RED!

Elu on endiselt seiklus! See seiklus ei pruugi ainult enam nii lahe olla, kui reaalsus jalaga näkku lööb! Siis on õige aeg endalt küsida: on see ikka minu elu?!

.

Väga väsitav nädal lõppes peaaegu edukalt...kui nüüd siis välja arvata see väsitav nädalalõpp! :D Ei ole ikka kerge, kui on 22-aastane õde, kellega klubis käimine on küll lõbus, kuid lõpuks kujuneb sellest välja hoia-ja-keela-eri! :D Eii, pull oli! Beibäde ettevalimistumist vaadates tuli nagu korraks see hetk, mida ma koguaeg oodanud olen, teisi Hollikasse painamise ajal. Vot niiiiii käivadki tsikiitod poel! Jeerum, jalad on tantsimisest siiamaani väsinud! :D Ja hääl on ka ära. Ei tea kas joomisest või...aga fak, ma eri karjunud ju?! :D Faking lahe oli! Njah, sellest Punasest Sööklast me küll ei räägi, kuid mis teha - Viljandi lihtsalt on NIIIIIIII väike. Ainuke positiivne külg selle väikese ja vastiku klubi juures on see, et seal ei ole WC mitte tasuline vaid vastupidi - TASUV! ;D Hommikul Selverisse vee järele minnes tuli tunne, et kõik, kes vastu tulid, olid eelneval ööl ka Red'is! :D Kõik olid niiii tuttavad ju! Kõik oleks nagu otsa vaadanud kergelt kaastundlikult ja meeldivalt naeratades, endil silmis suurelt kirjas - vaeseke! :D :D Parimaks palaks osutus muidugi see, kui me Viljandist välja sõites nägime seda ma-ei-teagi-ta-nime poissi! :D Eiii, enam koomale ei saa ring tõmbuda! :D :D
Emotsioone on palju. Taaskord on need muidugi kahepoolsed. Ei, minul on kõik hästi (vist?!), ma kardan jälle vahelduseks teiste pärast! :)
Uni on, väss on ja kell on ka alles liiga vähe, et magama minna. Tahaks midagit...või kedagit...aga ei tea keda...

Kui kõik läheb "plaanipäraselt"!

Umbes-täpselt, millest ma eile rääkisin?! Fakit! Tegin ja tegin seda kunsti eile. Kutsusin veel Kaia appi, et rutam tehtud saaks. Vist saigi rutem! Oleks ma seda üks teinud, oleks vist homse hommikuni läinud - kahepeale tegime seda ainule tänase hommikuni! Mitte tundigi ei olnud maganud ja läksime kooli! Jah, see oli väga vale otsus!!! Ajab ikka närvi küll! Me tegime seda kirjanudse-nussi enda pärast ja teiste pärast ja õpetaja pärast ja...ühesõnaga, me pidime seda tegema! Saimegi valmis...peaaegu! Nooooot! Ei tahaks ju eriti mingit vastikut käkerdist esitleda?! Eriti veel siis, kui see ei sõltu meist?! Meie tegime oma osa ära! Eiiii, meie tegime palju rohkemgi! Ja mis pon tulemus?! NULL! Jeps! Täpipealt eilsele jutule otsa - mida ma siis teen, kui sellest anyway kasu ei ole?! :S Ja head mõtted tulevad ikka ainult kuskil omaette olles. Fak, ma oleks pidanud eile õhtul juba dušši alla minema...oleks koguöö olemata olnud! :S
Eii, kõige parem on ikka see, et ma tahtsin veeel parem olla ja korralikult kooli minna. Läksingi! Ja mis sellest välja tuli?! Mate õpsil oli vaja ikka mingi faking tunnikas teha?! Ja millal ma viimati koolis käisin?! Millal ma viimati oma kodutöid tegin?! Ja kas ma oskasin seda tunnikat?! Kogu perioodihinne on jälle perses...ja kõik selle faking kirjanduse pärast?! :S
Ja tahate teada, kuidas saab üks päev veel paremaks minna!? Käisin hambaaestil oma kiku pilte näitamas! Ja mis nüüd?! Lastaksegi mu tarkus kõik õhku?! Meeldiv?! ;D
Ja veel paremaks!? Meil on 6. mail geograafia proovieksam. Ja kes tahtis täna vähemalt õhtuses loenguski produktiivne olla ja otsustas peale kirjandusi koju magama tulla?! Ei ole vist raske arvata kes?! Ja kas see oli hea mõte?! OLI! Ma sain ju ennast välja magada! Aga kas on raske arvata, et kas ma siis jõudsin ka sinna geograafiasse või magasin ennast välja?! :) Täiesti masendav olen...
Lähengi ja olen "produktiivne" edasi! Tõesõna, masendavalt shit päev...taaaskord! :(

[edit] -> ...ja Ansiku sünnipäev! :) Siiralt ja südamest loodan, et mitte kellelgi mitte kunagi nii shita päeva ei oleks ega tuleks! Veelgi enam loodan, et Ansikul on tore ja meeldejääv sünnipäev! SUUUUUUUURED ÕNNESOOOVID! :)

[edit] -> :D :D See on see, kui alustad eile ja lõpetad täna ja mitte midagi aru ei saa! ;D

KUNST KUULUB RAHVALE!

Kunstist võiks rääkida lõputult...ja kauemgi veel! Piirdun siiski vaid sellega, et märgin üles oma eelmine nädala (ehk selle aasta Kultuurse nädala top 1 :D) sündmused, nägemused ja elamused! Tõesti oli kultuurne nädal, sest ega iganädal ei ole ju teatriskäiku?! Või hambaarsti juures käiku?! Või meeletut kirjanduse õppimist?! Kui tihti on Gellu sünnipäev, niiet, et seda saab tähistada põgusalt heamuusika vältel ja kultuurselt juues?! Ei ole ka eriti normaalne, et üks päev jääb koolis käimata, sest lugemisisu on niiiiivõtrd suur! ;D Või teine päev on jälle sportimise isu nii suur, et ise ka ei usu ja aru ei saa, et liiale läheb juba! :)
Jah, selline värvikirev ja tore nädalake oli. Teatritükk oli peaaegu super! Oleks olnud veel natuke paremad kohad, nii, et midagi kuula ka oleks olnud, siis oleks tõesti luks värk olnud. Njah, alguses olin suts pettunud, et Hele Kõre päev meile ei sattunud, kui pean tõdema, et Janne Ševtšenko oli oma rollis 1oo% sees ja lõpus hakkasin juba kahtlemagi, et kas Hele oleks seda rolli paremini mänginud?! Ju vist ikka oleks! ;D Ilus, väga ilus ja naljakas etendus! Ja pealekauba veeel klassika! Niiet, kahetsege kõik, kes te mu pakkumise tagasi lükkasite, sest igapäev sellist asja ei näe...ja veelvähem teen MINA teile ettepaneku MINUGA teatrisse tulla! :D :D Ps! Vaja ju nüüd sellekohta väike retsensioon ka teha (oleks pakkunud teile täiesti tasuta võimalust see minu eest ära teha! ;D)! Aga kui sellega valmis saan (suur kultuurikriitik nagu ma olen! :D) ja kui see enamvähem loetav tuleb, siis võin teile sellest esmaklassilisest teatriskäigust rohkem rääkida! :)
Mitte sõnakestki ei valetanud oma "sissejuhatuses"! Üks päev tõesti kammis ära ja hirmus igasuguse spordi isu oli! Jah, sporti sai tehtud, aga nüüd võiks sellest kuidagi kasu ka olla - võiks peenikeseks saada näiteks?! Ja mis mina teen!? Sama suure hooga, nagu läheneb rannahooaeg, lisanduvad mulle ka lisakilod! Tore! :D
Kultuursuse lainel jätkates, siis järgmine asi kalendris oli ju Kuursaal! Yhaaaaaa, paradise! ;D Tänu meeletule kirjanduse "õppimisele" ei oodanud ma sellelt keikkalt palju, sest tõesti on raske ju end lõdvaks lasta ja pidutseda, kui tead, et järgmine päev on juba hommikul vara inimesed kukil, kes niiiiii hirmsasti oma eesmärkide poole püüdlevad! Ei ole nagu eriti lahe, et ma-ei-mäletagi-enam, kui kaua aega tagasi tehtud plaanid jooksevad sellepärast luhta, et keegi ei ole viitsinud ega suutnud varem liigutada (ps! kaasaarvatud mina!). Kuigi mul olid omad põhjused - näiteks Tammsaare ja tema "Tõde ja õigus"?! Ei suuuuuuuda sadat asja korraga teha! Ei ole superman! Ohh, sellise kommuuni peaks looma! ;D
Aga tagasi tulles selle vähese toreda juurde, siis niii oligi - seda oli küll vähe, kuid seee oli äääärmiselt tore...ja kultuurne! :D Vahva on ikka aeg-ajalt tunda seda närvikõdi, nagu oleks ma jälle alaealine. Noh, seekord oli see närvikõdi asja ette, sest keda ei lastud Kuuri sisse?! :D Eiiii, ei olnud lahe! Väga hirmus oli, ausalt! Aga tänks, et mõnimees meie eest kakelda ja vaielda viitsib - olgu siis, et see kõik oli ainult põhimõtte pärast?! Or not!?
Keerutan ja keerutan, aga pointini ei jõua. Äkki asjal ei olegi pointi?! Lihtsalt vahel lihtsalt peab koos sõpradega vöö lõdvemaks laskma...ja laskma asjadel kulgeda omasoodu! Ääärmiselt-äärmiselt hea ja meeletu ja tore ja lõbus ja positiivne laupäeva õhtu oli! Jään juba huviga järgmist Pärnu-tripi ootama...ja loodan, et siis lähevad asjad ehk asjad vahelduseks nii, nagu minu soovin!? :)
Ega siis laupäeva õhtuga minu kultuursus otsa ei saanud - võidukalt ikka nädala lõpuni! Kirjandus ehk teeme ise kultuuri! Teeme-teeme, siiamaani teeme! Niii palju teeme kohe, et ei oska kohe enam ollagi, sest jälle kooli ei jõudnud! :D Aga see ei ole üldse naljakas! Päriselt ei ole, sest vastik tunne on, kui...selline asi hajumuseks saab! :D Ma loodan, et ei saa, kuigi vahel mulle tundub, et kahest korrast piisab juba! Kool imeb! Ma ei viitsi enam, üldse mitte! :/
Ma ei mõista! Mul on koguaeg midagi teha! Väga palju asju on kpguaeg teha. Ja eks ma teengi...vähemalt nii palju, kui jõuan ja siis natuke veel! Aga kus on tulemus!? Miks ma mitte millegagi siis ei progressi!? What's the use?! Mismõttega ma siis teen, kui ma mitte millegagi nagunii hakkama ei saa ja kõik vastu taevast lendab!? Äkki ma siis ikkagi ei tee niii palju?! Jah, lihtsalt ei saa hakkama... :)

