I am doooooomed!

Pealkirjast võite välja lugeda, et ei tulnud seda naljakat neljapäeva, mida ma ootasin. Tuli hoopis nigel ja nõme neljapäev. Ja kõik algas sellest, et ma ei saanud jälle hommikul voodist välja, kuigi ma tegin ju kõik, mis vähegi võimalik, et ma "ei tahaks" enam voodist tagasi ronida. Äratuse kinnipanemiseks pidin ma end jalule ajama, äratus äratas iga kolme kuni viie minuti tagant. Siis suutsin ma kardinad eest ära tõmmata, et tuba võimalikult valge oleks... ja ikka ärkasin ma kell 11.57 sellepeale, et mingid võõrad hääled kostusid koridorist ja tundus, et nad koputasid tubasid läbi. Läbi une sain vist aru, et nad tulid kellegi radiaatorit parandama... Uni oli igaks juhuks silmapilkselt kadunud ja ma olin riides kiiremini kui üks-kaks-kolm. Õnneks minu uksele siiski ei koputatud, sest katkine radiaator ilmus varem välja... krt, miks need radika-mehed varem tulla ei võinud... oleks ma ka normaalsel ajal maast lahti saanud! :/

Igal juhul oli lõuna käes ja mul paha meel, et ma nii udu olen. Sõin väga-väga hilist hommikusööki ja püüdsin siis "asjalik" olla. See tõi veel suurema tusatuju, sest ma lihtsalt olen jõudnud vist sinna punkti, kus ma ei jaksa enam end võõrkeeles väljendada. Ja see on väga halb ajastus, sest nüüd oleks mul seda keelt rohkem kui kunagi varem tarvis!!! Aga juba mõned hetked olen ma tundnud, et ma tahaks asjad ruttu eesti keeles selgeks teha kõigile ja siis saaks rahulikult edasi minna. Jajaa, ise just üks päev rõkkasin Ergole, et sellised hoopealt tulevad asjad suudan ka juba inglise keeles vormistada... et oops, sorry! Või is this seat taken? Ära sõnusin. Nüüd on just vastupidi. Miks ma pean mõtlema, kuidas ma end väljendan...?! :D

Noh, ja siin ma nüüd siis istun. Mõtlen, et kas ma peaks terve report'i nüüd enne eesti keeles valmis ära kirjutama või?! Ja siis lihtsalt tuimalt tõlkima hakkama?!?!? Sest no lihtsalt ei tule mitte ükski mõte in English, appppiiii!!! Muidugi ei ole abiks väga see, et taga kuklas tiksub vaid mõte, et järgmine individual report tiksub juba ka peale ju...

Ja muidugi, kirss tordil, nagu oleks vähe asju, mille pärast hetkel muretseda, sain täna jälle närviliselt oma kopikaid üle lugeda ja juukseid peast krutiida, sest reaalsus hakkab kohale jõudma (st jaanuar läheneb ju! :D). Nimelt sain ma täna oma accommodation invoice'i. Ja umbes kolm päeva tagasi õppemaksu invoice'i Ja ei käi need asjad nii, et iga kuu maksad natuke... mul on kahe ja poole nädala jooksul vaja kogu rent kuni veebruarini ära maksta. Ja see on suur väljaminek. See oleks täpselt sama suur väljaminek, kui ma maksaks iga kuu natuke, aga siis see vähemalt ei tunduks niiiii suuur!

