Jep, vot just nii eile õhtu mööduski - pudru-ja-pudingu peol! :D Tegelikult läks Bärx just ära, et ma saaks tulla koju tagasi ja hakata tegema oma referaati Vincent van Gogh'ist. Noh, siin ma nüüd siis olen! :D Ei ole enam nagu tahtmist seda teha. Eile oli nagu korraks tunne, et ma teen selle hästi ruttu ära ja valmis. Täna hommikul oli ka, aga siis ärkas mu Uinuv Kaunitar ja kunstiajaloo pidu minuseneses sai läbi. Tegelikult oli see Bärxist hästi tore, et ta viitsis terve õhtu ja hommiku ka veel lisaks ühe raskekaalu maailmameistri seltsis veeta. Kurb, aga tõsi, sest just raskekaalu maailmameisti (raskekaalus!) moodi näen ma välja. Nelhapäeval oli jälle tapamaja, mis seekord läks hoooopiski teisiti.
No, alustada tuleb vist sellest, et arst oli teine. Enam ei olnud seda kobedat (aga ülbet) meesarsti, seekord oli naine. Teismoodi oli kogu see värk: ma ei tea, kas tõesti tundsin valu või mõtlesin ma selle välja kujutades ette, mida ta NÜÜÜD teeb. Igeljuhul ebamugav oli. Täna, kolmandal päeval, on haav vist juba täiesti kinni kasvanud. Oli vist juba eilegi...eelminekord neelasin ma vähemalt neli päeva verd - jälle midagi teisiti! Kõige imelikum on aga see, et ma olen rohkem paistes kui eelmine kord. Loogika puudub - kui haav on juba kinni ja kõik areneb kiiremini, siis miks ma rohkem paistetan?! :S Kriiiipi. Asi võib vabalt olla muidugi selles, et seekord ei tee ma oma antibiootikumi ravi nii intensiivselt kui peaks. Või tähendab, ei võigi teha, sest see oli ju alles eelmine kuu, kui ma ainult anitbiotsidest toitusin. Tervisele kahjulik, jaa! Aga valuvaigistid toimivad ikka ja endiselt ülihästi! See on hea! ;)
Plussid paises olemise juures ongi sellised, et saab end rahulikult välja magada mõtlemata koolile. Ma jäin neljapäeval kell pool 9 magama! Ma läks viimati nii vara magama viiendas klassis vist! Ja magasin kella 12-ni. 15 tundi (minu arvutuste järgi! ;D). Stressivabalt! Võimas! Eile saime kell 1 magama ja mina ärkasin kell 10. Ja ikka on mingi energia laks. Uhh, teeks ja läheks kuskile kohe ja praegu, aga...varjan oma paistetuse meigiga?! :D Not so much! :D
Täna on laupäev. Võtan omale eesmärgiks täna oma referaat ära lõpetada, homme loen raamatu läbi. Ja esmaspäeval pean juba kooli minema, sest kolm kontrolltööd on. Ei tahaks eriti neid järgi küll teha kunagi. Pean tubli olema! Jaa! Täna aga keskendun van Goghile! ;)
Ah, et miks ma ei planeerinud siis oma op'i nii, nagu algul plaanisin?! Ses ma lihtsalt ei suudaks koolist nii palju üle lasta. Niigi puudusin (teadmata põhjustel :D) mate tunndisest nii palju, et ma vaevalt tean, mille peale meil esmaspäeval kontrolltöö on üldse! :D
KULTUUUUUURI!
Imelik on see, et ma ei leidnud oma varajasematest kultuurinurkadest Remarque'i ega Hemingway'd. Äkki ma ei lugenud piisavalt hoolikalt?! Või ei olegi ma veel omapoolset kommentaari andnud romaanidele "Läänerindel muutuseta" ja "Vanamees ja meri"?!
Noh, polegi nagu enam midagi öelda. Masendavalt masendavad, kuid äärmiselt head romaanid. Üks parem kui teine! "Läänerindel..." muidugi peajagu üle, kuid eks "Vanemees ja meri's" oli ka oma tarkuseterake sees. Sõjateema võttis ikka pahviks ja vahepeal tuli nutt kurku. Hirmutav! Nii mõndagit tuleb nüüd siin ilmas hinnata hoopis teise nurgaalt. Kui kellelgi vähegi aega on või kes seda juhuslikult lugenud ei ole, siis mina soovitan soojalt...ei, pigem kuumalt! ;)
"Vanamees ja meri" tundud algul küll pikk ja mõttetu (mida ta ka osaliselt oli), kuid tõetera ja kaotuse motiiv tulid ilusti-kenasti välja ja üks neist jäi kauaks kõlama...
Üldolukorda on vist raske seletada, ja ma ei ole kindel, kas seda üldse teha tahangi. Tunded on segased ja mõtteid on miljoneid, mida kirja panna. Need on rohkem vist emotsioonid. Oi, mai tea! Vahepeal ma lihtsalt mõtlen, et võtan paberi ja kirjutan. Mitte midagi ja kõike! Aga sellised mõtted tekivad pahatihti just siis, kui kell on paljugi juba üle südaöö ja olen tekiall ning magamajäämisest on ainult puudu veel silmade kinni panek. Siis tahaks öelda ja kirjutada! Aga siis on hilja. Alati on liiga hilja (minu puhul). Ja miks ma siis siia ei kirjuta?! Ma vist lihtsalt ei tunne end siin enam hästi. Usaldada mitte kedagit!
Ps! Aplaus! Eelmine ei olnudki novembri esimene ja viimane! :)
No comments:
Post a Comment