Jejejejejej jej ejejejee. je.

Üks hullumaja nädal on läbi ja kohe-kohe hakkan Tartu poole kimama. Lähen tartuvaimu otsima - pole teist juba sada aastat näinud. :P Ja kui (KUI !!!! :D) ma ükskord sealt tagasi olen tulnud, siiis...siiiiiiis on natuke veel kooli-jampsi ja siiiiiiis. Siis. Eks te siis näete! ;)

sünnipäev

I'm BACK!!!!!!!!!! THANK YOU, BLOGGER SUPPORT!!!!!!


Igal juhul sai kinnitust see, et mul on õigus - kõik asjad tuleb alles hoida!!! Pole mõtet midagi ära visata, sest ÄKKI läheb neid kunagi vaja. Ja nii, kui sa midagi oled ära visanud...toob see ainult pahandust kaela! :D Ei tee enam kunagi sellist lollust, et...kustutan midagi...mitte kunagi! Las seisab, see, mis on, on. Süvendan oma kogumisharjumisi.
Igatsesin oma blogi-musi väga palju! :( Ja ausalt öelda hakkasin juba kartma, on ongi läinud lugu... Aga imesid juhtub! Halleluuja!

Täna on mu blogi TEINE sünnipäev! Surmasuust tagasi tulla...vist ei ole kerge! :P

Ps! Ja KÕIK kaotatud aja teen tasa...ausalt! :)

Penny wise, pound foolish.

Kõikidest kõige hullem on teadmatus. Läbi teadmatuse ei saa oma vigadest õppida. Ja üldist olukorda parandada. Mõtlen ja mõtlen, aga välja ei mõtle. No, mis see on, mida ma vana aastat ära saates valesti tegin? :( Ei andnud lubadusi? Ei valanud tina? Tsiisõs, need ei ole ju veel põhjused, miks aasta algus peaks niivõrd untsu minema...
Teadmatus mängib selle untsu minemise juures ka rolli. Mul tekkis mitte millestki mingi nõme allergia. Ja mis moodi ma saan sellest allergiast lahti, kui ma isegi ei tea, mille vastu mul allergia on?!?!?!? Absurd. Võimatu. Mul ei ole mitte kunagi (phtüi-phtüi-phtüi) mitte millegi vastu olnud mitte midagi. Ja miks nüüd mingil ainel minu vastu midagi on?!?!?! ÄÄh? Täiesti võimatu. Ma olen kõik asjad läbi mõelnud, mida ma olen söönud, joonud või katsunud. :D Teadmatus. Endiselt.
Ja teisest otsast. Mõne (väga erandliku) teema puhul on teadmatus vist parem. On parem olla üksinda teadmatuses, kui taluda valusat tõde. Ükskõik, mis pidi, praegu tunnen, et mulle tehakse liiga. Igast otsast. Böö.
Aga tegude juurde! Krambi ball oli...viisakas. ... Valetan! Mõnede jaoks oli viisakas, mõnede jaoks tavaline...Krambi pidu (loe: läbukas)?! Ma väljendan end võimalikult tagasihoidlikult, et mitte kellelegi liiga teha. :P Mul on igal juhul super-fun. Sest - nagu juba öeldud - ega Ergo siis igapäev minuga ballile ei ole nõus tulema! :D Kui ma nüüd vaid võrkpalli ka õpiks mängima, siis oleks kindlasti pikk tulevik veel selle klubiga ees! Hehhee. :)
Teine "klubi", kellega ma üks päev kokkupuutusin oli 360. Eee, mitte klubi. Firma. :D "Kraadi" käib ka sinna kolmesaja kuuekümnele taha. Anyways, käisime testimas uut mängu. Potensiaali on. Aga formaati ei olnud. Või nagu oli ka, aga samas ei olnud. Ja mis ma ikka teiste terade kallal nokin. Endal vaja üks korralik mäng "selgeks saada". Ja saan. Varsti-varsti-varsti teen ära. I hope. :D

Ja kõige selle jama lõpetuseks tahtsin ma ära märkida ühe tarkusetera, mille ma ükspäev välja mõtlesin. (Kardan, et see on tugevalt mõjutatud filosoofilistest tektidest, mida ma omale suurehooga selgeks püüdsin teha...ilmaasjata, nagu täna selgus.)

Kui ma saaksin muuta kõik oma tehtud lollused tarkusteks, siis oleksin ma geenius!

Ja kõikidest tehtud rumalustest on arvatavasti suurim see, et ma kahetse nendest lollustest mitte ainsamatki! :)

Bite me!

Uusuusuusuusuus suu uus suuus.

Uuel aastal uute tõsiste teemadega. Selliste teemadega nagu näiteks KOOL! Pooled...ei üle poolte asjade oleks ma pidanud hakkama saama juba enne jõule. Jaa, saingi vist. Üks tõrvatilk peab siiski meepotis olema. Esialgsete plaanide järgi oleks pidanud mu eksamisess koosnema kahest eksamist ja paljust puhkusest, aga...nüüdseks on selgeks saanud, et päris nii puhtalt ma ei pääsenud. Nüüdseks on need kaks plaanitud eksamit tehtud ja jäänud on veel üks ja väga plaanimata eksam - filosoofia. See on üks pikk ja keeruline teema ja kuna ma olen seda juba pidanud niiiiiiiiiiiiiiiiiii palju kõigile rääkima ja seletama ja jutustama, siis ma tõesti ei taha end enam selle teemaga üles kütta. Tuleb oma karmile saatusele vastu minna ja see jõle eksam teha. Naudin oma praegust keskmist hinnet, mis lubaks mul taodelda stippi, aga arvatavasti asjalood muutuvad pärast filo eksamit. Cheers! Vihkan ebainimlikke inimesi ja südametuid õppejõude. :)
AGA! Muidu on hästi. Tuunides tagasi meeldivamate teemade peale, siis räägiks oma paistes puusast ja Põltsamaast. :D Ehk seal toimus eelmine nädalavahetus mingi võrkpalli turniir...kutsetega. Osales viis naiskonda ja tase oli seal palju kõrgem kui Credit24 rahvaliiga sarjas. Thank god, et ma sidet mängima ei pidanud, sest arvatavasti ei oleks minu olematu bloki tõttu nii hästi läinud, kui meil läks. Kaks võitu ja kaks kaotust. Statistiliste numbrite pealt võiks siis öelda, et jäime omadega nulli. Ja saavutasime III koha. :) Tegelikult ikka jube hea, et ma ENDA kohta mängida sain. Hakkan juba täitsa ära harjuma. Ja tundub, et treener oli ka kohati täitsa rahul! Wuuuuhuu.
Ja isegi kui seljataga oli niii pikk ja väsitav päev, siis tuli ju saavutatud tulemust korralikult Krambile omaselt tähistada. Ma tähistasin ka. Natuke aega Krambikatega ja natuke aega maailma parimat asja nautides - live muuuuuuusika! Rockstarsis oli Pappa Lucca. Ei läinudki palju aega, kui ma nad viimaks ära nägin. Ainult aastake vist?! :D Njaa. Tore ja naljakas ja imelik. Kõik üheskoos. Mulle ei meeldi ennast korrata. Kuna ma juba avaldasin oma arvamust, siis...i stick to it! :D
Homme on üks lahe päev ja loodetavasti tuleb tore ja lahe ja natuke teistmoodi õhtu. Ega siis Ergo igapäev muga ballile ei nõustu tulema ju! Hihiiihii. :)

Viimane-viimane, hapupiimane!