Üle-üldse olen ma tahtnud siin natuke oma rahalist seisukorda ja väljavaadet selgitada, sest tegelikult ja päriselt ka, ma ei oleks vist nii oivik, kui ma vaid saaks. Aga seisud ei luba mul mitte pennigi üleliia kulutada, sest ma ei saanud ju mitte sentigi toetust mitte kuskilt. Ja kui mu esimesed arvestused näitasid, et ma saan veel jaanuaris oma 2/3-ku õppemaksust ära maksta ja peaksin siis hakkama natuke muretsema, siis... lood on juba praegu hapud! :D Ja see võib tunduda imelik, et ma pigem ei sõida Londonisse vaid passin päeva kodus, aga see on minu jaoks suur kokkuhoid tulevikku vaadates! Ja see on niiiii nõme. Tulla õppima välismaale, et saada viimasepeal kogemus... ja siis end igat moodi tagasihoida, et ainult raha nii palju ei kuluks. Muidugi ma tahaks minna õhtul kuskile pubisse ja  oma olematute sõpradega jaurata, muidugi ma tahaks minna Londonisse ja lõputult shopata. Muidugi ma tahaks osa saada kõikidest nendest väljasõitudest, mida Student Union korraldab. Jaaaa, ma tahaks! Aga kui asja ratsionaalse pilguga vaadata, siis see lihtsalt ei ole võimalik. Narr oleks ka ju elada siin kaks kuud täiel rinnal ja siis õppetöö katki jätta lihtsalt sellepärast, et mul oli kaks kuud lõbus elu!? Ma olen seda investeeringut natuke teisiti vaadanud ja püüan (ja pean!) rohkem preagu õppetöösse panustama. Oivik ja Kuivik, mina ja mu nähtamatu sõber! :/

Ma lihtsalt ei suuda ära kurvastada, miks kogu see asi küll raha ümber keerlema peab. Koguaeg ja alati! Ise olen loll, et Taani tasuta õppima ei läinud?! Olengi noh. Aga kui ma Tallinna Ülikooli ja rekreatsioonikorralduse kohta olen ausalt öelnud, et kui ma selle eest maksma oleks pidanud, siis ma lihtsalt ei oleks seda teinud/õppinud. Siin ei ole ma veel seda kahetsust tundnud (kuigi loenguid võiks ikka rohkem ja rohkem olla!!!) ja pean lihtsalt lootma, et see investeering end tõesti ära tasub. Ja see koonerdamine. Ja plaanimine... ja mõtlemine... ja see faking muretsemine! :(

Ma ükspäev lähen ülikooli infosse ja küsin, et mis siis saab, kui mul raha otsa saab?! Kuidas see võimalik on, et mitte keegi, mitte kuskilt ja mitte kuidagi just sellist magistriõpet ei toeta?! Kuskilt peab ju saama midagi taodelda?! Jah, tööle minemise võimalus on ju ka alati... aga siis peab ka tööle saama ja seda tegema, mis on juba keerulisem. Ok, võtan kätte ja uurin veel, mis võimalused on... midagi peab ju olema?!

Ja nüüd ma ütlen: aitäh, euro! Aitäh, et tõstsid hindu ja muutsid eest krooni niivõrd "väärtusetuks"! Sest kui Eestis oleks kõik veel kroonides ja sama odav, kui mõned aastad tagasi, siis oleks siin hakkama saamine veel keerulisem (eriti mulgile,eks?!). Ja aitäh, et see vahetuskurss euro ja poundi vahel niivõrd väike on, et kõik summad võrreldes kunagise krooniga nii väiksed tunduvad. Täna liigutasin siis neid rahasummasid, mille ma kohevarsti lihtsalt käest pean andma, ja nagu mul ikka kombeks arvutasin asjad ka väga ümaralt kunagisse krooni... auch! Ma olen rohkem kui kindel, et kui ma peaks neid samu summasid käsitlemagi eesti krooni järgi, siis oleks ma juba ammu kodus tagasi ja istuks lihtsalt ja rõõmsalt oma rahahunniku otsas! :) No tee või tina, need ei ole väikesed summad. Ei kroonides ega ka eurodes. Ja nii faking ebaõiglane on mõelda, et see, mis minu jaoks on siin niivõrd üliolulise tähtsusega, on kuskil kellelegi väike taskuraha või keskpärane väljaminek. Mingid suurfirmad liigutavad tuhandetes kordades suuremaid numbreid... mul oleks sealt väikest killukest vaja, ja no ei saa! Mul on ikka täielik madalseis praegu... motti ja cash'i, palun! :D

Esimese kuu tšeki-hunnik, booom!