Ja lõpetuseks?! Mai tea. Tühi tunne on! Ma vist kirjutasin end täiesti tühjaks...kõigest! [ Ahahh, kes mu retsensiooni nüüd siis kirjutab?! :D ] Vahel on vist ikka hea seda leheküljekest siin külastada ja end täiesti tühjaks kirjutada. Selles ei ole küll asja point, kuid minu puhul see vist toimub! Mitte midagi tarka mul kunagi öelda ei ole, kuid...eiii, enda jaoks! :)

[edit] -> Messu nimepäev! :D

Muda Bunk! :D

Vannun, et kui mina suureks saan ja mul palju vaba aega on (sest kooooli ei ole siis enam ju!), hakkan mina raamatuid lugema! Siis ei pea enam koolist poppi panema selleks, et raamatut lugeda! :D Ja kui juba poppi panna, siis miks seda aega kasutada raamatu lugemiseks?! Ahh, haige! :D
Eile otsustasin tubli olla ja end mate viie eest (mis on tõsise töö ja vaevaga välja teenitud) premeerida - jäin täna koju! Eile käisin poes ja tõin Napoleoni koogi asju. Hmm, kas tundub imelik, kui koogi taigna sisse suhkur ei käi?! Või kui see tainas näeb väga imelik välja?! Ja siis peab selle imeliku "moodustise" 12 tunniks seisma jätma?! Hahaaa! Täna jätkasin oma kokkamist ja ega see söögi tegemine kerge ei ole! :D Kell 11 hakkasin mässama ja kell pool kolm oli kook valmis. Teeb keegi rekordi üle?! :P Maitsta ei ole veel julgenud...
Tulin Tuglase novellide kõrvalt siia selleks, et kevad avatuks kuulutada! Eile olid juba poisikesed peaaegu paljalt õues ja täna käisin ise esimest korda sel aastal jooksmas! Vot, ei olnud hea. Üldse ei olnud. Külm oli ja raske oli ja nohu oli ja tuul oli ja tee oli pikkkkkkk! Nüüd juba on, aga üleüldiselt andis ikka tunda, et talv on olnud. Ja nüüd sain vist aru ka, et selle Virge paki pärast olen ikka juba tunduvalt juurde võtnud?! Kaaluda igaljuhul veel ei julge...paar nädalat veel jooksu ja siis peaks jälle kõik kontrolli all olema. :P

Üks kord oli väikse Anabeli sünnipäev! See oli vist see nädalavahetus, millest arugi ei saanud, et nädalavahetus oleks olnud! Aeg lihtsalt kadus käest. Aga hea oli laupäeva õhtul istuda väikse ja meeldiva seltskonaga ja...igasugu uusi asju teada saada! :D Eiii, harivad on sellised õhgtud igaljuhul! Isegi oma esimese "purjuspeaga" sõidu tegin - sealt koju! Enam ei tee. Ma lihtsalt pidin, see oli sunniviisiline, sest õues sadas vihma (jala ei saa ju ometi 7oom kõndida!) ja pealegi mu comanion oli rohkem täis, seega ei jäänud muud varianti! :D Ei, enam ei tee! :D

Kui mul nüüd varsti jälle sünnipäev tuleb (novemer on juba kiviviske kaugusel ju!), siis palun, sõbrad, kinkige mulle aega! Koguaeg on selle nappus käes...ja suureks ei taha ka veel nii ruttu saada! :(

Aga täna on Gellu sünnipäev - PALJU, PALJU ÕNNE, millu-mallu! :)

Lähen ja kasutan oma vähest aega nüüd ratsionaalselt! Äkki...

Õu häppi dei! :D

Emotsioon on laes! Ojaaa. Ma ei oskagi kuskilt otsast oma õnne teiega jagada! Täna lihtsalt niiiiiiii jabur päev olnud, et enam jaburam üldse olla ei saaagi! Ei ole näiteks eriti igapäevane asi, et Ergo ärkab enne mind, teeb mulle kohvi valmis (mida ma muidugi ajapuuduse tõttu ikka juua ei saanud! :D) ja läheb isegi enne ära, kui ma ärkan?! Niiiiiiiii hea oli hommikul tema kella peale ärgata, natuke toriseda, et ma ei taha veel ärgata ja siis mõista, et ma ei peagi ärkama. Ema saatis mulle maili peale mingi väga...temaliku asja. Aga sellised asjad võtavad ikka suu naerule küll ja teevad isegi minu külma südame hetkeks soojaks. Anyway, see asi oli maailma parimatest asjadest - ja kas oli välja toodud punkt, et maailma parim tunne on see, kui hommikul ärgates näed, et sa ei peagi veel ärkama!!! Mu päev algas juba nagu maailma-parim-hommik tavaliselt! :)
Teise toreda asjana jõudsin ma õigeks ajaks kooli. Erinevalt eelmisest neljapäevast...ja erinevalt teistest, kes täna hiljaks jäid. Ausõna, teiseks tunniks on poole raskem (aga parem! :D) minna, kui esimeseks. Esimeseks minna ma juba tean täpselt, mis kell kus ja kes-mis ummikus on. Teiseks tunniks on poole keerulisem sinna sõita! :P Noh, mate tundi enam küll hiljaks jääda ei tohi (vaadates õpsi reaktsiooni täna!)! :/
Kolmas mu maailma-parima-päeva punkt oli see, et tunde oli NIIIIIIII vähe! Mate, kaks kirjandust ja inka. :P Mates tegin isegi natuke kaasa, kirjanduses mängisin kaarte ja inkas vaatasime filmi. Hea! :D
Eks neil vähestel tundidel oli ikka oma põhjus ka. Riia-Vilnius-Tallin. Meenutades eelmise aasta samu võistlusi, siis tikub naer ikka peale küll! Ja igatsus ka! Paulad-ja-Annikad-ja-Katid olid ikka toredad! :) Noh, eks aeg teeb oma töö. Ma loodan, et kui mina suureks ja vanaks saan, siis noored mõtlevad minust ka nii! (NOT! :D) :) Mis ma ikka vana asju meelde tuletan?! See aasta on see aasta ja see aasta on teisiti. Täna oli Riiaga mäng - pähe saime! VÄGA-väga napilt! But in my opinion - see oli meie elu parim mäng! :D Tõsiselt mõnus oli! Kergelt närvikõdi ja pinget, meeletu kisa koolikaaslaste poolt ja sujuv mäng. Mida veel tahta?! Tõesti paganama hea oli mängida! Kurb, et seis muidugi viimasel hetkel nende kasuks jäi! Olen rahul, siiski! :) Poisid tegid nagunii meie kaotuse ka tasa!
Peale shokeeritvat (krr, mis ajab närvi, et siis shaa-d ei ole! ;D) uudist ja muid jutte riietusruumis hakkas tüdrukute koss. Samuti Riia vastu. Koss meil ka ei läinud täna ikka üldse. Noh, paremini kui eelmisel aastal, kuid siiski! :D Õnneks või kahjuks ei oska ma seda mängu mängida ja kuna Martiniga on ka soojad suhted, siis ei pidanudki üle 5 minuti platsil olema! ;)
Oma häppi-dei juurde tagasi tulles, siis jätkus see parklas. Ühe-mehe-situatsiooni-koomika on teema! Päris naljakas oli ikka üksi seal naerda oma Aaadu üle! Keegi nunnu oli mu Aaadu veele ilusamaks teinud ja talle kollased Hullude-Päevade õhupallid külge sidunud. Ma ei tea, kes see oli, aga aitäh sulle! Tõesti oli nunnu! :)
Parim-päev-maailmas jätkus kodus. Niii hea on olla, kui homseks mitte midagi tegema ei pea. Ja ei teegi (okei, natuke ikka raamatut loen pärast! Päriselt! :P)! Olin just arvuti taha maha potsatanud ja Virge tuli jälle oma paki-jutuga. Või õigemini küsimustega! :D Ei olnud hommikul seda teadet pakist (kuigi postiljon oli kindlasti käinud, sest naabrite postkast uputas! ;D) ja ei olnud ka seda peale kooli ehk siis, kui koju jõudsin. Olime selle teema üle natuke arutanud, kui järsku kuulsin mingit koputust. Kaks mõtet käis peast läbi: 1) kas mu purjus naaber või 2) hallukas. Panin igaksjuhuks ikka pikemad püksid jalga ja läksin vaatasin alla. Käis uksekell! Ja kes see oli?! Ei olnud postiljon, ei! Naabrimees oli...aga mitte see purjus-one! :D Boxi-naaber. Tal oli suuuuuuuuuur kast käes (nii, et teda ennast oli sealt kastitagant vaevaliselt näha. Paki ulatas ta mulle ja ütles, et see kuulub MULLE! :D Erinevalt tavalistest pakkidest oli minu oma vist koju kätte toodud. Aga uhke küll! Niiiiiii suuuuuur! :D Ja mis seal sees veel oli?! Mmmm, mul on Ergost kahju, et ta Saaremaale läks, sest varsti on kõik hea-ja-parem otsas! :D NOT! Ma ei jõuaks elusees nii palju head korraga süüa. Ma suudan süüa palju, aga mitte niiiii palju! Ja nüüd on mul lausa NELI paari WildThingi alukaid (loe: boxereid) ka veel pealekauba! Yhaa! Vot nii suur ja hea pakk oli, vot! Aga tänks, Virge! It just made my day! :)
Nagu igal asjal on oma lõpp, siis hakkan oma otsi kokku tõmbama ja mu maailma-parim-päev tahab ka varsti lõppema hakata! Kurb, aga tõsi!