No, kuidas saakski vana-aasta ära saata ilma, et ma oleks teinud oma väga viimase postituse siiiiiiia! Njah, tegelikult kindlasti saaks ka ilma selle postituseta, aga...igaks juhuks!
Ma ei tee möödunud aasta analüüsi ja lubadusi ka ei anna, sest kogemused on näidanud seda, et...ei ole mõtet! :D Tahtsingi tegelikult ainult öelda, et kuigi oli lausa mitu jõulupidu ja palju pühitsemist (KERE jõudupidu Lillepaviljonis ja Eurovisiooni võit tuli koju - ole-olle!; TR jõudupidu Rockstarsis; Olustvere pühitused ja Lasnamäe jõulud) ja isegi lumi oli jõulude ajal olemas, siis SEDA tunnet ei tekkinud. Ja ma ei tea, miks?! Lihtsalt puudus täielikult tunne. Jõulutunne, aouuu?! Ja aasta-vahetuse tunnet ka ei ole. Tundub, et oleks nagu kõige tavalisem reedeõhtu kodus. Koos mõnede heade inimestega. Aga seda, et homme peab vihikuservale juba uue aastanumbri kirjutama?!?! MIDA?! Vahetub kuu. Ja aasta. So what?! Ja tunde puudusime tõttu ei olegi midagi plaanitud tänaseks...las ta tuleb, kui ta tahab tulla! :)
Ja mis sellesse uude rahasse puutub, mis ka homme tuleb, siis...las ta ka tuleb. Kuigi ma ei ole kõige tulihingelisem Eesti patrioot, on isegi mul natuke kahju krooni kadumisest. Tore, et hinnad poes üle viieteise korra odavamaks lähevad, aga ma tean juba ette, et mulle see sendimajandus ei istu. Kõige lihtsam on vist edaspidi ilma rahata elada! :D Sest kui uus rahaühik tulema peab, siis...las ta tuleb! :P

[edit] Mu enda tehtud sünnipäeva kink minule löödi üle. Pikapuuga. Sain sünnipäevaks-jõuludeks uue Aaadu. Mitte tegelikult Aaadu, tema on nüüd Suzie! Ja ta on hirmus nunnu. Umbes nii nunnu, et...te ei kujuta ette! Juhuu. :) Ja mis asja juures kõige rõõmsam on?! Ma pean uuesti sõitma õppima. Praegu veel harjutan tihedalt, kuid järgiseks aastaks olen juba vana kala, i promise! :)

Piece of me.

Sain täna oma sünnipäevakingi kätte. Selle kingi, mida ma juba ammu oodanud olen. Ja mille ma ikka ise endale tegema pidin. :D Jaaah, selle aasta parim kingitus...so far! :D

Ja üle-üldse on ju nii palju juhtunud, millest tahaks rääkida. Nii halb, et üldse ei jõua. Ja kohe üldse ei mõista, et kuidas ei jõua?! :S Õnneks on veel viimane filosoofia kodutöö jäänud (järgmine nädal, mhm! selle nädala tööd on kenasti tehtud - jehhuu!) ja pärast seda saan KÕIK oma filosoofilised ja mitte filosoofilised mõtted taaskord siia suunata! :)
Jah, siis hakkan siin jälle nii palju lobisema, et saan rääkida ükskikasjalikult kõikides sünnipäevadest, kontsertidest, eksamitest ja kontrolltöödest, rahvaliiga mängudest, juhtumistest jne. Siis ei pea enam tagant järgi kiitma, et Merilini sünnipäev oli tore ja Helena sünnipäev oli vahva ja Karli sünnipäev oli veel lõbusam! Ja et Termikas Rockcafes oli...termikalik ja jube lühike (jälle õnnestus mul viimaseks kolmeks looks sinna jõuda) ja Viidingu "Osa 2" nõudis mul kiireid jalgu ja vastupidavust trammiga sõitmisel - ja ikkagi tasus see end ära. Kui imelikke pille on veel üldse võimalik olla?!?!? Aaah. Rahvaliiga mängud oleme seni kõik kolm-null ära võtnud ja isegi tööl olen vahepeal käinud...KOPRA TALUS!!! :D Jaa, Tuhalaane. Tahaks öelda, et kõik oli endine ja meenusid vanad head ajad. Aga, god damn, seal oli kõik muutunud ja meenus ainult see üks jube külm ja jõle öö! :D Ja et asi ikka kohe täitsa õige oleks, siis oli mu punkt ka õigesse kohta sokutatud. Jah, kui ma liivakelli teeks, siis oleks see veel õigem olnud. Ja ka lihtsam. Ilmselgelt oli mu punkt kõige suurema sopa ja pori sees. Tom endiselt vihkab mind! :D
Kõikidest nendest eelpoolmainitud sündmustest saaks pikad eraldi postitused teha, aga ma siiski säästan lugejaid ja oma paistes vasakut kätt...

Kiirelt-kiirelt. Mis veel? Mis veel? Mis veel? JAAAAAAAAA, Aaadu läks ära. Pärast poolt aastat ootamist leidis ta siiski parema koha. Ja praegusel hetkel tundub, et Aaadut ei suuda keegi asendada. Oleme käinud vaatamas ja uurimas, kuid eiiii midagi. Eks me otsime edasi.
Ja muidugi, kõige tähtsam. Lisaks neile kõikidele teistel vanuritele, kelle sünnipäevad ma läbi käisin, sain ma isegi vanaks ju! JA. Ja lumi tuli maha. Teisipäeva õhtul, üks päev enne suurt sündmust. Nii hea! Tallinnasse sõita ei olnud hea, aga lumi oli hea! Sest ta tuli õigel ajal. Erinevalt minu sünnipäevapoest! :D Aga ega tali taeva jää ja ega ka pidu pidamata jää. Väike ja vaikne, nagu ikka. Ja ometigi armas! Thanks to you, dudes! :D

Varsti on jõulud ja siis jääb jälle üks vana-aasta selja taha ja uus on ootamas ees. Tuus! :)

Eilne päev.

