Seiklused Iirimaal...jätkuvad!

Ikka ja endiselt olen kuiv ja imal, aga mis ma teha saan, et mu reisuke veel läbi ei ole. Homme saab. Seni aga minu olnud ja tehtud ja nähtud tegudest ja lugudest! ;)

NELJAPÄEV
Nagu juba räägitud, siis nii oligi! Istusime kodus. Esialgu mängisime lastega Wii’d. Jah, kolm minutit saime mängida, siis olid lapsed tülis ja tuli see mäng üldse kinni panna. Puhkasime veel filmi („17 again“ – tüüpiline pubekate-ulme! :P) vaadates jalga ja kui lapsed olid juba magama läinud, hakkasime meie pittu sättima. Et aega veel parajamaks teha, käisime kohalikus pubis Guinnessi ja Iiri siidrit joomas. Aga see kuri-tuntud õlu oli natuke teistsugune. Naljakas, nagu tökat, aga ilmselgelt palju parema maitsega. :D Kluppi läksime sinna samasse – Icon’i – tantsisime nii kaua kui jalad kandsid…või kui nüüd päris aus olla, siis oleks jalad ikka veel kandnud, aga koht pandi ju kinni lihtsalt. :D Öösel kimasime Galwaysse, et taaskord bussiraha kokku hoida ja varahommikust ärkamist vältida.

REEDE
Ideaalis oleks me pidanud ärkama kell 10. Nii see paraku ei olnud ja seega oli hommikusöök olemata ja jube kiire teise linnaotsa sõitmisega. Ma olen juba selline „ökonoomne“ reisija, et kui asjad on kaasavõetud, siis lihtsalt tuleb neid ka kasutada ja trikoo oli veel see riideese, mida ma nädala jooksul selga ei olnud saanud. Leisure land (mis kõlab nagu…pleasure land) on selle vabaaja keskus, kus on veepark, kohvik (BB’s ja ülihead muhvinid!!!) ja kontserdisaal. Ei ole raske arvata, mida meie sinna tegema läksime. Kaks tundi saime rahulikult ulpida kui Virge otsustas meie päeva natuke vürtsi tuua ja lahkus hetkeks teise dimensiooni. Minu kiire ja operatiivne käitumine tõi ta muidugi kiirelt maapeale tagasi. Jah, alles hiljem sain aru, kui jube see oli! Eks ma olen ju isegi teisi nii ehmatanud…
See olematu hommikusöök tuli pärast sellist intsidenti küll kiirelt tasa teha ja nii me siis mugisimegi kahe suu poolega poolehinnagamuhvineid! Jep, Virgel on see au töötada selles samases BB’s ja…ütleme nii, et ei paneks isegi pahaks! :D :D
Tagasi „kodu“ poole minnes tegime veel ikka korralikke turistikaid (suveniiripoed ja mahlakas pildistamine :D). Pakkisime seal kodus oma asjad lõplikult kokku ja kihutasime Killaloe’sse. Suured mäed ja hingematvad vaated. Ja kui ei oleks olemas sellist asja nagu õhtu või pimedus või külmus vms, siis me võib-olla kauemakski jäänud. Aga õhtusöök vajas söömist ja minu pideva pinnimise ei-burgereid peale läksimegi hoopis ülinummisse pubisse O’briensbridge’sse . „The Old Mill“, kui keegi kunagi sinna kanti satub, siis soovitan! :D Vähemalt parem, kui burgerid!!!! Hahahahaha!

LAUPÄEV
…ehk mina ja Atlandi ookean. Kõigepealt rändasime Kilkee linnast lõuna poole mööda läänerannikut (kuni Loop Head’ini välja), tagasi tulles peatusime Kilkee’s selleks, et vaadata mingit vägivaldset meeste pallimängu ja peatselt edasi põhja poole mööda läänerannikut. Ja kõik need vaated, kõik, absoluutselt kõik, nii kaugele kui silm nägi, kõik oli nii kirjeldamatult ilus ja maaliline. Täiesti kirjeldamatu! Uuh, põhjapoole sõitsime veel nii kaua, et nägime juba meile tuttavat Galway’d…ainult natuke teise külje pealt. :P Hm, mis seal siis ikka nii erilist oli kui ainult palju vett ja palju kivi?! Ega tegelikult oligi kõik ühtemoodi…ühtemoodi ilus! :)
Ja sellele kaunile road-tripi päevale pani punkti Limerickus aset leidnud suur-suur St Patrick’s Day ilutulestiku möll. Meil olid muidugi absoluutsed VIP kohad. Eks natuke pidi sohki ka tegema, aga tulemus oli ju suurepärane. Selline tavaline aastavahetuse ilutulestik…meie jaoks, kuid iirlaste jaoks on selline asi tõeline luksus ja privileeg. Üks järjekordne ilus päev! :)

PÜHAPÄEV
Pühapäev algas teise katsega minna King John’s Castle’sse. Ja seekord mul see ka õnnestus; see oli täiesti avatud ja kindlasti sama huvitav kui muidu. Tornide katustel ja sisehoovis oli küll imelikult palju imelikke papist rõngaid (vihje: kogu 20-minutiline ilutulestik lasti just selle sama kindluse hoovist ja tornidest ja küljest ja akendest jms :D), aga muidu oli kõik tibens-tobens. Ühte teise muuseumisse kavatsesin ka sisse crashida, aga see ei olnud (veel) avatud ja nii see jäigi nägemata.
Kuna vaikselt oli vaja mõelda juba kohvri kokku pakkisime peale, siis tegin viimase käigu ühte kaugemasse supermarketisse, et viimased sisseostud ära teha. Lasime veel autorehvi ära parandada ning seetõttu ei jõudnudki Virge võistlusi vaatama. Toitusime veel Supermac’is ja sõitsime juba suht varakult Sixmilebridgele ära. Kuigi plaan oli minna Limericku, et bussisõidu peale mitte 10 eurot raisata, siis mõningate komplikatsioonide tõttu pidime ikka ööseks Sixmilebridge’i jääma. Aga selle eest tegi Philip enda super-küpsiseid ja minu kange kael sai ka soojaks masseeritud. :P

ESMASPÄEV
Põhimõtteliselt oleme me täna väga palju käinud. Kõigepealt 3km külla, et bussipeale saada, siis mööda poode (nüüd olid ausalt, täiesti ausalt viimased ostud! :D :D) ja siis 10km „koju“. (Naljakas. Ma lihtsalt ei suuda seda sõna kasutada…sest see on ju ööbimiskoht, mitte kodu?!) Kiiret meil ju ei olnud ja…ilm on ju ka vapustavalt kena. Igal juhul, mu ostud läksid üllatavalt kenasti ja palju odavamalt kui plaanitud! :P
Õhtul lähme sulgpalli mängima ja ööseks Sixmilebridge’i. Thank god, et Philip ka Galway’st tuleb, sest muidu hakkaks minu tagasireis Eestisse juba öösel kell 3. Kell 6 kõlab tunduvalt paremini. Ja!
Natuke halb ja natuke hea, et ma juba oma tavalise elu juurde naasma pean. Kevad lõhnab ju nii hästi, et üldse ei tahaks tagasi lumememmedemaale minna. Ja seal on ju veel kool ja kohustused. Aga samas on seal ka keegi, kes mind ootab…