Väga vastutahtmist panin praegu raamatu käest, et võtta kätte arvuti ja kribada siia natuke mu töödest-tegemistest! Neid on viimasel ajal täitsa üks jagu olnud. Jep, sõnade kõige otsesemas mõttes olen ma teinud tööd...ja muid tegemisi ka. :D Eelmine nädalavahetus oli kaks päeva järjest 360 kraadi ja nalja kui palju. Nii võrratult vahva, et mul on võimalus juba praegu väikest viisi praktiseerida oma eriala ja õppida-õppida-õppida järjest rohkem seda värki, mis moodi need asjad reaalselt kulgevad. Ja kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, siis saan ühe "teadmise" võrra jälle rikkamaks, mis tõotab tulevikus tuua veelgi rohkem tegevusi 360ga! Wihii. :)
Pärast rasket (töö-) nädalalõppu sõitsime Olustverre, et tähistada...kohe päris mitut sünnipäeva! Kirsi ja Anu ja väike Martha-Marii! Ja viimsel kui ühel oli juuuuubel ju! Vanused äärmusest-äärmusesse! :D Uuh, raske "pidutsemise" kõrvalt noppisime veel viimased marjad põõsa otsast ära ja võtsime "varajase" kartuli üles! Hahahahhahahahahaaa.
Üks hetk saabus rahu ja vaikus. Liigne rahu ja vaikus, millele otseloomulikult järgnes vihm. Just selline vihm, mis ei ajanud mitte tuppa, vaid kutsus õue. Värkendav ja virgutav. Raske, tihe ja karge vihm. Keset õue, kõige lagedama platsi peal lendas koos minuga ilus kirju liblikas. Oi, kui hästi ma sain aru, mida ta tunneb. Ta oli jäänud keset lagendikku. Sellise vihmaga. Mitte kuskile ei olnud varju pugeda. Täiest fucked up tunne. Aga ta sai hakkama. Leidis oma tee läbi tuule ja vee. Ma tean seda tunnet.
Nüüd. Tallinn. Ootan. Oodata on paljut. Täna õhtul juba Tätte ja Co. Mis sellest Üüüberbling-blingenist saab, mai tea. :D
Tädi-Pisike. :)
Ps! Järgmisel nädalal vajan Teie abi! Be aware! :P
No comments:
Post a Comment