Eilne päev oli tegija. Asi käis lihtsalt. Ärkasin kell 8.00 läksin kooli. Tegin eksami ära, tulin koju tagasi. Läksin magama. Ärkasin kell 19.00, läksin trenni. Tulin trennist tagasi. Läksin magama. Jee! Tasemel päev. Beat that! :) (kõik päevad võiksid sellised olla!!! :D :D :D)

Miks? See nädal on hullumaja lihtsalt! Esmaspäevaks oli turunduse essee, teisipäeval reklaamipsühholoogia kontrolltöö. Kolmapäeval juba eelpool mainitud seiklustegevuste eksam ja neljapäevaks filosoofia kodutööd (oi-oi-oi, endiselt tegemata! :S). Homme, reedel on turunduse test. Õnneks tuleb pärast reedet nädalavahetus! Eiiiii, enne laupäeva tuleb veel Viidingu kontsert. Mõnusalt kuluurne lõpp sellele õpingute maratonile! :)


Kui aga nüüd heita pilk veel eilsest natuke varajasemasse aega, siis...juttu on oi, kui palju! Aga tundub, et need jäävad JÄLLE järgmiseks korraks, sest. Ei suuda. Kui on valida, kas kirjutada blogi või teha filosoofia kodutöid, siis paratamatult tuleb selle teise variandi kasuks valida. Ja oleks, et teen kodutöö ära ja on tehtud, aga EI. Absoluutselt iga nädal on uued kodutööd. Ja neile ei kulu vähe aega. Jee. Rocks! NOT! :(

OOTEL!

How are you doin'?! Kuhu see aeg kaob? Unreal! Mis veel siis saab, kui ma aastanumbri võrra vanemaks saan?! Aeg hakkab veel kiiremini minema??!?! Enam kiiremini ei saa ju, halllooOooOoooOo! :D
Seljataha on jäänud jälle nii palju tähtsaid ja vähem tähtsaid sündmusi. Oot-oot. Või siis mitte?! :D Vahenädal möödus mõnusalt ja kulmineerus Jan'i sünnipäeva (kõige tavalisem Jani sünnipäev - algus on ilus ja viisakas, kuid lõpuks saab ikkagi Jan peksa ja visatakse klubist välja! Tema puhul on see juba...tavaline?!) ja järjekordsete võistlustega. Naiskond Pisike ja Pikukesed tõid võidu koju!!! :D Isegi 4:11 kaotusseisust suutsime välja tulla!!! Heh, põhimõtteliselt oleme valmis Viljandi Metalli vastu mängima (isegi siis, kui MINA peaks sidet mängima!!! :D). Õhtul, pärast pikka sportlikku laupäeva, oli minu jaoks esimene Krambi aftekas. Jaa, mitte just maailma-kõige-parem-pidu-kus-ma-kunagi-käinud-olen nagu mulle lubati, aga TORE! Friinkin' hell, kui tore. Kindlasti oleks kõik olnud elavamad ja toredamad, kui peole ei oleks eelnenud seda väsitavat päeva. Aaah, eks tuleb veel neid pidusid. Vähemalt nii taaskord räägiti. Vahva, et kogu kamp ikka tõsiselt tegeleb klubivaimu üleval hoidmise ja edendamisega. Mõnedes firmadeski pole vist nii palju päras-tööd-kollektiivseid-üritusi! Heeheee. Will see! :)
Ja kas ma juba rääkisin, kui mõttetu mu sügise teine periood koolis on?!?!? Esimesed kaks nädalat olid, okei, nii nagu peaks. Iga päev midagigi! Aga nüüd?! Esmapäevad vabad, kolmapäevad vabad!!! JEEE! Kas ma ütlesin, et see on mõttetu?! Vabandust. Selliste ilmadega ei tahakski mitte üldse kuskil käia. Aga. Selline see ülikool siis ikkagi on!? Njaa, reedeõhtune turundus pole küll just kõige ägedamal ajal! Ja elab ka selle üle, sest mida minusugune no-lifer ikka reedeti teeks? :P
Selja taha on jäänud ka üks kõigeägedamaid kursapidusid, mis meil olnud on. Margeri maakodus tegime väikse pidžaama-tralli! Niii tore, et nii palju inimesed selle "lapsiku" teemaga kaasa tulid ja et üldse nii paljud vaevusid end kohale ajama! COOL! Ja Jack!!! No, aitäh vägema peo eest! :P (mis järgmisel päeval enam üldse niiiii äge ei olnudki! :D)
Pühapäevaks paranesid kõik haavad ja ma sain ette võtta järjekordse jabura asja. Ja kui ma oleks ENNE teadnud, et see nii jabur on, siis ei oleks ma seda üldse ettevõtnud!!! :D Nimelt teatas sõdurpoiss Kreyt, et ta on Tapalt ajutiselt Tallinnasse laatsaretti toodud (jaa, see sõna oli ehmatav!!!). Ja siis ta kutsus mind oma külastuspäeval külla. Ja mina - lolli peaga - mõtlesin, et mis seal ikka, lähen! Nagu nii midagi muud ju teha ei olnud. Võtsin vitamiinid kaasa ja sõitisin etteantud aadressile. Jah, kullake juhatas mind natuke valele aadressile. Sõjaväepolitsei ei kõlanud mitte kuidagi õigesti. Peale natukest nõutult passimist leidsin üles koha, kuhu ma tegelikult pidin minema (kaks hoonet edasi :D). Esialgne vaade on koomiline - inimesed seisavad, kilekotid käes, väikse putka uksetaga PIKAS järjekorras. Nõuka aeg on tagasi, wuuuhuu! Varsti, kui ma ise sinna järjekorda seisma pidin, ei olnud enam naljakas. Asjale lisas vürtsi see, et kuna Viimsis paistis päev otsa päike, otsustasin ma viiimast korda jalga panna oma nunnud suvetennised. Linnas oli päev otsa lund-lörtsi sadanud. Oli külm. Ja järjekorras seisin nii umbes-täpselt 35 minutit. Jeeeeeeeeeeeeh. Siis läks asi veel huvitavamaks. Ma sain teada, miks see järjekord niiii aeglaselt liikus. Kõik külastajad registreeriti ID alusel kuidagi ja kuhugi. Ja siis tuli jääda oma "saatjaid" ootama. Üldjuhul on saatjateks külastatavad, aga kuna mina läksin laatsaretti, siis minu saatjaks tuli sanitar, kes mu ilusti-kenasti õigesse majja juhatas. Võinoh, oleks pidanud juhatama. Ma läksin teepeal natuke kaduma, sest sanitari samm oli pikk ja mina silmasin tee peal üht teist tuttavat sõdurpoissi! :D Väledad jalad päästsid mu ja lõppude-lõpuks jõudsingi õigesse kohta. :)
Kreyt oma ägedates pidžaamades ootas mind juba. Hahahah. :D Ja muidugi ei saanud see lõppeda nii, nagu oleks võinud ju. Kui ma lõpuks kell 16.18 laatsaretti jõudsin ja suur jutumulin lahti läks, siis kell 16.32 oli juba kõik lõpetatud, kuna külastuspäev lõppes pool tundi varem kui oleks pidanud. Ja eks sa vaidle seal sõjaväe bossidega. :D Kõik, punkt, läbi. Pärast selgus, et tõrge tekkis sellest, et kellegi tuttavad ei olevat sanitari oodanud ja ise omavoliliselt mööda hoovi ringi tatsanud. Jee. Ja kõik teised said selle eest "karistada"! :/
Ja mis on loo moraal?!?!!? See, et ma sõitsin teise linna otsa ligi tund aega, ootasin järjekorras pool tundi, sain 10 minutit näha ammukadunud sõdurit ja sõitsin siis ligi tund aega koju tagasi! How cool is that!? Sõber, mis sõber! :)

