Lihtsalt pealtvaataja!

Ei väsi kordamast, et varsti on kõik läbi! Otsas. Muutumas! Ja see on hea...vist?! Hea oleks see, kui ma ühiskonna eksamilt vähemalt 20 punkti kätte saaks ja see eksam mu kooli lõpetamist ära ei rikuks! Hea oleks, kui täna juba näiteks laupäev oleks!!! Oleks tore, kui ilmad veel soojemaks läheks ja suvi ikka laupäeval tantsu ja tralliga tuleks! Oleks hea, kui ma leiaks omale sobiva töökoha, mis oleks üheaegselt tasuv ja mitmekülgne, mitte rutiinne ja sobiv! Oleks tore, kui ma teaks, mida ma järgmisel aastal tegema hakkan!!! :D :D
Neid olekseid on palju. Mõned neist reaalsemad, mõned vähem ebatõenäolised. Aga eksamilt kardan ma tõesti kõige hullemat, sest ma lihtsalt ei osanud seal mitte midagi!!! Täiesti uskumatuid asju küsiti, millest mul õrna aimugi ei olnud! Aga selle eest on mul hea fantaasia! Loodame, et nad mu fantaasiatki vähemalt 20 punktiga hindavad!!! :)
Ega selles eksami-mitte-oskamises ei saanud süüdi olla laupäev-pühapäev?! :D Mkm, laupäeval lahkusin kodust umbes kell pool kuus ja 12 tunnipärast olin elamuse võrra rikamana kodus tagasi! :D Kahju, et sellised elamused eksamiks õppida ei aita! Aga samas, ma ei kahetse. Oleks olnud palju hullem, kui ma olen olnud need päeval kodus ja õppinud-õppinud-õppinud...sest isegi kui ma oleks õppinud - ma olen sellest suht kindel -, ei oleks ma ikkagi mitte midagi osanud! Sest see oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiii ajukas! :S Phh, räägiks millestki meeldivast parem...
Räägikski siis äkki hoopis mu meeldivast laupäevast?! :D Noh, ka seal oli nii meeldivat, naljakat kuid oli ka ebameeldivaid asju! Üks väga (arvatavasti kõige!) ebameeldivamaid avastusi oli see, et Kuursaali sihtgrupp on ikka, issand halasta, kui VASTIK! Kuidas ma üldse sain seal lapsena käia, kui see koht pulbitseb rõvedatest pervertidest?! :D Samas, vanasti algasid keikkad siiski varem (ehk rahvas ei olnud veel mitte nii purjus, vaid ainult kergelt vintis) ja vanasti olin ma alati kellegi "kaitsva" pilgu all (ehk lavaees! :D). Aga kui seal vähegi hilisemal kellaajal ringi jalutada, siis ei ole see kontingent seal üldsegi meeldiv! :/ Neid ebameeldvad asju (või õigemini inimesi) oli tegelikult veelgi, kuid aitab neist tänaseks! ;)
Aga tore ja meeldiv ja naljakas ja raju ja nunnu ja super ja äge oli ikkagi ka! Bänd ja keikka olid lihtsalt vapustavad selles uues marinaadis! Marinaadi alla mõtlen mõne-mehe uut stiili (mis mulle juba ka ammu meeldis! :D) ja uusi tuuli bändis! :D Kaks uut lugu oli ka! Üks on mulle juba ammu meeldinud ja teine...well, see ei ole lihtsalt väga selle uue-termikalik, kuna lubati midagi muud (või sain mina millestki muud moodi aru?!)! Minu arvates! :D Üldine vastukaja selle "Ai-hai-ai-ai-hai-jaa!" loo kohta on olnud siiski pigem positiivne! Tore, kui inimestele meeldib, ma ei olegi inimene! :D :D
Kui nüüd jälle suvuvalt ebameeldivustele üle minna, siis olge palun head ja laske mind enne reedet maha! :D MIKS ma selle mate eksami valima pidin?!?!?! Täielik taun!!! :D Aga noh, elasin inka üle, elasin isegi ühiskonna üle, eks ma siis mate ajal püüan ka oma pisaraid tagasi hoida! :D

Jah, olengi lihtne pealtvaataja, kes mitte midagi enam teha ei saa. Olen tegelikult koguaeg olnud. Ma ei saa ju valida ja juhtida teiste inimeste tundeid. Järrelikult olengi vaid pealtvaataja, kelle ülesandeks on "show'ga" kaasa minna ja vastavalt oma meeldivuse järgi ja rõõmustada või kurvastada, plaksutada ja kiita või kõik maha laita. Ja kõik! Enam pole vist midagi teha...olen pealtvaataja, kes ei tea stsenaariumit ette, vaid tutvub olukorraga alles seda nähes...

Raju reede! :D

Eino, tore-tore! :D Oli vaja nüüd neil see nimi ära muuta?!?! Krrr! :D Ma ei viitsi üldse kommentaarida! Hahaha, haiiiiiiiged vennad! Ma ikka päris mitu tundi naersin eile Kroonikat lugedes! Või et, kus mu üks sokk on?!?!?! Mida nad ka teavad! :D Aga ootused laupäeva suhtes on juba suht kõrgele kruttitud ja ma loodan, et ma oma haiget nalja tõeks ei pea tegema! Ühesõnaga, olgu see asi siis ikka Pärnusse sõitu väärt, eks!!! :D :D Hihiii, oootan-ooootan-oooootan! :)
Aga muidu on olukord selline, et ma olen vist laisem kui kunagi varem!!! Päevad lihtsalt mööduvad kodus magades. Uskumatu, et horoskoop saab niiiiii mööda panna! :D Minu teada oli seal kirjas, et 14.veebruarist kuni 14.maini on amburitel väga edukas ja tihe tööperiood! :D :D Tahtsin täna tubli olla ja trenni minna (üle kolme nädala äkki?!), aga eiiiiiiii! Täna ei ole trenni!!! :/ Vist ei jääägi nüüd enam muud üle, kui ühiskonda õppima hakata! :( Õudne!
Homme on inka suuline! Veel õudsam! :(

Okouu!

Eile päev läks kuidagi ülikiiiresti...ja Ingeri kaardi-nahka kadus ka minu plaan hakata inglise keelt õppima (jah, ausalt, mu plaan oligi hakata kaks päeva enne eksamit õppima!!!! :D :D). Tänane annab juba peaagu suvemõõtu, niiet täna, või vähemalt nii kaua, kui seda päiest jagub, jällegi millegi asjalikuga hakkama ei saa! :/ Jube-jube-õudne! Kahjuks ei ole inglise keel minu jaoks kergete killast ja...sinna pole midagi parata! Eks teen seda, mida oskan ja kui oska, siis nutan natuke ja teen edasi! :D :D Aga jah, halvas tulemuses ei saa kedagi muud, kui Ingerit ja tänast ilma süüdistada! :) Cheers!

[edit] -> Jaaa, ja Vahva tuligi minuga Enriiikule!!! :D Päris plaanipäraselt kella 6ks ei jõudnud, et lavaette oleks saanud, aga selle eest (et ma kella 8ks läksin), vedas mul sellevõrra, et sain poole hinnaga pileti! :D Viimase hetke pakkumine ja natuke õnne! ;)
Ja ma üldse ei kahetse! Poleks olnud kahju ka täispiletit maksta!!! Live on ikka hoopiski midagi muud, kui plaat vms. :D Kuigi teadupärast Enrique mu igapäevasesse iPodi listi ei kuulu, oli kontsertelamus misssugune! Äge...ja ilus! Hihii! :)

Enriiku-Pisike! ;)

PIKK TEE ENDANI

Jaaaaaa! See tõsine ja raske ja oluline "hetk" on seljataga. Nüüd on see tehtud ja neid tulemusi ei saa enam mitte kuidagi muuta! Tuleb, mis tuleb. Tore, et keegi mult enam mitte kunagi küsida ei saa, kuidas mul kirjand läks!!! EI SAAAAA...vist?! Kõige tobedam küsimus ever! :D Kuidas läks?! No, mina ei tea, kuidas läks! Hästi läks, ma loodan! :D Loomulikult ma ju kirjutasin niiiiiii hästi kui ma oskasin. Ja mida rohkem küsiti, kuidas läks...seda hullemaks läks! Ja nüüd on juba täiesti läikukkumise tunne!!! Teemast mööda, valesti, koledasti, halvasti!!! Äää. Õnneks ei ole sinna mitte midagi teha! Vähemalt ei saa keegi mult enam küsida, kuidas läks, sest KÕIK on seda juba küsinud!!! :D :D
Üle-üle-üle-üle-(või umbes nii)-homme on kunagi inka eksam! Topelt õudne! :D Kolme aastane taandareng = minu eksamioskused! :D MIKS MA SELLE VALISIN?! Ah, õigus jah, sest 1) kunagi ma ju oskasin inglise keelt...natuke...ausalt!!! 2) inglise keelt on vaja...igalpool! Aga ma ei karda. Veel ei karda! Varsti hakkan kartma, aga veel ei karda! Niiiiiiiiiii mina! :D
Muidu kulgeb VÄGA ebatavaliselt! Aega on üleliia palju! Ja seda ei kuluta ma mitte õppimisele, vaid magamisele! Jah, mu eesmärk on kolm aastat magamata olnud ööd järgi magada!!! Ja igaksjuhuks natuke tuleviku tarvis ka ette ära kohe! ;) Ja mis peamine - SUVI on (peaaegu :P)!!!
Ps! Täna sain jälle põhjust, miks ikka ja endiselt edasi elada ja hingata! :D Ma usun, et kõikidel inimestel on selline väike sala-lemmik, keda (või mida!!!) nähes kohe tuleb selline...rõõõmutunne!! Well, mina nägin seda IMEt täna jälle...teistkorda oma elu jooksul! :P Seee väike, armas, rooosa...SMART! :D :D :D

[edit] - lähen vedelen, laisklen, võtan päikest, pikutan ja lebotan niikaua kui normaalsed ja väiksed lapsed koolis on! :P

Ps! TULGE KEEGI MINUGA ENRIIIIIIIIIKULE!!!! :( :( :(

Abituriendi mured ja rõõmud!

Ohjaaa! Lõpp paistab! Enam ei ole palju jäänud! Samas, saaks tänase päevagagi kuidagi ühele poole, oleks toredus. Ei saa ju olla normaalne päev, kui seljataga on vaid neli magusat unetundi?! Või siiski?! :D :D
Kui nüüd kõik päris ausalt ja otsast peale ära rääkida, siis pean alustama sellega, et juba eelmise nädala lõpp - või noh, teine pool - oli koolis selline uina-muina, kus midagi ei toimunud. Ahjaa, ainult et oma matemaatika hinde suutsin lõplikult tuksi keerata! :( Loll jääb lolliks! Sinna pole midagi parata! :/ Aga ühesõnaga olid kõik päevad kuidagi tühjemad ja...vabamad?! Isegi liiiiiiga vabad, sest kui trenni ka ei olnud, siis ei olnudki kohe üldse mitte midagi teha! :D
Laupäeval püüdsin veits produktiivne ja kasulik olla ning käisin "šhoppamas". Raha sai palju raisatud ja tundus, et kõik läks asja ette. Täna aga üht laupäeval ostetud pluusi selga proovides selgus tõsiasi, et see on siiski mulle vist natuke liiga suur. :/ Ju siis S ei ole ikka minu number. Jah, ei ole! See Barti särk on siiski ka nagu öösärk! Aga see on vähemalt Simpsoniteeeeeeee!!! :D :D Suts kahju on ka seda ilusat, musta ja pidulikku pluuset tagasi viia, aga ma siiski usun, et ei tasu veel õmblejale ka maksta, et ta mul selle kitsamaks teeks vms... No, eks näeb, äkki olen homme juba kolmandat korda ümber mõelnud ja siiski leian midagi, millega see särgike ideaalselt mätshib! :D
Eelnevast lõigust võib siis ridade vahetvälja lugeda nii ühe rõõmu kui ka mure. Rõõm on ju see, et tõepoolet, päriselt ja igaveseks on läbi need õppeained, millega ma enam mittttte kunagi (siiralt lootes!!!) tegemist tegema ei pea!!! :D Kõik, läbi, finiito! :) // Probleemiks on aga asjade ametlik kokkutõmbamine. Mida mina teha saan, et ma lihtsalt ei oska olla pidulik ja korralik ja hea?! :D Kui mul ei ole pidulikke riideid, siis ei saagi kooli lõpetatud?! :D Tulge ja pange mind viisakalt riidesse nüüd! Palun-aitäh! :)
Olengi järjega jõudnud siiani, et välja rääkida "saladus", miks ma täna ainult neli tundi magada sain, kui kõik on ju nii läbi ja nii vaba!? Noh, traditsioonid on need, mis sunnivad inimesi vahel ettevõtma uskumatuid tegemisi. Niisiis läkski! Esialgu naersin ma koolis telkimise mõtte väga välja. Phh, ei olnud plaaniski enda tagumikku sinna kohale vedada. Asjale andis teise maitse see, et kui-nii-palju-lähevad-siis-peame-ju-meie-ka-värksi-ära-kaema. Otsustasin vooluga natuke maad kaasa minna ning õigel ajal paadilt kaldale hüpata: jah, ilmun õhtul kohale, veedan kooliõdede-vendadega lõbusalt aega ja parajal keelaajal vaarun koju. Ilmselgelt on telkimiseks liiga külm. Edasine plaan arenes nii, et telkimine siiski toimub, kuid vajaduse korral võib magada võimlas, et keegi enne tähtsat eksamiperioodi haigeks ei jääks. Ma siiamaani ei suuda aru saada, mis moodi ma end nõusse lasin rääkida?! :D :D See kõlaks nagu pidžaamapidu koolimajas! :D Enamvähem nii oligi: mängiti kaarte, Aliast, palli ja söödi krõpsu (öök!) nagu kõige tavalistemal pidžaama pidudel ikka. AGA!!! Kui lugeja nüüd eeldab, et ma tõesti jäingi ööseks koolimajja (või õigemini võimlamajja, kus see kogu trall toimus), siis eksib see lugeja rängalt! :D Me vedasime oma kraami (magamiskotid, madratis, meigi- ja riidekuhjad) juba kohale küll, kui kell pool kolm öösel saime me Kaiaga aru, et päris niiiiiiiii lõbus see ka ei ole, kui meie olime lootnud! :D Kell 3 sain ilusti omasvoodi tuttu ja pärast neljatunnist uinakut sidusin pähe säravvalged juukselehvid, et vastuastuda oma elu viimastele keskkooli õppetundidele! :)
Kõik oli koolis jube roosa ja mummuline...ja märg! Minu tänane missioon oli jõuda kuivalt koju ja selle suutsin ma täide viia! (Seega võib öelda, et see "märg" ei käinud minu kohta!!! :D :D) Pole eriti nalja asi sellise ilmaga väljas veesõda teha, arvestades fakti, et viie päeva pärast on vaja olla tervem kui kunagi varem!!! Ilmataat oleks siiski võinud leebem olla ja ehk ei oleks asi väga hull olnud. Praegu on küll täielik väss ja nõrkus ja häält ka ei ole väga, aga...kokkuvõttes oli nunnu päev ikkagi! ;) Ps! Of course oli kõige nunnum minu enda roosa elevantsiga kott!!! :D :D :D
Kui eelnev lõik ei andnud eriti kurja tooni neljatunni pikkuse uneaja pihta, siis jõib liigitada tuti-luti-päeva abituriendi üheks rõõmuks (olenemata konditsioonist! :D). Sama ei saa ma öelda aga tutipäevale järgnenud "sündmuste" kohta! :P
Kui ma omale mitu kuud tagasi arsti aja panin, siis ma veel arvatavasti ei teadnud, et mul täna tuti-luti on. Arvestasin, et mul on kella neljani tunnid ja et kell viis oleks visiidiaeg küll. Asi kulges aga hoopis nii, et kell pool kolm saime lahti, sõitsin koju, uni tegi äkkrünnaku ja kõik järgnev (kuni praeguse momendi välja!) ei ole olnud meeldiv! :D Kõige suurem katsumus oli autoga sõita. Linna ja tagasi. Õudne! Väikese ettekujutluse annab sellest ehk see, et ma isegi ei teinud enam vahet, milline kang milleks on!!! Situatsioon oli järgmine: seisin foori taga ja...mõtlesin ajaviiteks oma esiklaasi puhastada. Kahjuks tõmbasin ma aga valet kangi ja tööle ei läinud mitte klaasipuhastus, vaid kaugtuled. Jah, ma vilgutasin suvalt foori all seistes kaugtulesid, ise midagi taipamata!!! Huvitav, mida see ees (või kõrval oleva) auto juht küll minust mõelda võis?!?!?!?!??!?!
Ja niimoodi siiamaani välja!!! Mõningamaid väiksemaid blondi-hetki on ikka sissevisanud, kuid pikemalt ma nendel seekord ei peatuks! ^.^
Nüüd on jutujärg sealmaal, et ma proovin ja mõtlen, mida homme selga panna. Aga mida pole, seda pole! :( Kohe-kohe varsti hakkavad modellid, peale seda käin pesus ära ja lähen kibekiirelt magama, et ma enam mitte väga nõmedat kordasaata ei jõuaks! :D :D