Ps! Tervise instituut ütleb, et tänasega midagi oluliselt hullemaks ei läinud, kuid ega eriti kiita ka ei ole just! Homne oleks vaja veel üle elada ja siis võib ravikuurile minna...kui aega on! But I don't think so! Aeg on liiga kallis, et seda enesepeale raisata! :)

[edit]-> pidin jutustama sellest šokeerivast (Yhaa, hakkama sain shaa-ga! ;D) uudisest. Tegelikult ei ole eriti ilus nii rääkida, aga millegi pärast jäi see kuidagi hinge peale. Imelik, varemgi on lapsi saadud ju?! Ja on veel nooremadki saanud ju (näiteks 1/3 minu eelmistel klassiõdedel on juba lapsed!), but still! Egle?! Ei usu. Imelik! Vaeseke...

[edit]-> ma unustasin ikka! Miks mul nii hea päev oli?! See oli vastukaaluks eilsele. Eile tulin peale kooli koju, mis lõppes eriti vara, sest meie Vellokene on jälle haige (sellepärast sai täna teiseks ka mindud alles!). Ühesõnaga ümmarguselt kell kaks olin kodus. Kell kolm tekkis uni ja kuna hambaarst oli alles 16.45, siis lubasin omale tund aega und. Tähendab Ergo lubas. Ise ei oleks ma enam ärganud. Ta pidi stuudiosse minema ja oli niiivõrd hea ja raiskas oma tund aega, valvas mu und ja läks hiljemaks. Kõik sujus kenasti! Ärkasin mitte head tujus, sest oleks tahtnud ju edasi magada, auto sai tangitud, jõudsime õigeks ajaks linna ja isegi selle koha, kuhu esimest korda läksin, leidsin üles. Lasin siis ilusti kella ja üks selline tore noor neiu tuli mulle ukse peale vastu. Leids aset järgmine dialoog:
Neiu: "No, tere! Jäid hiljaks, jah?!"
P: "Emm, eiii. Mul hakkab aeg 45, kell on täpselt...41!"
N: "Eiii, teie aeg oli 16.15!"
P: VÄGA SUURED SILMAD + hämming - "MIDA?! Ei-eii, 16.45 oli!!!"
N: "Eii, me ootasime teid arstiga. Nüüd läks ta ära. Te olite ta viimane patsient."

Niii haledalt ikka mööda ei paneks ju!? Annab olla veeeeeeel hullem?! Asrt arstiks, sain omale juba järgmiseks nädalaks uue aja ja kõik super, aga Ergo - ta ei saanud oma tööd tehtud, sest ta ootas mind! Oleks ma teadnud õiget aega, oleks saanud seal ilusti ja varem käidud ja Ergo oleks oma asjad valmis saanud ja kõik oleks õnnelikud olnud. I messed up everything...again! :S

Ja et mu maailma-parim-päev ideaalselt ei lõppeks, siis pean üles tunnistama, et ma lõhkusin kaamera ära...vist..arvatavasti...jah!

Märk-märk!

Jah, märk-märk! Tulin endast märku andma. Olen veel (kahjuks) täiesti olemas. Kuigi parem oleks vist mitte olla. Paha on. Seest ei olegi...või noh, nüüd rohkem füüsiliselt! (Pange tähele - jällegi nokk kinni ja saba ka kinni!) See nina tuleks maha võtta!!! Või lihtsalt kraanid kinni keerata! Ja reedel lähen ujuma. Aga miks on nii, et mulle meeldib ujuda, kui seda ei kästa teha? Reedel ma PEAN ujuma minema...ja ma üldse ei taha! :S
Tagasi tervise juurde?! Olenemata sellest, et peale reedet on mul kindlasti angiin ja veel sada sõpra, peab rääkima loo sellest, kuidas ma elasin üle oma elu lühima päeva. Ma olen terve päeva aevastanud. Iga aevastusega jääb üks südamelöök vahele. Mu süda on täna küll väga minimaalselt löönud sel juhul! Aga ma ei kurda, sest teinekord, kui vaja, siis saab neid lööke ikka tagant järgi ka teha! :)
Olekski mu mägistamisega enam-vähem kõik vist. Mu elu on igav ja üksluine, nagu igal sügisel, talvel ja kevadel ikka. Suvel on vähemalt päike! :)

Järgmiste kordadeni siis. Järgmise jututunni teemaks on arvatavasti lätakate-leedukate tervisetunnid ehk lugu sellest, kuidas ma viimasedki otsad andsin! :)

Ps! Homme PEAKS Humberto tulema! Unbelievable! ;)

[ Tähelepanu! Postituse autoril ei ole õrna aimugi, millest eelnev tekst on põhjustatud! Võib-olla, et süüdlaseks on ninawuss, sest seda kasutas ta täna esimest korda elus. Kuigi kaheldav, et põhjus selles on, sest ega geograafia täna normaalselt ei möödunud, ei! ]

HALB - HEA!?

Hea tunne, kui midagi, mida on hädasti vaja saab tehtud. Ja tunne on selle võrra parem, mida rohkem tulemusest on tunda, et vastava asja kallal on vaeva nähtud. Võib ise rahulejääda! Ja kogu õhuloss kukub kokku mõeldes, mis ees ootab...
Hea on olla, kui seljataha on jäänud jälle üks tegus nädal ning niiii mõnigi vahva üritus. Võiks omale väiksese puhkuse lubada. Kuid kohu õhuloss kukub kokku, kui näed, et mida rohkem kodu poole jõuad, seda nukramaks läheb ilma ja mustemaks meel.
Hea on, kui on palju mõtteid ja unistusi, eesmärke, mille poole küündida. Halb, kui ükski nendest nähtamatutest õhulossidest ei taha kudagi reaalset ilmet võtta. Midagi ei saa õnneks kokku kukkuda, sest pole midagi, mis kukuks.
Mõni hetk oon väga hea, tundes, et kõik on hästi. Kõik ongi vist hästi!? Halb on see, et vahel lajatab tõehetk liiga kõvasti vastu nägu ning ei jää muud üle, kui nutt alla neelata ja lihtsalt "harjuda" olukorraga, sest mitte kuskile ei ole põgeneda.
Mitmekesisus on ka hea, vähemalt mina arvan nii. Tore, kui oskad, tahad ja suudad tegeleda mitme asjaga. Mis aga ei ole hea - kahepalgelisus. Aga kui teisiti ei saa? I mean, nagu kohe üldse ei saa. Või kui see tekib iseenesest, automaatselt?! Halb vist.
Ilm on ka halb. Aga samas on vist natuke hea ka. Vähemalt ei ole kahepalgelisust - nii seest kui väljast, kõik on üks!

[edit] Halb, kui pähe tuleb ainult halb! Oli ikka naljakas küll jälle Kaiaga blondi panna täna. Oli ikka naljakas küll, kuidas me tund aega jälle "otsustasime". Oli ikka lahe küll käia tasulises parklas tasuta. Oli niii palju nalja ja naeru, kuid ikka ja jälle, kui siia jõuan, on kõik juba peapeal! :(

"It is elementary to me, my dear Watson!"