Ainult see nädalavahetus veel siin. Ja siis saan koju! Olustverre!!! Kohe päris pikaks ajaks, mulle tundub. Mõnusmõnus! :)

Awwi.

Käisin poes. Ja üks poiss ütles, et ma olen suur tüdruk!!! Ei ole koguaeg väike-väike-väike. VOT! Mõnede jaoks olen suur ka. Suur tüdruk. Okei, mis siis, et poiss oli ise väga väike. Ta oskas rääkida ja tegi arukaid järeldusi! (ja minul olid kontsad)

Ma ei tea isegi, miks ma seda siia kirjutan. Aga see tundub nii oluline! Ma olen suur. Juba. :P

Pisike ja Pikuke! :P

Nooh, varsti on ikka väga suhteline mõiste! :D Ma ei saa aru, kuhu see aeg kõik kadunud on, aga...enam teda igatahes ei ole. Samas, ei saa just öelda, et see ajapoiss niisama oleks mööda veerenud. :P Kurb ka natuke, et ma pole aega saanud siin oma seiklustest muljetada, sest...nüüd oleks ju teoreetiliselt vaja kogu see krempel tagant järgi teha. Wuuuhuu.
Üldjuhul on olnud kool, nädalavahetus, kool, nädalavahetus, kool jne. Ahjaa, trenn mahub ka iga esmaspäeva ja kolmapäeva õhtusse. Nimelt on selleks korraks jälle otsingud lõppenud ja mängin nüüd sellises toredas kollektiivis nagu seda on VK Kramp. Njah, vahepeal suutsin ikka korraliku segaduse tekitada oma trenni otsingute käigus. Nii naljakas, kui see ka ei oleks käisin isegi suures meeleheites Sandraga sulgpalli mängimas. Või õigemini vist õppimas?! :D Suure raha eest muidugi. Ja õnneks siis saabus helgem hetk - ja Kramp. Ja kuna selle kollektiivi trennid on niii-niiii hilja õhtul, siis mõtlesin, et tekitaks veel segadust. Käisin end ühele rahaliiga tiimile näitamas ja siis avastasid mõlemad tiimid, et neil on mind vaja! :D Njah, pärast eilset (ehk super sportlikku pühapäeva) ja esimest turniiri tean, et tegin ikkagi kõige õigema otsuse, kui Krampi jäin. Wuhuu! :)
Vahepeal on paljud nädalavahetuses kulmineerunud sünnipäevadega. Üks uhkem kui teine! Gerli sai vanaks (see oli kohe eriti-eriti uhke sünnipäev!!!) ja Kaia sai omaarust vanaks (sest tegelikult ta ei saanud ju vanaks - tegelikult saab ta alles 7. novembril vanaks!!! :P). Messu sai ka vanaks, aga see jäi mul see aasta nägemata. :( Tundub, et peab paika see reklaami põhitõde, et vähemalt kuu aega ette on vaja ühte sündmust reklaamima hakata, sest muidu...mitte keegi lihtsalt ei jõua su üritusele. :P
Ilumess ja Fitness weekend jõudsid seekord Messu sünnipäevast ette ja niisiis saigi üks PIKK nädalavahetus Eesti Näituste Messikeskuses veedetud. Ja seal sai vist ikka kõike nähtud ja tehtud. Alates laste hoidmisest kuni bannerite kleepimiseni välja. Nägi ilusaid ja vormis noormehi ja ka ülepumbatud (ja mukitud) vanaemasid. Suhteliselt palju tuttavaid nägi ka. Kokkuvõtvalt võib ju öelda, et üks tore kogemus ja praktika ägeda seltskonnaga, mis pigem andis kui võttis (njah, kui ilumessil kulutatud raha siia mitte arvestada! :P).
Mis veel, mis veel?! Jaah. Tartu-plaanid olid juba üheks nädalavahetuseks niiiiii paigas, aga nagu ikka. Ei tasu üldse mitte midagi öelda enne, kui ongi reaalne minek! Muidugi oli vaja kogu see asi nii ära sõnada, et nüüd istune Aaaduga siiani kodus. Pole tal veel mingit minekut! :(
AGA! Selle Tartu-nädalavahetuse asemel oli üks üüüüber-cool üritus Olustvere inimestega ehk Liisu ja Mari soolaleivakas. OMG! Kui head inimesed, vägev korter ja kõik muud jutud! Ja ega sellega mu nädalavahetus ei lõppenud. Järgmisel õhtul oli üritus klassiõdede reunion! Läksid natukene pikale need jutud (eee, poole 6ni!?), aga mis teha, kui üks otsustab aasta aega pea alaspidi elada, tuleb siis korraks Eestisse ja otsustab siis veelkord aastakese ringi uitada. Kohustuslik siis kõik jutud ühe õhtuga ära rääkida ju. Mõnusmõnus! :)
Koolirindel on asjad sellised, et ühe aine lõpetasin juba eelmisel nädalal ja kahega püüan sellel nädalal jonksu saada. Suht kehv ebaõnn, kui terve vahenädala jooksul on KAKS eksamit...ja need satuvad ühele päevale. Materjali pole ka just kõige vähem, aga vähemalt on teema huvitav! Sukeldungi nüüd tagasi oma reklaamiteooriatesse...hurraa?! :)

Jällenägemisteni! :)
P.

