DONE! Done, done ja done! Ja ongi möödas see õudus... korraks kiskus ikka päris tuliseks täna hommikul see grupivärk meil, sest ma tõesti ei kannatanud enam seda nahaalsust välja, aga... lõpp hea, kõik hea! Lõpp oli isegi üllatavalt hea, sest õppejõududel polnud isegi ühtegi küsimust (okei, aega ka ei olnud enam väga, et midagi küsida)!!! Kommentaariks tuli vaid, et tõesti põhjalikult ja hästi tehtud ja kõik asjad läbimõeldud. Jee. Olen rõõmus! Kuigi ma vist olin ikkagi kõige tuku-jukum, kes kõige rohkem puterdas, sest ma kujutasin ette, et rahulikult asjade selgitamine on ikka parem kui teksti pähe õppimine. Aga need hiinakad panid nagu vanad rahud peast niiet vähe polnud. :D Aga noh, what a hell! Nagu ma ütlesin, siis lõpp hea kõik hea! Poster meeldis kõigile ja video meeldis mulle... ja Sarahle!!!! :D :D
+ võtsin pärast edukat koolipäeva jõulukinkide ostmise ette! Mis tehtud, see tehtud. :D Ja kaelast ära. Ma sakin ikka täiega... ühest küljest tahaks ikka midagi asjalikku kõigile... ja teisest küljest tahakas midagi londonilikku kõigile. Ja samas pole üldse raha. Ja samas kõik lahedad asjad maksavad raha. :D Aga nüüd on see tehtud ja tehtud ja... tehtud... vist! :)
Kui nüüd ridurada pidi nädalavahetuse juurde tagasi minna, siis see oli taaskord võrkpalline. Reedel tegime kolm tundi trenni (ei õlg ega hüppekas ei rõõmustanud!!! :D), laupäeval ülikooli võistkonnaga üks mäng (kuigi pidi olema taaskord turniirilaadne asi) ja eile GIVC'ga üks mäng. Emotsioone kui palju. Reedel oli lihtsalt valus ja väsinud, laupäeval saime pähe ja alguse sai meie esimene (kuid selle eest megasuur) sisekonflikt ja pühapäev päästis päeva - aasta viimane võistlus lõppes edukalt 3:1 võiduga vähemalt! Ma tean küll, et ega tegelikult kedagi ei huvitagi see pühapäevane võit ja klatš laupäevase draama kohta oleks palju huvitavam, aga ma siiski mainin, et ma sain lõpuks oma kohale... peaaegu!!! :) Ehk mängisin libero kohta!!! :D Ja tegelikult ei olnud see üldse nii tore, kui need hüüumärgid seda ütlevad. Sest ma ei saanud tegelikult ju päris oma kohta mängida... enamiku aega istusin pingil. Ja vahetasin ühte äärelööjat... ja ühte tempot. Ja pool aega mängisin kuue peale... :D Noh, uus ja huvitav vähemalt! Aga tõde on see, et see võistkond ei vaja liberot... ja ma tundsin end nii kasutuna, sest ma oleks ikka täiega tahtnud punkte skoorida! :D Jaanuariks saan terveks!!! ;)
Nooh, ja laupäevast rääkides siis... pidime väga-väga napilt Sussex'ile alla vanduma! Ja kuna treener tegi väga-väga-väga-väga (ja ma võiks jätkata!) rumalaid otsuseid, siis otseloomulikult lahvatas pärast mängu selline draama, oi-oi-oi. Tegelikult ma isegi alguses ei arvanud, et see midagi väga hullu on... aga vist tegelikult ikka on! Ma ei saa aru, mis juhtus. Meil oli nii normaalne treener. Head trennid, head suhted, head mängud ja head emotsioonid koguaeg. Ja kuidas ta laupäeval nii mööda sai panna?! Esiteks ei näinud ta, et see preili "põhiside" (sest tegelikult oleme me ju võrdsed sided?!) ei tahtnud üldse mängida... ja ta ei teinud selles osas mitte midagi?!?!?! Kuigi ta teadis, et ma ju lüüa nagunii ei saa... ma oleks võinud vabalt ühte sidet mängida. Arvestades veel seda, kuidas see meil eelmine nädala eest hästi sujus! Isegi kui pall talle peaaegu pähe kukkus, ei vaevunud ta seda mängima... ilmselgelt ta ei tahtnudki üldse seal olla?! Ma saan aru, et on paremaid ja halvemaid päevi platsil... ja ma tean ka seda, et tegelikult see neiukene-noorukene ei tahagi üldse side olla... aga ega ma ka nüüd väga just seda positsiooni üldjuhul ei fänna (ok, haige õlaga tegelikult fännan!). Ja ometigi teen ma kõik, mis vähegi suudan, kui ma juba kord sinna platsile saanud olen!!! Tiimi nimel. Ja hea mängu nimel! Ma lihtsalt ei saa aru, miks ja kuidas treener seda ei näinud... selle "vea" oleks nii väga kiirelt ja hästi ära parandada!!! :(
Ja teine mega-halb otsus?! Mismõttes sa jonni pärast ühe meie parima mängija välja võtad?! Lihtsalt selleks, et näidata, et sa oled treener?! Halloo. Väga rumal. Kohe äärmiselt rumal. Ma ei oskagi midagi öelda. Ma saan veel aru tagaliini vahetusest, aga panna ette keskele mängima keegi peaaegu minu pikkune, kes peaaegu üldse ei tea, mis ta seal täpselt tegema peab!? Lihtsalt sellepärast, et näidata kui palju sa võrkpalliklubi presidendist üle oled?! No, mul ei jätkunud mõistmist. Aga ma ei saanud ka midagi teha. Ma ei ole kapten, et platsipeal ise mängukorraldust niivõrd kardinaalselt muuta. Ja ma ei ole õige inimene mängu ajal treenerit õpetama. Ja seega olin kuni mängu lõpuni vakka, püüdsin vaid ergutades mängu suunda muuta ning andsin endast kõik. Ma vist ei ole kunagi selline tiimi-hing olnud... aga see faking toimis!!! :D Mitte küll piisavalt, sest me saime ikkagi pähe, aga me suutsime väga palju punkte veel kehvast seisust järgi võtta ja näidata, et me tegelikult oleme tugevam tiim!!! Ma ei mängi skoori pärast, ma ei nuta, kui me kaotame. Ma olin mängu üle rõõmu, nutta oleks tahtnud treeneri otsuste pärast...
Ja milles draama seisnes?! Pärast mängu teeme alati kohe "mängu analüüsi", kus treener meid natuke kiidab ja kogu moos. Kuna mul oli Vanda pärast tõesti paha tunne, siis otsustasin lihtsalt öelda, et ma tundsin temast väljakul puudust ja ma ei saanud sellest aru, miks ta ei mänginud. Sinna ette lisasin, et ma ei mõista oma treeneri valikuid hukka, aga ma tunnen vajadust oma arvamust avaldada... Ja siis käis klõps ning Vanda sekkus. Päris hüsteeriliselt. Ja kuna treener ei suutnud oma otsust muud moodi põhjenda, kui et "tema on treener ja tema ütleb nii", siis keris asi ikka korralikult üles nende kahe vahel. Õnneks otsustas Vanda lihtsalt lahkuda ja kogumoos. Ja mulle tundus, et ok. Asi küll pole klaar, aga... küll saab klaariks, kui Vanda maha rahuneb ja vabandust palub. Hiljem arutasime veel seda asja ja sinna ta jäi... draama-mõõdu sai asi siis, kui õhtul mu Facebooki postkasti kiri potsatas... ja ma pühapäeval juba kolmandadelt osapooltelt kuulsin, et ka nemad on juba asjaga "kursis" (olgem ausad, see oli väga ühekülge kurss sel juhul!). Asjale andis lõpliku kinnituse see, et treener mind pühapäevase mängu eel väga kahtlaselt vältis (ja uskuge, tavaliselt see nii ei ole! :D). Aga kuna mul oli käsil hoopis teine tiim ja hoopis teine päev, siis ma üldse ei mõelnud sellele... ma näen oma süüd, jah, ma olin see, kes selle teema "kogemata" tõstatas! :(