Väike fotosüüdistust tänasest! ;)


[edit] -> Päevanupuke!!! Juhan Viiding - Kas teate uudist, Lapsed :)

Mõttetupostitus124 :D

Oii, avastasin, et ei ole siia jälle üle väga-kaua-aja märku andnud! Ei teagi, kas see on nüüd halv või hea!? Vahepeal pole nagunii midagit juhtunud. Peale selle, et Aaadu jõudis katki minna ja siis jälle terveks saada. Ja oma elu viimase "kohustusliku" kirjanduse raamatu sain läbi. Makett sai valmis...lõpuks! Homme lähen viin selle siit ära ja siis saab võib-olla (peale suurt ja põhjalikku kevadpuhastust) siia jälle inimesi külla kutsuda. Vahepeal oli ikka küll sea pesadest kõige seapesam! :D Annika on jõudis vahepeal suureks saada ja täna saime oma kooli lõpumärgid kätte. Ilus, üllatavalt ilus! :) Kunagi käisime elus esimest (ja loodetavasti mitte viimast) korda Tapperis. Tore oli...vist! :D :D Mõned mitte-vajalikud õpikud olen ka juba kooli raamatukokku ära viinud ja hea on kohe vaadata, kuidas sahtel silmmärgatavalt kergemaks on läinud. :D :D
...ja muud vist midagi ei olegi. Kolm päeva on vaja veel koolis ära kannatada, asjad juttti ajada, tubli olla ja juba järgmisel nädalal ongi see suur ja kole avapauk eksami-sessile! Õudus kuubis! Uni on. Tudin veits! ;)

My very own superstar!

Eile oli üks ainulaadne päev. Ega siis ansambel VanGogh iganädalavahetus ei mängi! :) Ülikhuul! Ja see trummar no! Tegi mulle kohe mitu, mitu korda silma! Ja nägusid tegi ka! :D Vot! Mu päris isiklik Taylor! Mmmm.
Aga muidu on see Amigo üks imelik koht. Pole sinna juba päris ammu täiesti kainena sattunud. Või noh, enne eilset oli selline seis. Istusime Kaiaga rahulik ja järsku avastasime kui haiiiiiiige koht see ikka on! :D :D Sellised tantsu-pepud liiguvad seal ikka ringi, et seal võiks filmida mingi uue reality-show! "Tantsud ossidega" vms! :D Kusjuures imelik (ja mingil määral ka tore ju!) oli see, et lisaks eriti vanadele ja paksudele soomlastele oli seal seekord ka vähe nooremaid inimesi! :P Nooremaid, kuid selle eest veel hullemaid ja lollemaid! :D Kui keegi lihtsalt ja järsku keset kontserti su kõrvale kükitab ja jalgu "kallistama" hakkab, siis ei ole nagu eriti normaalne?! Või...siiski?! I'm so afraid of heights! :D :D
Mis seal ikka! Tuleb nendele nõmedikele lihtsalt kas ribidesse virutada või viisakamalt nad minema saata (nt karjudes: "Käi minema, värdjas!" :D). Kontserti elamust ei tohi nende arvelt lasta rikkuda! Bänd oli viimase peal ja kõik oli üli-super-mega-nunnu!
Eile oli kõik üli-väga-super-nunnu erinevalt eelseisvast nädalast! Ma kohe üldse ei taha sellest rääkidagi, et homme on vähemalt neli kontrolltööd või "arvestust" ja ülehomne ei tule parem. Aga mis ma vingun!? Eelviimane nädal! Ja siis on kõik! KÕIK kõigega! :)

Ps! Tervitaks seda kutti Amigost, kelle lemmik bändi-"meheks" oli Angela! Julgen arvata, et ta ei tea, et Angela oli kunagi Andres! Soovilooks palun VanGogh - "H.I.G" :D :D :D

KÜMMMMMME!!!

Jaa, ma reaalselt loen neid päevi, mis veel vaja seda neetud koolipinki nühkida! KÜMME!!! Saate aru?! Kümme päeva veel ja siis on kõik!!! Ja ma ei loe mitte ainult päevi, vaid ka tunde, mis on jäänud! Näiteks on vaja veel käia ainult kahes muusikas ja kahes kunsti ajaloos. Inka-zombiet peab veel kannatama ainult seitse tundi ja füüsikalist ürgisast viis tundi! Väga-väga-väga...uskumatu! :) Ja mis kõige parem? Lisaks nendele päevadele ja tundidele loen ma lõpuks ka raamatut, mis mul novembrist saati riiulis on seisnud ja oodanud, et millal ma ta kätte võtaks! Nüüd võtsin (tegelikult oli see juba päris tükk aega tagasi, sest nüüd on mul pool juba loetud ka! :P)! Jah, jutt käib Mihkel Raua menukist "Musta pori näkku". Lugesin esimese peatüki ära ja enam ei tahtnud lugeda. Ei kannatanud lugeda raamatust selliseid koledaid sõnu. Kirjapildis on sellised väljendid PALJU koledamad kui suuliselt. Õudne! Ja ausalt mõtlesingi, et mina sellist roppust ei loe. Ja kui mu kullakallis kirjanduse õpetaja ütles, et ma ei peaks ega Raua sõnul tohikski seda raamatut lugeda, siis sai mulle selgeks, et ma lihtsalt pean selle raamatu läbi lugema! :D :D Ja teine peatükk oli tunduvalt parem kui esimene ja kolmas oli juba veelgi naljakam ja nii edasi! :D Roppuse kohal tuleb lihtsalt silmad kinni panna! ;)

Inimesed on tänavatel tagasi. Ja nüüd on küll kevad! Mitte keegi seda enam võtta ei saa! Postimees ähvasrdas küll, et aprilli lõpus tuleb veel külmalaine, aga kammmoooon, need on ju eesti ilmaennustajad! ;) :D :D On kevad ja on inimesed. Mitte, et inimesi talvel ei oleks olnud...olid küll, ainult nüüd on millegi pärast mu väike Aaadu-muksu kuidagi rohkem silmapaisev. Nii naljakas ja tore, kui keegi mulle koguaeg lehvitab (v.a bemaritega ossid!)! :)

Ühesõnaga on nii, et homme on reede ja kui ma tubli suudan olla, siis lähen juba teist päeva järjest üle kahe kuu trenni ja laupäeval ootan kõiki karvalisi ja sulelisi Amigosse! (kui ma nüüd veel hästi rikas oleks (aga mida ma kahjuks ei ole, niiet ärge võtke järgmist väidet tõsiselt!!!), siis ma lisaks: joogid minu poolt! :D) ;)

Imelik! Ma tulin siia, et kirjutada midagi halba! Ma olin (ja tegelikult ju siiani olen!) täiesti maruvihane. Plaan oli siia oma mure kurta, aga...tuli vist isegi suhteliselt positiivne ja rõõmsakõlaline postitus?! Eiii, nii see asi ei jää. Tegelikult tulin ja tahtsin siia kohe palju-palju koledaid asju kirjutada, sest ma lihsalt ei saaaaaa enam olla! MA VIHKAN OMA UNENÄGUSID!!! Miks ma neid üldse nägema pean, kuid need nii vastikud ja halvad ja nõmedad on?! TÜRA! Neid lihtsalt peab mingi tähendus olema ja see masendab! Mida see kõik tähendab ja miks?!?! KADUGE ÄRA, VÄRDJAD UNENÄOD!!!!
Lähen hulluks! Tšau! :)

Tudish Piip!

Tervitan teid taas! Keda? Pole õrna aimugi! :)
Vahepeal on juhtunud niii palju ja samas...mitte midagi! Eelmine nädal oli super-turbo! Viimane (õige!) Terminaatori kontsert, palju (no, ja ma mõtlen, et ikka väga palju) sünnipäevi! :D Aga ega siis koguaeg ka tähistada ei jõua, seega soovisin enamikule lihtsalt südamest õnne, isiklikumalt käisin kallistamas kahete paksu! Niisiis võib vist öelda, et oli suhteliselt sünnipäevaline nädalavahetus! Oeh, loogiliselt võttes peaks see ju tore olema, right!? Jah, oligi...vist! Kui välja arvata need inimesed, kelles kas taaskord või esmakordselt pettuma pidin. Ei saa öelda, et ma oleks neis pettunud. Nad lihtsalt...näitasid end sellest küljest mida mina varem näinud ei olnud...ja tagant järgi soovin, et ei olekski näinud! Uhh, kokkuvõtteks pean ikka nentima, et oleks olnud vist õigem sõita kohe reedel Tartusse, mitte minemata jätmist laupäeva õhtul kahetsema hakata. :D Oleks ja oleks. Tagant järgi tarkus, teadagi! :/
Inglipuudutusest vist nii palju, et südantlõhestav oli! Kurb ja rõõmus samal ajal! Ilus, väga ilus igaljuhul! :) Head teed, Harmo ja Elm! ;)
Ja muud vist väga ei olegi...kui siis see, et üks öö nägin unes, et tegin auto avarii, otse ninapidi kokku. Autos oli kaks inimest + mina. Õudne oli! Kõik oli nagu liiga tõeline ja päris. Õnneks jäid kõik kolm ellu, aga hirmus oli ikkagi!!! Hommikul kohvi kõrvale Postimees-online'i lugedes oli seal suurelt peakiri: Laupkokkupõrkes sai vigastada kolm inimest! Siis oli veel jubedam! :/

[edit] - Erinevalt eelmisest nädalast on üllatavalt rahulik! Või samas! Tundub, et mitte midagi ei ole teha...midagi suurt ma mõtlen! Aga teha on küll...palju ja väikeseid asju, mis tunduvad üllatavalt tühised selle kõrval, mis kõik selja taha on...ja ees! Jah, vaikus enne tormi! Nooot good! :/

Ja teine asi, mis häirib on see kella keeramine!!! Ei, mulle ei mõju see tund aega vähem või rohkem magamist, aga lihtsalt, et kuna kõiki kellasid korraga keerata ei jõua, siis veel praeguseni on mõnu kell täiesti vale ja ajab segadusse ja närvi! Phh, ja rõve mõelda, et homme hommikul ja jälle PIME! :(

Ess-pee-aaa!

Ei, mitte NBA, vaid SPA! :D Aga enne kui ma oma jutu juurde asun, siis pean kiruma seda kohta siin ja hoiatama, et võib-olla ei tule järgnev postitus väga sisukas või mõttekas või lihtsalt asjalik! :P Asi siis selles, et eile istusin (ja raiskasin suure osa päiksepaistelisest päevast arvutitaga istudes ja blooogi kirjutades. See oli üle pika aja üks pikimaid ja sisukamaid postitusi üldse! Ja kui ma olin vajutanud "publish post", andis arvuti errorit ja lihtsalt heast peast kustutas kogu mu jutu ära! Täielik pede! Oleks võinud hoiatada ju, ma olen enne copy teinud sellest!!! Jah, tükk aega olin marus! Täna enam ei ole (väga) ja üritan nüüd siis taastada oma pikka ja sisukat postitust (mis ei pruugi enam üldse nii pikk ja sisukas tulla! :D:D).

Pole vist eriti raske arvata, et nüüd tuleb kiire ja lühike ülevaade ju koolivaheajast ja siis sinna otsa pikk jonn sellest, et koolivaheaeg on nüüd läbi ja vaja jälle kooli minna. :D Aga nii on! Koolivaheaeg läks turbokiirusel ja...mitte just nii, nagu plaanitud oli! Aga samas pole siin midagi imestada, sest minuga on ju alati niii!!!! Üks kõik, kuid kaua ja pikalt ja põhjalikult ma midagi ette ei plaaniks, võib 102% kindel olla, et nii see ei lähe! Isegi kõige lollikindlamad asjad põrusid haledalt läbi! :D Jah, aga nii ta läks...
Nii uskumatu, kui see ka ei tunduks, sõnasin ma tõesti oma eelmisel (või õigemini siis ikka üleeelmisel) külaskäigul siia ära selle, et ma näen üle saja aasta Messut! Algul oli plaan olla Olustveres reedest teisipäeva või kolmapäevani ja Messu pidi Köidama-vabariiki pühapäeval või esmaspäeval tulema. See ei mängi olulist rolli, et me vahepeal Tartus käisime. Olulisemat rolli mängisid need UPS'i mehed, kes teisipäeva hommikul Tallinnas uksetaga olid ja nõudsid, et keegi nad lahkelt vastuvõtaks. Seega lahkusime meie Olustverest plaanitust varem, esmaspäeva õhtul. Messu aga jõudis maale alles teisipäeva hommikul! :D Masendavalt naljakas! :/
Esialgselt oli mul plaanitud kolmapäeval Tartusse ülikooli lahtisteustepäevale minna. Kuna mu edasised elu-plaanid ei sisalda Tartut, siis sellest ülikoolist ei olegi niivõrd kahju, kui just nendest Tartu-tuttavatest, keda näha oleks tahtnud, ja Tallinna-tuttavatest, kes kõik sel samal päeval Tartusse sõitsid. Selle asemel, et olla lahe ja minna Tartu peale tšillima, olin ma ikka ja jälle suht anti-friendly ja põgenesin hoopis Saaremaale.
Ma ei kurda! See oli vist isegi õigem valik, sest sellist puhkamis viisi polegi ma varem harrastanud! :D Päris uus ja huvitav oli! Niiet, seekord peab nentima, et kiirelt ja ootamatult tehtuv valik osutus võib-olla isegi ehk paremaks....vist! :D :D
Reedel olime tagasi Tallinn Citys ja...ei teinudki vist midagi! Ahjaa, puhkasime puhkuseks! ;)
Nüüd peaks vist järgnema see pikka ja tüütu vinguv tekst sellest, et koolivaheaeg on läbi ja bla-bla. On küll halb, et kooli peab jälle minema ja raamat vaja läbi lugeda ja mida kõike veel, kuid vaatamata kõigele ebameeldivale, olen ma siiski üli-õnnelik ja rõõmus. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina pean veel ainult NELI NÄDALAT hommikuti vara ärkama!!! Jaaa, see on vähe! Võrreldes selle 12 aastaga on see VÄGA VÄHE!!!! Yhaaa! Ja mis peale nelja nädalat saaab?! I don't give a fuck! :D :D Heaheahea!!!
Täna olen üksi kodus. Ilm on ilus! Peaks õue minema. Varsti lähengi! ;)