Khmm.

Ma varsti kirjutan! Ausalt.

Korv, kummikud, seened - sõidame! :)

Ükskõik kui väga ma ei tahaks või ei püüaks, mul lihtsalt kuidagi ei õnnestu siia neid update' tihemini teha. NÜÜD on see õige aeg. Jeeesh! :)
Suht klišee, aga vahepeal on taaskord pääääris mitu-palju asju juhtunud. No, võtame kasvõi näiteks selle sama päeva, mil ma viimati siia kirjutasin, 11. september. See õhtu pidi mööduma rahulikult koos emaga kokates ja kodus vegeteerides. Üks telefonikõne, UNO-õhtu ja - ülla-ülla - TR Amigos! Enda kaitseks võin öelda vaid seda, ei ma ei oleks ju muidu mittekuidagi koju saanud! Jaa!!! :D
Järgmine päev hakkas ilmselgelt liiga vara, kuid nüüd on mul jube uhke tunne öelda, et olen isegi maratoni paremaks muutmise nimel oma abikäe ulatanud! Ja umbes kella 2-3 paiku päeval lausus Gellu need legendaarsed sõnad: jälle üks jooks üleelatud! Linnuke kirja ja koju magama! :D
Kuni reedeni voolas eluke mööda oma tavalist rööbast pidi (ehk kool-kool-kool ja natuke kukeseenekesi ka! :D). Reede näitas elavalt seda, et oma vigadest ma õppida ei oska. Suht loogiline, et kui varahommikul kell 8st algab kool, siis õhtu ei soosi pidulemist. Kõlab ju ikkagi hästi, et pärast kooli-tööpäeva oleks mõnus meeli puhata head muusikat nautides. Ei olnud. Kohutav. Never again! :D
Jaah, see reede oli see sama kauaoodatud reede, kui ma üski oma esimese fotojahiga maha sain. Muidu oli kõik hästi! Kõik sujus, laabus, töötas. Kuni selle äratuleku momendini, kui mulle teatati, et minust-mitte-tulenevatel põhjustel on olnud suured möödarääkimised. Eee. MIDA?! MINA sain hakkama. Uhke enda üle. Eks varsti ole näha, kas ka teised on...
Kui eelmine nädalavahetus möödus Olustveres tädi-kohustusi täites ja metsast meeleheitlikult kukeseeni otsides, siis see nädalavahetus tuleb hoopiski teisemaiguline. Tuleb ju ikkagi tähistada! See nädal olid koolis esimesed arvestuslikud tööd (mis - jumal tänatud - on nüüdseks tehtud, läbi, loodetavasti läbitud!) ja, nii naljakas või imelik kui see ka ei oleks, jälle TÖÖ! :D Oiii, kui tore. Kui esimese päeva ma lihtsalt kõndisin kõikdest nendest lahedatest asjadest silmi kinni pigistades mööda, siis eile ma enam ei suutnud nii professionaalseks jääda. Ja sinna see palk kohe ka läks! :D
Igal juhul täna tähistame! Tähistame sügise algust, SELLISE nädala lõppu ja otseloomulikult ka Gerli ümaraks saamist! Hahahahhaa. Go figure! :P

Update! :P

Aega läks, aga asja sai! Nüüd lõpuks, kui registreerimiste lõpuni on jäänud veel kaks-kolm päeva, olen ma oma tunniplaaniga rahul! Võinoh, päris rahul tegelikult veel ole (kuna ei saa ju rahul olla, kui kaks loengut ajaliselt täpselt kattuvad ja mõlemad on ääriselt vajalikud ja kohustuslikud!!! :S) ja üks aine on, mida ma juu üldse ei taha, aga ta niii ilusti sobib mulle "augu täiteks". Pole päris rahulda, ei ole. Aga muidu - friikin' hell kui coolid eriala ained mul on!!! :D Nädal on läbi ja need sissejuhatavad bla-bla-bla'd on tehtud. Vastab täiesti tõele, et mida nädal edasi, seda huvitavamaks läheb! Ajee.
Esimesel koolinädalal ikka esimene kooli-pidu ka (no, õigetele tudengitele asjakohane värk!). Umbes-täpselt samataoline instituudi tutvumispidu nagu eelmiselgi aastal. Kui välja arvata muidugi see, et eelmisel aastal ei pidanud ma peojärgsel päeval tööle minema, ei pidanud kaine olema ja purjakil inimesi nägema ja ei olnud mul eelmisel aastal pärast seda pidu kokkupuudet mendiga! :D Püüdsin, mis ma püüdsin, ei saanud enne kella poolt kahte tulema. Kui ma oleks Kakumäele või Nõmmele veel pidanud sõitma, siis...oi-oi-oi. Ma valisin natuke lähema punkti ja sõitsin heast südamest Lasnakalt läbi. Ja siis see heategu tasutud saigi... või ju olla loogiline, et lauluka mäest ON LUBATUD 70-se lauluga alla tulla?!?!?!? Hihiihi. :P
Eile tegin tööd ja täna on plaanis nüüd vastupidiselt tööle rekreateeruda (nii kauneid sõnu suudan välja mõelda, jaa!). Tegelikult oli plaanis juba eile õhtul see "töö-stress" hukutada, aga liigne väsimus kustutas mu enne, kui ma arugi sain. Ei ole ikka hea mõtte enne pidutseda ja siis töötada. Note: teinekord käituda vastupidiiiii!!! Ega see töö polekski nii hull olnud, kui üritus poleks nii väga hiljaks jäänud. Aga kui mu asjad teiste hilinemise tõttu üksteisele sisse sõidavad, siis pole üldse tore. Nüüd on see igal juhul done ja tuleb hakata end ettevalmistama järgmiseks reedeks, kui asjad juba sutsukese tõsisemaks lähevad! :)

Tere keskmine kursus!