Whoa! Kell on 3.10! Ja jube värske (?! :D) on olla. Kardan, et asi on RedBullis (mis annab tiiiiiiiiiiiiiiiivad! :D). Tegelikult ei ole normaalne. Taarkord! Kell 14 oli täna koolipäeva lõpp, peale mida tulin koju, et hakata korralikuks koolilapseks ja oma raamat läbi lugeda. Nii oligi. Ainuke väike vipperus oli selles, et kell viis tuli uni. Siis saatsin Ergole sõnumi, et ta mulle energiajooki tooks, sest mul pidavat täna ööni minema. Huvitav, ma ei mäleta, et seda sõnumit kirjutanud oleks. Seda mäletan, et kella kuueks panin omale vähemalt kümme äratust, aga sõnumit enam ei mäleta. Ühte äratust mäletan ka veel, kuid kui ma ärkasin, oli kell 22.oo. Ei olnud lahe! Pea valutas ja kurk valutas! Asusin oma raamatut edasi lugema. Ega ma eriti kaugule ei jõudnud - peale ühte lehekülge tuli vist jälle uni ja järgmisel hetkel oli kell juba 23.oo! :D Annab veel igavamat raamatut otsida?! ;D Eiii, ma ei kurda, sest tegelikult oli huvitav. Ma lihtsalt oleks pidanud kohe RedBulliga alustama, sest see ju aitab mõtteid koondada (lisaks tiibadele! ;D) ja ergutab meeli...ja soodustab ainevahetust! Ja kõike seda sain ma teada alles nüüd?! Kui raamat on läbi ja suurest lugemistuhinast hakkasin purgipeal olevat lugema! Tsiis, i'm not normal! :D
Tegelikult oli tõesti väga huvitav raamat. Noh, algus ei läinud hästi, aga see on minu probleem. Ma ei saa kunagi kuidagi alustatud, aga kui algus tehtud on, siis ei saa arugi, kuidas lõpp nii ruttu tuleb. Näiteks sain ma kogemata teada, et "Tõde ja õigus" on mul juba poole peal. Aga eii, sellest ei räägi. Praegu oleks vaja teha kokkuvõte "Sherlock Holmes and the Hentzau affair'ist". Mhm, OLEKS vaja teha. Ja mida mina teen?! Tsekkisin netis ringi ja avastasin, et ma pole juba ammu siin oma mõtteid koondanud. Ma koondan nüüd siis ja annan teada, et inglise keel on ikka fucking lahe! Alguses ei saanud minema, sest ma vist juba kujutasin ette, et ma ei saa mitte midagi aru, aga raamatut lõpetades ma ei saanudki aru, et see võõrkeeles oli - loed kui oma emakeelt! Lahe! Oskaks veel rääkida ka seda, siis oleks veel uhkem. Aga noh, eks ma tunnen siis uhkust teise nurga alt - mul on inka neli. Kui seda veel natuke õppida ka suudaks, siis oleks juba nagu peaaegu kindlasti viis ju! Heh, mu loomulik intelligents lööb jälle välja, or what?! :D

Ps! Mööduvast nädalast siis nii palju, et oli head ja oli halba! Palju toredaid üritusi oli ka: palju sporti; palju sünnipäevi, sest märts-aprill lihtsalt on sellised kuud (ära märkimist vajab vist reede, kus oli...viisakas! Noh, kellele oli, kellele mitte! Kõige lähemalt tulijad jõuavad ikka kõige viimasena kohale (loe: siis, kui pererahvas juba parajas konditsioonis on! ;D); laupäeval oli Amigo (SexOntheBeach Amigo moodi, energiaring Rauli-Pauliga, Pohmeela-keikka ja minu-pärast-purjus.transamehed! ;D); eilne Eesti Muusikaaunhinde jagamine Pärnus (mis ei olnud üldse selline, nagu ma seda ettekujutasin! ;D)! Ja homsest võib vist jälle nädalavahetust pidama hakata!? Miks!? Ma isegi ei tea, kuid ega kõigel ei peagi ju loogiline põhjendus olema...vähemalt mitte minu puhul! :)

Nokk kinni, saba lahti!

Ma juba peaaegu arvasin, et ma olen normaalne inimene. Et mul on elu keskmisest nukram jms, sest koguaeg on vaja muretseda kellegi või millegi pärast ja kõik mis ma teen veab viltu ja ainult halvemaks saab kõik minna. Tundub jube tavaline?! Ma ka mõtlesin, et see on normaale, aga täna ma veendusin, et miski siin ilmas (mis muidugi tiirleb ümber minu!) ei ole normaalne! Tavalistel inimestel on ikka see tunne, et kui midagi viltu läheb, siis on nokk kinni ja saba lahti! Siis jälle vastupidi. Teate ju küll, noh?! Minul on ikka pidevalt nii nokk kui ka saba kinni, niiet ei ole päris 1oo% usual, or what?! :)
[Kõik mis oli enne tänast, on minevik! Ei tea, ei näe, ei ole kuulnud!]
Okeii, eilset natuke mäletan. Seda mäletan, et peale kooli oli meil sõpruskohtumine Pirita Majandus Gümnaasiumiga ja peale seda oleks pidanud olema geograafia. Noh, põhimõtteliselt oligi, aga mitte päris kohe peale võrku. Käisime Kaiaga NewYorkeris talle jakki ostmas ja siis tegime väikse Mäki-tiiru. Kooli juurde tagasi jõudes (see oli juba siis, kui me pool tundi hiljaks olime jäänud!), aga avastasime, et kumbki ei taha sinna geograafiasse minna. Pool tundi (!!!) istusime autos ja pidasime aru, et mida selle asemel teha, et mitte sinna minna. Mõtlesime ja mõtlesime (see tähendab, et Kaia mõtles, sest tema ei tahtnud rohkem minna ja tema on kurja juur, kes mind halvale teele viib! :D), aga välja ei mõelnud. Või siiski?! Leidsime, et oleme siiski kasulikud ja lähme ikkagi passime selle tund-viisteist seal ära. Läksimegi! Jube ruttu läks see aeg, sest lõpetati ju 15 minutit varem. Miks me siis sinna ikkagi läksime?! :D :D
Peale loengut kodu poole sõites hakkasime mõtlema, et miks me peale loengut NewYorkerisse ei oleks võinud minna?! Poleks selle geoga jamamist olnud. Kuid peab tunnistama, et Kaia-Pattaya on ikka ÄÄÄRMISELT NALJAKALT TOTU, kui ta midagi asjalikku püüab välja mõelda ja siis veel seletada ka! Niiet, see pool tundi autos naermist oli tervisele ainult kasulik ja olen õnnelik, et ma nüüd selle võrra kauem elan! :)
Tänane päev on olnug ikka tippude-tipp. On see normaalne, et hommikul ei saa kodu uksest välja, sest lumi on maas?! On normaalne jääda oma maja ees lumme kinni?! On normaalne, kui seelikus-ja-tossudes Kaia-Pattaya seda autot välja üritab lükata?! Ja siis naabrimees lumelabidaga appi tõttab nagu Super-Mario?! On normaalne sõita 17km kahe tunniga?! On normaalne, et jõuad teise tunni asemel neljandaks tunniks!? Kas Kaia-Pattaya on normaalne?! Meie võrkpallimängud olid ka täna normaalsed?! On normaalne jätta on pusa kuskile ma-ei-tea-kuhu?! Küsimused, millele on kõigile üks vastus - EI!? :P
Ps! Avastasin, et paljud nunnud on hakanud kuidagi regulaarsemalt postitama jälle?! Tublid! Nüüd siis tean, et sellised "asjad" peavadki tasakaalus olema, sest minul siin jällegi kuidagi jutt ei jookse! :/ Ei viitsi siin koguaeg ainult vinguda, aga järelikult ongi selline aeg praegu, kus midagi head ei ole! Aega ka ei ole! (Näed, jälle vingun?! :S)

Siiralt teie Vingu-Vingu-Pi$!

T*RA!

- kui masendav, et vaheaeg saab läbi!
- kui masendav, et ma mitte midagi kasulikku ei teinud!
- kui masendav, et mul on alles 11. klass...järgmine aasta jälle!
- kui masendav, et aega peatada ei saa!
- kui masendav, et kui enam hullemaks minna ei saa, siis ikkagi läheb veeel hullemaks!
- kui masendav, et niiiiiiiii palju asju on vaja teha!
- kui masendav, et ilm on sitt!
- kui masendav, et kunagi ei lähe niii nagu pikka aega plaanid ette näevad!
- kui masendav, et homme hakkab jälle kool!
- kui masendav, et ma niiiiii äpu olen!
- kui masendav on mõelda, et kuradi-fucking hea vaheaeg on selja taha jäämas!
- kui masendav on mõelda, et äkki see ikka ei olnudki niiii hea?! Vähemalt mitte osa sellest!!!
- kui masendav on mõelda, et suveni on jäänud veel kümme nädalat ja kaks eksamit!
- kui masendav on mõelda, et ma PEAN neid fucking-KÕIKI asju tegema, mida vaja!!!
- kui masendav on mõelda, et ma nagunii teen neid...kasvõi siis, kui selleks pole õige aeg!
- kui masendav on mõelda, et you can never know, mis ootab ees homme...

Low tide.