Ps! Oma eelmise postituse järjeks tahaks veel natuke rääkida ja kommenteerida seda vere-vahetust! Kogu see asi on nüüd meedas läbi käinud ja vastukaja on tulnud mitmesugust. Jah, on küll kahju, et mu lemmik-mees bändist lahkub (võite arvata, kes see on, aga vihjeks võin öelda, et Elmar see pole! :D :D). Samas ma ei põe, sest...tsiteerin: "Anna aega atra seada!". :D :D Ma loodan, et see tähendab seda, mida ma loodan! :D Hihiii! Aga muu pärast ma ei põe! Eks need muutuste tuuled on puhunud umbes täpselt iga viie aasta tagant ja see koosseis oligi nagu pikale veninud. Uut verd on vaja, et asi jälle suurema hooga tööle läheks ja praeguste kordinaatide järgi võib öelda, et asi hakkab liikuma jälle õiges suunas. Vist?! Eks me näe. Pole mõtet tekkitada paanikat mingi tühja kohapeale! ;)
Teisalt jälle...äärmiselt kurb! Üleeile, kui ma oma silmaga selle koosseisu viimast üllitist nägin, siis tuli ikka nutt peale küll! Ei teagi, kas see oli rõõmust või kurvastusest! Ilus lõpp-pauk, seda kohe kindlasti. Tuleval kolmapäeval näeb siis seda koosseisu veel viimast korda...aga kuus aastat! See on ju tegelikult bänd, keda mina fännama hakkasin. Pole näinud neid vanemaid koosseise või käinud kontsertil. See oli see bänd, kellesse mina armusin! Kuus aastat, see ei ole lühike aeg. Ja vaadates seda plaati, siis ON see eriline. Kes kuus aastat tagasi oleks osanud arvata, et nii läheb...?! Minu fännamise ajal sai see bänd hakkama kõige vajalikuga: uus plaat, kontsert CD+DVD, lugematul arvul unustamatuid kontserte, palju uusi ja huvitavaid projekte, 20. bändiaasta täitumine, minu 18. aasta täitumine, jõulud ja uued aastad ja nüüd ka ilus unplugged CD+DVD. Südamelähedaseks on saanud kuue aastaga see bänd! Ja nüüd ei saa ta enam kunagi olema see, mis ta oli...
Respect ja ai-fucking-täh kõige eest, sõberid! ;)

Pps! Mitte kunagi ei ole võimalik kirjeldada samu tundeid kaks korda! Suht fail! :)

Ppps! Samas, need tunded ongi kirjeldamatud. Ja just see, mis on kirjeldamatu, on kõige õigem ja erilisem! ;)

[edit] -> Ma avastasin, et mul ei olegi pilti, kus nad KÕIK koos minuga oleks! :(

Rahu majas?!

No nii! Suur pauk on ära käinud. Süütnöör oli ikka vääääääääga pikk, kuid nüüd on nii ja loodetavasti on parem! Nii neil kui ka...teil! :D Ei tea, eks näeb! Kui mõni mõttetu juku uueks meheks saab, siis...siis ma ei tea! Tuleb lihtsalt loota, et trenni-mees võtab mõistuse pähe ja leiab olukorrale asjaliku lahenduse! Ootan, aga ei oota ka, kuni nad nüüd jälle lavale naasevad. Ma ei tea, mida tahta. Tavaline! Aga 25. plärts ja siis...siis on kõik uuus! :)
Laupäeval oli koss. Heimtalis...või siis Raudnas?! Raudna kooli võimlas, mis asub Heimtalis?! :D No, pole tähtis...tähtis on vaid see, et jube kena võimlamaja oli seal! Peaks selle imelik-toreda ehitise Google-mapsidest ka üles otsima ja vaatama, milline ta siis ikka oli! :D Aga tegelikult ei ole see ka tähtis. Kõige tähtsam on see, et see laupäev on nüüd jälle koss ja üle saja aasta on reaalne võimalus, et ma näen isegi Messut! Jaaa! Kõlab uskumatult, eks?! Ma loodan, et ma nüüd midagi ära ei sõnunud...maal näeme, muskam! ;)
Üle-üldiselt on raske. Ja ei viitsi enam. Kuigi see lõppev veerand läks vist maailmma kõige kiiremini! Ausalt! Aasta pikim veerand on kohe-kohe läbi saamas...ja siis on veel ainult neli nädalat! Hihiiiiiiii! Mida lähemale see aeg jõuab, see põnevamaks, närvilisemaks, õudsamaks, jubedamaks ja ma-ei-oska-mitte-midagi-ju läheb! Aga ega mingeid tulemusi ma ei oota ka. Peaasi, et kõik eksamid vähemalt 20 punki tulevad ja see hullumaja lõppude-lõpuks läbi saab. Olen, jah, alla andnud! Möku, nagu tavaliselt!
Muud nagu midagi uut ei olegi. Varsti julgen juba oma koolivaheaja plaanidest ka rääkida (kui herr Agur suudab nüüd midagi ette võtta minu osas :P), kuid veel mitte. Ei sõltu minust...ja see teebki asja just huvitavaks! Nagu küla koerale, nõnda koer külale! Või mis moodi see täpselt oligi?! Ja omad vitsad ikka peksavad...vähemalt ühte osapoolt! :P
PS! Mis rahust ma siin ikka räägin?! Teine päev streigin ja blokin juba! Ja jälle omad vitsad peksavad (ja ikkagi veel mitte mind!)! Vaatame, kaua ma vastu pean, aga neljapäeval sõidan juba marsaga arvatavasti kooli, sest kokkulepe on siiski kokkulepe, right?! :P

KOLM! :)

Jah, kolm! Samas, minu jaoks need numbrid ei loe. Numbrid vaid näitavad pikas perspektiivis midagi. Iga päeva tuleb võtta kui õnnisust - südame ja armastusega! Ja jällegi...kolm! See juba on midagi! Kolm-kolm-kolm! Ükspäev just meenutasime kolme aasta taguseid sündmuseid. Niiii tore ja naljakas ja armas oli! Hoian kinni! Kümne küüne ja hammastega kui vaja, aga hoian ja hoolin! Oh, joy! ღ

Mjäuuh!

Täna oli NordeCentrumis mjäuguv laps! Naljas oli! Homme on proovikirjand! Ei ole naljakas! Siis on kaks puhkepäeva! See on hea! Varsti tuleb mateproovieksam ka! See ei ole hea! Niiet, kui kellelgi vähegi aega, huvi, tahtmist ja tarkust ühte mate-vähikut aidata on, siis oleks see väga teretulnud, tore, hea ja rõõmustav! Hetkel on ka hea...ja rahulik! Ei teagi, miks. Vahel vist võib ka ju! ;)

Vastlad-pastlad!

Opaa! Kurdan siin just Bärxile, et väss on ja kopsud tahaks endiselt välja köhida ja trenni peaks roomama ja õppima peaks...noh, väga ving-ving igaljuhul! Aga vot, iga asi omal ajal. Trenn jääb ära. Päike paistab, ilus ilm. Keeegi võiks mu Aaadu-Muksu puhtaks pesta. Keegi võiks minu eest ära õppida. Ving-ving! :D
Aga kui nüüd vasta-meeleollu tagasi minna, siis tuleks alustada lausa pühapäevast vist!? Olustverre sõit ja palju lund!!! Jaa, siis tuli jälle see tunne, et ei tahagi enam mitte kunagi Tallinnasse tagasi. Asi läks veel paremaks esmaspäeval, kuid suund võeti Otepää poole. Kuigi mu super-hea plaan haledalt läbi kukkus, oli siiski tore. :D Kõigile mitte teadjatele tuleks siis vist rääkida seda, et emaspäev oli pühadeeelne päev ja mina leidsin, et just see oleks ideaalne päev Kuutsekale minekuks. Kohalejõudes selgus aga, et väga mitu inimest oli sama mõelnud mis mina! :D Rahvast oli umbes samapalju kui taarat Ida-Virumaal. Niisiis, tegime väiksed muudatused oma plaanidesse ja sõitsime edasi Munakale. Njaa, inimesi oli vähem ja õhkkond rahulikum, hoolimata sellest, et mägi on seal ju järsem ja nõlvi vähem! :D Meile Anuga ei olnud see eriti mõjutavaks teguriks, kuid Katrel hakkasid küll ainuüksi mäe nägemisest jalad võdisema! :D :D Endal pole 13-aastast pausi sisse jäänud, niiet ei oska seda situatsiooni subjektiivselt hinnata! Aga natuke naljakas oli ikkagi, hihiiii! :)
Kes viimasena naerab, naerab rohkem?! Nojaa, oleks ma teadnud, et odav varustus = sitt varustus, siis poleks üldse Viljandi peale mõelnudki. Niiet, kui mina Katre olin välja naernud, sai tema minu pihta naerma hakata - saapad olid (mitte seestpoolt) väljast nii suured ja kobakad, et raske oli oma lauda juhtida! Siit ka loo moraal: sõbrad, kinkige mulle isiklik ja hästi-istuv (soovitavalt ROOOSA! :D :D) laud ja saapad! ;) Kokkuvõtteks võin kurvastusega öelda, et see oli siiani minu kõige halvem lauatamise kogemus üldse!!! Seltskond oli hea, mägi oli (alguses) perfektne, aga varustusega läksin seekord alt! Ja pealekauba oli see laud ka välimuselt kõige koledam ever!!! :D :D
Eile oli plaan oma paistes jalgu minna ravima Kalevisse (jaaa, Aguri raha kulutama!!! :D), kuid ega ma siis üksi ujuda ei oska ju. Hiljem aga avastasin, et päääääris kole oleks olnud minna sinna oma siniste põlvedega! Niisiis tuli oma haavu ravida kodus, vannis! :)
Ja et vastlad liiga lühikeseks ei jääks, käisin täna veel Nõmmel suusatamas! Eiiii, mitte vabatahtlikult! Eile, kui ma teada sain, et oleks vaja minna GAG'i esindama, oli esimeseks reaktsiooniks kindel eiiii! Siis aga hakkasin mõtisklema asja positiivsete külgede üle: täna sai mõttetutest tundidest ära ja mitte elusees ei pea ma enam sinna suusatama minema (kui ma just ise ei taha! :D). Niisiis, andisin eile õhtul lolli-peaga oma jah-sõna. Täna sinna kohale jõudes sai aru, kui valesti ma teinud olin! ;D Ma ei oska suusatada ja seal olid ainult mingid väga-üli-mega-suusatajad. Haige! Pärast kahte kilomeetrit, kui ma parasjagu oma kopse hakkasin välja oksendama, sain aru, et enam lollem olla ei saa! :D :D Paistes jalgade ja valusate lihastega ei ole mõtet ju selliste ettevõtsmiste peale üldse mõelda! /: Aga nüüd on see tehtud ja hoolimata sellest, et laupäeval tuleb täispikk koolipäev, tuleb ka täispikk nädalavahetus, mis esialgu ähvardas lühemaks jääda! :)
Väljas on üliilus ikka! Ma ei saa! Pean midagi tegema! Lähen teen midagi. Jalutan kevadele vastu vms. Kusjuures oli täna üle väga pika aja jälle temperatuur plussis! Positiivne! Kevad, ruttttta!!!! :)

[edit] -> Et teil kulruurist puudu ei tuleks, siis ma avaldan teile saladuse, et Camus' "Katk" on väga-väga hea raamat! Keeruline, aga üli-hea! Või samas, kuidas kellele! Keda huvitab rohkem ajalugu, siis pole vist jah, parim valik. Aga inimsuhteid ja tundeid on seal romaanis rohkem kui küll! Kui ma vist kunagi nimetasin Camus' "Võõrast" heaks, siis "Katku" ei oska ma kirjeldadagi! Võtke või jätke, aga armastus on ilus ja inimesed on keerulised! :) Jah, soooooovitan! :P :P

[edit] ÕUMAIGAAD! KES EI TEAKS MICHAEL'it??!?!?! Tsiiiis, ma pean ikka ise sinna Bingot minema mängima!!!! Wentworth, nooooooh! Härra Millllllllller!!! Jobud, ei teadnud!!!

Head lapsed!

Hm! Vahel ei lähe asjad nii, nagu päris täpselt planeeritud, right? Ikka juhtub ju?! No, ütleme nii, et minuga juhtub vist liiiiiga tihti! :D
Raske koolinädal (mis tegelikult ei olnudki mitte raske, vaid pigem mõttetu (nagu ka kõik ülejäänud asjad, mis on seotud kooliga!)) seljataga, otsustasime sõbrannadega hoo maha võtta ja reedel elu nautida. Plaan oli minna Tapperisse House of Games'i ja Eimel'it vaatama, aga kuna me oleme siiski naised ja väljaminekuks sättimine võtab kaua aega, ei jõudnud me õigeks ajaks linna ning ka kalli piletihinna ja paljude miinuskraadide tõttu otsustasime lõpuks, et me ei lähegi üldse sinna. Käisime poest läbi, võtsime väikesed dringid ja suundusime edasi Vahva juurde, et meiki kohendada ja natuke soojendada enne Parlamenti, The Suni. Täpsed (loe: aeglased) nagu me oleme, jõudsime Parlameni juurde kell 23.58. Rahvast oli muidugi ropult ja see tähendas seda, et tasuta pileteid me endale krabada ei jõudnud ning nüüd oli ainuke variant osta pilet. Kuna me rikkad ei ole, siis otsustasime, et ka Padar jääb seekord vaatamata. Läksime siis natukesed Vahva juurde tagasi, et edasisi plaane paika panna. Kahjuks ei saanud me sellega hakkama ning ainukeseks variandiks jäi Terminaator ja Amigo. :D Noh, vähemalt üks asi meil õnnestus: me saime TASUTA peole! :D :D :D Aga üks või kaks, vahet pole ju! :D
Ühesõnaga läks jälle nii nagu läks. Suured plaanid kukkusid kõik kokku ja lõpetasime ikka Termikal! Masendav! ;D Või siiski?! Nalja sai kurguni ja rohkemgi veel! Ma ei tea, Kaia ja tema vägiteod! :D Võimas!
Järgmise nädalakohta võin niipalju saladuskatet kergitada, et nädalavahetus algab juba esmaspäeval! :D Või oleks õigem öelda, et see praegune nädalavahetus lõppeb teisipäeval ja kolmapäeval algab uus nädal, mis kestab laupäevani! Kammib! Ma tean! Aga hea et ma isegi aru saan, mida ma sokin, eks! :D
Kaksteist päeva ja kaks proovieksamit! Siis saab puhata...i hope! :)

Ps! Ahajaa, ja pealkiri!? Kust väljendub see, et me oleme head lapsed?! Khm, Amigo barman võib teile öelda... ;)

13 ja reede, 14 ja sõbrapäev! :P

Olen siin, et üle pikaaja endast märku anda. Miks? Sest üle pikaaja ja üle paljude nädalate oli eile päev, kus oli midagi teisiti. Võib lausa öelda, et sel aastal esimest korda suutis mu tahe, väsimus, igatsus ja lihtsalt lollus (vist!?) võitu saada mu südametunnistusest. Aga oli ka põhjust! Sest selline nädal, nagu seda oli lõppev nädala, ei ole tore! :D Alustades katastroofilise esmaspäevaga, kui kõik lihtsalt konreetselt per*e kukkus! Õnnestunud õppetöö ega ka lahe teatriskäik ei suutnud vist siiski neid halbu asju nullistada. Kui päev juba niiiii hirmasti algab, siis ei ole lihtsalt mõtet üldse midagi paremat oodata ega soovidagi! Jah, sellest esmaspäevast algas sõda, kus osapoolteks on: paremas nurgas MINA ja vasakusnurgas herr Agur! This is war! Jah, põhimõtete sõda! (666)
Ühesõnaga, kogu see eelnev ja segane tekst peaks sissejuhatama minu järgneva jutu sellest, kuidas kulges minu sõbrapäeva-eelne Tartus-käik. :P
Jah, lasin kooli üle ja magasin end rahulikult välja. Ja kahjuks peab tõdema, et sellest abi ikka midagi ei olnud, sest ikka nägi välja nagu saja aastane magamata pensinär ja ikka ei olnud mul piisavalt aega! :D Väga-väga napilt jõudsin marsale ja veel napimalt jõudsin rongile! :D :D Aga siiski jõudsin. Niisiis või seiklus alata! :P Võinoh, alanud oleks ta vist nii või naa, sest kui ma isegi rongi peale ei oleks jõudnud, oleks mingi võimalus ikka Tartsse saamiseks olnud... :P
Tartus oli tore, kena ja KÜLM! :D Hea oli näha NEID, keda juba ammu ei olnud näinud. :) Nagu alati. Keikka oli ka chill! Nagu alati! ...NOT! :D
Kurb ainult, et ma nii rumal olen! Alati ei tasu ju tegutseda esimese mõtte ajel! Selle asemel, et pärast kahetseda, oleks võinud asjad korralikult läbi mõelda. Aga ju selle hetkel ma seda omaarust tegingi. Ja ei läinud palju aega, kui ma aru sain, et lihtsama variandi ära kasutamine oli VIGA! Jah, mitte millegagi ei oska end enam õigustada! Muidugi oleks pidanud kauemaks Tartusse jääma... :/
Ohooo! Meelde tuli! Kui ma veel kauemaks oleks Tartusse jäänud, siis täna ei oleks ma enam üldse kõndida saanud! :D :D Niiigi on olukord kriitiline! Teinekord tean, et soojad sokid ja SELLISED saapad kokku ei sobi! :D Päkad annavad valu! ;D
Ei, fun oli ikka! Ja loodan, et tulevikus selliseid inimesi ja üritusi rohkem saab olema! :)
Täna on sõbrapäev! Ilusat ja lahedat sõbrapäeva, sõpsid! Need vähesed, kes te mul veel alles olete! Love you! Uskuge või mitte! Tänu teile olen ometigi see, kes olen. Olgu see siis halb või kohutav! :D
Jajaaa! Sõpradest rääkides, siis meenus mulle jällegi eilne. Sain Tiigri käest oma sõbrapäeviku tagasi. See oli umbes-täpselt NELI AASTAT tema käes! :D :D Seda lugedes on nalja kui palju. Kurb ainult, et need neli aastat nüüd selle nahka läksid, et paljude profiil on sealt selletõttu puudu! Aga parem hilja kui mitte kunagi - raamat läheb jälle ringlusesse! :P Ps! Loodetavasti ei jää see seekord kellegi kapipeale neljaks aastaks vedelema! ;P
Kui natuke ajas tagasi vaadata ja veel natuke sõpru meenutada, siis pean rääkima loo, kuidas mul eelmine nädalavahetus jälle nädalavahetust ei olnud! :D Magada ei saanud, kuid seeeest sai natuke palka ja nostalgitseda ka veel pealekauba! Käisin Viljandi maakonna MV kossu lauas kohtunikuks. :D Kolm mängu oli ja nende mängude jooksul nägin peaaegu kõiki neid...erilisi! :D Vennad-Riivesed, Suure-Jaani noortekoondis, Triinu ja otseloomulikult koba nr üks - minu isa kohtuniku rollis! :D ;D Mõned asjad ikka ei muuutu...ja mõned just vastupidiselt on kaotanud oma sära! :D Näiteks pealtpanekud! Kui kunagi olid need ahhetama-panevad, siis nüüd on need muutnud täiesti igamänguliseks - isegi Puna pani pealt!!!! :D :D :D Jah, nalja kui palju! :)
Et mitte nüüd pikalt lobisema jääda, teen kiire lõpu: LÕPP! :)

101!

Ei, mitte dalmaatsia koera! Päeva! Sada üks päeva veel, siis on läbi! Sada ja üks! Nii palju! :/
Olen väsinud. Tahan puhata! Kõik kisub kuidagi kahtselt suure hooga mäest alla. Jah, justnimelt, KÕIK! Tuleb vastupidada, natuke veel. Või siis palju! Sada üks päeva mind ei ole. Ei ole olemas, ei ole elu! Olen oma isiklikus hullumajas. Poolsurnud!
Tahaks hästi palju kirjutada! Kohe väga palju. Aga ei jõua. Väsinud olen. Aega ei ole. Sada üks päeva jookseb tänasest lähemale nullile. Mis peale seda saab, ei tea keegi. Mina ka ei tea. Aga pean vastu, siis näen.
Tahaks näha. Paljusid, keda ei ole sel aastal veel üldse näinudki. Tahaks elada! Tahaks olla. Samas, mida ma ikka unistan. Ise ma olen omale olukorra nii raskeks teinud. Või kas ikka olen ainult mina selles süüdi? Ju vist. Möku!
Sada üks veel! Pean vastupidama. Äkki isegi pean. Külm on...

"Nüüd kirjutan: Surm. Punkt. Bulgakov."

[edit] -> See tähendab seda, et etendus Draamateatris oli hea! Raamat, "Meister ja Margarita", mitte just minu teetassike!

Ei normaalne!

JAJDdjkn. Ei oska enam kirjutada! Täna kirjutasin kirjandit...KUUS tundi...JÄRJEST!!! Täielik hullumaja. Aga peab ütlema, et hakkama sain. Ei, mitte kirjandiga, see ei läinud hästi, aga ma suutsin üles ärgata. Kuuendat päeva järjest. Ja mis kõige parem? Eile helistas Enelin ja küsis, et kas ma tean, et mul homme (ehk siis täna) hommikul kell 11 on võistlused. Em, ei teadnud. :D Ahjaa, ja nüüüd selle "kõige parema" juurde - homme kell 9.30 on mäng! JA MIS SEE TÄHENDAB?! Ma pean seitsmendat päeva järjest hommikul VARA ärkama. Ja peale seda veel vähemalt viis korda! :S :S See teeb kokku...KAKSTEIST hommikut järjest?! Tsiis. Surm on selle nimi! Homme näeme.

Kes on/oli 2008. aasta vaeseim mees?!

Ausalt öeldes sai aasta nii ruttu läbi, et ma ei jõudnud aastat kokkugi tõmmata. Lubadusi ka ei andnud! Ja ei annagi. Aa, valetan! Üks asi siiski on: kooli tahaks ära lõpetada! Ausalt! Aga see on ka kõik. Nüüd jääb üle vaid tegutseda!
Tegelikult on juba esimene koolinädal ka läbi saanud. Neli kuud ja kuus päeva! Siis on kõik läbi. Ei olegi ju nii meeletult palju!? Teha on selle aja sees küll palju! Phh, kõik need raamatud lugeda, konsultatsioonid käia, viimased füüsika kontrolltööd elus! Uhh, on, mille nimel pingutada! :D :D
Uue aasta tegemistest rääkides siis...midagi muljetavaldavat ei ole olnud. Kuni eilseni tegelesin põhimõtteliselt oma kooliasjadega ja elasin üle ka selle esimese ning kõige raskema nädala. Eile oli mõnus pingete maandamine Liisu ja Mari sünnipäeval. Oli palju inimesi, keda ma teatsin ja inimesi, keda ma ei teadnud. Olid ilusad kitarrirütmid ning XXL pesu just nii nagu kutses lubatud! Hubane küünlavalgus oli ka! Jube mõnus oli! Ning see pidu ei lõppetnudki nii nagu enamus seal peetud pidudest! :D :D

PS! Eelmisest aastast veel vaid nii palju, et isegi lauatama jõudsime ning tore on teada, et ma pole siiski ainuke, kellel see pisik sees on! Aastavahetust veetsime Tallinna-kodus tosse õhku lastes (jah, sellest on saamas traditsioon! ;D). Hihiiii. Ja pealkirja vastuseks on Andres/Angela Aak - tal ei ole mitte m*nnigi! ;) ;D ;D

Õu nain! :)

Minu arvutuste kohaselt peaks nüüd küll igas maailmanurgas juba uus aasta olema, niiet: UUT JA PAREMAT KÕIGILE! :)

JÕUL! :)

Siin ja seal! Pole jälle ei aega ega viitsimist olnud, et ennast kätte võtta! Laisk olen! Aga mida muud siis koolivaheajal teha, kui mitte laiselda!? :)
Lähiminevikult tagasi mõeldes, peab ikka ausalt tõdema, et paganama vahva vaheaja algus oli! Pärast inglise keele proovikirjandit, mis oli kooli eelviimase nädala neljapäeval, ma nagu eriti enam kooli ei jõudnudki. Istusis kodus ja tegelesin oma ammuse sõbra Vincent van Goghi memuaaride üleskirjutamisega! :D Vahepeal käisin ikka kodust väljas ka - vastavalt vajadusele siis kas trennis või võistlustel! :P Kolmapäeval jõutsin korraks kooli, et oma elutöö Vincent van Goghist üle anda ja neljapäeval olin isegi veelgi tublim - olin (peaaegu) terve päeva koolis! :D Ainult füüsika tunniga läks natuke nihu...ning sealt edasi veelgi hullemini! :D
Lasin ju füüsika üle seepärast, et kella viieks ilusti jälle kooli jõuda ning jõulupeoks proovi teha! Käisin ruttu pesus, magasi tunnikese ning olin täpselt kell viis koolis tagasi! :D Toimus jõulupidu, mis dekoratsioonide järgi otsustades tõeotas üliäge tulla. Reaalsuses aga kukkus asi samamoodi läbi nagu kaks eelmistki aastat! :)
Peale jõulupidu oli meil klassiga plaanis edasi St.Patrickusse suunduda, et väikesed jõulu-õlled teha. Peaaegu umbestäpselt nii läkski, ainuke erinevus oli selles, et kohal oli healjuhul vaid pool klassi! :D Noh, nalja sai ja tore oli ja järjest lõbusamaks läks! :D Ja kui teoorias oleks ma ju ka normaalsel ajal ja normaalselt koju saanud, siis oli vaja mul ikkagi keerulisem ja lahedam variant valida. Nimelt, ma oleks saanud ju leppida bussisõiduga Viimsi haigla juurde ja sealt kuidagi edasi kohmerdada, olemine oli kella poole 12ks ju ka juba sobiv - kaks rummi ja tequila shot't oli sees. Kuid eiiiiiii! Selle asemel, et korralikult Kadi ja Kristjaniga koju minna oli vaja mul Vahur ja Kristi Amigosse kaasakaubelda! :D Peale südant-põksuma-panevat sissesaamist tegime veel mingeid toredaid shot'e, mille nimed mulle isegi mitte meelde ei jäänud! :D :D Termika elasime ka vaikselt ja rahulikult üle ning kella nelja paiku saimegi juba Amigost ka liikuma! :D Toredad peokaaslased koju viidud, saime hakata ise kodu poole kihutama! Kell viis sain magama ja suht tore oli mõelda: "Ma pean poole teise tunni pärast ärkama ja kooli minema!" :D Ja, nagu te arvata võite, siis seda ei juhtunud! :D Kui ma olekski üles saanud, siis autoga sõita ma nagunii ei oleks tohtinud ning ma olen ikka väga kindel, et õpetajaga-jõulu-kohvilauast-koos-abiturienditega oleks ka skandaal tulnud! :D :D
Ma võtsin omale plaaniks kella poole 12ks kooli jõuda ning oma nägu klassijuhataja tunnis ära näidata. Päris nii see ka ei läinud, sest 15 minutit enne kümmet helistas mulle Kaia ja teatas, et tunnid jäävad kõik ära ning et kohe-kohe hakkab klassijuhataja tund! :D Deeem! Ajasin ennast siis üles ja kell pool 11 olingi juba koolis. Klassijuhataja tundi ma siiski ei jõudnud, aga klassijuhatajale jäin vahele ikkagi! :D Ja kust tema teadis tuua võrdlust, et Kristi jõudis ja Vahur jõudis, aga miks mina siis ei jõudnud?! :D :D Oh, deem! 2/3 oma jõulukingitustest õnnestus siiski ära anda ning jõulukompositsiooni saime ka maha võetud, nii et päris nihu see kooliskäik siiski ei läinud! :D :D
[Kui keegi teab, mida ma laupäeval tegin, siis oleks tore, kui seda informatsiooni minuga ka jagate! :D]
Pähapäeval käisime Bärxiga kultuuri tarbimas ja tegime vist muusemide-läbikäimise-maailma-rekordi! :D Kahe ja poole tunniga võtsime kolm muuseumit läbi! Võimas! :D :D Ja nagu meil jutt jäi, siis Bärx teeb retsensiooni KUMUS ja Kadrioru kunstimuusemumis käigu kohta, minu teha jääb Rotermanni arhitektuurimuuseum ja essee "Teineteist peab hoidma." :)
Esmaspäeval sõitsime Olustverre, et juba varakult oma valgete-jõuludega alustada! Kolmapäeval algas muidugi alles see õige (üle-)söömispüha, kuid niisama Olustveres lebotamise vastu ei saa mitte kunagi midagi olla. :) Bärx tabas jälle märki: erinevalt paljudest teistest, olid seekord minul tõesti valged jõulud! Käisime kelgutamas ja puha! Täitsa uhke! Palju kinke sain kaa! Whiii! :)
25-dal olime tagasi Tallinnas ja pidasime jõule Tallinna-kodus. Seda võiks nimetada üle-söömise teiseks etapiks! :D
Kolmas etapp leidis aset eile, kui võtsime osa perekond Kreemida traditsioonilisest jõulusöömas! :D Njah, ega midagi eriti eelmisest aastast ei erinenud, kui siis vaid mõned näod olid puudu. Midagi muud nagu kommentaarida ei olegi...ega ei tahagi! ;)
Ps! Kui kõik oleks läinud liiga hästi, siis oleks ma praegu Norras! Aga ei ole. Ei tea, miks küll?! Oleks võinud ju...

KUI KELLELGI ON MINGEIDKI ETTEPANEKUID AASTAVAHETUSE VEETMISEKS (ja üks lisa-nina halba ei tee), SIIS ANDKE TEADA!!! TAHAKS NÄHA TEID KÕIKI!!! :)

Ägedat lisakilode mahakulutamist, meelduvat vanaaasta lõppu ning mürtsu-kärtsu-rohket aastavahetust! ;)

I am a total moron!

Plussid:
- Ma saingi oma väikese Uuudukese tagasiiiiiiiiiii!!!
- Bärx oli eile suur!!! :D
- Parlament = "Wild thing"

Miinused:
- Varajaseim jõulukink võttis hinge kinni! (tegelt see peaks vist sisuliselt ikka plusside alla minema! :P)
- Referaat vaja endiselt tegemist! :/
- I am so f*cking sorry! Usalda veel mehi, eks! :(
- Pankrot!

Paratamatused:
- MEHED ON SEAD!