Suvi on läbi ja sügis on kätte jõudnud. Homsest hakkab minu jaoks lõplikult sügis, sest homme on minu esimene september. :D Külm on, nagu sügisel ikka. Ja samas, eile paistis päike pool päeva, nüüd jälle sirab seal taevas nagu vana lollakas. Otsustagu nüüd ära, kas tuleb vananaistesuvi või mitte! :D
Viimane nädalake kodus möödus üpriski...huvitavalt igavledes (jaa, minu puhul on selline asi täiesti võimalik! :D). Hommikul ärkasin, kohmitsesin natuke millegi asjaliku kallal, maadlesin tunniplaaniga (eelkõige vaevates pead kõrvalaine kohapealt) ja õhtul oli trenn. Kuigi mu kunagine ammune plaan nägi sel viimasel vabadusenädalal mööda eestit ringi rallimist, siis ei saa nagu eriti selle üle ka kurta, et viis päeva järjest intensiivset trenni sai tehtud. Söögiisu on suurem ja kaalu peale enam üldse kohe minna ei taha! :D Võib öelda, et kõik läks suurepäraselt ja plaanipäraselt. Kuni! Kuni reedese trenni viimase tunnikeseni. Väsimus hakkas võimust võtma (vist!) ja kogu mu ülesehitatud liivaloss kukkus kolisedes kokku. Ei jää midagi muud üle, kui loota, et vähemalt SEE unenägu ei täituks! Kuigi, see oleks omamoodi naljakas ja teise nurga alt kasulik! :P

Ilusat kooliaasta algust, kõik Jukud ja Tõnnid! ;)

Mõni hetk on elus ilusam kui teine...

Hm, halb, et aeg nii kiirest mööda on lipsanud. Ühelt poolt on see halb, kuna nüüd on natuke keeruline siia kirjutades meenutada, millest kirjutada. Ja suvi sai natuke kiirest otsa, kuna aeg lihtsalt lendas käest ära. Aga samas, selle eest on jällegi tegemist olnud. Ehk siia ongi see koer maetud ?! (selle aja lendamise suhtes)
Igal juhul Tätte (ja sõbrad) olid! Väga-väga ägedad olid. Suurima huviga ootan nüüd salvestist, et neid ilusaid ja ilusamaid hetki veel ja veel läbi elada. :) Njah, pärast nii kaunist kontserti otsustasime siiski oma kõrvakuulmist sinna Üüber-überisse mitte rikkuma minna. Kuigi see minu esialgne plaan oleks ka täitsa vahva olnud...hihiii. :P
Selle aasta Soome-trip sai tehtud, mis kukkus niiii paganama hästi välja! Justki kiusu pärast juhtus Helsingforsis suurepärane ilm olema. Jaa, tõsi - jalavaeva see ei vähendanud. No 11 tundi mööda suurlinna ja kaubamajasid. Ja see vahva Okseratas tegi muidugi lõpuks oma töö. No, niii ära kammis, et raske oli. Kohe päris-päris raske!!! :D :D
Päevake kosumist ja siis hakkas alles õige trall peale. Poole-klassi-kokkutulek, mis lõppes...mõne jaoks mugavalt ja koduselt, nii mõnelegi teisele suhteliselt ebalevalt?! Muud ei midagi, kui tuleb jääda ootama järgmisi kokkusaamisi, mis ehk-äkki leiavad juba aset siis, kui miskit ka natuke muutunud on. :D Praegu olid kõik niiiiii samad, et enam rohkem samad olla ei saagi! :D
Mõne jaoks puhanult ja värskena, mõne teise jaoks vägagi ebameeldivalt sai neljapäeva varahommikul alguse reisuke Hiiumaale. Jaah, eelmise aasta kihutamise rekord sai kohe kindlasti ületatud ja...üleüldse vedas sel päeval kuidagi kohe kahtlaselt palju! :) Kihutamine ja kogu muu vaev (selle all pean silmas kurja häälega tagakiirustamist) oli asja ette! No nii fantastilist koht ja seltskond annab otsida! Ei saa ju päris öelda, et ma lõppeval suvel sporti ei teinud - täies mahus olümpiamängud on nüüd mahapeetud! Medal riiulil seda tõestamaks! :)
Okei, päris täies mahus see olümpiamängul mul päris ei õnnestunud (kuid medal on mul ikka!!!), sest teised tegemised tulid vahele. Tagantjärgi tarkus räägib muidugi, et oleks võinud ju olümpia nimel muud tegevused canceldada, kuid...tagantjärgi tarkus on...kurjast!
Niisiis, Bärxi sünnipäev ja staabi afterparty. Üks üritus oli lühem kui teine. Ühed napikesed mõlemad. Kuid siiski need lõkketegemised, kella kolmeni UNO ja muud jutuajamised (kindlasti oli oma osa ka Oti olümpial) väsitasid mu nii korralikult ära, et pühapäev möödus täielikult vedelemise tähe all... Shame on me!
Ja täna! Püha Moosese mõõk! Täna selgus, et oleks vaja kohe tõsisemalt trenni hakata tegema. Ja nii ma siis läksingi TLÜ võrkpalli naiskonda. Regulaarne mitteliigutamine andis ikka magusalt tunda ja homset ei julge ma oodatagi. :D Ja ometigi ootan. Sest...isegi kui ma sinna võistkonda ei pääse, saab kaks nädalat sellist trenni teha!!! Mõnusmõnusmõnus! Uuh, on, mille poole püüelda! :)

Ps! Väikesed süütunde poisikesed krabistavad endiselt südames. Ega see sajandi vahetus nalja asi ei ole. Ja ometigi...nii paljud tallinlased arvavad vist teistmoodi. :( Super-suuured virtuaal-lillekesed ja kingitused, Elerin! :)

See tekkimise ime...

Väga vastutahtmist panin praegu raamatu käest, et võtta kätte arvuti ja kribada siia natuke mu töödest-tegemistest! Neid on viimasel ajal täitsa üks jagu olnud. Jep, sõnade kõige otsesemas mõttes olen ma teinud tööd...ja muid tegemisi ka. :D Eelmine nädalavahetus oli kaks päeva järjest 360 kraadi ja nalja kui palju. Nii võrratult vahva, et mul on võimalus juba praegu väikest viisi praktiseerida oma eriala ja õppida-õppida-õppida järjest rohkem seda värki, mis moodi need asjad reaalselt kulgevad. Ja kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, siis saan ühe "teadmise" võrra jälle rikkamaks, mis tõotab tulevikus tuua veelgi rohkem tegevusi 360ga! Wihii. :)
Pärast rasket (töö-) nädalalõppu sõitsime Olustverre, et tähistada...kohe päris mitut sünnipäeva! Kirsi ja Anu ja väike Martha-Marii! Ja viimsel kui ühel oli juuuuubel ju! Vanused äärmusest-äärmusesse! :D Uuh, raske "pidutsemise" kõrvalt noppisime veel viimased marjad põõsa otsast ära ja võtsime "varajase" kartuli üles! Hahahahhahahahahaaa.
Üks hetk saabus rahu ja vaikus. Liigne rahu ja vaikus, millele otseloomulikult järgnes vihm. Just selline vihm, mis ei ajanud mitte tuppa, vaid kutsus õue. Värkendav ja virgutav. Raske, tihe ja karge vihm. Keset õue, kõige lagedama platsi peal lendas koos minuga ilus kirju liblikas. Oi, kui hästi ma sain aru, mida ta tunneb. Ta oli jäänud keset lagendikku. Sellise vihmaga. Mitte kuskile ei olnud varju pugeda. Täiest fucked up tunne. Aga ta sai hakkama. Leidis oma tee läbi tuule ja vee. Ma tean seda tunnet.

