Tarkusetunnike!

Minu tänase tarkusetera mõtliskluseks oli mehed ja nednde lubadused. See ei olegi enam mingi mõtisklus, sest selles võib saada hirm.
Paljud mehed võivad lubada palju asju...ja enamasti lubavadki, mõeldes tagajärgedele. See on justkui valju häälega unistamine. Mis saab aga siis, kui nad tõesti hakkavad neid lubadusi täitma?!
Oma enda kogemustest tean (ja just lähi mineviku järgi vaadates), et sellest võib saada tõesti üks hirmus asi. Või pigem siiski "hirmus", sest kõik unistused on ju siiski head. Aga hirmutav just sellesmõttes, et kui selle "unistamise" ja praeguse ajahetke vahele on jäänud juba tükike aega, siis tasub oma plaanid uuesti läbi mõelda, sest see, mis oli võib-olla aasta tagasi unistus, on nüüd minu-jaoks-mitte-midagi. Äärmisel juhul võib see ajapikku muutuda ju ka vastumeelseks.
Millest ma räägin?! Oma väiksest Uudust. Ja äkki ehk ka Aadust?! Mine tea. Selline asi ajab hirmu nahka ning paneb sunniviisiliselt mõtlema ju tulevikule...ja sinna seatud lubadustest! Äkki skipiks selle kevad vaheaja seekord ja laseks ühe lauluga suveni?! Äkki skipiks suve, sest suve-lubadustele vaadates võib see liiga ulme tulla! Ja mis saab aasta pärast?! Oh, neid lubadusi...
Selle topicuga meenub lihtsalt iseenesest see sümpaatne vana härra, kellega me üks kord Tarust Tallinnasse sõitsime. Tal oli terve tee jagu juttu...ja tundus, et ajast jäi veel vähekski! Ta oleks nagu kõik oma jutu punkt haaval enne valmis mõelnud ja pähe õppinud, sest nii elutarka inimest annab vist otsida! Ja mis kõige hullem?! Tal oli paganama õigus! Absoluutselt kõik, mis ta rääkis, oli tõsi. Kui teeme nii, et mina seda veel ei tea, sest nagu ta ütles, on elu kõige parem õpetaja! Eks ma siis õpin...elult!
Aga paika pidas ka see jutt, kui ta ütles, et kõige õigemad inimesed (olgu nad siis vaesed või rikkad, ilusad või inetud, eestlased või venelased) on need, kes peavad oma lubadusi. Kas või kaks kuud hiljem, kuid kui on lubatud, siis see asi tuleb ära teha! Kas või kaks aastat hiljem, kuid kui inimene saab oma teo lõpuks öelda: "Aga ma lubasin ju!", siis just tema ongi kõige õigem inimene! Ausus ja truudus on need, mis panevad põhja alla ühele korralikule suhtele - olgu seegi kas paarsuhe või sõbrasuhe või sugulussuhe.
Kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin?! Ikka ja jälle sinnani, et päev-päevalt veendun üha enam, et just minu ümber on need maailma kõige heamad, ilusamad, kallimad ja kõige õigemad inimesed! :)