Elukesest! :P

Võtan aja maha ja pajatan siin natuke oma ette. Kudrutan ja keen! Ja millest muust, kui mitte elust? Ps! Edasi lugemine ei ole soovitatav, sest eelmine lause ei olnud just eriti paljulubav or what!? Minul ja elu?! Raske uskuda, kuid...JAH! Natuke ju vahel ikka võib! :)
Üleüldse peaks vist alustama sellest, et homme on n.ö inglise keele proovi eksam. Aga mitte kedagit ei huvita, kõik lubasid mitte õppida. Niisiis, võtan ka aja maha ja teen natuke mitte-õppimist. Mitte sellepärast, et ma arvan, et mul ei oleks vaja seda õppida; vastupidi, ma peaks ja tahaks seda väga õppida ja osata. Lihtsalt mõeldes proua Mulla peale kaob ära igasugune isu selle ainega tegeleda. Just tema kiusu pärast! :P
Uhh, täna oli ka raske päev (sest eile tegime Kaiaga südaööni lund!!! :D):
1) joonestamisesse jäime 10minutit hiljaks, sest me istusime autos ja kirusime ja süüdistasime teineteist, et me ikka koju magama ei jäänud.
2) kirjanduses passisime ühe tunni niisama ja teise vaidlesime (natuke nagu ikka meelega ja ka kiusu pärast) õpetajale "Hamleti" osas vastu :P
3) inglise keeles tegime eelmiste aastate eksamite ülesaneid ja kontrollisime neid siis. Minu vastus oli alati: "Oh, sorry! I don't have that one...!" :D :D (taaskord meelega ja kiusu pärast! :P)
4) klassijuhataja tunnis olime asjalikud (ausalt!)
5) bioloogia tundi me ei jõudnudki, sest me monteerisime Kaiaga lund! :D :D
6) kunstiajaloo tundi me ausalt tahtsime minna, aga me ei teadnud, kus tund toimus! :D :D Saatsin siis Sirlele vastuseidnõudva sms-i ja sain vastuseks: "M8h? Kunstiklassis ikka!!!!" :D Eii, nalja kui palju, sest me ju just käisime ja vaatasime sealt...ja seal neid EI OLNUD! ;D
Vot, ja kõige selle lõpetuseks otsustasin veel trenni ka üle lasta ja läksime "ERX 100"-ga kinno hoopis! :P 3D ja film oli vist "Reis maailma südamesse" vms?! :D Ma ausalt ei teagi. Nii palju ainult, et see 3D värks on päris vahva, kuid film ei olnud eriti meeliköitev. Ja need prillid võiks ka paberist olla või midagi, sest mind nõrgakest hakkas see raskus ninal ja kõrvadel ikkagi häirima. :D Ja kui veel arvestada seda, et ma ühest silmast pime olen, siis reaalsuses peaks see 3D elamus isegi veel võimsam olema (sest öeldakse, et pool-pimedad ei näe seal õigesti! ;D ;D).
Kui ma juba oma kriitika-nurgaga alusatasin, siis ma ei hakka siin midagi varjama ja räägin kohe ära ka loo, kuidas ma eile KA kinos käisin! :D Tegelikult peaks seda lugu alustama sellest, et eile oli mul üks täiesti tavaline räägin-kõigist-ja-kõigega-ja-täiega-mööda-päev! :) Toimus ootamatult ootamatu hambaarsti juures käik ja viimased niidijupikesed ongi suust läinud - jei -, sain teada, et ma olin Kaiaga kunagi kokkuleppinud, et ta minu juurde lund tuleb tegema, ja kogu eelnevate sündmuste tagajärjel käisin veel ootamatult kinos filmi "Twilight" ehk "Videvik" vaatamas! Teadupärast ei meeldi ju mulle asjad, mis teistele meeldivad. Tavaline! Ei teagi, kas ma ootasin liiga palju või mõtlesin juba sellepeale, et see film mulle ei meedi, sest viimase kahenädala jooksul pole mõned meie klassi tüdrukud muust rääkinuki kui ainult sellest filmist. Mitte, et mulle ei oleks nüüd meeldinud, meeldis küll, aga samas ei saa ma nõustuda nende kõikide arvamusega, et see ongi maailma parim film! :D Väga noortepärane, huvitav ja äärmiselt armas! Ja tõesti ma ootan, kuna juba sellest ka DVD tuleks, sest see on selline ehk must-have film. Kindlasti aegumatu, kergelt naljakas ja mõnus kunagi tulevikuski jälle vaadata! Vist on isegi põhjust teist osa ootama jääda. Tänase Postimehe tõttu on mul tunne, et kui ma kunagi oma kooli ära saan lõpetatud või kui kõik kohustusliku kirjanduse raamatud nimekirjast maha saan kriipsutatud, siis just see sari on Mihkel Raua raamatu "Musta pori näkku" järel järgmised, mis ma oma lugemis-plaani võtan! ;)
Oleks paslik kohe jätkata siit "Hamleti" analüüsiga, kuid mul on lihtsalt selline sisemine tunne, et kui ma seda juba alustan, siis peaks seda nii tegema, et mulle kirjandusmappi ka üks kokkuvõte tekiks, kuid absoluutselt ei ole viitsimist praegu. Ja kurb tõsiasi on see, et alati kui ma teen oma kirjandusmapi jaoks kokkuvõtte enne, siis siia leheküljele enam midagi ei ilmu!
Nii palju saan siiski vast öelda, et eriti vaimustav see "Hamlet" nüüd minu jaoks küll ei olnud. Raske ja äärmiselt ebamugav on shakespearelikus vormis raamatuid lugeda. Nii palju viiteid, tõlkeid, seletusi, ümbernurga rääkimist. Lapst olen, ei mõista veel! :D Samas, seljuhul on Shakespeare'i "Romeo ja Julia" lasteraamat ju! ;)

Messul on vahva blog! Eii, või siis just mitte?! Sest mulle tundub, et ainult tema pärast ja jälle siin olengi. Nimelt, nagu ikka ja alati orienteerun ma ju Messu blogi järgi: tema oma kõige enne ning siis ridu-rada-pidi kõikide teiste omad järgepidi järgi. Teadupärast on Messu aga seal uuendusi teinud ning nüüd on lahedast näha, millal keegi oma isiklikku õhuruumi viimati uuendanud on. Ja siis ma sealt ikka vaatan ja näen, et alati on minu oma viimati uuendatud mitu-mitu päeva tagasi. See annab kohe sellise sutsaka ja paneb mõtlema, et peaks vist ehk midagi kirjutama?! :D Ja see osake minust, mis on veel vähegi sportlase moodi, tahaks koguaeg seal nimekirjas ikka kõige ülemine nimi olla ju! Hihiii! :D :D :D :D

Lähen nüüd ja teen vist isegi natuke oma Murphy-booki...või siis vaatan paar "Prison break"-i?! Teeb sama välja ju... ?! :)

Ps! Oma inglise keele parandamiseks oleks jube hea mõndaaega blogi inglise keeles kirjutada (või siis vähemalt Virge oma lugedagi), eks?! Nii lugemisel kui kirjutamisel on üks paha - ise kirjutades tuleks kõik mu tulevased postitused kaherealised ja kirjavigased; Virge postitused on aga liiga pikad ja nõuavad natuke ajudeliigutamist! :D :D :D

Pps! Ja ise tahan siis veel inglisekeelsesse kooli kunagi piiri taha õppima minna?! ?! :D :D

MMmmmMmmmmm...mmmmmmmMMMMMMMmmmMMmMMMM!

Tahaks oma väiksest päris Uuudut tagasi! Miks?! Sest selle Uudu "MMmMmM" täht ei töööta! :( Ja see on niiiiii väike ja niiiiiii raske! Ja ma pigem kannataks hiire mitte töötamise alla, kui et pean iga natukese aja tagant oma kirjutatud tekstis tagasi minema ja igalepoole MMMMMMMM-tähte vahele panema! Sucks, i say! :D :D :D Igaljuhul, kui kuskilt m-tähed puudu on, siis ma nüüd teen need kõik tagant järgi...ja natuke jääb ehk tulevikuks ette ka! :P MMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMmmMMmMMmmmmmmmmM!

MMmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmMMMMMMMMMmmMmMmmmmmmmmmmmmmmmmmmm!!!! Phh!

Jne. :D

WHO?!

Pole mõtet otsida, planeerida ja üldse mõelda! Niii väga tahtsin eile midagi teha. Ükskõik mida, ükskõik kellega. Lihtsalt selline tavaline reede, mis järgneb raskele nädalale. Peale sellised nädalaid (ehk siis absoluutselt iga nädal! :D :D) lihtsalt on selline...tahtmine. Otsisin ja ostsin, mõtlesin ja mõtlesin, mida siis teha. Lõpuks, kui olin juba leppinud sellga, et istun kodus, loen "Hamletit" ja vaatan "Dr. House'i", muutus äkitselt kõik! :D Tunni ajaga pidin end valmis sättmima, et marsa peale jõuda ja The Sun'iga "unisexima" minna! ;D ;D Üllataval kombel läks kõik kuidagi jube plaanipäraselt. Jõudsime kenasti peale soojendusbändi (kelleks oli ???? :D) sinna, natuke ootamist ja show (loe: UNISEX!!!! :D :D :D) võis alata. Hästi tehtud: korralikult läbi mõeldud, ilus, võimas, efektiivne (ehk mitte mingi säästu-variant! ;D). Ainult natuke lühike tundus?! :D Ja uued lood mulle ka ei meeldi...aga see ongi ju see bänd, kes lööb välimusega! :D :D
Täiesti juhuslikult leidin end peale sunnitajaid oma võimast mäki-rekordit lõhkumas. Ma ei olnud enne eilset üle kuu aja Mäkis käinud...ja eks see eile selle mürgi söömine andis kohe sellevõrra tunda! ;D Peale põgusat öö-sööki suundusime edasi Kristiine keskussesse öö-shopingule. Eks üks mõnus piin see oli küll - silm vajus lihtsalt vägisi kinni. Ja mõne mehe jutt andis kohe kõvasti märku, et kellaaeg on hiline...
Parim nupuke (nende teiste kõrval muidugi! :D) olid mingid tiiinekad, kes...nägid hallukaid?! :D Ühesõnaga, mind jälitati! :D :D Ma ausalt ei tea, kelleks nad mind pidasid, kuid kõneainet jätkust sellest veel koju jõudmiseni! :D Aga võib ju vabalt juhtuda, et kui mitte just kõige endalikumalt riietuda, võidakse inimesi sassi ajada?! :D Ei-eii, naer tuleb ikka veel peale, kui nende laste nägusid ja seda tuhinal sosistamist ja järele jooksmist meenutan! Ega vist palju ei puudunud, kui nad oleks autokaid ka küsima tulnud! :D :D :D
Vohh, sellised imelised seiklused! Seiklused oleks täna kindlasti jätkunud, kui ma Linnahalli oleks läinud tööd tegema. Ma olen sellest suht kindel, et ega see midagi normaalset ei oleks olnud. Saatus tegi aga oma töö ja täna olen töötu! Lähen loen parem raamatut, teen oma referaati, retsensioone ajalehe artiklitest ja uurimustööd säästu-bändist (viimase kohta: nooooot! :D).

Ahjaa, Teeviidal käisime ju eile! Jaa, üha enam ja enam hakkab kiskuma piiri taha. Phh, kui võluv! :D :D Ma ei tea, kui vaid keegi oskaks mulle sosistada, mis on õige?! Või veel parem: mida ma tahan?!?!?!?!?! :)

Ps! Kaks veel! Yhaaaaaaaa! :D

TÕDE!

Kõik on ehk mõnikord viisakalt naeratanud, kuigi samas on tahtnud hoopis nutta, kõik on ehk kunagi tundnud, et neid on maha jäetud, et neist ei hoolita, et armastus on võlts, sõbrad on varjud ja maailm on haud, et kõik ilusad asjad on vaid illusioon ja väljamõeldis ja et usk maailma ja iseendasse on enesepettus.

POjisafkdsvuhioop-OoJ!

Oi, kuidas kahetsen, et ma Tartusse ei läinud! Deem, noh! Kuula veel kellegi heama ja targema sõna. Mis mul sellest "puhkusest" nüüd siis abi on?! Enne kella ühte-kahte ma nagu nii ju magama ei saa! Oleks Tartusse läinud, oleks raamatu jõudnud läbi lugeda, oleks igasugu toredaid inimesi näinud ja...poleks pidanud koolis ka käima täna! Vot seee oleks alles puhkus olnud! :D Täiesti masendavalt pöörane (või pidi see nüüd siis vastupidi olema?!)! Phho. op-aj j owrowwigjkdncxjvpüa.kkvdjn! Krrrrrrr! :/

I don't mind getting older, but I refuse to grow up! :)

Uhh, aastaring on taaskord täis tiksunud! Suht jube mõelda, et juba järgmisel aastal viskab kahe ette! :D Aga nagu pealkirjastki näha, siis minu jaoks need numbrid ei loe ja suureks ma ka kasvada ei kavatse! :)
Eile oli taaskord üks armas ja hea päev, koos heade ja armsate inimestega! Nii hea on mõelda, et inimesed mind meeles peavad - vähemalt ükskord aastaski! Kauged ja veel kaugemad inimesedki, kes kiire elutempo juures igapäev meeldegi ei pruugi tulla, pidasid mind meeles. Just nagu ma tähendaks midagi!? Võib-olla ei tähenda ka ja ma lihtsalt kujutan seda aastast aastasse endale ette, et inimesed lihtsalt on kuidagi teistmoodi, lahkemad kui tavaliselt sel päeval. Olgu kuidas on, meele teeb see rõõmsaks ninf just see ongi aasta kõige tähtsama päeva mõte - tunda rõõmu! :)
Esimene "Ingli puudutus" oli eile! Nii ilus oli! Ma ei tea, kas see oli jällegi seotud kuidagi minu vaatega kõik-inimesed-on-ilusad-ja-head, või see asi oligi seda väärt?! :D Tehke mis tahate, aga täna see värks seal enam nii mõjuv ei olnud. Muidugi tegi väsimus oma töö, kuid siiski! Oli ka hetki, kus pidi palju vaeva nägema, et mitte kõva häälega naerma pusata. Oijah, üle pikaaja tundsin ma, et NAD on jälle tegijad! ;)
Tõesti kerkisid Termika-poisid jällegi väga etteotsa. Võrreldes kas või meie laupäevaste seiklustega Hollikasse, kus ma suht peaaegu väga pettusin HND-s. Võib-olla olid mu ootused üle nende võimete, kuid miskit jäi puudu. Samas oli see käik selle poolest eriline, et ma suutsin kaasa vedada maailma-suurima-klubi-vihkaja-Ergo! :D Ma tahaks seda kõike siia kirja panna, mida ma mõtlen ja mida ma tunnen, kuid...väsimus võtab vist võimust!? Ma ei oska kohe mitte midagi enam kirjutada. Õhtu oli ühest küljest pettumus ning teisalt oli see üle aegade naljakaim (aga samas, millal MEIL ei ole naljakas?! :D). Uhh, oli mis oli! Kui sellist kirjutamis hoogu ei ole, siis jääb teil arusaamata, mida tol õhtul õhus oli! Ühte võin siiski väita: sellele paganama naljakale ja lõbusale õhtule pani imeilusa punkti selle talve ESIMENE PÄRIS LUMI! :)
Kes teab, millal viimati oli novembris niiiii palju lund?! Mina ei mäleta enam, aga julgen pakkuda, et statistika järgi alates 1961. aastast pole novembrikuus veel nii palju lund olnudki! :)

Situatsiooni-koomikat (millest ei peagi aru saama!)...
Esmaspäeval oli lund niiii palju, et oma väikest Aaadut ma väljasõidule ei lubanudki. Juhuste kokkusattumise tõttu oli aga Ergol ju vaja ka teatrisse minna ning nii me siis sinna kell 8 minema hakkasimegi. Üle tunni aja sõitsime ja 13minutit jäin tundi hiljaks. Suht masendav! Võrreldes Kaiaga, on see tulemus siiski kiiduväärt - Kaia hakkas kodust kell 8 tulema ning jõudis kooli kella 11ks?! ;D Hah!
/nüüd tuleb siis see point, kuhu ma jõuda tahtsin!/ ;D
Kuna me ei teadnud, mis olukord täna hommikul linna tänavatel oli, siis ei hakkanud me Aaadu eluga riskima nind otsustasime taaskord linna sõita ühe autoga. Esialgne plaan oli ikka korralikult esimeseks tunniks minna. Mina, ausalt, ärkasin, panin riide...ja siis Ergo tegi ettepaneku minna teiseks tunniks. OK - magasime siis tahulikult edasi! Kui oli aeg tõusta, tegi üks meist (ja mitte see, kes esimese ettepaneku tegi) minna hoopis kolmandaks tunniks! Ei kõlanud ju üldse halvasti ning...kolmandaks tunniks me siis ka lõpuks jõudsime! :)

Kuna jube shit tunne on ja jutt on ka kuidagi...khmm...siis lähen vist parem teen ühe korraliku peapesu ja kaon tuttu! Homme Tartu?! Not very sure, but will see! ;)

Ps! Ma mainisin kinos käimist?! JAH! Kahjuks oli film niii kehv, et see ei vääri isegi mitte kultuurinurga-"tiitlit"! :D :D

Total setback!