See viimane koolinädal võttis ikka täiesti läbi! Seest on kõik jälle jube katki. Ma ei saagi aru millest. Või õigemini, saan aru küll, kuid ei taha seda endale tunnistada. Üks kord püüdsin sellega leppida...ei tulnud välja hästi. Ei tea, kas peaks uuesti proovima või ootama tõusu?! Peale mõõna tuleb ikka ja alati tõus, right?! Praegu küll veel erilist lootust ei anna. Miks on nii, et alati peale mõõna tuleb tõus ja vastu pidi, aga alati on see mõõna aeg kergem tulema ja kestab ta ka kauem?! Vastik.
Tuju läks ära juba neljapäeva õhtul. Püüdsin siis oma masendust unega asendada. Kõik oli tore kuni ööni, mil uni taaskord läks ja masendus ja peavalu oli platsis. Ei saanud rahu hing ega und silm. Sellest oli tingitud mu reede hommikune meeletu-meeletu peavalu. Suurest kohusedunnest ja mind teades ei saanud ma ju koolist puududa ka reedel, kui ma juba ammu teadsin, et see saab olema väga mõttetu. Nii oligi - üli-mõttetu! :D Kõik oli täpselt sama mõttetu ja igav nagu alati: 1) Sonn ja tema PowerPoint-SlideShow'd; 2) Keemia-Kert ja ma-ise-ka-täpselt-sellest-aru-ei-saa loeng; 3) Keka õps on endiselt noks ja paneb endiselt näkku! :)
Peale kooli oli meil Triinuga kerged mõtlemis-probleemid, kuid lõpuks lahenes ikka kõik nii, nagu see lahenema pidigi! "FUCKED UP VILJANDI?!" - LEECH, HND, SMÕUK, HELENA NOVA, OBIKAS. Oli häid, oli paremaid bände. Kaks kõige sitemat bändi oli muidugi ka, ega ükski üritus ei saa ju olla algusest lõpuni huvitav. Eriti siis, kui see toimub reede õhtul (peale "väsitavat" koolipäeva ja peale väsitavalt kooliveerandit :D), sa oled sinna saamiseks olnud mitu tundi väga ärkvel olekus autoroolis ja pead veel tunnikese passima enne ürituse algust ja siis veel iga bändi vahepeal pool tunnikest! :D Oli hetki (ja bände), mille ajal uni ära kadus, oli neid, kelle ajal Une-Mati lootusetult vägistama tuli. Üks vahva ja lõbus seiklus ikkagi vaheaja alustamiseks! :)
Täna oli meid rohkem kui kaks pead ja ikkagi ei tulnud mõtlemine välja! :D Mõtlesime ja mõtlesime, kui midagi arukat välja ei mõelnud. Siiski usun ma, et kõik läks nii, nagu minema pidi ja see ongi parim variant. Kodus on hea! Enne ei saa sellest arugi, kui oled täiesti üksi, lihtsalt vedeled, mõtled elu ja oli üle järele ning kergelt piilud ka lähitulevikku. Nii on hea olla! Mitte midagi muud ei tahakski. Tahaks aja seisma panna ja nii jäädagi. Mitte kuhugi mitte kunagi enam minna, olla ega näha! Hetk endajaoks!
Mõtled ja mõtled, aga äkki see mõtlemine ei olegi nii hea, kui kõik väidavad!? Nagu pealkirjast juba lugeda võib, siis ega see elu ja olu eriti kiita ei ole hetkel. Ma tõesti ei saa aru miks, kuid miskit on puudu. Olles kuskil kellegi teisega koos, ununevad ju kõik mured, probleemid. Kõik oleks justkui niiiii hea! Oleks millegi üle kurta, kurdaks kellelegi. Nii kui omaette jäädes mõtlema hakkan, tundub kõik teisiti olevat. Aga nii vist ongi...teisiti!? Enam pole nii, nagu varem...kõik on muutumas!? Jälle?! Neljapäeva öine peavalu tuli meelde. Tuli meelde see, kuidas ma tahtsin kirjutada...arvasin, et see aitab. Võib-olla olekski aidanud. Nüüd on hilja! Enam ei taha sellest ei kirjutada ega rääkida! Lähen ja peletan oma tumedad mõtted Tammsaare "Tõe ja Õigusega" minema...

"Tere, üks juustuburger ja kahed suured friikad palun!"

...ehk lugu sellest, kuidas Aaadust sai täieõiguslik auto Aaadu! ;D Kuid sellest kõigest vähe hiljem...
Hahaaa, vahel on geograafia-bioloogia tundidest kasu ka! Kui neid tunde ei oleks, siis jumal teab, millal endast siin jälle märku oleks andnud! :D
Vastikult-kohutavalt kiire on olnud ja mõeldes nädala algusele...paljugit on juhtunud. Aga tegijatel juhtubki, nagu ma kuulsin. Elu ka näitab! Üks keeras, katki keeras. See sammune käis ja tegi, jälle juhtus. Ta on ikka jube tegiha vend...vist! :D
Me Bärxiga ka olime ja tegime...aga midagi erilist ei juhtunudki...õnneks või kahjuks! Aga põhapeva õhtu oli selle eest rohkem kui vahva. "Hide and seek" on jube hea film ja Bärx on tubli (ja kiire) õppija! ;D Kõik oli peaaegu väga hea, kui õppimine ja pühapäevale-järgnev-esmaspäev välja arvata. :)
Eilne oli ka fun (kui välja arvata õppimine ja teisipäevale-järgnev-kolmapäev :D). Uskumatult kiire ja crasy oli küll. Kool, siis võrkpall, siis kohe geograafia ja sealt otse teatrisse. Teartitükk oli ka hea (kui esimese vaatuse algus välja arvata. Ja sellest me ei räägi, eks Triin?! :D). "Kuu aega maal" ?! Või midagi taolist. Nimi pole oluline, lõpp oli põhiline! Täielik stanga! :D Väga draamateatrilik (ja sellest me jälle ei räägi, et ma seal ainult ühekorra käinud olen :D). Ps! IVO VAATAS TRIIIIIIINU JU! :D Pärast käisimegi Triinuga mu autot päris autoks ristimas - MÄKI DRIVE-IN! :D Jube uhke oli! Aaadu on nüüd täieõiguslik auto, jeii! :)
Täna, homne ja ülehomne on vaja veel vastupidada, siis saab minna rahulikult vaheaega veetama, millest juba praeguseks on kaks päeva sünnipäevadeks ära planeeritud, niiet tõotab tulla vist...tore?! :D

Ps! Tahaks lugeda! Vastikult-metsikult suur lugemishimu on, aga like i said - aega ei ole! :( Ja sellest me jälle ei räägi, et ma täna hommikul niii väsinud olin, et ma ei mäleta sedagi, kuidas ma autot parkisin! Seda õnneks vähemalt mletan, kuhu ma parkisin!!! :D :D

Kui algamas on...

...keskkooli eelviimase klassi eelviimase veerandi viimane nädal! :D Oi, kuidas mulle meeldib nii mõelda. Ajaarvestuse võiks ringi teha ja kogu maailma peaks tiirlema kooli lõpetamise ümber! Ma millegi muu nimel ei elangi enam! :D Täielik siiber on...kõigest! Ega ma muidu ei oleks jälle nädalavahetusel Olustveres olla aja seisma jäämisest unistanud! :)
Nädalavahetus oli..tore! (Tegelikult oli kõik kui üks tavaline meepott, kus ei puudunud ka see väike tõrva tilgake!) Termikas oli üle sajantide Viljandis. Algul tundus jube tore ja vahva, kuid lõpp muutus jälle väga...nendelikuks! Aga siiski ei kurda, sest seal Viljandi laval on nad lihtsalt kõige ilusamad! On, lihtsalt, niiiiiii nunnud! :D Ma tean, et ühe lava peale sobivad nad kindlasti veeeeeeelgi paremini, kuid eks me seda suvel näeme...äkki?! Või siiski mitte?! :D See on jällegi see unistuste teema, et kui midagi väga-väga tahta, siis aastate möödudes ei pruugigi see enam niiiiii wanted tunduda. Aga ega sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin veel Viljandi kohta öelda seda, et mõnus oli minna koju...magama! Mitte, et see normaalne oleks, et kell 11 juba kontsert läbi on, aga nad ongi ju ebardid! :D
Naistekat tähistasime ühe korraliku naisteka tripiga Valaste joale. Ema küll ütles, et see pole enam üldse NIIII võimas, kui tema arvas, kuid in my opinion oli see siiski võimas! Kõik see masiivne jää, vesi, mis lausa õhkas külma ja kogu see õhkkond kokku panna - ILUS! :) Kui hästi läheb ja Bärx tubli poiss on, siis näete pilte ka...võib-olla! ...kunagi!? :D Üleüldiselt mulle hirmsasti meeldis see reisuke. Nii mõnus on käia kuskil ma-ei-tea-kus! Sõita kaarti järgi, umbes käia ja vaadata kõike, mis tee kõrvale ja peale ja ette jäi. Mõnus oli hetkeks välja astuda sellest vastikust iganädalasest rutiinist ja teha midagi hooooopis midagi muud. Mitte mõelda oma argipäeva muredele (need jätsin tänaseks! ;)). Kahjuks oli meil selle ajakesega väike cancel. Suvel lihtsalt peab selliseid asju veel tegema - lihtsalt minema ja olema...kuskile ja kuskil! :)
Peale eilset on tunne, et ma ei pea enam nende vahtralehtedega sõitma, sest ma sõitsin kahe aasta eest juba ette ära! :D Ja mis kõige heam!? Ma ei tekitanud mitte ühtegi liiklusohtlikku olukorda...vist! :D Veelgi enam veendusin selles, et mulle vist ikka natuke juba meeldib autoga rallida...just nimelt, rallida, mitte sõita! :D
Ma-ei-tea-mitmes pluss veel sellise nädalavahetuse juures on see, et pole aega ju süüa. Ja ega isu ka ei ole, kui midagi koguaeg teha on. Nüüd on jälle tore kaalu peale astuda! :D
Ema ja Kirsi hommikusöök - tick!
Ema ja Kirsi marsa peale saatmine - tick!
Õppimine - undone!
Tore õhtupoolik - undone!
Kaks viimast punkti on omavahel tihedas seoses - enne ei saa teisega alustada, kui teine tegemata on, niiet kibekiirelt ÕPPIMA! :)

Kaks!

Issssand! Kaks?! Juba?! Või siiski alles?! Veel uskumatum, kui aasta tagasi. Teine aasta on selja taha jäänud ja ees on veel...palju-palju aastaid! Päev-päevalt ja aasta-aastalt lähedasemaks (kindlasti peaks ära mainima ka selle, et kolmapäev-kolmapäevalt, sest peale psühholoogia tundi on ikka alati, millele mõelda! :D)! Nii hea, kui kaks südant üksteist hoiavad! Vaevalt, et minust õnnelikumat inimest leidub siin ilmas! Vähemalt hetkel, kui kõik on niiiiiiii hea... (väike vihje miks: ma tõesti ei viisti enam pingutada! Vähemalt mitte mõnda aega! :P). Tõesti hea on olla, kui kõik on hästi!!! Pööörfikt! ;)

Väike kõrvalepõige VIIRUSTEST! :D

Bioloogia. Tunni teemaks on viirused. Kas mul on väga igav või jaa?! Kohutav! :D
Töine nädalavehtus on selja taga ja jäänud on veel kaks nädalat ja üks veerand...11-das klassis! Kohutav. Sinna vahele jääb veel muidugi kaks eksamit, millest me lähemalt ei räägi! Vähemalt mitte veel! ;)
Kaks rida konspekti, kaks siia! Või noh, neli siia, kaks sinna! :D Tõesti ei viitsi kaasa mõelda. See VVV (Väike Vastik Vanautt :D) loeb sõna-sõnalt raamatust maha. Ma võin seda kodus ka teha...kunagi...võib-olla! Praegu tahaks nädalavahetusest välja puhata, jah! :D
Käisime laupäeval Suure-Jaanis kossu tegemas. Algul pidin täitsa üksi minema, siis pidime koos Kaiaga minema. Ja lõpuks tuli välja, et Ergol pole ka midagi teha. Suts ja käidud, kaks sada krooni kolme tunni eest taskus (me oleme ikka suht kallid, or what?! :D), Katrega kakeldud ja kõik muu vajalik korda aetud. Laupäeva õhtul olime tagasi Tallinnas ja pühapäeva hommikul juba jälle tööle. Kasiinode koss ehk siis Vastla Cup '08 ?! :D Nalja sai ja raha sai (kes polegi enam niiiiii rott?! :D) ja kommi sai ka palju! Selgemast selgem on see, et psühhopaate siin ilmas veel jagub...no, ikka palju! :)
Eilne oleks siis pidanud mööduma taaskord õppides?! Loogiline, või mis?! Noh, päris nii ei läinud. Ma tõesti mõtlesin, et hakkan peale "Superstaari" õppima, aga kus sa siis sellega. Siis hakkas ju film nimega "Paradiidirand", kus peaosa mängis minu unenägude kangelane - Leonardo Di Caprio!!! :D Siis tuli järsku meelde, et ma olen seda filmi näinud, kuid ega topelt ei kärise! Hea film ju ometigi (ja sellest peaosaliselt me üldse ei räägi, eks?!)!!! ;)

Uups, tund hakkab lõppema ja ma ei suuda enam teha nägu nagu ma kuulaks teda ja siis hoolega trükiks konspekti! Tavaite, pakaa! :)

[edit]-> Füüüsika ja siis Aaaduga sõitma! Esimest päeva olen temaga koolis, kuid juba meeldib...meeletult! :D

ÕNNELIK 18!

Ma arvan, et minust võib nüüd ka laulu kirjutada! Ma olen 18...ja juba õnnelik! Mul pole oma maja (aga mul on selle eest kaks kodu!!! No, wait...make it four! ;D), mul pole lapsi, kellega käia loomaaias (kui on mees, kellega käia teatris...või kinos!), kuid mul on kõik muu, mida on õnneks vaja! Jah, KÕIK!
Tegelikult on meil kõigil see KÕIK, mis meid õnnelikuks teeks...ja teebki! Tuleb vaid silmad lahti teha ja see üles leida. Väike vihje on see, et see kõik on meil nina ees ja enda kõrval! Maurice Maeterlinck'i (sümbolistik) muinasjutt "Sinilind" on jube hea! Ta on igav, kuid lugemist väärt on ainult viimane peatükk. Aga sellele ei saa eriti pihta, kui pole lugenud üheksat eelnevat peatükki. Noh, igaljuhul, mulle jubedalt meeldis. Ma olengi friik, aga mulle meeldivad sellised diibid raamatud! Ja see oli jälle paganama õige. Tundub, et inimesed oli juba vanal ajal targad! ;D Ja just sellest tulebki tänase tarkusetunnikese teema - ÕNN! Ps! Ärge küsige, mis mul viga on, et ma juba teist päeva oma väikest arutlusnurgakest pean. Lihtsalt tunne on selline...ja õhkkond annab ka põhjusi, oo jaa! ;D
Nagu ma enne mainisin, siis õnn on just see meie kõige lähedsem elukaaslane. Uskuge või mitte, aga nii see on! Kui tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, siis...teate küll, mis saab! Tuleb osata olla õnnelik. Kõige raskem on teha teisi õnnelikuks, kui reegel on see, et püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks! Tuleb olla õnnelik - õnnes peitu elujõud!
Raske on öelda, et olge õnnelikud, sest õnne on just next to you! Sellest ei ole abi, sest igaüks peab siiski oma õnne ise leidma. Ja õnne peidukohta ei saa ette öelda. Ja selle ei olegi mõtet, te ei uskuks mind nagu nii, sest kogu selle katsumuse, vaeva ja kannatused peab igaüks ise läbi tegema. Suurim oskus siis ilmas on oskus olla õnnelik!
[Tsiis, see kukkus välja nagu ma mõlgutaks mõtteid juba kirjandi kirjutamisest! Toon paralleele maailma kirjandusest ja puha! :D Eiii, lugeda mulle meeldib! :)]

Aitab targutamisest ja nüüd on aeg pajatada oma veidrast elust ka vähe! Näiteks alustagem eilsest. Eile oli trenn (tegelikult oli üleeile ka, aga ega siis igapäev ei saa ju trennis käia!). Peale trenni oli üks teine trenn. Trenn, mida juhendab mu endine treener Merle Keerutaja. Paganama tähelepanelik ja hea mäluga treener ikka. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati seal saalis trennis käisin. Tema aga oskas ära märkida, et see oli väga ammmu! Jah, oli vist küll. Juttu jätkus natuke kauemaks ja elust ja olust vaja ju ka rääkida. Ja ikka ma ei mõista, et kui mul on load, siis peab auto ka olema?! Ei pea ju?! Miks kõik inimesed üheti mõtlevad!? Aga rõõm, rõõm ja ainult rõõm, et sellised tutvused ei ole ära jahtunud. Ta on endiselt hea ja soe inimene! :)
Eilse tegi veel veidraks see, et tänaseks ei jäänud mitte midagi õppida. Tõesti oli imelik tulla trennis ja mitte võtta kooli asju ja mitte õppida. Sai kohe lebosse visata ja puhata. Ja väike õlle, "Simpson movie" ja uni tuli hea. Lausa nii hea, et ma ei mäletagi kuidas ma voodisse sain ja magama jäin. Seda veel mäletan, et telefoni panin laadima. Öösel kell 2.45 (kuidas ma nii hästi tea?!?! ;D) helises telefon. Täna hommikul mõtlesin, et nägin seda unes, kuid ei - Ergo ema helistas ja (kui ma nüüd õigesti mäletan) rääkis ta sellest, kuidas ta Kanaaridele kohale jõudis. Arghhh, tahan ka päikest!
Hommikul ärkasin. Kell oli 8.45. Siis meenus, et telefoni panin küll laadima, kuid mitte helisema. Aga teate kui hea on nii koolis käia?! Oled täiesti välja puhanud ja koolipäev läheb kuidagi väga ruttu! Pluss punktiks oli veel see, et ma sain kohe sipsti kesklinna ARK'i kontorist läbi hüpata ja oma päris load sain kätte. Kõik läks ootuste päraselt - see pilt on ikka ekstra hirmus! Silmad kui rosinad, halleluuja! :/ Ps! Ma ausõna ei maganud meelega sisse...see lihsalt läks niii...hästi! :P
Peale kooli oli võrk. Seda ei kommentaatiks eriti, aga mainiks vaid seda, et ilma Joan Kristjanita ei ole ikka fun! Jube tõsine ja masendav (isegi võib öelda, et kergelt vihaleajav) mäng. Teine mäng jäi ära, kuid see oli ainult hea. Kuna kell oli veel nii vähe, siis oli mul võimalus kohtuda oma väikse Aaaduga. Ta on ikka niiiiiiii paganama ilus! Ilusam kui pildi peal! Jah, niiiii nunnu! See on siis üks nendest lubadustest, mis asjas kurjaks, kuid täna Aaadut "näost näkku" kohates sulasin. Muahh, ta on kena! :D
Ta on nüüd siis ka üks Pisi-asi, millest rõõmu tunda...vähemalt Jass väidab niii! -...tal on maja ja auto õue peal...
:D

[edit]-> Mu juhilubade viimane number on ÜHEKSA! Niiet, et 9 esimesed 9 sõpra on oodatud viina võtma! ;D

