Veel eelmine suvi (või oli see ikkagi üle-eelmine?!) ajasin ma rabarbereid taga nagu hull. Tõin kottide kaupa Olustverest, käisin naabrite juures "vargil", isegi poest ostsin kõige suurema hädaga rabarbereid. Ja kõik need rabarbsid läksid käiku. No, selline koogiaeg oli. Eelmise suve lõpul otsustasin selle pulli lõpetada ja tõin Olustverest rabarberivarte asemel ühe õige ja korraliku juurika ja panin selle meile siia kuuse alla kasvama. Sel kevadel tundus, et operatsioon ei õnnestunud, sest Olustveres olid juba meetrised varred, kui mu kuuse all oli tühi maa. Aja ja kannatuse möödudes rabarberid siiski tärkasid. Ja nüüd vohavad need siin kui...mets?! :D Aga kurb tõde on see, et mitte ainsamatki vart ei ole sealt lõigatud. Mitte ainamatki koogitainast ei ole see suvi mitte keegi kokku keeranud...
Punkt.
Teen tööd ja näen vaeva. Ja mille nimel?!
Punkt.
Üldse ei saa asjadest vahepeal aru. Üldse! Segadus sada.
Punkt.
Viimane vaba nädalavahetus oli 1.-3.juuli. Võtsin päikest.
Punkt.
Lastega laagris käisin. Nii vahva. Nii vahvad lapsed, nii vahva staap. Nii vahvad varbad!
Nii palju pilte. Liiga palju pilte.
punkt
Hiiumaal käisin ka. Mu maaailma kõige lühem Hiiumaal käik. Maailma kõige napim praamipeale jõudmine. Maailma kõige raskem tööots. Maailma kõige sürrim...olemine. Ja see kõik jõudsin mulle kohale alles esmaspäeval. Kahjuks! Sest sinnapaika need asjad nüüd siis jälle jäävad...maailma kõige tähtsamad asjad...
punkt
Ja see vähenegi vabaaeg, mis mul see suvi on, on...kahtluse alla?! Jumal küll, mina olengi otsustusvõimetus. Ausalt. :( Kes küll ütleks, mis on see õige tee?!
punk punk punk
punk
Juuli on kohevarsti läbi. Palun, peatage aeg!
punk
No comments:
Post a Comment