Heast südamest läksin täna arstlikku ülevaatusesse, mille kõik teised (korralikult koolis käivad) õpilased juba ammu ära tegid. Heast südamest läksin ma sellepärast, et kes seal füüsikas ikka käia jõuab, eks?! Ootasin natuke seal kabineti uksetaga ja kui parajalt külm hakkas juba, siis koputasin ja küsisin viisakalt, et kas ma saaks selle ära teha. Arstitädi siis naeratas kenasti, ütles et ikka saab ja nii muuseas liasas, et "te olete siis 7-dast klassist, jah?!". MISMÕTTTES?! Seitsmendast?!?!?! Ma pole juba sajandeid sellist komplimenti saanud! Nüüd, kui ma olen juba üle eelviimase teistkümne astumas, siis...ei osanud nagu kohe kudagi reageeridagi!!! :D Uhh, tore, et üks vana ja väeti, magamata ja masenduses lapst suudab kellelegi (ja veel arstile!!!) nii noorena paista! :)
Tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida. Aga võib-olla tahtsin ka. Ma ei mäleta enam. Tänane päev on üks suur failure! Tähenda, enne seda, kui ma oma inka esseed pidin tegema hakkama, et olnud midagi vidagi, aga kuna see sitanikerdis röövis enamuse mu ajast, siis...jah! Annab ikka mõelda niiiiii nõmedat teemat! Worst topic ever! (tsiteerides seda paksu onu Simpsonitest! ;) ;D)
Anyway, kõik masendab! Ainuke soov on saada sinnna...

Kõike-läbi-kõrre-ja-naerda-ei-tohi-pidu! :P

Jep, vot just nii eile õhtu mööduski - pudru-ja-pudingu peol! :D Tegelikult läks Bärx just ära, et ma saaks tulla koju tagasi ja hakata tegema oma referaati Vincent van Gogh'ist. Noh, siin ma nüüd siis olen! :D Ei ole enam nagu tahtmist seda teha. Eile oli nagu korraks tunne, et ma teen selle hästi ruttu ära ja valmis. Täna hommikul oli ka, aga siis ärkas mu Uinuv Kaunitar ja kunstiajaloo pidu minuseneses sai läbi. Tegelikult oli see Bärxist hästi tore, et ta viitsis terve õhtu ja hommiku ka veel lisaks ühe raskekaalu maailmameistri seltsis veeta. Kurb, aga tõsi, sest just raskekaalu maailmameisti (raskekaalus!) moodi näen ma välja. Nelhapäeval oli jälle tapamaja, mis seekord läks hoooopiski teisiti.
No, alustada tuleb vist sellest, et arst oli teine. Enam ei olnud seda kobedat (aga ülbet) meesarsti, seekord oli naine. Teismoodi oli kogu see värk: ma ei tea, kas tõesti tundsin valu või mõtlesin ma selle välja kujutades ette, mida ta NÜÜÜD teeb. Igeljuhul ebamugav oli. Täna, kolmandal päeval, on haav vist juba täiesti kinni kasvanud. Oli vist juba eilegi...eelminekord neelasin ma vähemalt neli päeva verd - jälle midagi teisiti! Kõige imelikum on aga see, et ma olen rohkem paistes kui eelmine kord. Loogika puudub - kui haav on juba kinni ja kõik areneb kiiremini, siis miks ma rohkem paistetan?! :S Kriiiipi. Asi võib vabalt olla muidugi selles, et seekord ei tee ma oma antibiootikumi ravi nii intensiivselt kui peaks. Või tähendab, ei võigi teha, sest see oli ju alles eelmine kuu, kui ma ainult anitbiotsidest toitusin. Tervisele kahjulik, jaa! Aga valuvaigistid toimivad ikka ja endiselt ülihästi! See on hea! ;)
Plussid paises olemise juures ongi sellised, et saab end rahulikult välja magada mõtlemata koolile. Ma jäin neljapäeval kell pool 9 magama! Ma läks viimati nii vara magama viiendas klassis vist! Ja magasin kella 12-ni. 15 tundi (minu arvutuste järgi! ;D). Stressivabalt! Võimas! Eile saime kell 1 magama ja mina ärkasin kell 10. Ja ikka on mingi energia laks. Uhh, teeks ja läheks kuskile kohe ja praegu, aga...varjan oma paistetuse meigiga?! :D Not so much! :D
Täna on laupäev. Võtan omale eesmärgiks täna oma referaat ära lõpetada, homme loen raamatu läbi. Ja esmaspäeval pean juba kooli minema, sest kolm kontrolltööd on. Ei tahaks eriti neid järgi küll teha kunagi. Pean tubli olema! Jaa! Täna aga keskendun van Goghile! ;)
Ah, et miks ma ei planeerinud siis oma op'i nii, nagu algul plaanisin?! Ses ma lihtsalt ei suudaks koolist nii palju üle lasta. Niigi puudusin (teadmata põhjustel :D) mate tunndisest nii palju, et ma vaevalt tean, mille peale meil esmaspäeval kontrolltöö on üldse! :D

KULTUUUUUURI!
Imelik on see, et ma ei leidnud oma varajasematest kultuurinurkadest Remarque'i ega Hemingway'd. Äkki ma ei lugenud piisavalt hoolikalt?! Või ei olegi ma veel omapoolset kommentaari andnud romaanidele "Läänerindel muutuseta" ja "Vanamees ja meri"?!
Noh, polegi nagu enam midagi öelda. Masendavalt masendavad, kuid äärmiselt head romaanid. Üks parem kui teine! "Läänerindel..." muidugi peajagu üle, kuid eks "Vanemees ja meri's" oli ka oma tarkuseterake sees. Sõjateema võttis ikka pahviks ja vahepeal tuli nutt kurku. Hirmutav! Nii mõndagit tuleb nüüd siin ilmas hinnata hoopis teise nurgaalt. Kui kellelgi vähegi aega on või kes seda juhuslikult lugenud ei ole, siis mina soovitan soojalt...ei, pigem kuumalt! ;)
"Vanamees ja meri" tundud algul küll pikk ja mõttetu (mida ta ka osaliselt oli), kuid tõetera ja kaotuse motiiv tulid ilusti-kenasti välja ja üks neist jäi kauaks kõlama...

Üldolukorda on vist raske seletada, ja ma ei ole kindel, kas seda üldse teha tahangi. Tunded on segased ja mõtteid on miljoneid, mida kirja panna. Need on rohkem vist emotsioonid. Oi, mai tea! Vahepeal ma lihtsalt mõtlen, et võtan paberi ja kirjutan. Mitte midagi ja kõike! Aga sellised mõtted tekivad pahatihti just siis, kui kell on paljugi juba üle südaöö ja olen tekiall ning magamajäämisest on ainult puudu veel silmade kinni panek. Siis tahaks öelda ja kirjutada! Aga siis on hilja. Alati on liiga hilja (minu puhul). Ja miks ma siis siia ei kirjuta?! Ma vist lihtsalt ei tunne end siin enam hästi. Usaldada mitte kedagit!

Ps! Aplaus! Eelmine ei olnudki novembri esimene ja viimane! :)

Maiuspala!

Novembri-boonus! Fakt on see, et see on mu novembrikuu esimene sissekanne...ja võimalik on see, et see jääb ka viimaseks (novembris ma mõtlen!). :D Ei, ma ei planeeri midagi, ma lihtsalt hoiatan! Nagu näha, et ole mu bloogi lähiminevik just kõige kiiduväärsem olnud. Ja ega mu enda lähiminevikugagi paremad lood ei ole! :P
Ma ausalt ei mäleta, millal ma siin viimati midagi kirjutasin ja ma pean ausalt tunnistama, et mul pole õrna aimugi, mida ma siin täna teen?! Olen siin vist ainult sellepärast, et Maarja mainis seda lehekülge...ja Bärx. Eks ma siis võtsin seda kui mingit "ettekuulutust". :D That's why i'm here! :)
[Võtan nüüd oma arvutiekraanil lahti uue tab'i ja sisestan sinna selle sama lehekülje aadressi, mida SINA praegu loed! Endalegi meeldetuletuseks! :D]
Emm, ei olnud eriti abi! :D Aga nii palju siis minu mitte-lahedast-lähiminevikust, et:
- Kuuris käisin? JAH! Ja see ei kuulu selle "lahedama" osa juude...see tegelikult oligi äge! Ja isegi see, et ma sinna bussiga pidin sõitma ja et ma oma iPodi ma unustasin ja et ma oma käe surnuks magasin ei tundunudki enam nii paha peale seda meeletut kesköödiskot! :D
- Vaheaeg oli? JAH! Aga see kuulub nüüd küll selle "laheda" osa juurde minu lähiminevikus. Nädal ise läks nii kiiresti ja asja tegi hullemaks see, et selle natukesegi "puhkuse" juures ei olnud aega sekunditki hinge tõmmata! :( Koolitööd tahtsid tegemist ja need koolitööd, mida mina esialgse plaanijärgi tegema ei oleks pidanud, pidin lõpuks ikkagi mina tegema (keeruline, eks?!). Ja tänu nendele mitte-planeeritud töödele jäid mul väga vajalikud asjad tegemata! Ja sellepärast oligi tunne, et puhkus ei olnud see päris õige! Kuid väikese plussike selle asja juures on see, et Olusteveres on alati kvaliteetaeg, alati! :)
- Nüüd on siis jälle kool? JAH! Ja see kuulub ka (üllatus-üllatus) mitte lahedate asjade alla! Esmaspäeval oli mate kontrolltöö, täna olid filosoofia ja inglise keele kontrolltööd (mis minul on nüüd vaja järgi teha, sest...tänaseks ma neid küll selgeks ei saanud ja jäin hoopiski "haigeks"! :D Homme on ajaloo töö - ei lahe!

Kolm-neli...KULTUUURINURK! :D
Vaheajal vaatasime "Mürki" - nooooot cool! Selline omaarust õudukas oli...tegelikult ei olnud väga õudne! Jass ja Ergo muidugi nagunii kartsid...lapsed nagu nad on ju! :D
Kinos käisime ka - "House bunny". Eesti keeles oli see vist "Ühikajänku"?! :D Anyway oli selline suht sürr ja naljakas. Beibäd on alati naljakad ju!? :P Aga asja tegi naljakaks see, et me tegelikult pidi 3D-d vaatama minema, "Kärbsed kuupeale" vms. Tekkis aga selline tüüpiline situatsioon, et olime Katrega (Simpsonite mängu pärast muidugi! :D) oma väljavalitud seanssile hiljaks jäämas. Napilt jõudsime ikkagi kohale kui selgus väike pisiasi - saal oli väljamüüdud! :D Pidasime veidi aru ja mõtlesime natuke oodata, et saaks järgmisele seanssile - aga eiii, see oli vene keeles. "Saag V" ei saanud me ka vaatama minna, sest Ergo oli meil kaasas ju! :D Ja Simo oleks muidu kindlasti nutma hakanud, kui ma selle ära oleks vaadanud! :P Noh, anyway peale pikki kaalutlusi läksimegi vaatama seda fimi...misiganesseeoligi! :D Jah, mitte just kõige õnnestunum valik! :P
Kunagi vaatasime veel "3oo". Mmm, six-pack'id ja nalja kui palju! ;D Üks-ühele paroodiaga. Muidu selline tavaline väärt-film! ;)


Ei viitsi enam. Sellega lõppebki minu väga-väga mõttetu novembri esimene (ja arvatavasti-loodetavasti ka viimane) postitus. Tsutsu-frei!

[edit] -> Lähituleviku plaanidest peaks vist ära märkima väga tähtsa homse hambaarsti, mis on minul elu viimane tasuta habaarsti visiit! :D
Järgmisest neljapäevast olen jälle punnpõsk (niiet ma loodan, et keegi mitte midagi lahedat ei tee järgmine nädalavahetus! :P).
Kunagi peaks oma karjäärinõustamise aja järgmise reede pealt edasi lükkama (põhjus on teilegi nüüd teada!).
Ja homme peaks oma pangakaarti ära tooma pangast - tuletage mulle meelde! Ahjaa, ja sellest tulenevalt sooviks Virgele teada anda, et sinu pangakaart peaks ka selle aastaga oma kehtivuse kaotama, niiet...palju õnne! Võid sellele Viljandi pangakontorisse järgi minna! :D :D :D

[erit] -> Ee, vajalik informatsioon on veel see, et ma õpin nüüd üle kahe aasta jällegi inglise keelt! Ja päris päriselt ma arvan, et kui ma tubli olen, saan ma selle selgeks ka kunagi ehk...ja siis võiks ja peaks me jälle ühel õhtul kunagi Viimsi mere äärde Titanic'ut mängima minema! :) Aga asi, mida ma tegelikult öelda tahtsin, oli see, et inglise keele tunnid ajavad nüüd rohkem kopsu üle maksa kui kunagi varem! :)

Mida-pas...?!

