One down, 11 to go! :) Ma räägin nädalatest. Homsest juba läheb käima teine nädal mu teisest semestrist. Ütleme siis nii, et see aasta ja semester on natuke nagu teisiti alanud. Sest. Kes oleks arvanud, et ma oma roomie'dega pidu panen, onje?! :D Hahaha. Ja tunniplaan on nii teine, et kogu rutiini ülesseadmisega tuleb nüüd otsast alustada... ma ei kurda, mulle meeldib (muutus on hea!)!
Ma tean, et see tegelikult sobib mulle niiiii hästi, et pea kõik loengud pealelõunased on, sest ma olen ju täpselt see, kes alles öö saabudes õige töörütmi sisse saab ja seega peaks ju hästi sobima, et hommikul kaua magada saab?! Aga ma nii tahtsin end muuta ja hommiku- ja päeva-inimeseks hakata. Saatus tahab teisiti! :( Eks ma siis jätkan nendel radadel, et jõuan trennis alles öösel, siis veel asjatan ja "hommikul" (ehk järgmise päeva lõunal) jälle hädaldan, et miks ma pidin ikka nii kaua üleval olema. Õõh. Ühesõnaga. Esmaspäev. Pärastlõuna ja Conference and exhibition management. Ma pole (oma mälumööda) midagi sellist veel õppinud, aga kuna kolm aastat vaatasin seda sektorist töö kõrvalt ja kergelt kokkupuutudes, siis on see väga loogiline ja äärmiselt igav aine! Samas, ehk tuleb vähemalt üks aine kergelt?! Sest midagi kerget oleks praegu hädasti vaja! :D Mu teine variant oleks olnud Marketing communications. Aga kuna me marketingi juba tegime (ja TLÜ's ka oli see), siis ei näinud nagu väga mõtet seal saja hiinakaga telereklaami tegema hakata! Tänks, Elizabeth ja Irene ja... kõik teised, kes te mu viimasel hetkel ringi veensite! :D
Teisipäev on see päev, kus ma varakult ärkamist harjutada saan!!! Kell 9.00 hakkab raskem ajuderagistamine Accounting and finance for business loengus. Ja ma ei naljata. Ma esialgu mõtlesin lõdvalt võtta, et phhh, matemaatika oli kunagi mu leivakas ju... aga fakk seik, siin ei ole ju tehted ette antud, vaid võlu seisnebki selles, et sa pead mingitest faking keerulistest inglise keele terminitest aru saama ja lisaks sellele need veel õigesti omavahel kokku liita-lahutada! Jep, pean vist õppima (ja lugema) hakkam! Shiit. Aga toredus on see, et õppejõud on vägev. Saan hakkama, ma tean... ja usun!!! ;)
Mida ma enam hästi uskuda ei taha on see, et ma veel kunagi normaalselt võrkpalli mängida saan! :( Käisin üle saja-miljoni-aasta jälle Danielle juures ja... läänerindel muutuseta! Ma ütleks, et parem ega hullem. Valu on natuke iseloomu ja kohta muutnud, aga rahulikult elada mul ikka ei lase. Rehab'ime siis edasi... Ja peale natukest usu-sutsakat, et äkki ikka suudan ära taastuda sellest jamast, läksin HPASS'i workshoppi (mis oli iseenesest jälle nii hea ja lihtne ja loogiline ent kasulik!), peale mida ma pidin ikkagi tunnistama, et noup - ma ei saa kunagi terveks... kasvõi lihtsalt sellepärast, et teoreetiliselt teen ma kõike valesti ju!? :D Pole piisavalt süüa, und ega külma vanni. Vähemalt on mul nüüd foamroller!!! My biggest love! :D
