Pisike läks kaugele kooli, peatükk 2.

Ja olengi tagasi oma väikses pesas. Lend oli enam-vähem ok... enam-vähem vist sellepärast, et ma lihtsalt ei jõudnud jõudmist ära oodata?! :D Ja ülejäänud "matk" juba väga selge (kuigi ma olen ju vaid korra seda teed reisinud?!). + ma sain omale railcardi tehtud, jee! (30% odavamad piletid, siit ma tulen :D) Aga uskumatu, ma olen tagasiiiiiiiiiiiii! Märkamatult kiiresti! Kui veel vanal-aastal mõtlesin, et aega nii palju (ülearugi) Eestis olla ja kõiki näha ja igal pool käia, siis reaalsus kujunes nii, et Tartusse ma ei jõudnudki... ja Olustverre ka mitte peale uue aasta vastuvõttu seal. Aga sellest hoolimata nägin ja tegin ka üpris tublisti (õppimine välja arvatud!!!). Kui nüüd kiirelt ja kolme sõnaga viimased kaks nädalat Eestis kokku võtta, siis ütleksid: füsio-arstid, trenn ja sõbrad! :P Jep, õppimisest ei sõnakesti, see ootab veel kõik ees! Eestis olles jõudsin vaid oma note'sid üle vaadata ja slide'id välja printida...

Kolmest sõnast esimene oli, füsio-arstid (okei, see on kaks sõna, aga kuna tegevusvaldkond on sama, siis käsitleme neid siinkohal ühena :D). Lootuses oma halvast õlast lahti saada tegin lausa kolm visiiti. Halvast õlast küll lahti ei saanud, aga halvast hüppekast sain!!! :) Imede-Maarja tegin triks-traks ja käia kohe teine tunne. Kahjuks õlaga on veits kehevamad lood, aga praegu on hunnik teipi peal ja äkki hakkab ikka varsti asja saama. Uskuma ju peab!? Lisaks füsiole käisin kõik need muud vajalikud arstid läbi... st breksi-arsti! :D Perearstist loobusin, sest Eesti elanike-kirjas olen ja mu töötu ja abitu ning seega ka haigekassatu. Parem valutan edasi siis, parematki selle 15€ teha! :D

Et füsio-tulemused ikka proovile panna, siis tegin usinasti sporti ka. Oma bodyweight harjutused tegin ilusti-kenasti nagu kord ja kohus ära. Ühes Krambi võrkpalli trennis käisin õlga proovimas ja tuju ja närve rikkumas (okei, nii hull ei olnud... aga tegelikult ikka oli ka!). Ja oma elu esimeses BoduPump treeningus käisin ka. :D Noh, tasuta sai ju. Ja seltskond oli ka üle prahi, miks siis mitte. :D Kui ma kunagi bikiini-fintnessiga tegelema peaks hakkama, siis hakkan püsikliendiks. :D Tegelikult oli tore (ja totakalt naljakas?!) ju. Algajad, nagu me Mirjega olime. Vist oli lubatud natuke mööda panna?!

Sõbrad. Sorry, aga aega jäi ikka täiega puudu. Mu viimane nädal oli nii totakalt täis pakitud, et päris imelik oli juba. :D Ühe paned bussi peale, et ruttu järgmisele "kohtumisele" jõuda. Ja siis sealt juba edasi kolmandale?! Ja Katre ja Martha ei jõudnudki ujuma! :( Aga Inkeri ja Krisiga saime jutud järje peale. Ja Bärxi oli marutore üle saja-aasta näha. Ja Elerinuga oleme poole aasta jooksul juba kolm (vauu!!!) korda kokkupõrganud!!! Ja vähemalt sain oma Titanicu nähtud... ehk käisime Ergoga Lennusadamas. Seal jäi ka aega väheks, sest me hakkasime kõike ikka rahulikult otsast peale vaatama... ja siis lõpus pidime lihtsalt kõik läbi tuiskama, aga mulle meeldis. Ilus lugu. Kurb lugu! Eriti kurb oli see, et Elerin sellest kõigest ilma jäi! :D Aga noh, me uistuasime ja... suuushitasime... ja kohvitasime... ja jutustasime... Oli niiiiii tore. Aitäh, Eesti! :D

Aga sellest kõigest heast ja toredast hoolimata pean ma tõdema, et ma ootasin siia tagasi tulekut! Väga. See siin on praegu lihtsalt nii minu "asi", et ma ei oskaks mitte midagi rohkemat tahta! Aaa, võib-olla ainult normaalsemaid "elukaaslasi"!?!?!! :D Sellelt rindelt kiire up-date: Egiptuse-poisi asemele kolis uus poiss... dada - Pakistanist! :D Ma esialgu ehmatasin täitsa ära, kui ma teda köögis nägin. Selline kriipi, natuke nagu Noa moodi! :D Hahaha. Aga see pole veel kõik. "Tsillisime" seal selle uue poisiga köögis... ja siis tuli veel üks uus poiss... ütles, et ta ka elab siin! :D Noooohjah, saime siis tuttavaks. India poiss, mis Inda poiss! :D Ma praegu ei ole veel välja selgitanud, kes siis koos elavad (?!?!) või on keegi välja kolinud?!?!? Keegi tüdrukutest?! Sest seda olemasolevat India-poissi ma nägin... aga tüdrukuid ei ole näinud... ja Pakistani poisse pole ka näinud... Eks ma selle "müsteeriumi" siin mõne päevaga välja selgitan, kes-kus. Kui keegi enam trepist nagu 1000kg ahv ei käi, siis üks Pakistani poistest läinud... ja kui keegi enam hommikuti kõva häälega ei rögasta, siis on ka kas Pakistani poiss või Nigeeria tüdruk läinud! :D Hahah, käitumismustrid misssugused! :D Huvitav, mismoodi nemad mind defineerivad... ?! :)

Esimene tuttav, keda siin nägin?! Võrkpalli treener John. Möödus minust jooksujalu, kui ma vale bussiga linna sõitsin, et trenni minna... (pikk jutt, las jääb... :D)

Niiii tore oli oma võrkpalli-sõpru näha. Ja juba ülehomme näen oma teist võistkonda ka.  Ja ma ei oska enam üldse inglise keelt rääkida. Jee :)

Homme rampsi, sest eksamid on tulekul... ja sellega seoses... Valmis olla, läks - paanika algab nüüd!? :)

[edit] - Üleüldsegi. Ma tahtsin ühte väga olulist asja selgitada. See, et mu aasta esimene postitus nii koleda pealkirjaga on, ei tähenda üldse seda, et mu aasta oleks halvasti alanud!!! See oli lihtsalt üks esmaspäev... mis võib-olla tundus natuke... pilvine?! Või siis see lihtsalt tundus väga tuus tollel hetkel. Tegelikult on kõik hästi. Aga ma lihtsalt kiusu pärast ei hakka seda pealkirja enam ringi muutma või ära kustutama! KÕIK ON HÄSTI! MMMUAH! ;)