Miski on paigast ära. Eile käisin Selveris, tankimas ja piima ostmas. Poodi astusin sisse umbes täpselt 10ks minutiks, et võtta piim, viinerid ja lehttainas. Poodi sisse astudes kuulsin tuttavat lugu. Ei läinud kaua, kui mõistin, et see on ju mu kunagise lemmiku "Klaustrofoobia". Ära tundmis rõõm oli suur, aga hetk peale seda kiilus ketas kinni. Miks tuleb kuskilt Selveri "raadiost" (või õigemini Selveri DJ-puldist?! :D) Termika igi-vana lugu? Hmm. Peale WTF-momenti oli lihtsalt rõõmus ja naljakas. Imelik, et sellised asjad teevad tuju heaks ja võtavad mingil määral isegi hambavalu ära.
Teine imelik seik samast seeriast juhtus täna hommikul. Üle pika aja oli vaja ennast varahommikul püsiajada ja kooli minna. Pahur nagu ma hommikuti olen kimasin siis kooli poole. Jõudnud ilusti-kenasti kohale sain veel natuke aega autos "tukkuda" ja oma tavalisel kellaajal astusin kooli uksest sisse. Garderoobis-keldris töötasid üle pika aja need suured ja imelikud mustad kastid, millest tavaliselt naljakat muusikat tuleb. Täna hommikul ei olnud enam naljakas, "Hall maailm" oli. Või siis ikkagi oli ju naljakas?! Miiiiiiiiiks?! Juba teist päeva mõtlen selle Kuursaali peale. Kuidas selle tunde nimi nüüd oligi, mida kunagi sai päris tihti samas suunas tuntud...!? Ahjaa - IGATSUS?! :)
Veel värvilisi ja mitte-nii-värvilisi hetki minu tänasest päevast?! Aga palun! Saime oma kirjandid kätte. Hinded olid juba nädalavahetusest sees ja ma teadsin, et ma sain nelja. Ausalt öeldes, esimene mõte oli ikka: "Ähh, miks neli?! Ma tegin hästi ju?!". Kui ma natukse juba seedinud olin, siis sain aru, et neli "käib kah", sest mida ikka oodata kui asi võetakse kätte kaks päeva enne tähtpäeva. Kusjuures, kaks päeva on minu juures niigi saavutus ju! Tavaliselt on ikka kõik viimasel minutil - seekord oli kaks minutit enne! :P No, ega heateod ju karistamata jää! Teine (või oli see juba kolmas) mõte, kui ma mõistma hakkasin, et neli ongi ju see, et ma tegin hästi! Hästi veel sellepärast, et meie kirjanduse õpetajale on raske meelepäraseid asju teha. Natuke veel hiljem kuulsin, et väga paljud teised said kolmed, niiet mul läks niigi hästi! No, tegelikult on ikka üle pika aja esimese kirjandi (ja minu) puhul ikka HÄSTI! Okei, täna saime need siis kätte. Kätte saamiselt eelnes muidugi analüüs, mis käis nii, et õpetaja võtab pataka ette ja vaatab enam-vähem kõik veelkord läbi ja ütleb meile kõige standartsemad vead, mida teha ei tohi. Esimene lause tema suust oli umbes selline: "Kirjandis ei kasuta üldlevinud ütlusi. Näiteks kõik mis ei tapa, teeb tugevaks jms". Kelle kokkuvõte hakkas täpselt nende sõnadega. Nii see vigade ettelugemini jätkus - iga viga oleks justkui minu kirjandi kohta käinud. Vahepeal jõudis ta ka positiivsete asjadeni ja luges ette ühe lõigu ühest kirjadist, mis talle kõige-kõige rohkem meeldis. Siinkohal pole vaja mulle aplausi teha, aga tore on ikka, kui isegi mul midagi hästi välja kukub! :) Ja miks siis neli?! Ainuüksi sellepärast, et mul on Word 2007, millel ei ole automaatset eesti keele kontrolli ja sellised tähevääratused on ikka ja alati minu tugev külg olnud! ;) Ma usun, et seda on siit bloogistki hästi näha! :D
Mitte nii värviline oli mu söögivahetund, kui me olime asjalikud ja käisime infominutitel kui räägiti mingitest õpilasakadeemast?! Hästi vahva ja asjalik ja huvitav asi tundus...ainuke probleem on selles, et need erialad, mis mind huvitaks on juba alanud ning enam ei ole võimalik nendega liituda. Tore! See ajab vihale - ikka ja alati jään ma millesti ilma. Ma olen äkki teada saanud, mida ma järgmine sügis teen. Nüüd on asjad ainult nii, et iga päev on samm lähemale sellele ajahetkele ja mina lähen igapäevaga rohkem paanikasse! :D Fakit!
Täna lõppes mu antibiootikumide kuur. See tähendab seda, et kui mitte see reede, siis järgmine reede olen juba kindlasti valmis oma "maha paistetatud aega" tagant järgi pidutsema! Ainuke küsimus on - KUS?! Viimase kahepäeva alusel ütleks, et Kuuris, aga äkki on järgmine nädal neid lambaid nii vahva "ristida", et ma ikka ei taha Kuuri?! Sest laupäeval peaks ju ikka ka peo-võimeline olema. :P Oh, deeem! Ma lähen poooooleks! Nägemist! ;)

PAINKILLER!

Inglise keeles kõlavad asjad palju paremini! Inglise keel ise kõlab palju paremini! Inglise keel on palju lahedam, palju emotsionaalsem ja seal on palju lahedaid väljendeid! Oh, miks ma küll ei oska?! :/
Anyway, see painkiller on teemas! Eile käisin "tapamajas" ja taaskord imestasin tänapäeva tehnoloogia saavutuste üle. Kui kaua läheb aega, et üks tarkusehammas eemaldada? Nooh, umbes pool tundi. Pool tundi?! Ainult pooltundi, et lõigata lahti ige, välja saagida hammas ja siis kõik jälle kokku õmmelda nii, nagu midagi ei oleks olnudki?! Tundub võimatu. Vähemalt minule tundus. Kui üks hammas oli suust juba võetud ja kõik kenasti kinnitagasi õmmeldud, siis arst küsis, et kas võtame teise veel?! Jaaaa! Kui see kõik nii lihtsalt ja valutult käib, siis why the hell not?! Peale oppi ei olnud ka veel tunnet, et see oleks vale otsus olnud, aga kui ma juba natuke aega kodus olin olnud ja tumesti mõju ära kadus, siis mul hetkeks tekkis küll tunne, et see teise hamba võtmine oli suuuuuur viga. Mõtlesin nii vaid seni kaua, kui läks käiku järgmine meditsiiniline ime - valuvaigisid. Ma polnud enne eilset elusees midagi sellist söönud, kuna üle-üldse on tabletid mu põhimõtete vastased. Ma lihtsalt ei saa aru, mis abi saab sellest olla, kui sa omale mingit keemiat sisse sööd. Kui mu hammas on füüsiliselt valus, valus sellepärast, et...teda ei ole enam, et tema asemel on suur auk, mis on kinniõmmeldud mingi kehavälise niidiga, siis kuidas saab mingi väike tabletike mind aidata! Sama moodi on ju rasedusvastaste pillidega - kuidas saab mingi mikro-väike tablett ära hoida seda, et sa enam ei rasestu?! Kuidas need nii ruttu ja niiviisi mõjuvad?! Okei, tabletid veel - ained lagunevad su kehas ja läbi vere või soolikate või midaigenes sõidavad su kehas õigesse kohta ja teevad su ajutiselt "viljatuks". Aga plaastrid?! Mai tea, haige! :D
Noh, mis mul muud teha siis on, kui seda kõike uskuda, sest nüüd olen ma ka meditsiinilisi imesid enda peal tunda saanud! Ja see mõjub siiani. Valuvaigisti, millel on 24-tunnine toime! Mai tea, müstika! :D Kui ma keemiale natukenegi pihta saaks, siis ma arvatavasti lähekski midagi sellist õppima...kasvõi ainuüksi sellepärast, et teada saada, mis moodi see võimalik on! :D :D
Süüa ma ei saa ja kergelt on ikka katsudes valus ja paistetan ka nagu väike notsu, aga kui nüüd kõik see siiski kokkuvõtta ja natuke järeldusi teha, siis on ikka müstiline küll, mis moodi see maailm meil areneb ja töötab! Lahe! :)
Ps! Järgmine kord on natukene kavalam ja panen selle opi aja nädala algusesse! Vähe sellest, et nüüd nädalavahetus raisku läheb (sest sellise hamstri-põsega küll kuskile pidusse ei lähe ju!? :D), saan ma arvatavasti esmaspäevaks jällegi kooli-kõlbulikuks! Suurem kahju on siiski nädalavahetusest... /:
Jalutamas käidud, lähen ja teen nüüd natuke oma "tööd" ja siis hakkan koolitööd ka tegema, sest...metsikult tahaks targaks saada! ;D

Bon Jovi - It's my life! :)

[edit]

"Tsau! Kuule, mis õhtu pooe teed? Läheks kuskile?"
"Eeem, asjad nii, et ma ei saa! Sorri! Ma paistetan kodus! :)"

Nice!

Võlg!

Deem. Üks kord ma tulin...ja kirjutasin...või noh, peaaegu! Enam pole seda peaaegutki?! Njah, eks ma siis hakkan osast peale! :)
Nonii, kus maal ma oma seiklustega olen siis!? 27. september?! WTF?! :D Vahel peal on vist nii mõndagi juhtunud. Emm, näiteks see, et mind saadeti see aasta JÄLLE jalka võistlustele?! MIIIIIKS?! No, anyway, kahjuks me võitsime paar mängu ja saime nüüd oma alagrupist edasi! Deem, ja see tähendab vaid üht - veel mänge! :S
Õpetajatepäev oli! Ja, nalja kui palju! Oh happy day! Ega siis igapäev kooli peal nunna ei näe, eks?! Koos kahe...khm...med õega?! :D Ma ei hakka väljendama seda nii, nagu üks teine seda tegi! Aga ta nägi...ja avaldas arvamust...läbi suure naeru! Nii minulik, et sellised asjad juhtuvad...täielik...kokkusattumus?! :D Jajaa, muusika tund ja seksi-õpetus ja kõik need muud lahedad tunnid kus me käisime ja toredamaid ja mitte nii toredaid õpetajaid ja õpilasi nägime! :D Oi, ei taha üldse teadagi, mis rebasate ristimisel saama hakkab?! :P
Hoolimata oma "lubadusest" minna kostüümiga ka õhtul sünnipäevale, ma siiski ei teinud seda! :D Ma poleks sinna heameelega üldse läinud, aga peale mõnusat paari tunnist sliipi ei jäänud muud üle kui kiir-meik ja minek! Ma ei oskagi midagi sellise ürituse kohta midagi öelda...inimesed tulevad kokku, teevad rõõmsat nägu ja siis lähevad hambaid krigistades ruttu ära?! Aga eii, mis mina kurdan?! Kõik oli ju fun ja "need" kokteilid ja NEED tuttavad...tore! :)
Umbes-täpselt nii kaua oli tore, kuni mind üksi jäeti! Siis hakkas pea sumisema ja kõik muud väiksed mehikesed minu sees streikisid niisama kõige vastu ja nõudsid und! Aga ütleme nii, et mul ei olnudki vist kõige hullem, sest üks mees, kes kontsertit oli tulnud kuulama, ütles mulle, et ta ei saa mitte sõnastki aru! :D Nii palju ma veel ikka matsu jagasin! Jah, HND oli tore ja see Mama-drama, Dramamama ka?! Jah, palju õnne!
Muud vist rohkem nagu ei olegi?! Homme lähen tapamajja, kus minuga tehakse ma-ei-tea-mida! Seega Jänedale ma arvatavasti ei jõua! Thank god for that! :D Eii, eks näis! ;)

KULTUURINURK! :D
Jaaaaaa! Et natuke särtsu lisada mu vanasse ja mitte just kõige tihti uuendatavale bloogile, hakkan siia kirjutama kultuuri-uudiseid! :D Minu uued ja huvitavad kultuuri-elamused nüüd siis SINISELT! :)
"Õde Carrie" - see minu raamat - sai läbi...kunagi! Ja seda on öelda, et kõik need eelmised udujutud selle kohta peaks ümber lükkama. Sõnasin ära lihtsalt! See ei ole ikka minu raamat. Või õigemini raamat minust, sest see lõpp kammis ikka no niii, et oi-oi-oi. :D Ma ei julge öelda, et see võimatu on, aga minuga selliseid asju küll juhtuma ei hakka. Or, who knows?! :D Pool läks täppi, teine pool kammis. Esimene pool kammis ka! Deem, imelik raamat oli. Ma peaks sellest oma kirjandi-mapi vahele väikese kokkuvõtte tegema...ehk ilmub see kunagi ka siin, minu uues kultuuri-nurgakeses?! Will see! :)
"Lissaboni öö" - järjekordne raamat minu kohustusliku kirjanduse nimekirjast. Ehk siis raamat, mille pidin läbi lugema kahe päevaga. Selles ei ole midagi halba iseenesest, sest korraga ongi kergem raamatut lugeda, aga niivõrd sügav-psühholoogilist romaani ei jõua nii ruttu ära seedida. Mulle meeldis! Natuke aega veel seedin ja siis hakkan taaskord kõike uuesti läbimõtlema ja kirja panema oma kirjandi-mapikesse! ;)
"Võlg" ehk lugu sellest, kuidas ma elus esimest korda tõesti teatris magama jäin! :D Ma ei saa siiamaani aru, miks ja millal ma selle teatriraha ära olin maksun ja miks ma alles üleeile sellest alles ise teada sain. Nooo, lugu oli siis nii, et etendus "Võlg" Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Peale kooli kimasin koju ja kella 19-ks tagasi linna juba. Korraks käis küll mõte peast läbi, et ma üldse ei lähe, aga ei...parem ju minna ja vaadata teatrit kui passida kodus ja...õppida?! Etendus ise oli hea (ma arvan). Esimest vaatust ma ei näinud, sest see sai kuidagi üllatavalt ruttu läbi. Teine vaatus oli täiesti arusaadavam juba. Seal oli Betti ja Väike Prints...ja veel kaks meest!? :D Noh, nii keerulist ja nii (vabandust väga!) mõttetut ajaraiskamis moodust annab otsida! Sellise teatritüki puhul peaks kirjas olema, et see on ainult väga intelligentsetele ja kõrgelt haritud inimestele, kes sellest aru saavad! :D :D Ausalt, ma usun, et see oleks olnud hea ja hariv teatriskäik, kui mul sellist väsimust ei oleks olnud! :)

Tänaseks kõik! Näeme ehk (looodetavati!) varsti jälle! ;)

Tere sügis! :)

Jah, niiii palju aega on jällegi märkamatult mööda jooksun, et suvest on ametlikult sügis saanud! Ausalt öeldes pole midagi märkimisväärset juhtunud, et siia tõttata ja end tühjaks kirjutada. Ja mis kõige imelikum - pole aegagi. Ja kus on loogika? Kui pole midagi toimunud ega juhtunud, siis miks mul aega ei ole?! Koguaeg midagi juhtub. Nüüd juhtus ka. Nüüd oli põhjust tulla.
Mis siis juhtus? Juhtus see, et mul on esmaspäevaks vaja üks raamat läbi lugeda...ja järgmise nädala jooksul kolm tükki (tegelikult ikkagi kolm terve!!!). Noh, day by day! Täna hommikul püsitasin omale eesmärgi lugeda 200 lehekülge, siis homme jääks veel ainult 100 lugeda. Nohjah. Ega midagi muud ei olekski, aga ma lihtsalt ei suuda seda enam edasi lugeda. Alguses oli muidugi tore lugeda endast ja enda elust ja viia fakte kokku, et minu elu on olnud täpipealt sama! Alguses oli tõesti vahva ja naljakas, kui enam ei ole. Raamat jõudis minust ette. jõudsin oma tulevikku ja avastasin, et see ei ole üldse tore ja mummuline! Ma ei tahagi enam teada, mis edasi saab. Ma ei suuda lugeda, täiesti masedav. Pisarad voolavad iseenesest ja iga faking rida, mida ma loen kinnitab fakti, et niii ongi! Nii täpselt minu elu! See oleks justkui ainuke lahendus. Ohjah, lihtsalt masendav! :/ Ma tean, et modernism ongi sünge, diip ja ühiskonna kriitiline, kuid kuidas 200 aastat tagasi teadis Dreiser mismoodi mina oma elu elan?! Huvitav, kas minusuguseid on veel? Teeme klubi! Oleme kõik õed Carrie'd!
Kirss tordile on muidugi see, et ma käis eile kinos."Mirrors!" Koos oma parima sõbrannaga, Simooonaga! Hästi uskumalt vahva (või pigem mark?! :D) oli, ja hästi hirmus oli ka! Niii-nii väga hirmus ei olnud! Selline mõnu närvikõditamine. Sellest sai üks minu järjekordne lemmikfilm, sest sellist mõtet ühele filmile ja sellist lõppu?! No, annab ikka mõelda! Ja eilene õhtu kinnitas taaskord fakti, et mina olengi õde Carrie!
Mis veel? Tulin koju ja läksin magama. Ainuke väike pisiasi oli see, et eile oli Gerli sünnipäev, kuhu ma jõudma pidin, kuid millegi pärast ei jõunud. Oeh, raskelt masendav! Täna olen ka kodus, missest, et lubasin (või tegelikult ei lubanud ju?! Kui ma lubanud oleks, siis ma ei istuks kodus!!!) kluppi minna. Phh, mina ja kluppi? No, Rock Da Party kõlab küll ahvatlevalt, kui teades, et ma pean nüüd kahe päeva jooksul oma 300-leheküljelise tuleviku-eluga leppima, siis jääb vist minemata! :/