Kolmapäeval see nädal kooli ei olnud ja käisin hoopis Londonis. Motti ja inspiratsiooni kogumas ja ütlen täiesti ausalt, et käik õnnestus rohkem kui 100 protsendiliselt! :D Ehk mu esimene "tööalane" mess... Event Production Show!!! Wow wow wow. Kui seni olin ma ikka väga kahtleval arvamusel, mis minust küll pärast kooli edasi saab... ja ma olin juba nõus töötama ka mõnes muus valdkonnas (hahahaha!), siis pärast seda käiku sinna industry südamesse saan natuke kergemalt hingata ja öelda, et tööd peaks ikka jaguma! Nii palju mõtteid käis peast läbi, et ulme... oleks kohe tahtnud hakata tegusema! No palun laske mind asjakallale juba!!! :D :D :D + mul on vahvad kursakad!!! :P
Sellega käiguga oli mu päev jõudnud poole peale (jah, kolmapäev pidi mul esialgselt üldse vaba olema!!!). Jõudsin koju ja pidin juba tagasi kooli poole tormama hakkama. Et see teine semester ikka liiga lihtne ei oleks (ained ja lõputöö, phh!), siis suutsin end ühele ettevõtluse kursusele kirja panna! :D Ja just kolmapäeva õhtuti see olema hakkama. Esimene kord oli küll super-väga tasemel ja kasulik. Ma juba mõtlesin, et võib-olla mulle meeldib see sellepärast, et seal ei ole kodutöid ja ta on natuke teistel teemadel... noh, lahe vaheldus ju?! :D Igal juhul lähen ikka järgmine kord ka ja vaatan kuidas tundub. Hea on asja juures see, et keegi ei kohusta ega sunni. Kui ei meeldi, siis mine ära! :D Ma olin ikka kenasti workshopi lõpuni ja siis tõttasin trenni... oeh, peale seda, kui Anja oli mulle öelnud, et ma ei peaks üldse sellise õlaga mängima, mõtlesin, et teen siis oma viimase trenni... Tegin korralikult sooja ja kuna treener nagu meelega ehitab kogu trenni löögiharjutuste peale üles, siis otsustasin kaasa teha... suutsin isegi paar löögilaadset liigutust ilma suurema valuta teha ja olin rõõmus! :)
Neljapäeva hommikuks oli mu rõõm kadunud... jäägitult! :D Ja õlg valutas nii nagu ta veel kunagi valutanud ei ole!!! Peale piinarikast kohtumist Oweniga (sest ma ei saanud ju oma vastuseid, vaid tema lollaka outline'i oma lõputööle?!!? Hallooo, ma tean, mismoodi lõputöö ülesehitus on!!! :D), veetsin paar piinarikast ja unist tundi raamatukogus... ja siis järgnes üks piinarikas loeng - Project management. Eiiii, loeng oli huvitav. Professor selge ja konkreetne, aga kuna mu õlg lihtsalt valutas, lihtsalt rahulikult istudes, siis oli see ikka väga piinarikas kaks-pool-tund. Aga aine on umbes-täpselt väga sama, mis Port TLÜ's luges... mulle sobib (kui ma normaalsesse gruppi saan, sest assignment selle aine jaoks on ulme!!!)! ;)
Õhtu lõpetasin jõukas. Vicki ja James'iga. Ja võrkpalli piffidega. Ja kuna ma pidin rohkem seletama, mis mu õlal häda on ja kui valus mul on, siis trenni peale väga rõhku ei läinud vist...?! Ainuke hea asi oli see, et ma suutsin välja mõelda, miks mu õlg valus oli... see oli ju täiesti teistmoodi valu, kuid siiski väga tuttav!!! Ja see oli sellepärast, et ma liigutasin oma õlas lihaseid, mida ma KAKS kuud liigutanud ei olnud... ja see oli täitsa tavaline ja tuttav lihasvalu! :D Ma oleks tahtnud rõõmustada selle avastuse üle, aga valu oli liiga tugev...
