnelik - õnnes peitu elujõud!
Raske on öelda, et olge õnnelikud, sest õnne on just next to you! Sellest ei ole abi, sest igaüks peab siiski oma õnne ise leidma. Ja õnne peidukohta ei saa ette öelda. Ja selle ei olegi mõtet, te ei uskuks mind nagu nii, sest kogu selle katsumuse, vaeva ja kannatused peab igaüks ise läbi tegema. Suurim oskus siis ilmas on oskus olla õnnelik!
[Tsiis, see kukkus välja nagu ma mõlgutaks mõtteid juba kirjandi kirjutamisest! Toon paralleele maailma kirjandusest ja puha! :D Eiii, lugeda mulle meeldib! :)]

Aitab targutamisest ja nüüd on aeg pajatada oma veidrast elust ka vähe! Näiteks alustagem eilsest. Eile oli trenn (tegelikult oli üleeile ka, aga ega siis igapäev ei saa ju trennis käia!). Peale trenni oli üks teine trenn. Trenn, mida juhendab mu endine treener Merle Keerutaja. Paganama tähelepanelik ja hea mäluga treener ikka. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati seal saalis trennis käisin. Tema aga oskas ära märkida, et see oli väga ammmu! Jah, oli vist küll. Juttu jätkus natuke kauemaks ja elust ja olust vaja ju ka rääkida. Ja ikka ma ei mõista, et kui mul on load, siis peab auto ka olema?! Ei pea ju?! Miks kõik inimesed üheti mõtlevad!? Aga rõõm, rõõm ja ainult rõõm, et sellised tutvused ei ole ära jahtunud. Ta on endiselt hea ja soe inimene! :)
Eilse tegi veel veidraks see, et tänaseks ei jäänud mitte midagi õppida. Tõesti oli imelik tulla trennis ja mitte võtta kooli asju ja mitte õppida. Sai kohe lebosse visata ja puhata. Ja väike õlle, "Simpson movie" ja uni tuli hea. Lausa nii hea, et ma ei mäletagi kuidas ma voodisse sain ja magama jäin. Seda veel mäletan, et telefoni panin laadima. Öösel kell 2.45 (kuidas ma nii hästi tea?!?! ;D) helises telefon. Täna hommikul mõtlesin, et nägin seda unes, kuid ei - Ergo ema helistas ja (kui ma nüüd õigesti mäletan) rääkis ta sellest, kuidas ta Kanaaridele kohale jõudis. Arghhh, tahan ka päikest!
Hommikul ärkasin. Kell oli 8.45. Siis meenus, et telefoni panin küll laadima, kuid mitte helisema. Aga teate kui hea on nii koolis käia?! Oled täiesti välja puhanud ja koolipäev läheb kuidagi väga ruttu! Pluss punktiks oli veel see, et ma sain kohe sipsti kesklinna ARK'i kontorist läbi hüpata ja oma päris load sain kätte. Kõik läks ootuste päraselt - see pilt on ikka ekstra hirmus! Silmad kui rosinad, halleluuja! :/ Ps! Ma ausõna ei maganud meelega sisse...see lihsalt läks niii...hästi! :P
Peale kooli oli võrk. Seda ei kommentaatiks eriti, aga mainiks vaid seda, et ilma Joan Kristjanita ei ole ikka fun! Jube tõsine ja masendav (isegi võib öelda, et kergelt vihaleajav) mäng. Teine mäng jäi ära, kuid see oli ainult hea. Kuna kell oli veel nii vähe, siis oli mul võimalus kohtuda oma väikse Aaaduga. Ta on ikka niiiiiiii paganama ilus! Ilusam kui pildi peal! Jah, niiiii nunnu! See on siis üks nendest lubadustest, mis asjas kurjaks, kuid täna Aaadut "näost näkku" kohates sulasin. Muahh, ta on kena! :D
Ta on nüüd siis ka üks Pisi-asi, millest rõõmu tunda...vähemalt Jass väidab niii! -...tal on maja ja auto õue peal...
:D

[edit]-> Mu juhilubade viimane number on ÜHEKSA! Niiet, et 9 esimesed 9 sõpra on oodatud viina võtma! ;D

Messu tuletas meelde! Kahjuks või õnneks, aga nüüd tuleb veel tarkust! :D
Meil on kolmapäeviti see üks ja ainulaadne psühholoogia tund. See tõesti on ainulaadne ja ma juba kuu aega pärast kooli algust kahetsesin, et ma seda omale valikaineks ei võtnud! :/ Njah, aga selle nädalasest tunnist siis nii palju, et ega me oma tavaliste teemadega kaugele ei jõudnud. Õps rääkis midagi meie tehtud töödest ja peale seda rääkis meie kui tavalise kooli tavalistest kooliprobleemidest - alkoholist, tubakast ja kõigest muust, mis on saatanast! :D Ma võin vanduda, et kui mõni suitsetaja oleks seda jutlust kuulnud, siis ei oleks ta enam pikka aega (või ehk mitte kunagi enam?!) suitsetanud. Ma isegi polnud seda teemat sellise külja alt kuulnud või teadnud. Tõesti, rõve! Kujutage ette, kuidas elukogenud pedagoog, kes räägib nagu nii, et kutsub kuulama, räägib veel sellisel teemal, mis on huvitav teada ja mõjutab (ja meie klassiski kindlasti mõjutas) paljusid! Teemaks oligi konkreetsemalt mokatubakas, snuff, suits ja alkohol! Kuidas need asja meid päriselt (ja ma ikka mõtlen, et PÄRISLELT, mitte ainult see kopsu-nuss! :D) mõjutavad...ja inimesi meie ümber. Päris julm! Vot, olge terved, tehke sporti! (: