King of second chances!

No, on ikka uskumatu lugu! Käin koolis, aga enamus aega istun kodus. Kui lahe, eks?! Jaa, esialgu, kui loengud 

ära jäävad, tuleb see tuhin - ohjee, jääb ära, väga lahe, ongi kergem! Ja siis kui vähe tõsisemalt mõtlema hakata, siis...mõni loeng võiks ju ikkagi olla ka?! Sest. Niigi on kuidagi väga hõre mul see tunniplaan. Pidin ikka palju punnima, et oma 22EAP see semester kätte saama. :D Ok, neid EAPsid ei ole mul vaja enam kõrghariduse saamiseks, vaid ajasisustamiseks. Masendav, kui masendav see kolmas aasta ikka on. :D Ok, oletame, et see peabki ju nii olema, et loengute-vaba aega on palju. See peab nii olema selleks, et oleks aega tegeleda oma bakatööga. Ok, sounds real. Aga. Mida rohkem on seda vaba aega, seda suuremaks läheb mu ahastus, sest ma ikka ja endiselt ei tea, millest ma oma uurimuse kirjutan?!?!?! Mõtteid?! Kõik mõttevälgatused on oodatud. :) Ja kui nüüd tagasi algse teema juurde tulla, siis sellel nädalal on mul olnud KAKS loengut. Ja tundub, et see number ei plaanigi suureneda. Jep, mina olegi vaba-aja-kunn! Oleks siis nüüd tööd teha, aga eiiiiiiiiiiiiiiiii. :D
Hm, ja lisaks kõigele olen ma nüüd järgmised kolm nädalat ihuüksi ju. :S Ja olgem ausad, ma enda pärast ei muretse üldse niipalju, kui selle maailmaränduri pärast. Sest mina olen ju kodus. Minu väike ja vaikne eluke veereb edasi. Aga see vend seal teisel pool suurt lompi...jumal seda teab, millega ta tegeleb. Tegelegu millega tahes, oluline, et tal oleks time of his life. :) Sest mina kavatsen küll üksinda kodus olemist nautida. Ma saan süüa teha täpselt seda, mida MINA tahan. Ja ma saan minna täpselt nii vara, kui MINA tahan. Ja üle-üldsegi. Teen ma seda, mida MINA tahan! Fun! Aga Ergo pärast muretsen ma ka natuke. Natuke ikka võib ju?! 

Ja kui nüüd tegelikult päris aus olla, siis ma muretsen ikkagi tegelikult natuke enda pärast ka. Algustagem kasvõi kõige lihtsamate asjadega, milles Ergo mulle alati abiks on olnud - mu arvuti. Ja juba ta viperdab. :S Miks ta nii teeb? Otseloomulikult püüan ma ise nende probleemidega siin tegeleda, aga. Arvuti kuidagi üldse ei taha minuga koostööd teha. :S Okoou, ma lihtsalt tõesti loodan, et ta selle kolm nädalat siiski minuga kuidagi vastu peab. :D

Hahahah! Beat that! Leidsin vea siiski üles. Tulin restardilt just tagasi ning...kõik toimub taaskord kui kellavärk. :) Natuke vist ikka nutti on...?!

Ja teistest tulemustest ka natuke?! Sügisjooks on TEHTUD! Seekord siis mitte vabatahtlikuna joogipunktis vaid olin täitsa jooksja rollis! Wuuhuu, 10km nagu naksti. Sellest, me muidugi üldse ei räägi, et mu ema minust kiiremini jooksis (ok, ta oli tegelt 4000 inimest eespool ning kõikide kiibid aktiveerusid samal ajal). :D Ja samas, just tänu oma emale oli see jooks niii lihtne minu jaoks. Eelmise õhtu sissesöödud süsivesikute hulk oli meeletu! Ja samas läks kogu see mökerdamine AfterEight-šokolaadikoogiga jumalast asja ette. Jooks oli nii lihtne, et isegi lihased ei valutanud...väga... :) Igal juhul läks see päev asjaette. Ilm oli ilus, inimesi on palju ja nüüd ootab ees reisuke Rootsi! :)

Viimased kaks päeva on päris tuulised olnud. Paharet Katja möllab ringi. :D Eile tuli mul näiteks jälle meelde, miks ma vihmavarjusid niiiii väga vihkan! Võimatu. :D Ja samas, see vihmavarjuga mööda linna möllamine tasus end ära - Pisi-Shop'i esimene "ametlik" tehing on tehtud ning üle sajamiljoni aasta veeresid bowlingus taas kuulid ning kurikad kukkusid (ok, tegelikult ma nendest tulemustest küll rääkida ei taha :D). Peaks vist vähe tihedamini seda harjutamas käima. Ja PS, NB, NOTE ja muud tähelepanu tõmbavad märkused: alati enne bowlingusse minekut teha endale maniküür - küüned nulli!!! :D

Ma rohkem ei viitsi, rohkem ei jõua. Lähen...ja...??? CiaOooO! ;)