Reede tõi jälle hulganisti uusi tuuli. Algas päev näiteks sellise lollusega nagu Dissertation writing English course. Jep, mõtlesin, et äkki ma ei oska ja peaksin kõigele lisaks inglise keelt õppima. Inglise keelt seal ei õpetada, küll aga Reseach method'si ainele võib teise ringi peale teha! :D Aga samas, eks ma käin kohal ja näitan nägu... ja ehk sunnib tõesti rohkem kirjutama, kui ma ükskord sinna jõudma peaks?!?!? :D
Ja edasi tuli Event operations management. Ehk aine, mida me kõik algusest peale oodanud oleme. Nüüd on see siin. Peame ühe ürituse korraldama!!! :D Kohe täitsa päris ja toimiva (loodetavasti!). Meil oli juba grupi komplekteerimisega jama, niiet tõotab tulla vägev! :D Aga ma sain nüüd lõpuks oma dream team'i... kõik need mu kohalikud sõbrad, üks Itaalia neiu ja kaks hiinakat ka pundis ikka (:D :D). Ja mis ma siis asjast arvan?! Ega me väga kaugele veel ei jõudnud, aga ütleme nii, et sõna on väga raske saada... ja siis kui saab, siis võetakse see kohe kiirelt jälle käest ja arutatakse teemat enda idee pähe edasi! :D Ma ei taha midagi ära sõnada või eelarvamusi luua, aga tundub, et tuleb ikka üks tükk tööd selle asjaga... jesss, väljakutse! ;)
Reede õhtuse trenni lasin üle. Sest tegelikult ju päris trenni ei olnudki, tsiikad läksid omaalgatuslikult jõukasse... aga kuna mul jäi loengu ja trenni-aja vahele lollakas gap, siis otsustasin üldse skippida ja oma lahedate (hahaha!) korterikaaslastega hoopis sõbrapäeva tähistada! :D Tegelikult oli asi nii, et juba mõni aeg tagasi küsis see "India" poiss üks õhtu, et kas ma temaga ühte õlut ei tahaks juua või midagi... aga kuni oli esmaspäev, siis ma viisakalt keeldusin (aga põhjus oli aus ju: järgmisel hommikul kell 9.00 loeng?!)... ja lubasin, et äkki kunagi nädala lõpu poole. Ja nii läkski! :D Vähemalt ei olnud sõbrapäeval üksi?!?!? Hahhaa. Rumm ja koola. Ja kohtutav muusika. (v.a siis, kui ma neile oma maitse-eelistusi või eesti keelt tutvustasin! :D) Aga palju uut ja huvitavat inffi selle eest. Näiteks sain ma teada, et see "India" poiss ei olegi Indiast (sellepärast ka jutumärgid praeguses postituses :D), vaid hoopis Sri Lankalt!!!!! :D Ja kui ma siis ütlesin, et mul sõps alles paar päeva tagasi tuli sealt puhkuselt tagasi siis oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!!! :D Järgmine kord, kui keegi läheb, siis tasub minuga läbi rääkida... ja nüüd on teada, et peab isegi sinna minema! Korrrrrruptsioon on võimas! :D :D Ja see sama alkoholilembene Sri Lanka kutt mängib viiulit... ja kuulab halba mussi! :D Aga õhtu edenedes oli kogu korter koos. Kas ma sellest juba rääkisin, et meile tuli jälle uus poiss?! Noh, igal juhul tuli. Iraagist. Või Iraanist. Eiii, Iraanist ikka. :D Hahha. Aga igal juhul ta tuli... kuigi keegi ära ei läinud. Ja ütleme nii, et meie tutvus algas küll imelikult, sest ma pidasin teda ju ometigi kellegi külaliseks... ja siis julgesin küsida, et kas ta elab kellegagi koos (sest keegi ei kolinud välja ju?!?!). :D Rohkem ma igaks juhuks ta kohta ei pärinud... aga müsteerium lahenes jällegi mõne päeva pärast. Tuli välja, et Pakistani poisid panid sussid ühe ukse taha ja see uus poiss tõesti kolis sisse! Minu kõrvale. Ja ta kuulab ka nõmedat muusikat. :D Aga kui nüüd peo juurde tagasi tulla, siis kohal olid kõik peale Joy ja selle teise tüdruku, sest ta on kodumaal hetkel üldse. Hull pidu. Peatselt peale südaööd olime oma tubades... ja kui ma õigesti kuulsin, siis see päris India poiss Shandoš (!?!?! :D) käis veel mitu tundi pärast peldikus oksendamas... aga noh, ma ei imesta, sest ta on millegi pärast väga uhke, et ta on paar-kolm aastat Soomes elanud ja alkoholismi probleemi vist külge saanud!? :D Või oli siis eputamiseks vaja näidata, kuidas pudelist puhtalt rummi rüübatakse?! (Minu 1/4 rummi, 3/4 koolat kokteilide peale nad naersid muidugi...) Well. Mis ma oskan öelda..."ice is broken"?! Hahah. :D :D