Nüüd. Tallinn. Ootan. Oodata on paljut. Täna õhtul juba Tätte ja Co. Mis sellest Üüüberbling-blingenist saab, mai tea. :D

Tädi-Pisike. :)

Ps! Järgmisel nädalal vajan Teie abi! Be aware! :P

Sweet sugar in my latte!

Kui tavaline, et kõik head asjad on alati ühel ajal. Või siis väga-väga järjest, niiet kõigist eraldi on ikka raske rõõmu tunda. Selline nagu oli mu eelmine nädalavahetus - no, tule taevas appi!!! :D
Kõik algas reede õhtul Kärdi ja Maari sünnipäevaga, mis leidis aset ühes päris omapärases kohas vanalinnas. Noh, kogu see vanalinna melu andis asjale sellise tõuke, et pidu oleks võinud kesta või pühapäeva hommikuni! Njah, minu jaoks lõppes see limonaadi-pidu muidugi eriti varakult, kuna ma pidin arvestama järgmise päeva töökohustustega, mis viisid mu peaaegu Lätti!!! Kell 3 sain magama ja täpselt kell 8.20 istusin autosse. Lätist jäi tõesti väga vähe puudu, aga siiski toimus kogu Suur Aardejaht Eestimaa pinnal. Ilm oli soe ja vabalt oleks võinud Lemme randa kauemaks nautima jääda, aga eiiiiiiiiiii. Järgmine sihtpunkt - Viljandi ja RockRamp - ootasid mind juba.
Tõuuu Täääg, HND ja Termikas. Need kolm (super-super-super!), keda sai vähe kauem ja põhjalikumalt vaadatud enne mu järgmist peatust. Nimelt ei saanud ka seda üritust täiel rinnal nautida, kuna järgmisel varahommikul oli vaja TAASKORD olla vormis ja valmis ründama. :D Sõna kõige otsesemas mõttes muidugi, ei mingit nalja. Lehola-Lemitu mängude naiste rannavolle. Viimati käisime seal Virgega üle-eelmisel aasta, eelmine aasta jäi vahele ja see oli suur viga...mis sai see kord parandatud! :D Natuke naljakas, et osad naiskonnad meid juba eoses kartsid, nõme, et osad meie vastu mängides üldse ei pingutanud ja tore, et see aasta meile natuke ka konkurentsi oli!!! :D Uuuh, üritasid, mis nad üritasid, ikkagi napsasid nende eest kulla ära! Hihihiii.
Mis siis, et Ergo mu päikseprillid katki astus ja siis ruttu ära sõitis. Ikkagi me võitsime! Ja ma sain veel rongiga ka sõita! Kiire-kiiire oli Raplasse, et lõppude-lõpuks Tätte ja tema tuulevaikne (t)öö ära näha. Njah, lisaks kõigele muule, mis tol päeval kõigil valesti läks, ei näinud ma mitte mingit kontserti. Välku ja pauku oli liialt palju ja mitte midagi peale selle me ei näinud. Ainult minuga saab selliseid asju juhtuda, ainult minuga!!! Oli siis vaja plaanida, eks?! Nüüd on vaja homme uuele katsele minna. Ja enne ma oma jonni ei jäta, kui ma selle tuulevaikuse ära näen. Vot!
Kuur on ka (peaaegu) valmis saanud ja pruuuniks sain ka pühapäeval!!! Jee. Pärast näeme! ;)

Raamatu-juttu...ja natuke muud juttu ka! ;)

Natuke naljakas, et see august, mis pidi olema mul puupüsti üritusi ja äktsionit täis (ja tegelikult nagu ongi!), on siiani möödunud nii, et ma rohkem nagu ootan, kui tegutsen. Samas ei saa kurta, kui päevad mööduvad ainult vedeledes ja raamatut lugedes. Eriti veel siis, kui tegu on HEA raamatuga. :)
Sutsu aega tagasi lõpetasin raamatu nimega "Robbie Williams - ühel päeval keegi". Nii imelik või naljakas või hale, kui see ka ei oleks, ei leidnud ma selle raamatu autori nime. Ja teisest küljest saan ma aru, miks see autori nimi suurelt kuskil kirjas ei ole - ma ei julgeks ka sellist raamatut oma nime alla avaldada! :S Julm, väga julm minust. Raamat ei ole üdini halb! Mõte on väga hea, kuid teostus jätab natuke soovida. Mitte teostus, vaid kirjaviis. Võib-olla, peaks selle kivi hoopis tõlkija kapsaaeda viskama, aga võta sa kinni...
Nagu ma juba ütlesin, siis mõte on raamatul hea! Nimelt räägib see raamat ülevaatlikult paarist aastast laulja Robbie Williamsi elust ja natuke põhjalikumalt on räägitud nende kunagisest Euroopa turneest. Sellesmõttes, et äge on ju ometigi lugeda kuidas maailma mastaabis tuntud vendadel see asi käib. Tore oli lugeda huvitavatest juhtumistest, sest isegi neil ei õnnestu alati kõik sajaprotsendiliselt õigesti. Cool, et neil on trummitehnik Mick ja et Robbie lemmik ajaviide enne-pärast kontserti on just UNO!!! :D :D Mida see suur staar endast tegelikult arvab, mida ta kontseritide ajal mõtleb ja kuidas Robbie end kõikidest meelemürkidest puhtaks pesi. Väga-väga lahe, et seda kõike saab raamatust lugeda, eks!? Njah, saan aru, miks see raamat 49kr maksis... :D :D
Järgmiseks võtsin ette natuke teises stiilis raamatu - Liza Marklund "Pommuudis". Tavaliselt mulle sellised juturaamatud ei meeldi, kuna ma leian, et need ei saa mulle pakkuda sellist sügavamat rahulolu. Selliseid raamatuid võib lugeda puhtalt ajaviiteks, kuid mulle meeldib midagi õppida. Ja kuigi see on puhtalt mingi dektektiivikas, meeldib see raamat mulle super-väga! Nii huvitavalt kirjutatud ja...tegelikult ikkagi natuke diiip ka! :P Raske oli seda üldse käest ära panna ning oma tavatoimetusi teha, kuid lohtutan end sellega, et kui mitte varem, siis hiljemalt esmaspäeval saan juba jälle sellesse põnevasse jutukesse sukelduda. :)
Nüüdseks on suurem ootamine vist tehtud ja sündmused hakkavad jälle riduradapidi kulgema. Täna sünnipäevale, homme varahommikul tööle, õhtuks loodetavasti siiski natukeseks RockRampima, pühapäeval natuke sporti ja taaskord käputäis muusikat! :)

[edit] - Põhimõtteliselt peaks kogu tekst sinine olema, aga ma mõtlesin, et ei hakka tinti raiskama! Hihihiiii. :P

We are GOLDEN!