Rõõmsamatele teemadele tagasi tulles siis... muidu oli laupäev tore. Pool-vaba, sest meil oli ju turniiri asemel üks mäng. Tulin koju, tegin ühe korraliku sliiipi... ja lõpetasin video! :) Tore laupäeva õhtul. Pühapäeva oma oli "natuke" teistsugune. Tulin koju ja läksin ülikooli, sest meil pidi viimane grupi kokkusaamine olema. Mina olin seal, Sarah oli (väikse hilinemisega) seal... hiinakad olid enda väitel seal, aga me neid ei näinud! Ja saksa tüdruk lasi meid üle (väidetavalt Londoni-rongid lihtsalt ei sõitnud?!). Jee, tasemel grupijuht ju! :) Harjutasime siis seal privaatses grupi-ruumis Sarah'ga kahekesi... ja klatšisime saksa tüdrukut! Ma päriselt arvasin, et ma olen ainuke, kes teda ei seedi, aga näed sa siis... :) Pärast sain koju küüti, niiet abiks ikka... esimest korda elus Mini Cooperisse istuda, wuuhuu! :)
Ja kuna meie eilne grupikohtumine ebaõnnestus, siis saimegi täna hommikul veel kokku. 9.30 (kella 10.00 algas loeng ja meie esitlus oli plaanitud kella 11.50-ks). See tähendab, et neli meist sai kokku ja kes jäi hiljaks?! Jep, see kelle käes meie presentatsioon oli... ja sinna oli ju vaja meie video lisada... ja me oleks tahtnud sellega juba esinemist harjutada... Ja siis see juhtuski! ("Well, that's professional!")... mis õnneks suuremaid mõõtmeid ei võtnud... (ja see päriselt lihtsalt lipsas mul üle huulte suurest pahameelest, kui kangekaelne võib üks inimene olla!? sest tegelikult mulle ei meeldi kellegagi konfliktis olla!!!) aga õnneks kõik laabus... mis ja kuidas... loe selle postituse algusest! :D
[edit] Ok, olen ka kangekaelne ja "parastan" siis natuke. Saskia arvas, et on äärmiselt üli-häda-vajalik, et see minu video seal presentatsiooni sees oleks. Aga kuna mul oli see tavalises .mp3 formaadis, siis seda sinna lisada ei saanud! Ma ütlesin kohe, et see pole ju suur probleem ühe klõpsuga Powerpoint kinni panna ja teisega video player'is käima panna (ja mul oli mõtte-toetajaid!). Ei! Oli vaja video konvertida õigesse formaati. Konvertisime. 16 minutit konvertisime. Lisasime siis selle powerpointi sisse. Hakkasime lõpuks harjutama. Jõudsime videoni... video kiilus kinni! Pakkusin siis uuesti oma varianti, et see pole imelik korraks esc ja play vajutada, et videot korralikult vaadata (õppejõud ju näitavad videosid üldse Youtube'ist või jumal teab kust!). Eii. Proovsime siis veel. Ja uuesti. Ja siis ta arvas, et ta leidsin "vea". Lõpuks oli kell nii palju, et pidime lihtsalt minema. Ja kui meie esitluse aeg kätte jõudis (palusin ma tal video sellegi poolest igaks kümneks juhuks pleyer'is ka lahti võtta) ja video koht kätte jõudis, siis jep, otseloomulikult kiilus see kinni... ja pidime ikkagi player'i võtma! Aga ei saanud ju mind kohe mitte kuidagi selles osas usaldada...?!
Ja hästi vaikselt ja salaja, lihtsalt eputamiseks (kuigi see ei ole lõplik versioon, lõpuks pidin seda ikkagi veel kärpima!): http://youtu.be/_FjbUDZj7_Q !!! ;)
No comments:
Post a Comment