Ja edasi tuli Event operations management. Ehk aine, mida me kõik algusest peale oodanud oleme. Nüüd on see siin. Peame ühe ürituse korraldama!!! :D Kohe täitsa päris ja toimiva (loodetavasti!). Meil oli juba grupi komplekteerimisega jama, niiet tõotab tulla vägev! :D Aga ma sain nüüd lõpuks oma dream team'i... kõik need mu kohalikud sõbrad, üks Itaalia neiu ja kaks hiinakat ka pundis ikka (:D :D). Ja mis ma siis asjast arvan?! Ega me väga kaugele veel ei jõudnud, aga ütleme nii, et sõna on väga raske saada... ja siis kui saab, siis võetakse see kohe kiirelt jälle käest ja arutatakse teemat enda idee pähe edasi! :D Ma ei taha midagi ära sõnada või eelarvamusi luua, aga tundub, et tuleb ikka üks tükk tööd selle asjaga... jesss, väljakutse! ;)
Reede õhtuse trenni lasin üle. Sest tegelikult ju päris trenni ei olnudki, tsiikad läksid omaalgatuslikult jõukasse... aga kuna mul jäi loengu ja trenni-aja vahele lollakas gap, siis otsustasin üldse skippida ja oma lahedate (hahaha!) korterikaaslastega hoopis sõbrapäeva tähistada! :D Tegelikult oli asi nii, et juba mõni aeg tagasi küsis see "India" poiss üks õhtu, et kas ma temaga ühte õlut ei tahaks juua või midagi... aga kuni oli esmaspäev, siis ma viisakalt keeldusin (aga põhjus oli aus ju: järgmisel hommikul kell 9.00 loeng?!)... ja lubasin, et äkki kunagi nädala lõpu poole. Ja nii läkski! :D Vähemalt ei olnud sõbrapäeval üksi?!?!? Hahhaa. Rumm ja koola. Ja kohtutav muusika. (v.a siis, kui ma neile oma maitse-eelistusi või eesti keelt tutvustasin! :D) Aga palju uut ja huvitavat inffi selle eest. Näiteks sain ma teada, et see "India" poiss ei olegi Indiast (sellepärast ka jutumärgid praeguses postituses :D), vaid hoopis Sri Lankalt!!!!! :D Ja kui ma siis ütlesin, et mul sõps alles paar päeva tagasi tuli sealt puhkuselt tagasi siis oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!!! :D Järgmine kord, kui keegi läheb, siis tasub minuga läbi rääkida... ja nüüd on teada, et peab isegi sinna minema! Korrrrrruptsioon on võimas! :D :D Ja see sama alkoholilembene Sri Lanka kutt mängib viiulit... ja kuulab halba mussi! :D Aga õhtu edenedes oli kogu korter koos. Kas ma sellest juba rääkisin, et meile tuli jälle uus poiss?! Noh, igal juhul tuli. Iraagist. Või Iraanist. Eiii, Iraanist ikka. :D Hahha. Aga igal juhul ta tuli... kuigi keegi ära ei läinud. Ja ütleme nii, et meie tutvus algas küll imelikult, sest ma pidasin teda ju ometigi kellegi külaliseks... ja siis julgesin küsida, et kas ta elab kellegagi koos (sest keegi ei kolinud välja ju?!?!). :D Rohkem ma igaks juhuks ta kohta ei pärinud... aga müsteerium lahenes jällegi mõne päeva pärast. Tuli välja, et Pakistani poisid panid sussid ühe ukse taha ja see uus poiss tõesti kolis sisse! Minu kõrvale. Ja ta kuulab ka nõmedat muusikat. :D Aga kui nüüd peo juurde tagasi tulla, siis kohal olid kõik peale Joy ja selle teise tüdruku, sest ta on kodumaal hetkel üldse. Hull pidu. Peatselt peale südaööd olime oma tubades... ja kui ma õigesti kuulsin, siis see päris India poiss Shandoš (!?!?! :D) käis veel mitu tundi pärast peldikus oksendamas... aga noh, ma ei imesta, sest ta on millegi pärast väga uhke, et ta on paar-kolm aastat Soomes elanud ja alkoholismi probleemi vist külge saanud!? :D Või oli siis eputamiseks vaja näidata, kuidas pudelist puhtalt rummi rüübatakse?! (Minu 1/4 rummi, 3/4 koolat kokteilide peale nad naersid muidugi...) Well. Mis ma oskan öelda..."ice is broken"?! Hahah. :D :D