Messu tuletas meelde! Kahjuks või õnneks, aga nüüd tuleb veel tarkust! :D
Meil on kolmapäeviti see üks ja ainulaadne psühholoogia tund. See tõesti on ainulaadne ja ma juba kuu aega pärast kooli algust kahetsesin, et ma seda omale valikaineks ei võtnud! :/ Njah, aga selle nädalasest tunnist siis nii palju, et ega me oma tavaliste teemadega kaugele ei jõudnud. Õps rääkis midagi meie tehtud töödest ja peale seda rääkis meie kui tavalise kooli tavalistest kooliprobleemidest - alkoholist, tubakast ja kõigest muust, mis on saatanast! :D Ma võin vanduda, et kui mõni suitsetaja oleks seda jutlust kuulnud, siis ei oleks ta enam pikka aega (või ehk mitte kunagi enam?!) suitsetanud. Ma isegi polnud seda teemat sellise külja alt kuulnud või teadnud. Tõesti, rõve! Kujutage ette, kuidas elukogenud pedagoog, kes räägib nagu nii, et kutsub kuulama, räägib veel sellisel teemal, mis on huvitav teada ja mõjutab (ja meie klassiski kindlasti mõjutas) paljusid! Teemaks oligi konkreetsemalt mokatubakas, snuff, suits ja alkohol! Kuidas need asja meid päriselt (ja ma ikka mõtlen, et PÄRISLELT, mitte ainult see kopsu-nuss! :D) mõjutavad...ja inimesi meie ümber. Päris julm! Vot, olge terved, tehke sporti! (:

Tarkusetunnike!

Minu tänase tarkusetera mõtliskluseks oli mehed ja nednde lubadused. See ei olegi enam mingi mõtisklus, sest selles võib saada hirm.
Paljud mehed võivad lubada palju asju...ja enamasti lubavadki, mõeldes tagajärgedele. See on justkui valju häälega unistamine. Mis saab aga siis, kui nad tõesti hakkavad neid lubadusi täitma?!
Oma enda kogemustest tean (ja just lähi mineviku järgi vaadates), et sellest võib saada tõesti üks hirmus asi. Või pigem siiski "hirmus", sest kõik unistused on ju siiski head. Aga hirmutav just sellesmõttes, et kui selle "unistamise" ja praeguse ajahetke vahele on jäänud juba tükike aega, siis tasub oma plaanid uuesti läbi mõelda, sest see, mis oli võib-olla aasta tagasi unistus, on nüüd minu-jaoks-mitte-midagi. Äärmisel juhul võib see ajapikku muutuda ju ka vastumeelseks.
Millest ma räägin?! Oma väiksest Uudust. Ja äkki ehk ka Aadust?! Mine tea. Selline asi ajab hirmu nahka ning paneb sunniviisiliselt mõtlema ju tulevikule...ja sinna seatud lubadustest! Äkki skipiks selle kevad vaheaja seekord ja laseks ühe lauluga suveni?! Äkki skipiks suve, sest suve-lubadustele vaadates võib see liiga ulme tulla! Ja mis saab aasta pärast?! Oh, neid lubadusi...
Selle topicuga meenub lihtsalt iseenesest see sümpaatne vana härra, kellega me üks kord Tarust Tallinnasse sõitsime. Tal oli terve tee jagu juttu...ja tundus, et ajast jäi veel vähekski! Ta oleks nagu kõik oma jutu punkt haaval enne valmis mõelnud ja pähe õppinud, sest nii elutarka inimest annab vist otsida! Ja mis kõige hullem?! Tal oli paganama õigus! Absoluutselt kõik, mis ta rääkis, oli tõsi. Kui teeme nii, et mina seda veel ei tea, sest nagu ta ütles, on elu kõige parem õpetaja! Eks ma siis õpin...elult!
Aga paika pidas ka see jutt, kui ta ütles, et kõige õigemad inimesed (olgu nad siis vaesed või rikkad, ilusad või inetud, eestlased või venelased) on need, kes peavad oma lubadusi. Kas või kaks kuud hiljem, kuid kui on lubatud, siis see asi tuleb ära teha! Kas või kaks aastat hiljem, kuid kui inimene saab oma teo lõpuks öelda: "Aga ma lubasin ju!", siis just tema ongi kõige õigem inimene! Ausus ja truudus on need, mis panevad põhja alla ühele korralikule suhtele - olgu seegi kas paarsuhe või sõbrasuhe või sugulussuhe.
Kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin?! Ikka ja jälle sinnani, et päev-päevalt veendun üha enam, et just minu ümber on need maailma kõige heamad, ilusamad, kallimad ja kõige õigemad inimesed! :)

Järjekordne "lühike" ja "kokkuvõtlik" lühiessee minust ja minu tegemistest! :D

Kas aeg on tõesti omale tiivad muretsenud!? Kuidas niiii ruttu need nädalad mööduvad?! Ma hakkan vist ikka tõeliselt vanaks jääma. Või siis lihtsalt suureks saama, sest tegemisi on ikka ka...oma jagu! :D Või siiski?! Kolmapäev oli päev, kus ei olnud midagi teha...uskumatu! :D Uskumatusest veel nii palju, et meie laululind Mari on siis 30ne superstaariks põrgija hulgas. Nüüd ei jää muud üle, kui et pöidlad pihkuuuuuuuuuu! :D
Neljapäeval sai mulle selgeks, et ma pean oma võrkpalluri "ameti" maha panema! Või siis lihtsalt rohkem kõhulihaseid ja külmanärvi treenima-säilitama. Lihtsalt liiiga kohutav oli mängida, kui mingi tüüpid platsi peal...mitte midagi ei tee. Suuvärgiga on neil selle eest kõik korras ja nalja oli palju-palju ja rohkemgi veel. Huvitav, kas Naily vihkab nüüd palju...või väga palju?! :)
Neljapäeval leidis aset ka minu viimane ametlik sõit Plekk-Liisu liikluskoolis. Ja kui ausamast ausam olla, siis ei olnud see isegi enam ametlik. See lihtsalt minu enda jaoks, et mul oleks mingigi kogemus ja teadmine pimedas sõitmisest. Kõige parem oli muidugi selle juures see, et hea kordamine eksamiks...ja meeldetuletus käigukastiga sõitmisest! :D
Reede hommikul kimasin uniselt hommikuse rongiga Viljandi poole. Kerge jala sirutus veel Katre juures ja tipa-tapa ARK'i poole. Oligi vist parem, et Toivo oma plaane muutis, sest selle 20ne minutilise jalutuskäiguga suutsin end rahulikult kokkuvõtta ja mõtted õigesse kohta suunata. Sellest me muidugi ei räägigi, et ma arvasin, et kõnnin sinna vähemalt 45 minutit...ja kohale jõudes oli mul veel pool tundi aega, niiet need õigesse kohta suunatud mõtted ja enesekindlus hakkas jälle vaikselt laiali valguma...
Mingi aja pärast ilmus sinna ooteruumi ka üks onku, kes mu kohe millegi pärast ära tundis ja andis teada, et me alustame eksamiga täpselt kell 12.30. Jah, tal oli veel aega 20 minutit mu üle naerda...sõna otses mõttes! On see siis naljakas, kui keegi hirmunud näoga näeb, mis teda ees ootab?! Kuigi enda meelest ei kartunudki ma...nii väga...palju! :D
Eksam algas juba kuidagi väga...minule omaselt. Ei olegi normaalne, et ma puutun kokku normaalsete inimestega. Onku ütles mulle, et võin oma asjad taha panna ja riidest lahti võtta, lisades, et midagi võib ikka selga ka jääda! :)
Reeglid-keelud-käsud peale loetud hakkasime siis peale. Järgimiseks pakkus tüüp lihtsalt kuskilt välja, et kas Virge on mu õde?! Jah, ta olevat ka kunagi tema juures eksamit teinud. :D
Väike tutvumis ring, plats ja linnasõit. Kõik läks lausa nii sujuvalt (kui välja arvata see, et ma ei tea kumb on parem, kumb vasak käsi! :D), et ta ütles, et mitte millegi kallal ei ole isegi norida mitte. Lisaks sujuvale sõidule sujus ka jutt. Tore, kui ma suudan mõnelegi inimesele sümpaatse mulje jätta! :D Elu pikim tund selja taga teatati mulle, et olen täieõiguslik esmasejuhtimisõigusega autojuht! Sjuuuuper! :)
Kõige selle jama peale oli Vahva end Viljandisse sõidutanud ning meie teekond Tartu poole võis alata. Algus ei läinud küll eriti sujuvalt (täpsemalt öeldes ei läinud see kohe mitte üldse hästi!), kuid sellevõrra oli Tartusse jõudmise rõõm suurem. Püssirohukeldes ja Terminaator. Tõesti midagi, mida ei oleks saanud vahele jätta. Ahjaa, ja Harmo sünnipäev ju ka (ma unustasin preagu juba teist korda! :D)!!! Oli tore, oli lahe, oli armas ja oli ülimalt naljakas (vähemalt kohati, eks Vahva! You know what i mean!!! ;D ;D). Ühesõnaga, kõik oli väga hea! :)
Asjale pani muidugi punkti see, et ma sain koju teki alla magama (kuigi seal bussis oli ka väga hea ja soe, siis oli ikka hirmuäravav olla küll ainule tsiks..."Ja peale lubadega tsiks!!!"). :D Tom vist märkas, et ma magasin terve tee ja oskas jube osavalt ära märkida, et ma olen ennast välja maganud...oli küll jah! ;D
Ps! Info lekib mõlematpidi (eelnev väide mulle endale, niiet palun seda mitte lugeda!!!).
Et nädalavahetusele enne suurt riigi aastapäeva kena punkt panna...mängisin eile koduperenaist. Aga mitte nii meeleheitlikku kui filmides, sest ausalt öeldes oli mul väga tore! :D Käisin juba täna täiesti üksi sõitmas...ja pean mainima, et mulle kohutavalt meeldis. Uhke ja rahulik tunne. Ja mitte üksi on ka vahva sõita. Sellepärast käisimegi koos Vahvaga rallimas! :D Käisime Arukülas. Sinna minnes oli kõik peaaegu päris tore kui välja arvata see, et me punase tulega üle raudtee kihutasime. Tagasi tulek oli juba päris pime ja kerge paanika tekkis ka, kui mingid ilma helkutita parmaadid teeääres tuigerdasid nii, et ma neid alles siis märkasin, kui nad meit 3m kaugusel olin! Muretsege rohkem oma ohutuse pärast, for god shake! :D
Peale poes käiku tulin koju ja hakkasin viineripirkse tegema. Nagu tõeline pereema, noh! :D
Pirrukid valmis ja peole minek. Korjasime kõik Viimsis elavad joodikutest bändimehed peale ja asusime Amigo poole teele. Sealt edasi jätkasin sõitu üksi ja Rock Cafe ning Cancel Case! :D Suht cancel oli seal küll. Kui sinna jõudes mängis Sullivan ja inimesi veel natukenegi oli (pean märkima, et publiku keskmine vanus on kergelt üle 40ne kindlasti! ;D), siis Caceli ajaks läksid enamus minema. Kõik oli selline...algajalik siiski! :D Aga bändi repertuaarsti sai koheselt lemmikuks "Singapuri Lu", kahtlemata! Ainuke lugu, mida ma siis kaasa oskasin pomiseda! ;D
Plaan oli see, et ootan Rock Cafes Ergo märguannet, et neil on Amigos läbi ja vaja nad peale korjata, kuid läks vähe teisiti. Kui peale Cancel Case'i lõppu sain sõnumi, et Amigos käib värk veel pool tundi, panime Jan'iga jooksu. :D Noh, alguses ta blokkis ka pisut, jope kätte saamisega läks suts aega (sest rahvast oli ju NIIIII PALJU! ;D) ja auto oli ka ju Prisma parklas, seega jõudime Amigo juurde ikkagi suht hilja (+ veel parkimine HessBurgeri juures! ;D). Parem natuke kui mitte midagi! Sööstsime Amigo uksest sisse, küsisime hingeldades kas bänd mängib veel, mainsime, et me peaks listis olema ja tormasime alla! :D Järgi ei joostud, niiet õnnestus! Viimast kolme lugu isegi kuulsime ja siis kihutasime kohe tagasi RC'sse, sest CC manageril oli ju ka vaja bändiga tähistama hakata! Reeeetur! ;D