Ps! Sünnipäevaks, palun, tahan, palun, raamatut "Bunny Suicide!" - VÄÄRT KLASSIKA! :D :D


Pps! Uus outfit on selle puhul lohutuseks, et ma oma armsa Blogi-raamatukese natuke unarusse olen jätnud! Lausa nii unarusse, et mul läks meelesst kaheaastaseks saamise puhul õnnesoovida! :/ But me likes the new outfit, yez! :) :)

Ppps! Või saime me juba KOLMESEKS!? :|

The Outsider

Hoolimata sellest, et ma eile öösel kella kolmeni oma koolitükke tegin, läks täna kõik väga hästi! RedBull töötab ja...ei, ma ei saa aru, kust see positiivsus ja energia tuli?! Äkki ma ei peakski öösiti magama?!Ei, ma ei kurda, ma lihtsalt kardan! Kardan päeva, mil mulle mitte millegi üle viriseda ei ole. Aga ma ei hakka oma liigagi uskumatult head päeva ära rikkima - lihtsalt ei lähe trenni! Ma ei ole vist veel jõudnud siin arutledagi, kui mõttetu see trenn on?! Njah, paar nädalat veel katse aega ja kui midagi ei muutu, siis peab midagi välja mõtlema. Ühesõnaga - me räägime sellest hiljem...kunagi!
Aga miks ma eile kella kolmeni olin? Noh, eks see kooliaeg ei muutu! Inglise keele õpetaja suvatses ette kujutada, et meie olevat pidanud suvel raamatu läbi lugenud ja nüüd on raamatute presentatsioonid. Ja kes ei olnud raamatut lugenud? Kes isegi ei teadnud, et selline üleanne suveks anti?! Enamus klassi ei teadnud! Ei, mitte keegi ei teadnud. Lihtsalt, et mõned olid nii kogemata mõne raamatu suvel läbi lugenud. Noh, mis siis ikka viriseda?! Kui südametunnistus ei luba lihtsalt mõnda suvalist kokkuvõtet lugeda ja õpetajale bluffida, siis tuleb raamatut hambad ristis ja kasvõi kella kolmeni öösel lugeda! Ja vot - hakkama sain! Isegi vene keele jõudsin ära teha. Aga jah, raamatuga läks hästi, sest niiii-niiii ilgelt huvitav raamat oli (vihje siinkohal siis pealkirjale!). Ja kõige toredam on see, et me peame seda kirjanduses ka lugema! Juheii! Ei mingit irooniat! Tõesti äärmiselt sügavamõtteline, kohati naljakas, põnev ja mõtlemapanev raamat! Kõlab uskumatult, kuid üks raamat saab tõesti nii hea olla! Lisaks kõigele arendab inglisekeelse raamatu lugemine minu väga alaarenenud inglise keelt! ;)

Väljas on sügis, südames on kevad!

Tutt-head and Trulla! :D :D

Oeh! Nii palju tahaks öelda! Nii palju tahaks rääkida ja kirja panna ja kunagi seda kõike naertatusega meenutada, aga lihtsalt aega ei ole! Niii-nii kiire on olnud! Lisaks kõikidele koolitöödele ja trennidele peab ju vahepeal magama ka...ja lõbutsemas ka käima! Kiiire-kiiiire elu! Võtan paarteistkümment minutit, et siin natukene oma asjadele jälle järgi jõuda! ;)
Vahepeal oli meil spordipäev koolis. Suhteliselt üllatav oli see, et 60m-jooksus olin gümnaasiumi kolmas ja 300m-jooksus gümnaasiumi neljas!? Ma arvan, et need ajavõtjad panid ikka väääääääääääga mööda! :D Suht võimatu tundus küll! Oleks keegi mulle öelnud, et nende spordipäevade alusel koolivõiskond kokku pannaks, poleks ma üldse sinna kohalegi läinud! Või, okei, vähemalt mitte nii ruttu jooksnud! :P Njah, kolm aastat selle suures ja hirmuäratavas gümnaasiumis ja kaks aastat sellest pääsesin isegi kooli teatejooksu naiskonda! Eelmine aasta ei olnud just kõige parem spordi-aasta anyway! ;) Kaks aastat tagasi jäime teiseks, see aasta sai seda viga parantatud! Kuldne medal kaelas oli jube hea mõelda, et enam seda spordipäev EI TULE! :)
Suht naljakas on mõelda 10da klassi spordipäeva peale ikka...ma olin täitsa üksinda, sest ma olin oma uusi klassiõdesid-vendi ainult ühe (või kaks korda) korra näinud! Võtsid kuskile ritta, jooksid oma jooksu ära...ja järgmisel päeval said veel koolis teada, et sa pead JUBA kooli esindama minema! Hihiii! Life is an adventure! :D
Sporti tegime ka reede õhtul RockCafe's! Pea-tõmbe-numbriks (meie jaoks) oli kindlasti Ismo Alanko ja Teholla! Ja Kosmikud! Sai selle raha eest küll ja rohkemgi! Mõned lood tulid isegi tuttavad ette ja sai kaasalauldud! Nalja kui palju ja imestust veel rohkem! Provinssirocki ajal näigime neid imemehi ainult kaugelt, aga nüüd sai kena ülevaate sealt rõdult! Jah, imemehed tõestasid end taaskord! :D :D
Laupäeval tõttasin kohe ärgates Olustverre...ja ikka jäin ma hiljaks! Aga ega kui kell 14 antakse alles teada, et nii muide kell 15 on proov, siis on tõesti väga raske jõuda! :/ Noh, saime oma proovi tehtud ja kõik läks kokkuvõttes vist ikka hästi! :)
Toimus Olustvere Põhikooli 15-s sünnipäev - väike aktus ja suur läbu! Alguses oli aktusel niii vähe inimesi, et masendav, aga õnneks oli aktuse lõpuks saal ikka kenasti täis ja rahvast igast Eesti otsast! Paljusid sai üle pika aja nähtud ja räägitud oma elust ja asjadest. Kahjuks (või ikkagi õnneks?! Selle selgitame pärast poole välja! ;)) pidin mina ju öösel Tallinnasse tagasi sõitma, sest janused inimesed vajasid juua! Natuke nõme oli olla selline blokinaator, kes juba kell 23.3o peolt lahkub, kuid selline oli ainuke mõistlik lahendus mõlemale üritusele! ;) Tallinnasse jõudsin suht täbaralt, sest terve tee painas mind kõhuvalu, mis ei laskunud üldse tudule jääda! :D :D Ja ema oli suureks abiks ärkvelpüsimiseks! Ja muidugi ka kõik teised inimsed, kelle ma öösel telefonitsi üles ajasin omale sõpra otsides! Kui nüüd ikka hoolikalt järelemõelda, siis oli neid inimesi ainult kaks, sest Kaiat-sõpra ei pidanud kaugelt otsima! ;)
Hommikul vara olin siis taaskord jalul ja tegin HEAD! Inimestele ei läinud küll jook nii hästi sisse kui varematel aastatel (ju vist ilm ei soosinud!), kuid selle eest oli inimesi veeeeeeeeel rohkem! Olime Kaiaga esimeses joogipunktis ja eks sinna see kõige suurem löök tavaliselt tulebki! Jah, kõik inimesed tahtid just meie käest juua! :D Nagu ma juba ütlesin, siis ilm ei soosinud, kuid meil olid vähemalt need vahvad pillimed, kellelt lõpuks suutsime ka sooviloo välja pinnida (raske arvata, et soovilooks oli Benny Hill?! :D :D). Vahepeal oli juba päris soe, nalja oli nabaauguni ja peale sporijoogi sõda (mida tegelikult-tegelikult alustas siiski Kaia! :D) ei olnud enam niiii soe! Ühesõnaga, elamus taaskord kogueluks, aasta heategu ja naerukrambid - kõik ühe hoobiga! :)
Siin ma nüüd siis jälle olen - rutiinikoll! Kontrolltöö kontrolltöö otsa, sest see aasta saab ikka väga napike olema, aga hindeid on sama palju vaja, kui eelmistel aastatel :S
Ja hinnetest rääkides?! Ei saa ju ühtki keele tundi sügisel ilma esimeseasjana-kirjutame-essee! Vähemalt ühteki inglise keele tundi küll sügiseti nii möödunud ei ole. Ega siis see aastagi erand ei olnud! Siin kohal jumal tänatud, et see meie viimane sügis on! :D Noh, nagu kõik juba teavad, siis minu suhted meie saja-aastase õpetajaga ei ole olnud väga soojad. Aga pole hullu - tunded on vastastikulised! Mulle ei meeldi tema pillijärgi tantsida ja temale ei meeldi mulle häid hindeid panna. Ega ma üle kolme selle essee eest ei oodanud, kui tundub, et zombie üritab meie suhteid üles soendada. Sellise sitanikerdise eest 5+/4 on ikka küll kõvasti üle pakutud! :D Njah, karta on, et sellised asjad kaua ei kesta...

Virgel viskas täna kahe ette! Päääääris spooky! :D Orksis juba avaldasin talle kaastunnet, aga ega topelt ei kärise! Palju õnne, sissy! Amigo-eel-ealine! Hahahahahaaa!
Ps! Ma oleks kindlasti paki ka saatnud muffinitega, aga kahjuks (või õnneks! :D :D) ei tea ma su aadressi!
Pps! Sina ju minu oma tead!!!! ...ja varsti ongi juba oktoober...ja siis november!!!! :D :D

Lõpp ja algus!

Oi, üks lohakas (ja väga-väga busy!) plikake on selle koha siin täitsa ära unustanud ja unarusse jätnud! Aga tunnistan ausalt, et mina ei ole selles süüdi!!! Niii-nii palju asju on vahepeal juhtunud! Blondiin sai suureks, Annika läks ära, tööl on käidud, kool on alanud...kõik see tuli niii ruttu, äkki ja korraga!
Märkimisväärt on kindlasti minu nänni-müüja-karjääri kõige shitem tööpäev - Suvesuhe Rakveres! Vihma sadas, rahvasti oli vähe ja kassa oli 340.-! :D Naeruväärne üritus ja tagatipuks pidin ma veel 5 jäätist ära sööma! :D
Peale Rakveret sain kaks päeva siis hinge tõmmata. Juuksuris suutsin ära käia...ja Elerin sai suureks! Kuidas siis ilma tähistamiseta saaks? BB ehk Bärx ja Blondiin korraldasid lõbusa koosistumise Põltsamaal, mis lõppes sellega, et üks sünnipäevalastest kukkus kohe ära ja teine pidas minu ja Annikaga kella 7ni vastu. Siis sai Coca-Cola otsa ja pidime magama ära minema! :D :D Kell 12 oli äratus sellepeale, et Gellu karjus teisestoas, et Pisike on joodik! Nojah, mis mina teha sain, et mitte kellelegi teisele rumm ei maitse?! :D :D Tegelikult alles tol hommikul meie seiklused algasid, sest kell 15 pidi ärasõit olema ja mina suutsin tublisti esialgu 0.3, siis 0.4, siis 0.5 ja lõpuks 0.7 välja puhuda! :D Peale pikku ja väsitavaid ja kujutletavaid jõuharjutusi ja jooksuringe, ning peale reaalset teed, oligi aeg autosse istuda! Ja ulla-laa - 0.0!!! :D
Suutsime leida tee Rakkese ja peale mõningaid telefonikõnesid leidsime karjamaa kõrvalt, metsaseest ka laululava üles! Alguses oli jube naljakas ja tore, kuid realsus meile õlale koputas ja meeldetuletas, et kõik ongi nii nagu paisab, siis ei olnud enam väga naljakas! Külm oli!!! Aga keikka oli see eest üli-super-mega (eriline aplaus läheb muidugi naljahammas-Harmole, selle võrratu "suupilli soolo" eest! :)). Nostalgiat oli indeed õhus, sest meenutades Kärdet (mis ei ole muide Rakkest üldse kaugel, sest me sõitsime seal mööda ju!!!) ja Kärdlat...ja Raplat! Ja Tuhalaane?! Oeh, olid ikka ajad! Olid ikka ajad ja olid inimesed! Nendest inimestest ei ole küll enam midagi järgi, sest see Rakke-trip lõppes ka just nii, nagu...nagu ta lõppes! Õnneks läks kõik hästi ja saime Maarjaga omale ikka katuse peakohale! :)
Järgmine hommmik hommikusöögi lauas andis tunda (kuidas kellele, eks?!). Minul andis tunda, et kella 4ni öösel sai juttu räägitud ja hommikul kell 7 tuli keegi uksetaha märatsema! :D Ühel mehel andis tunda (või õigemine oli juba kaugelt näha), et pidu läks taaskord natuke ülekäte?! :D :D
Aga Tartu tuuri-päev oli üks edukamaid (vist?!)...igaljuhul meie jaoks. Ja üks külmemaid!!! Püssikas pärast latte't juua ja veel ühtede heade inimestega ilmast ja maast rääkida - südantsoojendav! :)
1. september ja minu lõpu algus! Ma kurbusega ütlema, et see aasta on olnud kõige-kõige masendavam kooliaasta algus üldse! Ei tea, kas see on/oli tingitud sellest, et see töö ja kõik jooksis ühte kokku ja emotsioonid lõid lihtsalt peakohal kokku või mõjutas seda see, et Eestimaal ei ole ju suve?! Kõik tulis koolipeal rõõmsalt ja naeratades vastu ja mul tõesti oli selline tunne, et ma olen ainukene, kes ei suutnud sellest mitte midagi head leida, et kool on jällegi alanud! Iga sügis on natuke raske sinna kooli-rütmi tagasi saada, aga see aasta on ikka tõesti koge see krempel risti-vastu! Polegi tähtis, mis selle selliseks ebameeldivaks ja vastikuks tegi, selline see esimene nädal koolipingil igaljuhul oli. Lihtsalt elan sellenimel, et see kõik juba ükskord läbi saaks! Ja kõik, ma ei taha sellest enam rääkida! Lihtsalt pean end ise sundima, et kõik jälle jonkus saada ja püüan võimalikult palju asju teha maksimaalsele tulemusele! WTF?! :D
Vähesellest, et ma kolmapäeva õhtul tööd pidin tegema, pidin ma veel reede õhtul Kadrinasse sõitma. Viru simman, Termikas ja palju marte!!! Täielik out õhtu taaskord minu jaoks, sest ei ole tore, kui mingi kuri maksuameti-kutt nõuab midagi ja ähvardab sellega, et ta võib meid kõiki vangi saata! Ei ole tore, kui mingi saiko meid õhtu läbi jälitab! Ei ole tore, kui sõbrad teistel pool letti ka veel niisama ja naljapärast närvishoki püüavad tekitada! Ei tea, kahtalne keiss! Ja kõik see värk lõppes sellega, et kui me koju jõudsime, pidime kassa kohe ära tegema ja Termika asjad veel GoLive jaoks välja lugema! Taaskord tööpäev, mis lõppes kell 4!
Vahva oli muidugi see, et laupäeva hommikul kell ma-ei-tea-mis oli äratus (Anude-terror!!!), sest asjad tuli ju enne ürituse algust ära viia! Phh! Kogu see jama - siit ei saa enam sisse, minge sinna! Ja meile on käsk antud, et siit enam ei saa ja tule ruttu ja nüüd on juba hilja ja minge sinna ja sada häda! Jumal tänatud, et see selleks aastaks läbi on! :)
Õhtul läksin ikka ise ka kohale, sest raha-sadu oli ju lubatud (ja mis ei jäänud ka olemata!). Ainuke nüri värks selle asja juures oli see, et ikkagi pidin ma seal jooksma ja muretsema ja mõtlema ja...Termikat ma peaaegu ei näinudki! :D
Lõpp hea, kõik hea! Täna on uus päev ja homme on spordipäev! Järgimine nädalavahetus...ei tõota kergem tulema! :/