Ja ka laupäev jätkus "ülemeelikutes" toonides. Ehk minu esimene õige GIVC social ehk täielik naistekas. Alustasime viisakalt Zizzi Itaalia restoranis, kus sõime suure raha eest kõhud täis ja rääkisime ikka korralikke naisteka-jutte! :D Mu meelest need baarmanid ka kuulsid ja itsitasid nende rasedus- ja sünnitusjuttude peale... aga noh, kui seltskonnas on brasiillane, kes lihtsalt on niivõrd elava loomuga, avatud meelega ja kõva häälega, siis ei ole ju miskit teha! :D Aga võrkpalli juttu rääksime ka. Ja lõpuks jõudsime selleni, kuidas mina sinna nende hulka sattusin... ehk Marika ja Rita hakkasid vaidlema, et kumb neist enne mulle silma peale pani! :D Võitjaks osutus Claire, kes mu HPASS'i ankeeti nägi. :D :D Ja välja tulid ka sellised "saladused," et Vanda oli nendega juba pärast esimesi try-out'i pahandamas käinud, et miks GIVC tuleb ülikooli tiimi mängijaid varastama ("sest ta nägi ju mind nendega rääkimas!!!"), hahahahaha! :D Ja mis oli minu vaatenurk asjast?! Kuna nad tõesti suutsid selliste poker-face nägudega olla, siis mina arvasin, et ma pääsesin sinna tiimi ainult sellepärast, et neil oli üheks mänguks üks mängija puudu ja ma sain lihtsalt koha täiteks... :D Oeh, vahel on ikka hea kuulda ka, kui hästi öeldaks... hakka või uskuma, et ma oskan võrkpalli mängida! :D
Viisakas dinner peetud suundusime edasi Piano bar'i. O.M.G! Mu uus lemmik koht! :D Ja ma veel mõtlesin koju minna, kuime Friary centre'ist mööda jalutasime!!! :D Väike koht, rahvast palju, pilet oli 5£. Aga ma ei olnud veel mantlitki seljast saanud veel, kui neiud juba esimesi drink'e tooma läksid... Kellele rumm-koola, kellele viin-redbull! :D Ja varsti hakkas kuskilt mingit muusikat kõlama. Püüdsime end muusikataktis õõtsutada ja rüüpasime jooke. Rahast oli palju ja igasugust. Nooremaid ja vanemaid. Eriti eredalt jäid meelde need stereotüüpsed väga-väga purjus ja väga-väga viltuste (või täitsa ilma) seelikutega neiud, kes end WC-s uhkemaks püüdsid tuunida... kammoooon, kell oli alles südaöö ju?! :D Või ma ei tea, mulle see limps küll ei mõjunud. Kuulasime bändi ja õõtsusime kaasa. Vahel isegi oli oskust kaasa lauda. :D Ja kes seda muusikat tekitas?! Polnud õrna aimugi. :D Kuskilt nurgast seda kostus ja esialgu sellest piisas.... teise seti ajal aga sai uudishimu (ja tequila?!) võitu ja läksime ikka lähemale. Ja kes seal siis esines?! Pesuehtne Inglise-Ott! :D Ma ei teeeee nalja! :D Ott mängis klaverit ja laulis ja trummipoiss lõi asjakohaselt rütmi kaasa. Ja väga vägev värk noh! :D Tantsu sai ja laulu sai ja nalja sai ka. Mis sa hing veel ihkad?! Pikemat pidu äkki?! :D Nii kui "bänd" lõpetas, tahtsid tüdrukud koju minema hakata... ma oleks siis alles peoga alustanud ju?! :D Hahaha. Nooh, kus ma siis üksi ula peale jään... panin nad kõik taksole ja helistasin siis endale ka ühe. Seda päris õiget tellitud autot ma ei saanudki (aga vähemalt sain õige firma), sest... noh, odav taksofirma, ütleme nii! :D Aga 10% discount'i vähemalt... ja pärast mõtlesin ikkagi, et oleks võinud ju jala ka tulla. Aega oli. Jaksu ka oli. Ja ma polnud isegi purjus ja oleks iga hirmsa inimese eest saanud lihtsalt ära joosta ju!?!? :D Well, kujunes küll minu kõige kulukamaks väljaskäiguks (hahahahha, nagu valikut oleks palju?!), kuid kõik oli seda väärt... kasvõi sellepärast, et mitte järjekordset laupäeva õhtut oma 12 ruutmeetri peal veeta...?! :D