Paganama kihvt nädalavahetus oli! Isegi täna, kui ma mitte midagi ei teinud, oli kuidagi väga hea! Vot, järgmiseni siis! ;)

Ps! Termika poiskadele siis veelkord suuured ja uhked õnnitlused ja kallistused 21. sünnipäeva puhul! :)

"Ai-fucking-täh!!!"

Ma teen hästi kiirelt ja hästi lühidalt, sest peavalu piinab ja homme on kirjandus, my love! :)
Ükskord oli siis see kaua-oodatud-kaua-kardetud ARK. Jah, reede õhtul jõudis mulle pärale, et ma ei ole veel midagi õppinud ja laupäeva hommikul oli vaja vara ärgata. Põdesin ja põdesin ja selle eksami ajal isegi veel põdesin nii, et ma mõtlesin, et ma annan alla, kuid kae - ära tegin! Ikka ja jälle vaid üks viga (seekord suureks üllatuseks isegi mulle!!!)! Tüübid pakkusid mulle kohe sõidueksamit ka teha, kuid vuss, nagu ma olen, tahtsin ikka enne naabrionuga sõtita! Niisiiis oligi - paar tundi Viljandi peal ja reedel siis eksamile! :)
Laupäeval oli Kolumbus! Ma juba ühe musukese blogist lugesin...ja pean ütlema, et ma olen täiesti sada % nõus! Hea, kuid oleks võinud ju parem olla! Ja selles veendusin ka, et ma olen vist juba nii vanaks saanud ja neist ikka nii välja kasvanud, et ilma Hr.Alkoholita nendega enam niiiiii lõbus ei ole, kui võiks! Aga rõõm oli näha, et ma siiski suutsin paar-kolm klassiõde kaasa meelitada (kuigi neil oli nende hittide kohapealt suht karm pettumus! :D). Fun-fun!
Pühapäeval oli miljon! Närvid olid rohkem läbi kui eelmine kord, kuid oli ka põhjust! Ma pidin ju teiste eest ka närvitsema!!! :D Aga õnneks (või siiski kahjuks?!) ei juhtunudki seda, mida ma kartsin! Hea, kuid samas kahju! Eks teinekord jälle! :D
Täna pidi olema vene keel, ei olnud! Täna pidi olema füüsika, ei olnud! Täna pidid olema superstaarid Nukukas, olid! :D Käisime vaatamas ja Marit ahistamas! Iirist ahistasime ka! Õnneks või kahjuks pidin ma sealt nii vara lahkuma, et midagi olulist ma ei näinud. Nüüd jääb siis üle vaid loota...ja oodata, kuni Mari helistab! Õudne! :D PS! Need kõik superstaarid olid seal õudsad, sest õhus võis vabalt haista elektrit. Vahel mingid kahtlased töömehed oma tunkedega seal ringi liikusid küll, ju siis nemad haistsid ka! :D

Terminaator - Superstaar! :)

[edit]-> Kõigele vaatama, oli ju kunagi vahepeal ka sõbrapäev! Mhm, väga südamlik ja roosa, indeed! Eks see üldjuhul üks imelik päev ole, kuid ei saa kurta, sest vähemalt on hea põhjus jälle sõpru näha! Jah, ühe sõbra sain endale juurde ka - mul on nüüd üks väike, päris enda Uuuudu! Ta on niiii armas...ja kasulik! Sellise sõbra üle võib vabalt uhkust tunda...ja kõikide teiste üle otseloomulikult ka! :)

Dr.Hellus - it works! :)

Kuidas saab üks päev nii hästi minna!? Mina küll usun, et kõiges on süüdi Dr.Hellus! Ei ole ju normaalne, et kohe esimeses tunnis joppab. Õps andis mingi täieliku pähkli lahendamiseks. Kolm esimest pidid viie saama. Inger kõrval istudes ja nähes, kuidas ta seda kohe viiehimulise pilguga lahendama asus, sain kohe aru, et mul pole lootustki. Tegin targa näe ja paar krippsu-kraapsu vihikuse, korrutasin-jagasin...ja avastasin, et mul tuli vastus välja. Ega ma ise ka eriti ei uskunud, aga kaotada polnud ju midagi. Läksin siis oma sodi-laoga õpetajale teatama, et mul midagi tuli. Oih, õige vastus tuli. Ja ma olin teine. Sain viie vist. Tore iseenesest!
Peale kooli ja enne geograafiat oli väike paus. Käisime siis Ergoga mu unistuste autot vaatamas, Rock'al Mares pekipõletusjooki ja krepp-paberit otsimas ja mu unistuste Käsna-Kalle rösterit käisime Novaluksis ka paitamas. Bershka's (?!) käisime ka. Kadi-Kaia kurikuulsas lemmik-poes! Peab tõdema, et tõesti on tore pood. Arvestades sellega, et see Rotermannis asub, siis suht odav ka. Sellel peab vist silma peal hoidma, mhm! :)
Geograafia läks peaaegu sama libedalt kui eelmine kord. Seekord lihtsalt võib-olla oli see hirm, et varsti enam seal niiii lahe ei ole. Nojah, eks me näe. Iga elatud päev on samm lähemale geograafia riigi eksamile! So diiiiip! :D
Koolist marsa peale minnes oli mul suts aega. Alustasin ma oma vabaaja sisustamist Lennale otsa jooksmisega. Pilgud olid pikad ja naljakas oli ka natuke. Haige! :D
Viru tänaval otsustasin ABC-kinga-AG-st läbi astuda. See oli SUUUR viga. Nii palju odavaid ja ühte moodi asju pani mõtlema vaid ühele - Katrele! :D Aga ega sellega ma veel kõike oma kahtekümment minutit ära ei kulutanud. Muidugi oli mul vaja ju Seppälä üle tsekata. Tahes-Tahtmata (ausõna, kogemata!) jäi mulle silma suuuur meigi kott kirjaga "WILD THING!". Mhm, ütleme nii, et meigi kott oli ilus, aga mulle kõlbab siiski natuke mugavama suurusega ja pealuudega ka. Ütleme nii, et minu puhul on shoppamine haiguseks saanud! :D Aga vastik on poes käia, kui kõik asjad on niiiiii odavad. Ja siis kui neid vaja on, siis on kõik asjad niii kallid. Ah, järjekordne Murphy seadus! Ps! Wirxi saadetud Wild Thingid on siiiiiiiski pulllimad! ;P
...ja energiat jätkub kauemaks! Ja tervislik toitumine hakkas ka mul see nädal! Päris päriselt! Hea ja kerge on olla! Hellllllllllllllll! (h)