Ei tea, kas naerda või nutta, aga kui see võimalik on, siis sain ma külma! Suvel - üle pika aja väga soojal suvel - sai mina külma. :D Käisime üks õhtu rullitamas ja järgmine päev olin rivist täiesti väljas! Ma ei mäleta, millal ma viimati end niii kehvalt ja nõrgalt tundsin. Aga ma usun, et see päev, mis peamiselt möödus horisontaalses asendis olles, oli vajalik. Nüüd olen järgmise viisaastaku jälle terve kui purikas! :)
Ühe mõnusa energialaengu sain veel eile lisaks, et ma kohe veel tervem ja tublim oleks. MIKA ja tema meeletu show! Niii-nii ägge! Täiesti õige on seda kontserti tituleerida üheks kõige elavamaks ja huvitavama vaatemänguga kontsertiks. Njah, vaadata oli nii palju, et kael oli kella 11ks juba korralikult kange. Päkad ka muidugi. See on pika-inimesega-kontserdile-minemise-miinus! :D Aga kõik need 799021034750335020396 mulli olid seda ülessevaatamisevalu väga vääärt!!! Natuke kurb, et lõpus kõik ära surid, aga...loodetavasti on nad kõik järgmiseks kontsertiks korralikult uuestisündinud! :D
Seda, mis pärast kontserti juhtus, teavad juba kõik (vihje: delfi.ee)! :D Mika oma kontserti ametlikule afterpartyle Venus clubi ei jõudnud, kuid selle eest oli seal vähemalt kolm talle väga sarnast tüüpi. Hmm. Mitte, et see väga suure üllatusena tuleks, aga 50% seal olnud meestest olid kohe kindlasti omasooiharad! Pole just tavapärane lugu, et mitte mind ei tulnud "kinni hoida", vaid mina pidin hoopis oma meessoost kaaslast "kaitsma". Hah! Vahetult enne seda, kui me end hingetuks jõudsime tantsida, (tsiteerin Kasparit) "tõmbas Mairi kõne peale" ja Levist Väljas me olimegi. Kaspar natuke rohkem kui kõik teised, aga...god damn, kui lahe see oli!!! KÕIK! See õhtu. Need inimesed. Need juhtumised. Kokkusattumused. :P



...
Kosutuseks võtab Mika jookide kõrvale ka paki krõpse ning jagab neid ka lahkelt juurde astuva noormehe ja neiuga, kes tasahilju Mikalt fotosüüdistust stiilis “Mina ja kuulsus” küsima tulevad. Noored kihistavad naerda ning eemalduvad krõpse süües. Mika vist toobki tõelise päikesepoisina kõikide näole naeratuse…
...

.

Do not fear going forward slowly; fear only to stand still.

Bye-bye, July! ;)

Eile oli üks tähtis päev. Tähtis õhtu. Oluline moment. Ei, ma ei räägi Vilja Savisaare pulmadest, mis toimusid siin samas, meist paar maja tagasi. (kusjuures sellesosas oli õhtu isegi vääääga vaikne: ei mingit tuld ega pauku, isegi muusikat ei olnud kuulda). Okei, back to topic. Tegelikult oli eile see õhtu, kui ma alla vandusin ning omale Facebooki konto tegin. Ma olin sunnitud, asi ei toimunud vabatahtlikult. :D Õhtul kell pool 11 sain suhteliselt "kurjatoonilise" kõne, mis väitis, et ma olen ainuke inimene maailmas, kellel ei ole Facebooki. Andsin alla. Nüüd on Kreyt ainuke, kelle selle sotsiaalvõrgustiku kasutaja puudub. :P

Kui nüüd natuke veel ajas tagasi minna, siis...ee...on peamiseks märksõnaks kindlasti taaskord Olustvere. Ja rohkem juttu pole vajagi. :) Käisime tegime oma selle aasta must-be perepildi ära (mis muide seekord läks kuidagi "valutumalt" ja kiiremini, kui muidu...kuigi pilte tegime 4 korda rohkem kui muidu! :D). Uuuh, igal juhul saab selle "kohustuse" taha nüüd linnukese panna. Ja lisaks pilditegemisele sai Olustveres veel päikest, kohalikku "merd", UNO't, vollet, igasuguseid erinevaid aiasaadusi ja natuke "töö tegemist" muidugi ka. Mõnusmõnusmõnus! :)

Ma üldse ei tahaks midagi ära sõnada, aga ma siiski natuke paljastan oma tulevikuplaane. :P Ei midagi suurejoonelist ja vapustavat (või siiski?!), kuid kuidagi üllatavalt tihe on praeguse plaani järgi kogu mu augustikuu programm. Plaanid. Eks me näe, mida karm reaalsus minuga teeb. :P Ja eks need mõjud ole juba tunda. Sest pole nagu eriti võimalik, et kõik head asjad satuvad TÄPSELT ühele ja samale päevale. Ilus kuupäev 6. august on see neetud päev, kui teha, käia ja näha oleks niiiii palju!!! Leigo, Viru folk, RockRamp, kursapidu ja Kärdi ja Maari sünnipäev. Täiesti võimalik, et sel kuupäeval on veel miskit, aga kuna mu otsus on juba langetatud, siis ei ole enam muul tähtsustki. Otsus oli karm, aga õiglane. Kuigi see kõlab natuke imelikult, siis olen ma sunnitud mõtlema päeva ette-taha. Logistika on oluline. Ei saa oma ainsat tööotsa käest. Ja ei lase ka! ;) Ma teen, mis ma suudan, aga võib täiesti juhtuda, et selle aasta RockRamp jääb mul täiesti vahele. Uskumatu, eks?! Samas. Plaanis on ju palju muud, mis peaks selle ühe ürituse kuhjaga kompenseerima. Ühesõnaga: august-august, tule juba kiiremini! :)

P.

[edit] - Ja juba üle-üle homme ongi MIKA! Ma ei saa isegi aru, miks ma seda nii suure ärevusega ootan. See on ju kõigest...Mika. See sama tüüp, kes minust laulu kirjutas. Teate küll ju: big girls, you are beautiful! ;)