Viisakas dinner peetud suundusime edasi Piano bar'i. O.M.G! Mu uus lemmik koht! :D Ja ma veel mõtlesin koju minna, kuime Friary centre'ist mööda jalutasime!!! :D Väike koht, rahvast palju, pilet oli 5£. Aga ma ei olnud veel mantlitki seljast saanud veel, kui neiud juba esimesi drink'e tooma läksid... Kellele rumm-koola, kellele viin-redbull! :D Ja varsti hakkas kuskilt mingit muusikat kõlama. Püüdsime end muusikataktis õõtsutada ja rüüpasime jooke. Rahast oli palju ja igasugust. Nooremaid ja vanemaid. Eriti eredalt jäid meelde need stereotüüpsed väga-väga purjus ja väga-väga viltuste (või täitsa ilma) seelikutega neiud, kes end WC-s uhkemaks püüdsid tuunida... kammoooon, kell oli alles südaöö ju?! :D Või ma ei tea, mulle see limps küll ei mõjunud. Kuulasime bändi ja õõtsusime kaasa. Vahel isegi oli oskust kaasa lauda. :D Ja kes seda muusikat tekitas?! Polnud õrna aimugi. :D Kuskilt nurgast seda kostus ja esialgu sellest piisas.... teise seti ajal aga sai uudishimu (ja tequila?!) võitu ja läksime ikka lähemale. Ja kes seal siis esines?! Pesuehtne Inglise-Ott! :D Ma ei teeeee nalja! :D Ott mängis klaverit ja laulis ja trummipoiss lõi asjakohaselt rütmi kaasa. Ja väga vägev värk noh! :D Tantsu sai ja laulu sai ja nalja sai ka. Mis sa hing veel ihkad?! Pikemat pidu äkki?! :D Nii kui "bänd" lõpetas, tahtsid tüdrukud koju minema hakata... ma oleks siis alles peoga alustanud ju?! :D Hahaha. Nooh, kus ma siis üksi ula peale jään... panin nad kõik taksole ja helistasin siis endale ka ühe. Seda päris õiget tellitud autot ma ei saanudki (aga vähemalt sain õige firma), sest... noh, odav taksofirma, ütleme nii! :D Aga 10% discount'i vähemalt... ja pärast mõtlesin ikkagi, et oleks võinud ju jala ka tulla. Aega oli. Jaksu ka oli. Ja ma polnud isegi purjus ja oleks iga hirmsa inimese eest saanud lihtsalt ära joosta ju!?!? :D Well, kujunes küll minu kõige kulukamaks väljaskäiguks (hahahahha, nagu valikut oleks palju?!), kuid kõik oli seda väärt... kasvõi sellepärast, et mitte järjekordset laupäeva õhtut oma 12 ruutmeetri peal veeta...?! :D
Pühapäev on üks kõige tavalisemaid vegeteerimispäevi (kui just mängu päev ei ole, mis sedapuhku praegu ei ole!). Aga olin ikka asjalik ka. Koristasin. Pesin kõik oma pesu ära... aitab ka ju asjalikkusest...?! :) Uus nädal tuleb jälle vähemalt sama busy kui esimene. Küll siis on jälle aega asjatada... ;)
[edit] Sõbrapäevaks lilli ei saanud see aasta. Dimuth - noh, see Sri Lanka poiss - sai... aitasin tal neid vaasi panna ja ei olnudki väga kurb. Ma sain ühe hulka asjalikuma asjanduse seekord sõbrapäevaks - bye-bye, Kiki-cat phone cover! Tüütas ikka päris ära lõpuks :D
[edit] Sõbrapäevaks lilli ei saanud see aasta. Dimuth - noh, see Sri Lanka poiss - sai... aitasin tal neid vaasi panna ja ei olnudki väga kurb. Ma sain ühe hulka asjalikuma asjanduse seekord sõbrapäevaks - bye-bye, Kiki-cat phone cover! Tüütas ikka päris ära lõpuks :D
No comments:
Post a Comment